Rahvapärased taimenimetused

Tomingas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 40, 13/4 (944) < Koeru khk. (1892)
Hoavasalvi teha.
Kui sa oled kervega ehk mõne muu terariistaga hoava oma ihu sisse löönd, kas jalaseare sisse ehk kus tahes. Kui see hoav ei taha paraneda ja hukka lähäb, siis kui juba jõhvid sisse kipuvad kasvama, siis ei aita muu abi kui võta ja keeda üheksa puu salvi ja pane seda hoava piale. See kisub hoava kokku ja puhtaks ja parandab ära kohe.
Üheksa puu salvi tee nanda! Võta:
1tiseks - õunapuu kasusid,
2iseks - tikerperi kasusid,
3ndaks - musta sõstra kasusid,
4ndaks - punase sõstra kasusid,
5ndaks - pihlaka kasusid,
6ndaks - tominga kasusid,
7ndaks - kreegi-, ehk kui seda ei ole, siis pähklepuu kasusid,
8ndaks - pirnipuu kasusid, ehk kui ei ole, siis kadakapuu kasusid,
9-maks võta kirsipuu kasusid, ehk kui seda ei ole, siis võta mageda-marja puu küllest kasusid.
Igast puust võta üks võrs kasusid. Muude puude kasud ei kõlba kui viljakandja puude kasud üksipäine. Ja olgu üheksad sugu viljakandjad puud. (Nagu nimetud on.) Siis pane need kasud ühe paa sisse veega keema, aga ummukses. Siis keeda sõnkaua, kui park juba paksuks lähäb. Siis lase ära jahtuda ja võia seda parki puhta linase riidelapi piale ja pane hoava piale. See kisub hoava puhtaks ja parandab ära. Ja see kisub kõik viha ja paha vana hukkaläind hoava seest välla. Ja hoav paraneb kohe ruttu ära.

E 49732 (41) < Võnnu khk., Kurista (1915)
Kui keegi kivihaigusen on. See võtko tomingamarjo, kuivatago neid ära. Ja kõrvetago ja jahvatago neid kui kohvi ja siis joogo.

E 79522 (2) < Suure-Jaani khk. (1932)
Roosi arstimise vahendid.
Kui oli roos ihul, sinna peale pandi ükskõik mis asju, musta lamba villu, musta siidi, tomminga ja lepa koort, vase ja hõbeda kaabet ja kuivand puu vahtu.
Esimene kord pandi roosihaiguse peale neid rohte, mis eelpool tähendasin. Kui see ei aidanud, siis pandi linaseemne, või, vaha ja vaigu ehk pigi segu, sellega hautati roos välja. Roos sarnanes koeranaelale.

ALS 3, 811 < Kadrina khk., Kadrina v., Tokolopi k. (1931)
Pasanduse puhul antakse tomingakoorte ja lepaurbade keeduvett, leigelt.

ERA II 27, 340/1 (41) < Nissi khk., Laitse v., Laitse as. (1930)
Tomingakoored on sellepärast head, kui inimesel hakkab kange kõhutõbi, siis keedetakse neid läbi ja antakse seda vett. Sanglepakoore vesi on ka hea, aga see põle nii kange.

ERA II 79, 133 (7) < Pärnu l. (1934)
Vill. Villile pandakse toomingakoort peale. Olin ise katsund. Inimene oli segane peast ja jampsis, aga hommikuks oli terve, kui toomingakoort sai peale pandud. Musta koore korba tuleb ära kratsida ja siis peale panna.

ERA II 207, 404 (21) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Märjamaa khk., Sipa k. (s. Prees), s. 1891 (1939)
Roosihaiguse vastu on kõige parem tomingakoore tee. Tomingakoori tuleb keeta ja seda vett juua, koori võib roosi peale panna kompressiks.

ERA II 290, 125/6 (71) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui kõht lahti, siis aitab koirohutii, tammekuur on kah selle vastu ja tedremadara juured (panna viina sisse). Mustikad aitavad kah ja toomingakoore tii. Siguritii on kah hia rohi (kõrvetud siguritest).

ERA II 285, 36 (27) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Tomingast koolutati hobuse looke, peenematest väänati vaate sidumise ja võrude tegemiseks, tominga koort keedeti villihaiguse vastu. Tominga marju süüakse, õisi tuuakse tubadesse lõhna andmiseks, oksad kasutakse hagudeks.

RKM II 160, 131 (9) < Haljala khk. (1961)
Kõhulahtisuse vastu joodi reinvarre teed, koirohu, teelehetite ja toomingakoore teed (hästi kanget, pruuni).

RKM II 195, 106/7 (16b) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Seliküla k., Künka t. < Tallinn l. (1965)
Tomingamarjad ära kuivatada, teeks teha, neist saab tiiskuserohtu.

RKM II 224, 587/8 (13) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Kodumaa taimed.
Arnikas, kuivatatud tomingamarjad viina sees. Kadakamarjad, kibuvitsa marjad seesthaiguse raviks.

RKM II 275, 425 (6f,g) < Vigala khk., Vanamõisa k. (1970)
[Liikmerohud] Tomingakoore ja kadaga vannid olla ka head. Kui on häda külges, siis peab kõik ohud ja rohud ära proovima. Liikmehaigusest ei pidavat lahti saama.

RKM II 447, 432 (42) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (Turu Miina), 64 a. (1991)
Tomingad, meil tievad veel jahu. Kui on siest haige, siis kui on kõhutõbi, siis tulise viega antakse lastelegi.

RKM II 459, 80 (32) < Tomski obl., Kaseküla k. (s. Koot), s. 1919 (1993)
Maavitsa viega pesevad ja tomingaõitega, kui on maast või mingid vistrikud. Siis on jälle sõnad, aga ma ei tia.

RKM II 459, 199 (3) < Tomski obl., Kaseküla k. < Vambola k. (1993)
Kui ei seedi heasti, süüakse tomingamarju. Ma pean alati banku sees endal. Tulist vett panen peale ja juon.

RKM II 466, 327/8 (44) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. < Lukinski k. (s. Lutsar), s. 1921 (1994)
On see kõhuhaigus, piad süüma tomingamarju, siis vast nii ei lippa.

Vilbaste, TN 7, 180 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Tomingamarjad. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

ERA II 191, 523 (227) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Hambavalu - tomingakoori lõuga, külma vett lõuga. Soe vesi aitas ka vahel.

Vilbaste, TN 7, 1253 (1) < Lääne-Nigula khk., Saunja k. (1934)
Puude osi, mida tarvitadi muistselt ravimisvahendena.
Tomingaõied.
Erilise tähtsuse omasivad ka tomingaõied arstimisvahendena. Oli inimene haigestunud kopsuhaigusesse, siis leidis ta päästvad abinõu veel sellest. Ta oli korjanud puilt õitseajal õisi ja kuivatanud neid ahjus. Ent siiski suurim tähtsus oli vaid tooreil õitel. Sellest valmistadi piimleotiskeedis. - keedeti õied piima sees. Ning seda tuli juua haigestunul.

Vilbaste, TN 7, 741/2 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tomingakoored. Tomingakoored keedetakse ja tehakse vanni. Jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 634 (4p) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Tomingamarjad leotada viina sees (kõhutõbe vastu).

Vilbaste, TN 7, 728 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
[kõhurikked] angervaksa ehk vormikuseteed, vorstirohtu ja tomingakoore vett, mida teena sisse võeti.

RKM II 136, 184 (8) < Simuna khk., Rakke (1961)
Eliting. Haavapuu mähka, tomingakoort, männakoort, ka musta lamba villa.
Sõnad millised kirjutatud pliiatsiga sukru paberile.
Sukrupead nied mähitud paksu vihu kaane suguse paberi sisse seda nimetati sukru paber.