Rahvapärased taimenimetused
Kammel
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- hambavalu
- jalahaigus
- jooksva
- kaelahaigus
- kollatõbi
- krambid
- kurguhaigus
- kurguvalu
- kõhuhaigused
- kõhukinnisus
- kõhuvalu
- köha
- külmetushaigused
- maohaigus
- paise
- palavik
- peavalu
- rahutus
- rinnahaigus
- seedehäired
- seest haigus
- silmahaigused
- sünnitus
- tiisikus
- venitus
- verevaesus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik kesalill Matricaria perforata
- lõhnav kummel Chamomilla suaveolens
- teekummel Chamomilla recutita
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 46, 882 (18) < Ambla khk., Tapa (1894)
Köha vastu joodi kammeliteed ja jalad hoiti vasta tulist ahju.
E 56667/8 (71) < Tallinn l. (1926)
On jalad nõrgad, ilma võimuta, keeda kammelid ära ja tee sellest vanni iga päev kolm korda.
EKS c, 56 (3) < Torma khk. (1892)
Matricaria chamomilla
Kamelid. Nurganaestele, kõhuvalule ja rinnahaigetele teeveeks.
ERA II 38, 299 (46) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja (1931)
Kammelid on head palaviku vasta, kisuvad viha välja.
ERA II 57, 680 (49) < Tallinn l. (1932)
Kollatõbe peab ka see ära kautama, kui saab keedetud karikakrid, kameljateed ja linnumagus (mesi). Need segada kokku ja juua.
ERA II 288, 199 (24) < Tallinn l. (1940)
Pesemine.
Kummeli- või kammelitie, kadakamarjatie, tuulepesa- ja ka allikavesi, kuhu sisse hõbevalged kaabiti.
ERA II 292, 429 (68) < Tallinn l. (1941)
Tiisikust püüti ka parandeda sellega, et püüti oksendamisega röga rinnust ära saada, ja joodi ka kammeliteed, kuhu võid sisse pandi.
ERA II 292, 436 (89a) < Tallinn l. (1941)
Kammelitee parandab krambid ja kõhuvalu.
ERA II 292, 436 (89b) < Tallinn l. (1941)
Külmetuse korral tehti kammeliteed ja hauduti haigeid kohte.
RKM II 14, 71 (172) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Krambihaigus tuleb külmetamisest. Suolast vett tehakse vai kameli suoja vanni. Paras suolane vesi ja sis pane haige sinna sisse, sue vesi, nõnda kui kannatab.
RKM II 106, 198 (5) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Nüüd, kui silmad punetavad ja on hellad, siis tehasse kameli tie ja kange hiina tie kombressisid õhtate.
RKM II 106, 153/4 (10) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kui silmad on rähmäs ja punetavad, siis on kõige paremb pidand õlema hommikute silmad natuke aiga külmäs vies lahti hoidada. Uuemal ajal tehasse kameli kombressid õhta ja hiina tie kombressid. Kurdeti silmi küll. Ommikute õlid ninda rähmäs, et kisu vai lahti. Külmä viega siis pesti. Aga siis ei tiatud midagi kui vett juoksivad, tuule kääs juoksivad vett nindat nirises.
RKM II 111, 563 (21) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Kaela ümber asetati kuumistatud kammelivartega täidetud sukasäär.
RKM II 146, 64 (8) < Jõhvi khk., Järve k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1961/2)
Kamelitie vann on krampide vasta.
RKM II 254, 450 (3) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Kammelitee on rohuks.
RKM II 355, 56 (24) < Põltsamaa l. < Maarja-Magdaleena khk., Kaiavere v. (s. Helene-Marie Aaslava), 100 a. (1981)
Kui lapsed külmetasid, siis köha vastu sai kammeliteed (kummeliteed) keeta. Suvel said kammelid korjatud ja kuivatatud. Tee puhul sai keev vesi peale kallatud ja tõmmata lasta kuuma pliidiserva peal.
RKM II 370, 222 (28) < Viru-Jaagupi khk., Mõdriku k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Kammel - kompressideks, kui silmad haiged. Me korjame seda [näitab õuekummelit], mina pole seda õiget näinudki.
RKM II 372, 65a < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Kammeliteega raviti kurgu- ja maovalu.
AES, MT 280, 8/10c < Simuna khk., Vanaküla k. (1940)
Jälle kui lapsel krambid piale tulivad, siis kõigepialt tie kamelivee vanni. Sukruvett sai kua anda, kui vannist välla võeti. Nüüd lähvad arstile.
RKM II 466, 12 (24) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Alviine tädi õpetas jälle, et kammeltee, kui kõht oli kinni lapsel, vot kui Velhiida oli veikene, tal kõhuke nii halvasti töötas, äkada ei saa. Ütles, et anna kammeltee tšaid.
RKM II 466, 47 (5) < Tomski obl., Vambola k. (1994)
Punesi, köömneid, kammelisi korjavad - vartega kõiki. See kammelišai on hea, kui sul on köha või on rinnad kinni.
KKI 57, 152 (7) < Hageri khk., Hageri k., Koka t. < Hageri khk., Rabivere k. (1983)
Kummelitee ja kammetee on tervisele hää. Mina ikka keedan.
KKI 69, 263 (13) < Viru-Nigula khk., Oru k. (1975)
Kamelid on hambavalule. Rohekad-kollakad õied. Aja kummelid kuumaks, pane kotti sisse ja põse peale. Ja paistetus alaneb ära.
Vilbaste, TN 3, 76 (9) < Laiuse khk., Laiuse v. Iravere k., Kooli t. (1932)
[Arstimiseks tarvitatakse:]
Kammeljaid.
Vilbaste, TN 3, 154 (4.57) < Palamuse khk., Roela v., Roela k., Leedimäe (1932)
Kummel = kammel, kammelitee kurguhaiguse vastu.
Vilbaste, TN 11, 89 (24 a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Õuekumelid vai kamelid, kuda keegi nimetab. Nende õitest tehti kua teed, kui kõht kõrrast ära õli.
Vilbaste, TN 11, 89 (24 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
[Õuekumelid vai kamelid, kuda keegi nimetab.] Kui silmad haiged õlid, siis pandi kumelitee sisse kastetud lapid silme peale.
Vilbaste, TN 1, 430/1 (218)a < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Kamel, kumel [Matricaria discoidea]
Kameliteed juuakse köha (või rinnahaiguse) vastu. On kellelgi külmetuse tagajärjel köha hakanud, siis tuleb seda teed hästi kuumalt juua ja peale selle voodisse teki alla minna, kus õieti higistama lööb. Siis aitab. Selle asemel aga, et voodisse teki alla minna, võib ka kuuma ahju peale istuda ja seal õieti kuumendada end. On aga jalad külmetanud (talvisel ajal) ja sellest köha tekkinud, tuleb peale teejoomist ahju peal olles jalaalused vastu kuuma ahju hoida, nõnda et jalad täiesti ja ka kõik keha kuumendatud saab./---/ Mõned suitsetavad ka piibus kamelid - olevat haigetele rindadele parem.
Vilbaste, TN 1, 430/1 (218)b < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Kamel, kumel [Matricaria discoidea]
Ka seestvalu (äravenitamise) vastu juuakse kameliteed.
Vilbaste, TN 1, 478 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kamelid [Matricaria chamomilla]. Teena - rinnahaigusele, väheveresusele. Hautatult - paise peale panna.
Vilbaste, TN 1, 705< Ambla khk., Lehtse (1935)
Ema korjas tee keetmiseks omale haiguste puhuks (või ka muidu juua) kammeliteed (Matricaria discoidea).
Vilbaste, TN 1, 1016b < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kamelitee köha vastu.
Vilbaste, TN 2, 292 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kes vähegi ajalugu tunneb, võib ütelda, et vana aja rahvas ei tunnud mitte arstirohte, nagu seda nüüd tuntakse. Taimed, need olid nende elupäästjad. Taimedest valmistati rohte. Näiteks kammeljate rohust valmistati teed, mis külmetuse ja päävalu vastu hää oli.
Vilbaste, TN 2, 359 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Köha vastu keedetakse immereid, kammeteed, raudrohtu ja tedremadraskid ja seda teed juuakse ilma suhkruta.
Vilbaste, TN 2, 361 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Kammeliõied ja raudrohu õied, kortslehtedest keedetakse teed, sest nad on jälle tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 2, 364 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Köha vastu tarvitati raudrohtu. Kammeliteed ja immereid. Nendest keedetakse ka teed ja juuakse ära.
Vilbaste, TN 2, 377 (5)< Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Kammeteed tarvitatakse mitmesuguste paisete lahtihautamiseks.
Vilbaste, TN 2, 377 (6)< Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Kammetee keedetakse ära ja pannakse paise pääle.
Vilbaste, TN 2, 380 (1) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Vanal ajal, kui värve saadaval ei olnud, tarvitati mitmesuguseid taimi näiteks arstirohuks ja värvimiseks.
/---/
Arstirohuks.
Arstirohuks tarvitati ka loodusest võetud taimi. Köömneid ja kammeleid tarvitati köha vastu.
Vilbaste, TN 2, 384 (14) < Hageri khk., Hageri (1933)
Kammeliteed tarvitati krampide vastu vanni tegemisega.
Vilbaste, TN 2, 439/40 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
„Taimede tarvitamine vanemal ajal.“
Vanemal ajal, kui veel teadus hästi arenend ja arstirohte müüa ei olnud, hakkasid inimesed taimi uurima ja neid rohtudeks tarvitama. Tihti aitas rohi ja haige sai terveks. Ka mitte üksi rohtudeks ei tarvitatud taimi, vaid ka riide värvimiseks. Niisiis võime ütelda, et vanemal ajal oli talurahval taimedega suur kokkupuutumine, sest nad on ilusad ja kasulikud.
Kammelid, mis teekaldal kasvavad, oli hää köharohi. Neist tehti teed ja joodi õige tuliselt. Kammeleid tarvitati veel kompressideks. Olen neid ise tarvitanud ja nad olid tõesti hääks rohuks.
Vilbaste, TN 2, 457 (4a) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kamelitee: köha vasta keedetakse teed.
Vilbaste, TN 2, 457 (4b) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kameliteed tarvitatakse krampide vastu, tehakse vannisid.
Vilbaste, TN 2, 701 (6) < Räpina khk. (1930)
Kameliheinast keedeti ka tee, mida tarvitati kompressiks silmale, kui oli silma millegagi torgatud.
Vilbaste, TN 7, 46 (6) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Kamel. Kummelid (Matricaria). Õitest teed, „kamelitee“.
Vilbaste, TN 7, 50 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Oli kael haige, siis joodi kameliteed.
Vilbaste, TN 7, 52 (12) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Kamelid - tehti teed köha vasta.
Vilbaste, TN 7, 57 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Kameljateed tehti kõhuhaiguse vasta.
Vilbaste, TN 7, 142 (8) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Kammeljateedest valmistati väga hääd köharohtu ja saab veel väga häid kompresse kõrge palaviku puhul.
Vilbaste, TN 7, 172 (13) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Kammelitee - külarahvas keedab teed ja tarvitatakse köharohuks.
Vilbaste, TN 7, 172 (21) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Kammelitee - tarvitatakse hambavalu vastu.
Vilbaste, TN 7, 254 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Kamelirohtu tarvitati seedimise korrastamiseks. Rohi keedeti ja joodi seda vett.
Vilbaste, TN 7, 261 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kamelitee - rinnahaiguse vastu ja ka köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 263 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kamelid on külmetamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 269 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Veel tarvitati kameliteed köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 278 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kamelitee köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 441 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Kamelitee on hea kõhurohi.
Vilbaste, TN 7, 445 (1) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati järgmiseid taimi.
Kamelitee on rahustuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 450 (20) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kammelid - seesthaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 452 (20) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Kammelid - seesthaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 473 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Taimede tarvitamine vanemal aja.
Meil on vanasti palju muljesi järel, kui vanad inimesed räägivad, et kui inimene on haige, siis saab omast käest rohtu.
Kaamelitest saab teed ja haudumiseks.
Vilbaste, TN 7, 716 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kammel. Kammelid kuivatati krõbedaks, tehti teed ja joodi kõhuhaiguse vastu. Iga kord enne sööki ja võis ka peale sööki teda tarvitada.
Vilbaste, TN 7, 716 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kammel. Kammelitee vanni tehakse jooksvahaiguse vastu. Vesi peab paras soe olema, kui tuleb sisse minna. Vanni sees tuleb ligi tund aega olla ja siis kiiresti välja tulla ja sooja riiete sisse minna.