Rahvapärased taimenimetused

Nõges

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 20, 539 (8) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Köha. Juuakse sooja taari, kuhu võid ehk koort sisse pandud, b) hoitakse jalad üüsel vastu sooja ahju, d) suetsetakse (paperossi moodi) nõgesevarssa, e) suetsetakse sinist papert.

H II 47, 632 (176) < Pärnu-Jaagupi khk., Pööravere k. (1893)
Köhijat suitsetakse ka nõestejuurtega, lootes, et see köha vastane on.

H II 49, 27 (69) < Tarvastu khk. (1893)
Nõges, mis risti-rästi aia vahel kasvab, om hää küharohi, ku seda suitsu suhu lastas.

H IV 8, 234 (1h) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ülekse k., Tossu t. (1898)
Suvel tambitagu värskit nõgessit purus ja pantagu seda putru haavat koha pääle: sii kisub säält kuuma vällä ega lase mädänemä minnä.

E 38944 < Vaivara khk. < Samokrassi (1899)
On kellelgi köha, siis võib seda järgmisel viisil ära arstida: Võetakse põhja poolt tee äärest aia alt nõgesevars, kuivatatakse ära, pannakse tuli otsa ja tõmmatakse seda suitsu läbi nõgesevarre suhu, see aitab iga kord.

E 70645/6 (80) < Rapla khk., Nõmmemetsa k. (1930)
Kui inimese ihu kangest sügeleda, siis võetada kolme seltsi nõgesid ja keedetada, siis selle veega pesta, siis kaduda sügelemine.

E, StK 14, 148 (3) < Vändra khk., Lelle (1922)
Haige hamba peale pannakse nõgese- ja takjajuuri.

EKS c, 69 (2) < Viljandi khk. (1891)
[Urticaceae]
Urtica dioica
Nõges. Varred ära kuivatada ja siis suitsutada ja suitsu alla tõmmata, olla rohi tiisikuse vasta.

ERM 6, 22a < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Järgmine rohitsus olla tiisikusehaiguse kaotanud. Nõgesse juured, odralinnasse jahu, rukkioras - nendest kolmest kokku valmistud õlu. Käärima polla lastud minna. Õllele segatud juurde natukene provanksõli, magusat mett, magedat võid, remmelgaurbe, karvased varsakabjad (kasvada suure metsa all, siniste õitega) ja linnunõgesed (karvased lehed, kollased õied ja marjad magusad nagu mesi). Neid kõiki õllega tublisti segi keeta auru all, nii et kolmest toobist vedelikust 2 toobitäit järele jääb. Olla tiisikusehaigele senni juua antud, kunni haigus kadunud. Kui vedelik külmaks muutub, siis tulel soojendada.

ERM 17, 8 (21) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Laja lehega nõgese suits on hää rohi nohu ja köha vastu.

ERM 6a, 38c < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Tiisikusehaiguse arstimise rohud.
Nõgessejuured, odralinnase jahu, rukkioras - neist kolmest valmistataks õlu. Käärima ei ole tarvis lasta minna. Sinna hulka segada natuke provanksiõli, hülgetraani, magusat mett, magusat võid, remmelgaurvad, karvased varsakabjad (kasvavad suure metsa all, sinised õied, pärast mustad, veiksed terad) ja linnunõgeseid, karvased lehed ja kollased õied, marjad magusad nagu mesi. Neid kõiki õllega tublisti segi keeta, nii et kolmest toobist poolikust 2 toobitäit järele jäeb. Tiisikusehaigel senni juua, kui haigus kadunud. Kui vedelik külmaks läheb, siis uuesti keeta, muidu läheb hangunuks. On parandanud mitmed tiisikusehaiged. On praegusel ajal ka tarvitud. Tiisikusehaigusi pidada üheksat seltsi olema. Temale on selle tiisikusehaiguse rohu õpet. keegi [---].

ERA II 27, 546 (39) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk., Vasalemma k. (1930)
Jooksva vasta: vanni teha männikasudest ja nõgesejuurtest.

RKM II 451, 288 (17) < Laiuse khk., Kantküla k. < Setumaa, Saatse v. (s. Toonekurg), s. 1927 (1992)
Ja siis nõgesetee hoiab vererõhu normis. Enne jaanipäeva on ikka hea korjata kõik, mis raviks lähevad.

ERA II 58, 641 (19) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. (1933)
Jooksvahaigusest valutavad kohta ropsitud (viheldud) kõrvetavate nõgestega; pandud sinna noore saarepuu lehtist kompresse; lastud mesilastel seda kohta nõelata, on tehtud sipelgapatti, milleks võetud sipelgaid koos nende pesaprügiga.

ERA II 138, 441 (26) < Rõngu khk. < Rannu khk. (1936)
Jalgade paistetuse ehk valu korral toored nõgesed jala ümber panna ja riidega kinni siduda. Teiseks on kadakamarjavesi, milles jalgu hoida, vesi peab hästi kuum olema.

ERA II 148, 229 (6)a < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1937)
Maa-aluseid viheldi soojas saunas nõgesevihaga.

ERA II 185, 136 (4a) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. (1938)
Nõgestega kõrvetadaks joosvavalus liikmi ja hautadaks nõgesevannides.

ERA II 185, 136 (4b) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. (1938)
Vanasti, ku neid pikki juusi himustadi, sis mõned pessid pääd nõgesteveega, et sis juused kasuva hästi pikaks.

ERA II 193, 501 (31.16) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku as. (1938)
[Kahepoolsed]
Haigele kohale pandi tooreid katkitambitud nõgeseid.

ERA II 193, 504 (33.4) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
[Ravim köha vastu]
Suitsetati nõgest. Nõgesevars pandi teisest otsast põlema, teisest tõmmati ja neelati siis suitsu alla.

ERA II 193, 579 (52.3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku as. (1938)
Juuste mahalangemise korral on mõjuvateks vahenditeks: pesta juukseid kasemahlaga, käokannuse (Linaria vulgaris Mill.) õite, nõgese (Urtica urens L.) lehtede ja takja (Lappa major, Gaertn.) juurte teega.

ERA II 201, 42 (22) < Saaremaa (1880ndad)
Kestamine.
Ihu peal, pestes ehk saunas ennast viheldes saanud, kiheleb - pasklepa koort, suure nögese ja kobra juured keeda, pese tuas selle veega, saunas on ihu märg, ei veta sisse.

ERA II 201, 421 (34) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. (1938)
Nõgeseteed tarvitud kollatõve ravimiseks. Sama vastu joodud ka aknauhaka teed.

ERA II 202, 20 (27) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Sügeliste vastu.
1 munakollane, üks peotäis kuivatud nõgesi ehk 2 peotäit tooresi suuri kõrvenõgesi ja vähä soola ja hõeru segamini hästi kõvasti, siis hõeru sellega kõik neid kohti, kus sügeleb. Siis kaob ära.

ERA II 202, 20 (28a) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kõhuusside vastu.
Võta 2 peotäit nõgesi, tee hästi peenikeseks, keeda 1/2 pudeli äädikaga ära ja anna sisse 2 pitsiklaasi. See aitab kohe, ussid kõhust välja ajada nii võid.

ERA II 202, 97 (45) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Nõges võta sealt, kus nõges kasub põhja pool aida ja ladu, on läbi aja lõuna pool, võta selle tükk pane tuli otsa, tõmma see suits ja aur suhu, aga mitte alla lasta. See aitab hambavalu vastu.

ERA II 203, 418 (8) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Nõges.
Kellel on jooksvahaigus (reumatism) või muud liikmevalud, see tarvitab nõgesid sel viisil arstimiseks, et vihtleb nõgestega haigeid kohti, kuni kuplad üles tulevad.

ERA II 207, 720 (55) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1939)
Ku joosjavalu jalges on, vihelgu nõgesevihaga, seda mina ole mitmelt poolt kuulnu. Ku toored nõgesed väga kibedad on, siis võib palava veega natikse pehmemaks tiha.

ERA II 290, 132 (104) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kõõma vastu nõgesejuure vesi ja äädikas (raamatust loetud).

ERA II 292, 412 (23) < Tallinn l. (1940)
Jooksvahaiged vihtlesid entaid nõgestega.

ERA II 276, 335 (3) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (1940)
Jutsimardi Leenul oli sõõlis ümber. Küll ta katsus mütmeid rohtusi; käis saunas nõgestega vihtlemas ja muljus laudualuse mullaga, aga äi midagi. Kästi siis tuulepesaga suitsetada. See pidi sõuke pesa olema, mis pohja pool kasus siis oli abi kõige suurem.

RKM II 42, 212 (3) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Mis, jooksvaga põle midagi mängida: võta, tee nõgestest viht, vihtle, peksa see koht läbi - kardab küll.

RKM II 64, 166 (22) < Rõuge khk., Varstu k/n., Hallimäe k. (1957)
Jala' haige olli, ülti: võta nõgõsid, vihu neiega, toost saa abi.

RKM II 72, 310 (3) < Urvaste khk. (1959)
Kui oli köha, pandi nõgesevars põlema ja selle suitsu pidi tõmbama kurku.

RKM II 72, 423 (1a) < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Reuma.
Reumat raviti saunas. Selleks korjati nõgeseid. Neist tehti vihad ja saunas viheldi. Saun pidi olema hästi kuum.

RKM II 111, 111 (367) < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Maalajaid arstis Lalli külast Tooma Juula. Ta uuris alati ühte suurte kiradega raamatut ja tundis väga paljusid maarohta. Inimesed käisid kaugelt tema juures. Oma saladusi ta aga ei rääkinud kellelegi. Aga nähtud oli, et ta tõi mereadrut, mis kasvab kivide küljes, villidega, veriurma rohtu, nõgeseid ja koerakuserohtu. Neid ta keetis ja selle veega pesi maaljaid – kärnu ja vistrikke ning ville.

RKM II 111, 89 (275) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Jooksvale on hea õitega nõgeste vann.

RKM II 111, 45 (123) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Saunas nõgesevihaga vihtlemine on jooksva vastu. Teeb sooned hästi pehmeks.

RKM II 111, 159 (506) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Reumaga tuleb saunas nõgestega vihelda.

RKM II 111, 159 (507) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Vere kusemise korral juua nõgesevett.

RKM II 126, 35 (29.1) < Kärla khk. (1960)
Saunas hauduti kontidevalu, peksti nõgesevihaga jooksva vastu.

RKM II 136, 93 (1) < Simuna khk., Rakke (1961)
Vihtasi tarvitati.
Jooksva puhul tarvitati ka nõgese ja kadakaoksa vihta.

RKM II 138, 119 (57) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Nõgestega vihtlemine ravib jooksvahaigust.

RKM II 160, 103 < Rakvere khk. (1961)
Sügelised. Enne saunaminekut viheldi haigeid kohti nõgesevihaga (kõrged kõrvenõgesed) ja pärast pesti sooja veega.

RKM II 168, 362 (10c) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Ka nõgesejuurte tee parandab köha ja võtab röga lahti.

RKM II 169, 396 (407) < Sangaste khk., Keeni al. (1963)
Reuma: saunas viheldud nõgesevihaga, ehk sool kotiga pääl hoide.

RKM II 174, 93 (1) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli reuma (vanasti üteldi jooksja) ehk valutasid vanematel inimestel jalad. Siis võeti enne saunaminekut nõgesid ja pekseti valutav koht enne sauna minekut hoolega läbi ja siis kuuma leili, nii kui vähedegi kannatas, ja viheldi seda nõgestest kõrvetud kohta kasevihaga. Teine päev oli hoopis parem.

RKM II 176, 528 (4) < Audru khk., Uruste (1964)
Nõgesejuure vesi on hea (reuma).

RKM II 177, 159 (7) < Tõstamaa khk., Läilaste k., Allikivi t. (1964)
Jooksvahaiguse vastu tehti nõgesevanni ja sipelgavanni.

RKM II 204, 556/7 (15a) < Keila khk. < Torma khk. (1965)
Tormas arvati, et haigete luude-liikmete vihtlemine nõgestega toob kergendust.

RKM II 208, 34 (38) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. (1966)
Hiussõ' vällä langõmisõ vasta olli nõgõnõ. Kasvu edendäse' takjajuurõ'.

RKM II 224, 587/8 (17) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Sookail (rabakalju). Näsiniin (naiste niin). Nõgesevannid parandavad reuma.
Arst Läätsa välja antud raamat „Kodumaa ravimtaimed”. Selle sees oli ka salvi ja tinktuuri õpetus, kuidas seda valmistakse.

RKM II 240, 285 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Liigestevalud esinesid jalgades ja kätes. Sel puhul igal õhtul hõõruti raudnõgestega ja viheldi ka nõgestega kerise ukse ees, et soe oleks.

RKM II 291, 686/8 < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani eesti asundus (1972)
Tegelikult on ta tõsi, et enne jaanipäeva on vaja raavrohtusi korjata. Mina palju aastaid põdesin ostra remontiismust. Käed-jalad mul nii kõvasti valutasivad. Kohe valuga valutasivad. Ühevahe käisin juba kepiga. Käisin arstisi pidi. Ei paremust kedagi. Vanad inimesed ütlesivad mulle: „Võta enne jaani, korja peenikesi nõgeseid, vihtle nendega saunas. Kaseviht too, kui alles lehed on koguni noored ja vaigused, vihtle sellega. Mitte üks kord, vaid palju kordasi. Kaeva peene nõgeste juurikaid, keeda neist tsäiud (teed), joo teda. Saad terveks.”
Ma tegin, nagu vanad inimesed käskisid. Mu jalad ja käed enam ei valuta. Vahest ka pidul tantsin. Siis ma küsisin ema kääst: „Mikspärast just enne jaani peab vihtasi tegema. Arstirohtusi korjama. Eks seda võiks ka peale jaani teha?“
„Võib küll,“ vastas ema. No aga enne jaani raavrohi hoiab kõik raavaine oma sees. Peale jaani lilled ja rohi läheb juba vanaks. Hakkab kuivama. Kõdunema. Ühiselt kuivad ja kaob taime seest kõige tarviline rohi ära. Iga raavtaimes hoiab oma sees üheksat sorti vitamiini, mis taime kuivamise aegu kaotab oma jõu.
Kask enne jaani on vaigune. See on inimesele rohuks. Peale jaani kasevaik kaob ära, osast kuivab ja kõduneb kase küllest ära. Putukad ja sipelgad imevad ta oma sisse. /---/

RKM II 293, 683 (14) < Vigala khk., Vigala v., Pallase k., Roista t. (1972)
Närvihaigusega teha nõgesevanni ja juua nõgeseteed, on ka hea ravim.

RKM II 309, 275 (õ) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Jooksva (reuma) arstiti, tehti sõnajala ja sassaparilla vanni, joodi ka sassaparilla teed, pandi lumelilli haige koha peale, viheldi saunas nõgestega, pihlaka- ja tammevihtadega. Magati ahju peal soojas.

RKM II 316, 321/2 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Juuste pesemises tii takjavett. Kuivatet takjajuure ärä ja keedät sedä vett ja selle viige peset ja tiip juusse iluses.
Ja nõgeseõie. Piat kuivateme, et päikest ei näe, mitte päikse käen ei tohi kuivate.
Ja kase viha leotet. Panet keevä vii sisse ja leotet ja kangesti hää lõhn om, juusse tiip libeves.

RKM II 320, 275/6 (11) < Ridala khk., Kiideva k., Väljaotsa t. (1976)
Liikmevaluga tuleb nõgesevihaga saunas käia. Tulise vee ja nõgesevihaga ravitakse.

RKM II 320, 495 (9) < Ridala khk., Käpla k., Hansu t. (1976)
Jooksva vastu tehti varem nõgesevanni ja siplegavanni.

RKM II 320, 498 (12) < Ridala khk., Käpla k., Hansu t. (1976)
Jooksva vastu tuleb nõgestega vihelda.

RKM II 338, 348 (8) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Maks arvati haige olema, siis kui rinnust valutas. Sel puhul joodi koirohu, orasrohu juure, baburetski puu koore, võilille õie või nõgese teed. Teed keedeti väikestest kõrvenõgestest, millest keedetakse ka suppi.

RKM II 338, 348 (9a) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui kellegil juhtus kõõma peas olema, see pidi oma pead jälle kas nõgesest või takjajuurtest keedetud veega pesema. Kui ei aidanud ühest korrast, tuli pesta niikaua, et peanahk jälle korralikult puhtaks sai.

RKM II 348, 334 (34) < Äksi khk., Voldi k. (1980)
Reuma vastu - maarjasõnajalad panna külje alla. Ka nõgestega vihtlemine aitas.

RKM II 355, 572 (65) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kui inimene põdes reumat, siis võeti sauna kaseviha asemele hoopis nõgeseviht kaasa ja viheldi kuumas.

RKM II 357, 114 (146) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Arstimiks oli saunaleil. Peale iga raske töö lõppu köeti sauna (heinategu, rukkilõikus, kartulivõtmine). Leil ja vihtlemine viis väsimuse ja valu kontidest. Viheldi veel nõgestest tehtud vihaga, hea rohi reuma vastu.

RKM II 360, 369/72 (3) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

RKM II 360, 378/9 (12)a < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Maarohtudest.
Et nõges hea rõumarohi on, seda kuulsin alles hiljuti ühe tuttava käest, kes rõuma tagajärjel juba täiesti jalutuks oli jäänud. Pärast aga käis ja liikus jälle ja mina küsisin ta käest, et misasi teda nii terveks tegi, ja tema ütles, et nõgesevannid. Väimees, tubli mees, oli hakanud talle nõgesevanne tegema ja see oli tema jalad terveks teinud.

RKM II 361, 341c < Kanepi khk. (1982)
Juukseid määriti rasva või koorega, et hästi kasvaks. Keedeti ka nõgestest ja takjajuurtest kasvu edendavat leotist.

RKM II 363, 619 (12) < Otepää khk., Ilmjärve k. (1982)
Mindi sauna ja viheldi kas nõgestega või kadakaokstega.

RKM II 366, 340 (6b) < Tartu l. (1983)
Liigesevalude puhul soovitatakse saunas vihelda nõgesevihaga.

RKM II 368, 177 (82) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Värske nõgesevihaga viheldi. Kasteti viht kuuma vette. See oli reuma või jooksva vastu. Minu mehel said sellega jalad terveks.

RKM II 368, 198 (42c) < Äksi khk. < Kursi khk., Saduküla k. (s. Polli) (1983)
Nõgesega viheldi liigestevalu puhul.

RKM II 372, 46/7 (10.1) < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Maavihast saadud roos.
Roosi ravi. Nõgesed pannakse vanni. Kuum vesi kallatse peale. Lastakse nõgesed nii kaua vannis kuumas vees olla, kuni vesi vannis ära jahtub. Siis pannakse haige koht roosiga vanni ning lastakse sääl haududa nõgesteleotuses.

RKM II 373, 6/8 (7) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Liigestevalude puhul tehti kadakavanni, nõgesevanni. Selleks keedeti võetud rohud vees ja siis lasti veidi jahtuda ja soojas vannis hoiti haige kehaosa. Oli suur nõu ja vannivett tehti rohkesti, siis mindi isegi üleni sellesse ravivanni.
Liigestevalude puhul tehti ka sellist rohtu, et võeti mesilaste vaha, hapukoort ja mett ning keedeti see pudruks ja sellist võidet määriti haigetele liigestele. Üldse nõudsid haiged liigesed sooja. Ka paiselehti pandi peale, see tõmbas paistetuse korral palaviku välja ja haige sai liigest juba paremini liigutada. Kui paiselehti ei olnud, sobisid ka takjalehed. Kui oli tugev paistetus, tõmbas roheline terve leht varsti kipra ja närbunult võeti sellise lehe asemel juba uus. /---/

RKM II 373, 498 (257/8) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui nõgesed kõrvetasid, raputati valusale kohale külma mulda peale. Vähendas valu ja nahk ei hakanud kihelema.
Kes oli reumahaige, kõrvetas ennast meelega nõgestega. Ütles, et ravis veidi.

RKM II 375, 562 (69) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Nõgese kõrvetise puhul hakkas nahk sügelema. Öeldi siis, et see on raviks ja kannatati ära. Et siis muutub inimene närvidest tugevamaks.

RKM II 380, 36 (71) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Peakõõma vastu ja juuksekasvu edendamiseks takjajuurtest keedist, millele võis lisada veel nõgeselehti ja humalaid.

RKM II 380, 40 (94) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Nõgesevihaga viheldi saunas jooksva raviks.

RKM II 382, 432/3 (11) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Liigestehaigustele tehti männikasvudest vanni. Viheldi saunas nõgestest vihtadega, linnurohu tee. /---/

RKM II 383, 24 (7) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Kõõma vastu.
Kui peas oli kõõma, siis pandi hapuoblika juured koore sisse ligunema. Lasti segu siis kolm päeva seista soojas kohas ja siis pigistati juured välja. No selle koorega siis peab hõõruma peanahka kohe hästi sisse. Ikka õhtutel. Keedeti nõgesejuurtest vett ja pesti sellega pead. Aga takjajuurte keeduvesi aitab nendest teistest küll kõige paremine. Kui ei ole abi ühest korrast pesemisest, eks siis saab pesta seni, kuni ikka aitab.

RKM II 381, 273/4 (13) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Jooksja.
Jooksja on liiget sees, seante haigus, valutab, mis hirmus, elada ei lase. Jooksjarohi on nõges. Keedetse ära ja selle vee sees hoidas kässe ja jalgu. Ja nõgesevihaga vihutse.

RKM II 381, 296/8 (50)b < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Maalised.]
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, nahahaigused seaksed. Siss pandi öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [? = liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss pandi seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

RKM II 384, 402/3 (18) < Keila khk. (1985)
Liigeste ja soonte haigused - liigeste tõve ehk jooksva puhul tehti männikasvudest vanni. Noored männikasvud lõigati pikuti pooleks ja valati kuum vesi peale - puust vanni või toobreisse. Kui vesi oli jahtunud talutavuse piirini, istuti ise või pandi jalad sinna sisse.
Äraproovitud vahend oli saunaleil. Mõnel pool olevat seejuures nõgesevihaga viheldud.
Haigetele liigestele määriti veel „sipelgaõli“, mida saadi järgnevalt. Sipelgapessa kaevati pudel kuni suuni. Kui pudel sai sipelgaid täis, pandi kork peale ja hoiti päikese paistel või lihtsalt soojas kohas, kuni sipelgatest eraldus vedelik. See oligi „sipelgaõli“.
Ka soovitati ketrada kinda- või sokilõnga sisse koerakarvu.

RKM II 384, 410 (52) < Keila khk. (1985)
Kõõma vastu nõgeselehe või takjajuure leotisega pesta.

RKM II 385, 107 (15) < Pärnu l. (1984/5)
Ka nõgesekeeduveega võib pead pesta, teeb peanaha puhtaks ja on juuksekasvule hea.

RKM II 385, 127 (68) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Jooksva raviks tehti nõgesevihtu, neid aurutati saunas kuumas leilis või leotati kuumas vees ja viheldi siis valutavaid liikmeid.
Kuid nägin ka vanaeite, kes korjas kimbu nõgeseid ja sealsamas rapsis nendega endal kintse seelikusaba all.

RKM II 385, 130 (77) < Häädemeeste khk., Urissaare k. (1984/5)
Mina kukkusin ja lõin oma puusa kõvasti ära, valutas, mis hirmus. Sellest valust sain lahti nõgesevanniga: nõgesed vanni ja kuuma vett peale, siis nõgesed enam ei kõrveta, ja hautasin end seal sees.

RKM II 385, 136 (11) < Häädemeeste khk., Laiksaare v. (1985)
Kukkusin oma aias vastu basseini äärt ja lõin oma külje ning puusa kõvasti ära, valutas, mis hirmus. Hakkasin siis tegema nõgesevanni. Mees tõi nõgeseid, need vanni ja kuuma vett peale, siis nad enam ei kõrveta. Tegi kergemaks küll, aga päriselt valu ära ei võtnud. Siis ükskord juhtus nii, et kas polnud vesi küllalt kuum või mis, aga nõgesed kõrvetasid ihu päris kupla. Ime küll, selle järel kadus ka valu ära.

RKM II 390, 99 (6) < Suure-Jaani khk. (1985)
Külmetushaigus. Nõgesetee, kummelitee ja nõmmeliivatee, muidugi tarvitada seda, mida saada on.

RKM II 390, 125/6 (9) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Liigeste ja soonte haigused kuulusid saunaravi alla. Seda ravi tehti iga laupäev ja vajaduse korral köeti ka nädala keskel saun soojaks ja tehti mitmesuguseid vanne, nõgesehautuse vannid, kadakavannid, sipelgavannid, sipelgad koos pesaga hautati. Sõnajalavannid. Messiks keedeti ämbritäis kartulaid, tambiti see kuumalt segamini rukkijahuga, lasti tükk aega imbuda, segati veega püdel mass. Lisati vähemalt 1 pulk pärmi, lasti kolm päeva käärida, siis soendati üles ja lisati vett. Vannitati kas üle kere ehk ainult käsi-jalgu enne vihtlemist. Viheldi nõgese- ja kadakavihtadega. Vahel aeti messist vastavate seadmete abil välja puskar, kasutati seda kas pealtmäärimiseks ehk sissejoomiseks. Praak aga kasutati mitme nädala jooksul vannitamiseks.

RKM II 390, 464 (40) < Tartu (1985)
Kui jalad valutasid, pidi neid nõgestega vihtlema, hõõruma - tuli ka raudnõgestes kõndida.

RKM II 396, 26 (31c) < Võnnu khk., Kastre k. (1986)
Nõgesevihaga vihelnud reuma vastu. Suvel teeme iga nädal sauna.

RKM II 396, 555 (68) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Nõgesejuurte tee joomine puhastab verd, hävitab köha ja teeb röga lahti.

RKM II 401, 219 (4) < Juuru khk., Oblu k., Veski t. (1987)
Nihuksed maa-alused olid. Punaseid täppe läksid täis, kui maa peal istusid või lamasid. Siis tehti nõgesevanni ja kaselehe vanni.

RKM II 401, 292 (7) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Nõgesetee astmahaigusele, bronhiidile, köhale.

RKM II 401, 654 (78) < Tartu l. < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. (1987)
Nõgesetee on hea. Kui oled nagu väsinud või, siis kuivatatud nõgese tee, küll aitab.

RKM II 405, 246/7 (1) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Hiad reuma ja liigessehaigusse rohtu sain. Nied on nõgessed. Mis nõgessed? Harilikud nõgessed. (Lähedal kasvavad kõrve- ja raudnõgesed, mõlemaid liike kasutab.)
Nõgesetied teha noortest võsudest. Kuivatatud nõgeseid panna üks tielusikatäis kuhjaga vierand liitri kievale viele. Lasta tõmmata kümme kuni viisteist minutit. Seda juua ühe kuu juoksul. Üks tass puol tundi enne hommikusüöki ja päeva juoksul viel üks kuni kaks tassitäit enne süöki.
Puhastab verd, on kasulik.

RKM II 405, 247 (2) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Nõgesevann on haigetelle kohtadelle hia arstirohi. Võtab valu mõneks ajaks ära, reumavalu.
Nõgesed korjata, kuivatada pundis. Vanni jaoks võtta üks peotäis juuri, kaks peotäit lehti ja varsi. Juured olgu hästi pestud. Kõik juured, lehed ja varred pannakse likku viie liitri külma viega. Leotatakse üö otsa. Järgmisel päeval tuleb sie segu kiema lasta, vähe aega kieta. Siis on valmis. Selles siis vannitada haigeid kohti.
Kasutada võib segu kaks kuni kolm korda. (Sie on ühest vanast Austria tohtriraamatust.)

RKM II 411, 99 < Torma khk., Sindi (toonud tema lesk 1985) < Liidia Tiidermann (1962) (1959)
Lihasevalu puhul.
Nõgesed kuivatada (augustikuul), pudelisse ja üle kallata denatureeritud piiritusega.

RKM II 413, 592 (6) < Puhja khk., Tännassilma k. (1988)
Nüüd on röima, vanast üteldi, et röimatismus, siis ema tõi metsast sipelgapesa, pani suurde tõrde, aurutas sääl neid, pani sinna veel nõgesid ja seal siis sauna ajal ta ennast vannitas.

RKM II 415, 106 (18) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Kui veresooned laienenud jalasäärtel, siis lasti aadrit saunas või ka viheldi saunas nõgestega. Vanaema jõi ka kadakamarja teed. Kui oli veresoon katki, siis seoti kinni, pandi teeleht peale.

RKM II 429, 466 (3) < Kursi khk., Saare k., Pihlaka t. (1989)
Praegu veel arst kirjutas mulle nõgeseteed. See on põiehaiguste vastu ja kasvaja vastu. Mina olen nõgestega küll hästi saanud elada.

RKM II 430, 400 (10) < Palamuse khk., Kaarepere al. (1989)
Nõgese kõrvetamine aitab, kui liikmed valutavad. Võtab selle valu ära. Isa jäi puusast ära. Hakkas iga õhtu nõgestega ravima. Jättis nõgesed sinna peale ja sai käima peale.

RKM II 434, 664 (22) < Hageri khk., Kernu k. < Juuru khk., Ingliste k. (s. Kaivo), s. 1931 (1990)
Jalavanne tegi ema nõgestest. Eks jalad väsisid, selle vastu aitasid need vannid hästi. Ise olen ka nõgesevanne teinud.

RKM II 435, 205 (67) < Harju-Madise khk., Tänavaotsa k., Kruusimäe t. < Kullamaa khk. (1990)
Nõmmel Arukülas oli Juuli. Arstis. Käskis jooksva puhul jala ümber nõgesed mähkida. Paari päeva pärast olla terve.

RKM II 435, 205 (68) < Harju-Madise khk., Tänavaotsa k., Kruusimäe t. < Kullamaa khk. (1990)
Kaelaradikuliidi ravi. Nõgesed panna krae vahele. Saunas vihelda nõgestega ja juua nõgeseteed. Väga hea on, aitab.

RKM II 443, 21/4 (39i) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Nõgese ja kase noori võsusi, lehti salatina ja talveks kuivatud, head teena igasugu südamehäire puhul. Ja saunas on ka hea vihelda nõgese- ja kadakavihtega.

RKM II 446, 178 (37) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Nõgest, naistepuna, palderjani, piparmünti, liivateed, raudrohtu: neid korjati.

RKM II 446, 178 (39) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Naistepuna on vähihaiguse vastu ja nõges niisamuti.

RKM II 447, 44 (34) < Torma khk., Kükita k. < Tomra khk., Kasepää k. (s. Antst), s. 1915 (1991)
Nõgesetee oli vererõhule hea.

RKM II 449, 147 (15) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Nõgesseid juua, mina oma Lehtele andsin, tal oli ka vererõhk all. Ja sai parem. Ilma päevata kuivasin nad ära.

RKM II 450, 259 (17) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Mina koperdasin üks päev aeda ja võtsin mustsõstra lehti ja õisi ja kikerberilehti ja nõgeselehti ka peab võtma tee jaoks. Nõgesetee on hea. Nurmenuku lehti käib ka hulka. Me siin tegime ja kui seda teed jood, siis kohe nii hea, teine tunne on kohe. Nõgesega koos on kõige parem.

RKM II 450, 560 (32) < Laiuse khk., Kivijärve k., Norru t. (1992)
Sõnajala vannisid tehti, siis tehti veel nõgesevanni - reuma vastu.

RKM II 450, 560 (33) < Laiuse khk., Kivijärve k., Norru t. (1992)
Nõgesevihaga viheldi saunas - reuma vastu.

RKM II 451, 38 (11) < Laiuse khk., Altküla k. < Torma khk., Võidivere k., Sepa t. (1992)
Nõgesseveega loputati juukseid.

RKM II 457, 98/9 (57) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Näiteks nõges on ka. Oli vanadekodus üks kokk, tema lapselapsed olid punne ja vinne täis. Nendele tegi vanaema nõgeseteed ja kadusid kohe ära. Ja kanadele anna kuivatatud nõgest pudru sisse, panevad nahka nii et...Ja siis kevadeti lehmad olid nõrgad, pani nõgeseid tünni ja kuuma veega ja andis lehmale juua. Seda nimetati siis sulbiks. Ei olnd ju võtta neid mineraale ja asju.

RKM II 458, 176 (14) < Pilistvere khk., Pilistvere al. (1993)
Nõgeseteed ma jõin ja tahan jälle jooma hakata. Mul on liigestepõletik, siis soovitavad.

RKM II 458, 301 (29) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Siis on, et nõgesed ahjus kuumaks ajada ja peale panna - see jälle reuma vastu.

RKM II 458, 302 (35) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Nüüd on kõik nõgeselehe teed ja saialille teed raviks, vanasti neid ei olnud.

RKM II 460, 10 (19) < Tomski obl., Kaseküla k. < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Nõgeseid korjavad. Nõgesesiemned on isegi vähi vasta.

RKM II 465, 102 (2) < Viru-Nigula khk., Kanguristi k., Pardijärve t. < Viru-Nigula khk., Iila k., Toomingaaru t. (1994)
Nõgeseid tarvitati, tehti nendest vanni jooksva vastu.

RKM II 465, 268 (4) < Viru-Nigula khk., Pada k. (1994)
Nõgesed pidid verd puhastama.

RKM II 466, 438 (10) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. (s. Välk), s. 1927 (1994)
Nõges - keedetas suppi. Vitamiinisi palju. Mõned tšaid keedavad, suppi päris keedetas.

KKI 4, 320 (8) < Setumaa, Rääsolaane k. (1948)
Sanna läät, siis vihot üle ola nõgõstõga, siis parep õks saa.

KKI 11, 163 (13) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Kui umbhaige kuskil ihu siis on, siis panna nõgesed peele. Umbhaigus tuleb põrutamisest.

KKI 38, 55/6 (30) < Peetri khk., Kareda k. (1965)
Kui reuma on, siis ravida mäerõikaga. Rõigas lõigata väikesteks tükkideks - siis hautada koos nõgestega ja selle vedelikuga õhtuti määrida.

KKI 38, 210/1 (14) < Koeru khk. (1965)
Minu ema korjas rohtusi. Enne jaanipäeva peab korjama. 9 sorti. Kõiki. Nurmenukkusi ja... Siis tegi sellest vanni. Käis mitu korda sees, teine päev läks jälle.
Mina olen ülastega arstinud. Need võtavad luust valu ära. Naha võtavad ka ära, aga kontidel on parem.
Jalale panin kompressid nõgestest. On väga head. Nõgesed katki tampida ja soola peale. Nõgesevannid on head.
Ema rohud kasvasid heinamaal. Korjas karukellasi ja kurekatlaid. Pani neile keeva vett peale ja külma juurde, nii et paraja sai.
Sipelgavannisi tegi ka.

KKI 62, 374/5 (16) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Nõgõsõviht om rohus. Kes ütles, õt reumatismusõ rohi om tuu hää. Hainarohto om pallu.
Mees, Jaan Vallner, ütleb vahele: „Hainust na rohu tetäsege.“

KKI 68, 575 < Mustjala khk., Rahtla k. (1978)
Nögesehaigus - ihul valged körged laigud, sügelevad nii kangeste, nögesevihaga vihelda, nögesevee vannid.

Vilbaste, TN 4, 341 (1)h < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: nõges

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Nõges vees keedetult - hingeldustõve vastu.

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Nõgesvee vannid - jooksjahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 658 (3) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.

Vilbaste, TN 3, 703 (19) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Nõges (Aertica). Nõgeseviin on hingeldustõve vastu tuntud mõjuva abinõuna.

Vilbaste, TN 3, 714 (39) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Nõges (Urtisa). Nõgeseviin on hingeldustõve vastu tuntud abinõu.

Vilbaste, TN 11, 88 (20 a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Nõges, mis aja äärtes kasvab, sellest tehti viht ja viheldi nõgessevihaga, kelle jooksvahaigus õli. Mõned vihtlesid päikese käes suvel kuivalt. Aga saanas hautati enne viht ära, siis viheldi üle ihu kõhe. Üeldi peale vihtlemist, et abi kõhe, kui arstil käid.

Vilbaste, TN 11, 251 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Nõges. Nõgestega viheldakse endid jooksvahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 11, 279 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Nõges. Nõgesega raviti ja nüüdki mõned ravivad jooksvahaigust. Tehakse nõgestest vihakimp ja sellega siis viheldakse haigeid liikmeid.

Vilbaste, TN 11, 455/6 < Iisaku khk., Iisaku al. (1963)
Neil päevil kuulsin bussipeatuses kahte külaeite ja -taati omavahel nõgesest rääkivat.
Vana Võhma taat (Imatu külast): “Ah jooksva? Ma ütlen sulle, kullakene, nõgesest saab abi. Minule aitas. Tau muidu nõgesega ja saunas ka vihtle.”
Volkovi Tilde (Kauksi külast): “Juba proovisin, minu paaba [vanaema] ka rääkis, et nõgesega, kui jalad haiged. Lapsed tõivadki mulle nõgeseid ja saigi nendega tautud, aga jumal hoia, mis siis tuli. Õhta voodis ei saand magama jääda! Nõnda hakkasivad sügelema ja kipitama, et kisu vai nahk maha. Ei aitand miski.”
Võhma taat: “Ja selle ühe korraga arvasid tervest saama?! Ütle, mis rohi kedagist on, ükskord muudkui määrid ja tahad kohe, et terve? Mina rohitsesin vaata rohkem kui nädala ja iga päev. Pärast enam ei pand sügelema ega kedagi - ja aitas. Nät, tänagi sai jala Imatust seia keriku tulla ja minul oli nõnna, et ei saanud õieti üle tuagi.”

Vilbaste, TN 1, 440 (237) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Nõges, raudnõges [Urtica dioica].
Nõgesekõrvetis aitavat jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 921 (9) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Väristajarohi - hallitõve vastu, ka kadaka- ehk nõgeseviht, leili visatavat hapu kaljaga.

Vilbaste, TN 2, 237 (VIII) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Köharohuks on veel nõgesevars, mis kuivatatakse ära ja tõmmatakse seda suitsuna.

Vilbaste, TN 2, 240/1 (9) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Noored nõgesed kuivatakse päiksepaistel ja keedetakse kinniselt ja seda leent juuakse arstimisrohuna tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 410 (20) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Nõgeste õite tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 417 (7) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Nõgesejuuri keeta ja panna sinna kohta, kus nahk katki läheb.

Vilbaste, TN 2, 659 (13) < Räpina khk. (1930)
Rehmatismuse haiged vihtusid ennast saunas nõgestega ja käidi ka nõgesevannis.

Vilbaste, TN 2, 662 (7) < Räpina khk. (1930)
Köha vastu tarvitadi ka nõgesevart. Seks pandi nõgesevars põlema ja tõmmati seda suitsu sisse.

Vilbaste, TN 2, 672/3 (4) < Räpina khk. (1930)
Sügeliste ärakaotamiseks tarvitati nõgeseleent, millega keha loputati.

Vilbaste, TN 2, 680 (4) < Räpina khk. (1930)
Nõgest tarvitatakse kuusekasvudega segamini reh[u]matiumi vastu.

Vilbaste, TN 2, 705 (15) < Räpina khk. (1930)
Reumatismuses jalgu vihuti nõgestega saunas ja käidi ka vannis, kuhu oli pandud hobusesõnnikut vee sekka, ning ka mahalangenud kuuseokastest tehtud vannis. /---/

Vilbaste, TN 2, 709/10 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti, kui rahvas viletsalt elas ja nende kultuur arenemata oli, pidid nad leppima viletsamate oludega. Sel ajal tarvitati taimi kõiges majapidamises. Muidugi ka oskust nõudis see, missugust taime tarvitada ja missugust mitte. Kevadel, kui maa lumekattest vabanes ja igal pool rohi haljendas ning nõgesed omad pääd pistsid, olid noppijad nende kannul. Nõgestest saadi maitsvad suppi, siis kui nad noored olid. Samuti oblikast, maltsadest ja ohakatest valmistati suppi. Vanal ajal sõid neid inimesed, nüüd antakse loomadele.
Ka haiguste vastu tarvitati mitmesuguseid taimi.
Reumatismi vastu tehti nõgesest ja noortest kuusekasvudest vanni.

Vilbaste, TN 7, 77 (2) < Martna khk., Martna v. (1929)
Urtica dioica L. (nõges). Nõgesevanne võeti seljavalu (!) vastu. Tarvitati terve taim (toorelt).

Vilbaste, TN 7, 247 (13) < Setumaa, Värska al. (1930)
Nõges. Vihutakse saunas, kui süüdikud on.

Vilbaste, TN 7, 258 (24) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Nõgesed olid roosi vastu. Nõgesed tauti puruks ja pandi roosi peale.

Vilbaste, TN 7, 276 (28) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Nõgestega vihelda, siis saavad liikmed terveks.

Vilbaste, TN 7, 309b < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k., Arusti Mihkli t. (1930)
Jooksvahaiguse vastu: „nõgesejuured“.

Vilbaste, TN 7, 395 (14) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Nõges - tarvitatakse jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 405 (2) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Nõgest tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, siis viheldakse nõgesega jalgu ja tehakse ka vanni.

Vilbaste, TN 7, 422 (2) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
[Tarvitatavad taimed.]
Nõges - jooksvahaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 438 (1) < Kullamaa khk. (1930)
Tarvitatud taimed.
Nõges - arstirohi, supiks.

RKM II 162, 98 (16) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Lutikad.
Lutikad tulid metsast. Kui maja ehitati, siis sammal, mis metsast toodi, pandi seina vahele, sellega tulid lutikad.
Kui sammal kisti noorel kuul, tulid lutikad, sammalt pedi keskuma vanal kuul, siis ei tulnud lutikaid.
Pesu pesti vanal kuul. Lutikaid põletati kuuma veega vana kuul. Lutikatele loobiti hobuse kust, hobuseriistad toodi öösest tuppa, pandi voodi otsa. Ka nõgesevihad seoti lae alla.

ERA II 7, 282 (7) < Märjamaa khk., Konovere k. (1928)
Kui toas on palju kirpa, siis tuuakse toapõrandale nõgeseid. Nõgesed kaotavad kirbud.

H III 27, 204 (13) < Tallinn l. (1897)
Nõgesed ja sõõnjalad kautavad kirbud sängist ja toast.

Vilbaste, TN 7, 445 (15) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Nõgesed on köha vastu.

E 668/669a < Pilistvere khk. (?)
Hall mees tuleb uksest sisse - tuleb kallale, ajab kõik kohad värisema. Püsib mitu nädalat, kuni tark abi toob. Inimesed läinud vahel parsile - ahjule peitu. Mõni isegi ahju. Kui hall toas kedagi ei leidnud, läinud teisale, murdnud lapsed-vanad maha, teinud haigeks. Vanast olnud palju tarku, kes nõgestest ja nõgestejuurtest rohtu teinud ta vastu! Mõnikord aidanud isegi nõgestega kõrvetamine.

E 668/669 < Pilistvere khk. (?)
Tihti tuleb uksest hall mees, keda kätte saab - piinab. Iga piinatu jääb haigeks. Targad aga teavad abi nõgestest ja nõgeste juurtest. Ka läbi kondi ja kivi on võimalik nähe, kui hall mees inimese magades tema pääl istub. Tol juhtumisel peab haiget pöörama, kus varem olnud pää, sinna jalad. See aitab!

Vilbaste, TN 7, 458 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Nõges kondivalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 481 (39) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Nõgesevarred hambavalu vastu.

RKM II 381, 292 (44) ja 312 (71) ja 312/3 (72.18 ja 26) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Ravimtaimed. Raudrohi. Vaata maalised.]
Maalised.
Maalised need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kas või kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maalise heinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatadi. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tume pruun olli. Siss panti pääle, kus sügeles, ja vahapaber pääle.
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, naha haigused seaksed. Siss panti öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [?= liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss panti seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

RKM II 381, 273/4 (13) ja 312/3 (72.13) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Ravimtaimed. Paatspuu, vaata jooksja, sügelised].
Jooksja.
Jooksja on liigete sees, seante haigus, valutab mis hirmus, elada ei lase. Jooksja rohi on nõges. Keedetse ära ja selle vee sees hoidas kässe ja jalgu. Ja nõgese vihaga vihutse.
Kui jalad valutavad, jooksja sees on, siss tuleb minna sipelgu pessa, las hammustavad ja kusevad pääle, see on ise valus, aga võtab valu ära. Aga kange süda peab olema, mis välla kannatab.
Kui keik käed ja ristluud on valu täis, siss toodi koritäis sipelgid öhes pesa rämpsuga. Vesi aeti keema ja panti see kik sinna sisse. Siss selle veega tehti vanni nädal aega. Aeti ikki sojas ja siss läks haige sinna sisse.
Mamma es saa änam riisu ega niita ega midagi teha. Üleni kondide sees olli valu, aga see sipelga vann tegi terves.

RKM II 269, 224 (174) < Rõngu khk., Leivaste k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Nõgesene viht (ka reuma vastu), pani hiljem ihu sügelema kaua aega. Saunas tarvitati.

Vilbaste, TN 9, 540 (8) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Nõgesed teena: verd puhastavalt ja jooksva vastu. Varakevadel noppida, kuivatada vilus, kuivas kohtas hoida. Peotäis pooles liitris vees keeta päevas, juured võib ka värskelt ning kuivalt teeks keeta.

Vilbaste, TN 9, 542 (15) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Nõgesed ja juured teena vanni. [verd puhastavalt ja jooksva vastu.]

Vilbaste, TN 7, 488f < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Muidugi olid inimesed vahel sügelises, siis viheldi neid nõgestest vihaga.

Vilbaste, TN 7, 604 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Nõgesed: närvi- ja jooksvahaiguse vastu. Võetakse rohelised nõgesed ja kohe viheldakse.

Vilbaste, TN 7, 621 (16) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Nõges, mädarõigas - jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 659 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Nõgesed - vere seismiseks.

Vilbaste, TN 7, 727 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ka jooksva vastu katsuti taimede kaasabil võidelda. Jooksva vastu tarvitati kahesuguseid taimi: ühed neist olid jooksvarohud ja teised nõgesed. Jooksvarohtusid keedetakse ja pannakse siis haigele kohale, nõgestega aga viheldakse.

Vilbaste, TN 7, 811 (II, 12) < Tartu-Maarja khk. (1932)
Nõgesed (arstimiseks).

Vilbaste, TN 7, 997 (2) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui pea paljaks läheb, siis võtke nõgeseid, arnikaid, takjajuuri ja kaselehti, need kõik keeta ja saadud vedelikuga pää hõõruda.

RKM I 9, 373 (5) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kaela ja kurgu limanemine: nõges, sinilill.

RKM I 9, 373 (8) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

RKM I 9, 375 (17) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Rohke kuupuhastus: nõges, raudrohi.

RKM I 9, 377 (26) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Verd puhastavad: kadakas, kalmus, nõges, põldkannike, punad, takjas, valge emanõges, vesikress, võilill.

RKM I 19, 163 (327) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. (1984)
Reuma vastu olen pannud ümber põlvede nõgeselehti viinaga, kuid see võtab üles rakud.

RKM I 19, 163 (328) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Reuma ravimiseks tuleb end saunas vihelda nõgesevihaga.

RKM I 35, 211 (II, 1) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Köha ja nohu puhul.
Köha kaob, kui keeta nõgeseõitest ja paiselehtedest teed, juua 1-3 klaasi päevas. Riivida mustrõigast ja teha plaastrit.

RKM I 35, 212 (3) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Juuste väljalangemise vastu.
Vanarahvas on pesnud sel puhul pead pesupulbriga ja korralikult ära loputanud kummeli- või nõgeseveega. Kummel annab ilusa läike ja paneb juuksed kasvama.

RKM I 31, 243/6 (1d) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Reumat raviti saunas petrooleumiga. Haige koht määriti petrooleumiga kokku ja viheldi leilis kase- või nõgesevihaga. Kasutati ka kadaka- ja tammevihta. Maril endal olevat olnud ka reuma.

RKM I 35, 212 (3) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Kui tekib läkaköha, juua teed, kus on raudrohtu, nõgeseõisi (lehti) ja paiselehti (1 liitri kohta iga rohtu 1 supilusikatäis). Samal ajal viibida värske õhu käes ja suvel magada ruumis, kus ööselgi on aken lahti. Köha vaibub 3-4 nädala jooksul, ent võib veel hooti kesta ligemale aasta. Värske õhk ja viibimine kuuse- ja männimetsa all (seal on fütontsiide) mõjub tervistavalt. Siin kirjeldatud arstimisviis on mul läbi proovitud. Sel suvel haigestus mu tütrepoeg Joosep läkaköhasse ja nii teda sai ravitud. Algul arst andis ka ampitsilliini tablette.

Vilbaste, TN 5, 11 (3e) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Nõgesejuurte tee - kopsuhaigetele.

Vilbaste, TN 5, 23 (a9) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
[Arstimid.]
Nõgeste vann

Vilbaste, TN 5, 193 (4) < Simuna khk. (1934)
Katkitambitud nõgesed haige kohale - jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 1024 (7) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Nõkõs - nõges.

Vilbaste, TN 7, 1026 (32) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Nõges.

Vilbaste, TN 7, 1151 (6) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Nõgesevihta tarvitatakse saunas vihtlemisel jooksva ja teiste luuhaiguste arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 1162 (27a) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Nõges. Urtica. Nõgene. Raudnõgene U. urens L, suurnõgene U. dioica L. Värskete vartega (lehed küljes) viheldakse saunas jooksvahaiget (rheuma) kohta kehal.

Vilbaste, TN 7, 1162 (27b) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Nõges. Urtica. Nõgene. Raudnõgene U. urens L, suurnõgene U. dioica L.
Kuivatatult tarvitatakse varsi söögiisuandja teena - raamatutarkus (vist).

Vilbaste, TN 7, 1178 (58) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Nõgesed (mitte raudnõges) aia ääres: keedis. Inimesele kolm tilka, loomadele üks liiter. Ussidele loomal ja inimestele kõõma vastu.

Vilbaste, TN 7, 1185 (6a) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Nõges (suur), viin. Korjata enne õitsemist - hingeldustõbi.

Vilbaste, TN 7, 1185 (6b) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Nõges (suur), viin. Kasvatab juukseid, vann jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1233/4 (II, IIIa) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Nõges. [Herba Urticae majoris]
Sageli puudume kokku ahervaredeil, prügihunnikuil ja kiviaedul kasvava umbes poole meetri kõrguse veidi sakiliste lehestikuga taimega. Ta on kaunis tähelpanu äratav sellega, et teda puudutades kokkupuutunud koht kõrvetavat kirvendust järgi tunneb, milliseil kohtil mõni aeg hiljem vesivillide taoline paistetus esineb. Seda kutsub siinne rahvas “nõges”, Lääne-Nigula pool aga “kõrvenõges”. Ka see taim on muistne ravimisesem, kuid pisut hilisemal ajal on ta oma tarvitamise leidnud. Sest teda tarvitatakse mitte enam usundiga segatult, vaid taim ise on siin päätegur, see tähendab, temaga ei ravita enam nõiduvaid haigusi, vaid haigestusi, mis niisamma inimene on omanud. Sellega langeb ta oma muistse tarvitamise poolest kolmandale kohale, nagu teda seadnud olen. Siiski oli ta kaunis lugupeetud taim selles suhtes, et nii ülivähe leidus veel sarnatseid taimi, kelledega neid haigusi, mis temaga raviti, ravida võis. Ravimisesemana kuuldub ta kahesuguses suhtes.
I Jooksva ehk reumatismile.
II Rahva keskel kutsutavad “soosügeliste” raviks. Nende ravimisviisid olid üks omapärasemaid ja seisis omajägu ka kunstidega ühenduses.
Meie paneme tähele alul jooksva ehk reumatismi ravimisviise. Selleks koguti kaunis kogukene värskeid oivalisi nõgeseid, vihustadi nad üheks kimbukeseks ning viheldi siis kuivalt haigestunud keha. Harilikult teostati see toiming laupäeviti (saunalaupäeviti), kus päeval nõgestega, kuna õhtul kaskse vihaga viheldi. Selles mõttes tegelikult ei ole midagi, mis kunstide kirja langeb - “Milleks pidi see saunalaupäevil sündima?” - on sellega seletatav, et villistunud keha järelmäng oli sügelemine, mida aga kuum vihtlus peletas.

Vilbaste, TN 7, 1234 (II, IIIb) < Lääne-Nigula khk., Niibi-Nõmmküla (1934)
Veidi omapärasem on aga niinimetatud “soosügelise” ravimine. Nüüd esmalt mõni sõna haiguse suhtes. Siinne rahvas kutsub teda eelmainitud nimega, sest see haigus on sageli omandatav niinimetatud “seisnud sooveest”, ka mitmesuguseist muist seistunud maaveest. Haiguse käik on järgmine: vees old kehaosad omavad punase, kergelt paistetunud ilme. Siinne rahvas ütleb siis, “ta on ponnutanud”. Selle järelmäng on sügelemine ja naha lõhkemine, millede lõhkenud õendsuseist imbutseb kerge niiskus. Haigus olevad üks halvemaid selles suhtes, et ta algus kerge on, ent kui kauaks jääb, nii kõnelevad vanad inimesed, kutsuvat ta esile parandamata nahahaiguse. Ent muistne läänlane on ravinud seda õige lihtsalt. Selleks toiminguks koostati jällegi oivaline nõgesekimbukene ning toodi pang külma vett kaevust. Kimbukene nõgeseid kasteti sellesse ja hõeruti haigestunu üle, mille järeldusel sai see hõeguvpunaseks ning lõputulemus olla old tervis.

Vilbaste, TN 7, 1280 (20) < Kihnu khk. (1939)
Nõges - “nõgõs”. Suur-nõges - raudnõgõs. Viheldakse saunas nõgesevihaga jooksva vastu, samaks otstarbeks ka vann. Lehed mahariputatult kirpude vastu.

ERA II 193, 638 (63.43) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Põletushaavule tilgutatakse aaloe mahla, linaseemne keedist ja nõgesemahla.

H II 7, 840 (1) < Jõhvi khk. (1890)
Haigete arstimised.
Jooksjahaiguse vasta pruugivad mõned nõgesi, neid este kuivatades ja perast keitada ja neie vett juues, ka korjati soost sassaparilaid, neid keites ja neie vett juues.

ERA II 170, 688/9 (8) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Nõges. Nõgeseid on kahte sorti: raudnõges ja kõrvenõges. Arstimeiks tarvitatakse nii esimese kui ka teise lehti, seemneid ja juurikaid. Nõgeselehtedest tee on heaks vahendiks rögastamise vastu. Seda teed tuleb juua kaks korda päevas: üks tassitäis päeval ja teine tassitäis õhtul.

ERA II 170, 688/9 (8a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Juuste väljalangemise ja pääkõõma vastu mõjub igapäevane päähõõrumine nõgese äädikaveega. Selle valmistamiseks võetakse 1/8 naela peeneks lõigutud juuri, 1/4 toopi vett ja 1/8 toopi äädikat ja lastakse soojalt tõmbuda.

ERA II 170, 688/9 (8b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Nõgesetinktuur kaotab mesilase nõelamisest tekkinud valu.

EFA II 1, 122 (16) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (s. Lõks) (1995)
Nõges, üteldase, et krapiivaga pese. Tema ihu kogu aeg sügelese, vaata kogu aeg pese nõgesega.

EFA II 1, 123 (20) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (s. Lukksepp) s. 1953 (1995)
Suure kimbu nõgeseid ajas hauduma ja selle veega pesi. Tal olid väga ilusa juusse.

EFA II 4, 255 (15) < Valjala khk., Sakla k., Veski t. (1995)
Lendav on niisugune haigus, kui ühest kohast teise peab lendama, jooksma või mis. Sipelgavanni tehti. Metsast kotiga ja kuuma vett peale ja siis sinna sisse. Nõgestega, öeldakse, et peab ka vihtlema saunas.

EFA II 5, 297 (40) ja 298 (47) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Nõgestega oleme pead pesnud ja vihelnud, et villid järgi jääks. Luudele hea ja väsimuse vastu. Kanamunaga saab pead pesta, see on ka kõõma vastu.

EFA II 5, 298 (46) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Nõgeseviha kuuma vee sisse ja laseme vee parajalt ära värvuda. Mul on närvid kangesti haiged, siis kuiva nõgesega olen vihelnud.

EFA II 5, 337 (11) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Nõges on ju vererõhu vastu, nõgeselehed.

EFA II 17, 98 (35) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Nõgest kasutati nii, et kanadele tehti vihtasid. Ja veel öeldi, et nõgestega tuleb vihelda, kui rõima on. Seda nad rääkisid.

EFA II 20, 195/6 (11c) < Urvaste khk., Keema k., Kikkamäe t. (1996)
Kevadel söön võilille varsi, esimesel päeval kaks vart, teisel kolm ja nii kümneni välja. Ja nõgeseteed joon iga päev tassitäie.

EFA II 20, 386/7 (4) < Urvaste khk., Aidaku k., Vastse-Kaspere t. (1996)
Enne jaani tehtud vihad on rohuvihad (ravivad). Neid tehti ka nõgesest. Peavad kauem vastu, lehed ei tule ära.

EFA I 12, 7 (12) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Köha vastu.
Keeta sibulakoore teed ja võtta seda 3-4 klaasitäit päevas pärast sööki. Aitab sama hästi kui juua paiselehe- ja nõgeseõie teed.
NB! 1994. ja 1995. a olen ostnud apteegist Bromhexini hydrochoridum´i 8 mg (20 tbl) ja seegi võtab ruttu köha ära (täiskasvanule päevas 3 tbl ja 1 tbl korraga, lapsele 0,5 tbl 3 korda päevas).

EFA I 15, 12 (42) < Martna khk., Haeska k. < Lihula khk. (1996)
Mul oli, väike veresoon lõhkes ninas, ei saand verd kinni. Mul oli nii suur verekaotus. Kõigepealt sõin peeti ja nõgeseid, raudrohtu jõin. Suurem osa on juurvili, porgand, peeti, mis verd kosutab.

EFA I 6, 498 (6) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Roosi saab ära parandada segamini hõõrutud nõgeste ja soolaga.

EFA I 16, 128 (8) < Kirbla khk., Kelu k., Madismardi t. < Kirbla khk., Rannu k. (Liiv), s. 1916 (1996)
Nõgesed pidid vere paksuks tegema, polegi neid hea võtta.

EFA I 16, 167 (10) < Martna khk., Kirna k., Saue t. (1996)
Naabrinaine Helgi ütles, et nõgeseteed ei tohi palju juua, see teeb vere paksuks.

EFA I 17, 30 (25) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Nõgesetsaid - kõik sehekonna vasta.

Vilbaste, TN 11, 251b < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Kevadel keedetakse noortest nõgestest suppi - nõgesesuppi.

Vilbaste, TN 2, 282 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Vanad inimesed tarvitasid enamasti kõiki taimi mingisuguseks otstarbeks, näiteks värvimiseks, toiduks või haiguste arstimiseks. /---/ Samuti tarvitati taimi toiduks. Oblikatest, käokapsastest ja nõgestest keedeti suppi piimaga. Kummelitest ja maasikaõitest tehti teed.

Vilbaste, TN 7, 478m1 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Noortest heinputkedest, hapuhoblikatest, ohakatest, nõgestest ja kartulipealustest keedeti vanal ajal maitsevat suppi.

Vilbaste, TN 2, 666 < Räpina khk. (1930)
Nõgese, põldohaka, maltsa ja hapuoblika lehist tehakse suppi.

EFA I 20, 40 (14c) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. < Omski obl., Starõi Helsingfors (Annala), s. 1927 (1997)
[Korjame ikka maarjarohtu, romaška, tõsjatšilistik ja ikka kuivatame nõgessid.]
Nõgesed on köha vastu.

EFA I 21, 56 (3) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Ma juu nõgõse ja võilille ja naistepuna ja piparmündi ja pärnaõie tiid. /---/ Kiiva vii pandse pääle ja saise.

EFA I 21, 56 (3a) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Nõgõse tii - tuu rahustas häste. Kiiva vii pandse pääle ja saise.

EFA I 21, 110 (27) < Kanepi khk., Krootuse k. < Tallinn (Klink), s. 1917 (1997)
Nõgesit ja kaselehti, saialilli ja tsiarasva. Rasvaga keedi ja kurna läbi - haavandirohi.

EFA I 21, 110 (28) < Kanepi khk., Krootuse k. < Tallinn (Klink), s. 1917 (1997)
Nõgesetii - tuhande haiguse rohi, hüübitas sul vere ära.

EFA I 21, 120 (8) < Kanepi khk., Karilatsi k. < Kanepi khk., Rosva k. (1997)
Isal oli reuma. Siis toodi nõgesevihta ja tehti sipelgavanne. Toodi kotiga sipelgaid kuuma vette ja jalgupidi sisse. Sipelgahape on ravim.

EFA I 24, 2 (4a) < Kullamaa khk., Koluvere k., Madruse t. (end. Kaljula), s. 1933 (1997)
Mäletan, meil ema ka ikka kogus nõgest ja kortslehte ja raudrohtu, leesikas oli ja naistepuna. Need kõik tavalised. [Pidi aitama] kõhukorrastuse vastu ja üldse.

EFA I 24, 2 (4b) < Kullamaa khk., Koluvere k., Madruse t. (end. Kaljula), s. 1933 (1997)
Nõgeste kohta viimasel ajal ikka öeldakse, et kevadeti on väga hea paar nädalat juua nõgeseteed, et see kõik niisuksed jääkained viib keha seest välja. Ja ma olen ise ka joonud, ma usun selle sisse, paremaks läheb tervis tõesti.

EFA I 38, 71 (5) < Omski obl., Nikolajevka k. (1999)
Nõges, mis kasus, ja lapuhh - endale korjasi noid juuri handrosi vasta.

EFA I 41, 167 < Põlva khk., Haavapää k., Ritsika t. (ema) (1998)
Määnestki teist ravimise moodust?
Saunah jah käüdi selle noore kase, ku kase lehe, üteldas, et ku selg valutas, et om väga hää.
M.: Aga kas mõnda saunasõna ka oli või?
- Ei olnud.
Ema - Nõges om ka hää.
- Sis ku häste selg valutas ja ei saa sellest sugugi käia, sis mulle õpetedi niimoodu, et lähed sauna, võtad nõgeseviha, kastad sooja vee sisse ja siis ta ei kõrveta inam. Et pidi olema hää ravi seljale. Mina tegin. Ma opse tõsele kah ja kattõ kah. Need tänasiva veel minno. Ja et ma oli sovhoosi lüpsja, tuli üles, no mitte sugugi üles es saa. Jäingi kõveride. Ja sis üteldi, et laupäev kütad sauna, võta see nõgeseviht ja kasta vette ja ja nii küll sa varsti näed.

EFA I 85, 253/4 < Võru l. (2004)
Nõges. See harilik niinimetatud kõrvenõges. Lugesin rohuraamatust, kui hea asi see nõges on, kuidas inimest turgutab ja mis head see kõik teeb.
Ükskord arvasin siis seda endale ka ravi otstarbel tarvis minevat.
Astusin roostetanud okastraati ja mu varvas hakkas umbes ööpäeva pärast hirmsasti valutama. Otsisin aianurgast umbes poole vaksa pikkuse noore nõgesekasvu, panin kuuma vette, lasksin natuke aega seista ja jõin tassitäve nõgeseteed ära. Varsti kadus mu varbavalu ära. Järgmisel päeval jõin veel, läks igatsorti mustust haava sisse, ma küll pigistasin, et verd välja tuleks, aga torkehaav ja sinna jäi ikka sisse igasugust sodi (arvatavasti). Mul oli palju tegemist ja ei olnud nagu aega arsti peale mõteldagi, aga nii umbes 3-4 p hiljem oli mu jalg üleni haige ja hakkas nagu kangeks jääma. Mõtlesin, et nüüd on otse teetanus ise kallal ja olin sedapuhku arstijaoskonnale üsna ligidal, siis läksin arsti juure, rääkisin, mis juhtus ja ütlesin, et tehke mulle nüüd teetanuse süst. Tehtigi. Haavale, mis küll üliväike torkehaav oli, pandi vaigusalvi peale (vaat see oli küll vale ravi, sest see parandas küll pealt ära), aga varvas oli ikka haige, noh nii 6-7 kuud hiljem veel. Ja mädanes varba külje pealt, nii et see haava sattunud asi tahtis ikka sealt välja tulla ja kui oli mäda välja tulnud, siis hakkas paranema ka. Nii et liiga vara paranes vaigusalviga pealt kinni.
Nii palju siis nõgesest ja vaigusalvist. Head on need mõlemad, aga kange põletiku või teetanuse vastu ei saa.

EFA I 85, 267/8 < Võru l. (2004)
Kõõm. Vanasti, kui mina veel noor olin, siis ei olnud ju neid igasuguseid šampoonisid, mis nüüd on. Siis arvati, et kõõma vastu aitab nõgesejuure ja takjajuure vesi, et kui sellega loputada peale pea pesemise. Olen seda küll tarvitanud, aga ei aidanud midagi. Hiljem, vene ajal oligi takjašampoon, ka seda olen tarvitanud, ei midagi.

EFA I 86, 90/1b < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

Vilbaste, TN 2, 463 < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Nõges. Nõgestest keedeti suppi. Korjati lehed küljest ära ja raiuti katki siis pandi potti ja keedeti lehtedest suppi, nagu ohakatest ja apuoblikatest.

Vilbaste, TN 7, 418 (30) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Nõges - keedetakse suppi.

Vilbaste, TN 7, 414 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Köömlid, pandakse leiva ja pudru sisse.
Sigur, tehakse kohvi.
Malts, orja ajal keedeti suppi.
Apuoblik, lapsed söövad.
Umal, tarvitatakse õlle sisse.
Porsad, vanasti pandi õlle sisse ja see täitis umala asset.
Nõges, tehakse suppi.

Vilbaste, TN 7, 365 (21) < Apekalnsi (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Ohakaist, sõnajalust ja nõgestest oli keedetud suppi ja pandud leiva jätkuks (veel ema-ema-ema ajal).

Vilbaste, TN 7, 634 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Muuks otstarbeks: hapuoblikatest ja nõgestest keedetakse suppi [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 632 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Muuks otstarbeks: nõgestest ja hapuoblikatest keedetakse suppi.

Vilbaste, TN 2, 278 (d2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Toiduks. Nõgeseid - tehakse suppi

Vilbaste, TN 11, 88 (21) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Raud [kõrve] nõgestest mõned on suppi keetnud suama ea supp.

Vilbaste, TN 7, 911 (b, 39) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Nõgestest suppi.

Vilbaste, TN 2, 297 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Paljuid taimi tarvitati vanasti ka toiduks. Suppi keedeti hapuoblikatest, noortest nõgestest, põldosjadest, maltsarohust kapsataimedest.

Vilbaste, TN 2, 271 < Jõhvi khk., Jõhvi al. - J. Erm < Henriette Brück, Jõhvi gümnaasiumi õpilane < Pauline Krauerk
Toiduks tarvitati ka taimi: hapuoblikaid, jänesekapsaid ja nõgeseid - suppideks. Mädarõigast maitse ainena.

Vilbaste, TN 7, 430 (a) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Nõges - söömiseks.
Happuhoplikas - söömiseks.
Jänesekapsas - söömiseks.

Vilbaste, TN 7, 436 (17) < Kullamaa khk. (1930)
Nõgesed - supideks.

Vilbaste, TN 7, 390 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Köömleid - pannakse leiva peale.
Jänesekapsast - söövad lapsed.
Nõgest - tarvitatakse supi keetmisel.
Humalat - tarvitatakse õlle tegemiseks.
Oblikat - söövad lapsed.

Vilbaste, TN 7, 400 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Porssad - õlle sisse.
Murulauk - maitseaineks.
Nõges - toiduseks.

Vilbaste, TN 7, 166 < Räpina khk. (1930)
Vanasti ja ka praegu tarvitatakse kirsi, mustasõstra ja tamme lehti kurkide soolamiseks. Noortest ohakatest, oblikatest ja nõgestest keedetakse suppi.

Vilbaste, TN 2, 705 < Räpina khk. (1930)
Varakevadel, kui veel teisi rohelisi taimi polnud, siis tarvitati söögiks nõgese ja ohtja suppi, kuivatatud nõgeseid tarvitati talvel kanadele toiduks.

Vilbaste, TN 7, 653 (I.1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tarvitati puude juurikaid söögiks, ja keedeti nõgestest ning apuoblikatest suppi. Ka piimaohakaid tarvitati söögiks ehk keedeti suppi.

Vilbaste, TN 7, 433 (a) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Küüslauk - maitseaine.
Malts - supiks.
Mäda roigas - toiduks.
Nõges - suppi.
Hapu oblikad - suppi.
Poolgad - toiduks.

Vilbaste, TN 7, 388 < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Sigurid tehakse kohviks.
Köömled pannakse vorsti pudrusse.
Jänesekapsast söövad lapsed.
Omalatest tehakse õlut.
Nõgesest keedetakse suppi.

Vilbaste, TN 2, 689 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Remantismuse vastu mindi veel hommiku vara kastega palja jalu heinasisse. Tamme ja paju koor oli nahaparkimiseks naha parkijatele. Ka viiske tegid vanasti karjased pajuniitsetest. Ohakad, nõgeseid ja hapuoblika noori lehti tarvitati supi keetmiseks. Peterselli tarvitati maitseainena supi ja veel loomadele arsti rohuks. Jänesekapsaid tarvitati toiduks noori lehti.

Vilbaste, TN 7, 440 (a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Sigurit tarvitatakse kohvi valmistamiseks.
Nõgesest keedetakse suppi.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Porssi tarvitatakse õlletegemise juures omalate asemel.
Apuoblikaid lapsed söövad.
Omalatega tehakse olut.
Päevaroosi seemneid süüakse.
Seent tarvitatakse toiduks.
Murulaugust valmistatakse kartuli sousti.
Mäerõigast pannakse värske liha soustisse.

Vilbaste, TN 2, 678/9 < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Aastate vältel on suutnud inimsugu luua endale kõrge kultuuri. Kõik areneb, muutub, samuti ka vanaldased eelarvamised. Kultuuri tõusuga, mis muidugi on palju tingitud majanduslikust olukorrast, on muutnud ka elutarbed. Ka kõige loomulikumad tarbed, mis võrsusid välja elust enesest, ei jäänud seisma endisele punktile, vaid need arenesid ikkagi ühes kultuuriga. Inimeste ja terve ühiskonna tõekspidamised muutuvad alalõpmata, ühes nende tõekspidamistega muutuvad kõik inimese eluavaldused.
Seda väärtuste ümberhindamist näeme kõige selgemini taimede tarvitamise alal. Majanduslikkude asiolude pärast ei olnud kultuuril võimalik vanal ajal tõusta. Rahvas muidugi kannatas selle all. Nad pidid leppima viletsate oludega. Sõid seda, mis neil oli kätte saada. Ja loodusest saidki nad omale majapidamises kuuluvat materjali: tarvitati igasuguseid taimi, mis ei olnud kahjulik organismile. Toiduna, kuid päämiselt arstivahendina olid ikkagi taimed.
Suvel korjati igasuguse mõjuga taimi, neid kuivatati ja seati panipaikadesse, kust siis tarvitamise korral oli hää võtta.
Suvel korjati igasuguse mõjuga taimi neid kuivatati ja seati panipaikadesse kust siis tarvitamise korral oli hää võtta. Siinkohal ei jõua küll kõiki taimi nimetada, kuid siiski mõne tarvilikuma kevadel ja suvel saadi juba nõgeseid, ohakaid, oblikaid, hanemaltsu, (varesejalgu) naate jänesekapsaid jne. Nendest valmistati suppe jne.

Vilbaste, TN 7, 160 (I) < Räpina khk. (1930)
Toiduks tarvitatavaid taimi:
Toiduks tarvitasid inimesed vanasti, kui puudusid vastava otstarbega kultuur taimed, mitmesuguseid metsikute taimede vilju, mis hästi maitsevad olid ja ka nende juuri. Sõnajala juuri jahvatatud vanasti leiva hulka kui nälg olnud. Ka sammalt ja isegi haganaid lisatud leivavilja hulka nälja ajal.
Nõgeseid tarvitati mitmesuguste suppide ja leente keetmiseks. Samaks otstarbeks kasutati ka maltsu, naate, ohakaid ja hapuoblikaid. Köömneid lisati toidu hulka maitseainena. Humalatest ja kadakamarjadest valmistati magusat ja kosutavat jooki - õlut.

Vilbaste, TN 7, 986a < Vastseliina khk., Misso v., Käbli k. (1937)
Söögiks tarvitati ohaka ja nõgese suppi, mille maitse nagu noortel kapsastel.

Vilbaste, TN 7, 420 < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Nõges, tehakse suppi.
Apuoblikad, lapsed söövad.
Omalad, pannakse õlle sisse.
Lusted, tehakse linnasteks.
Murulauk, pannakse supi sisse.
Mäerõigas pannakse värske liha kaste sisse.

Vilbaste, TN 7, 411 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Sigur tehakse kohvi.
Köömled pannakse leiva sisse.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Nõgestest tehakse suppi.
Malts tehakse suppi.
Oblikad tehakse suppi.
Lustad tehakse õlut.
Murulauk pannakse kaste sisse.

Vilbaste, TN 2, 701/3 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.

ERA II 158, 309 (35) < Jämaja khk., Torgu v., Soodevahe k., Pilmani t. (1937)
Nõgese juured on jooksva vastu; pannakse viina sisse.

ERA II 158, 309 (36) < Jämaja khk., Torgu v., Soodevahe k., Pilmani t. (1937)
Jooksvat arstitakse nii, et juuakse tärpentiini õllega; viheldakse samuti saunas nõgesevihaga.

Vilbaste, TN 3, 676b < Tartu l. (1932)
Nõges (Stachys sylvatica) [Urtica dioica]
Neid korjatakse suuremal hulgal, kuivatatakse ja hõõrutakse peeneks. Seda pulbrit pandakse veiste joogisse, mille tõttu saab rammusamat piima. Nende lehti keedetakse ka supiks.

ERA II 63, 148 (445/6) < Põlva khk., Karilatsi k. (1933)
Naadiroog. Seda keedeti kevadel värsketest ohakatest. Naadid (noored ohakad) korjati põllult ja pesti mitmes vees liivast ja tolmust puhtaks.
Ennem pandi suuremad patta keema ja kui need juba pehmed, lisati naadid juure. Patta pannes käänati nad peo vahel väiksemaks (kuid raiumise või lõikamise teel neid ei tükeldatud). Keemisel lisati veel rasva, piima ja soola. Süües ka veel haput koort, kui seda juhtus olema.
Nõgeseroog. Keedeti samuti kui eelkirjeldatud nadiroog. Korjati aiaveertest noori nõgeseid ja pesti vees puhtaks. Ennem pandi suuremad patta keema, hiljem lisati nõgesed juure, kusjuures neid käte vahel väänates pisut tükeldati. Veel pandi juure soola, rasva ja piima.

RKM II 375, 314 (40) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Nõgese kõrvetamise korral võis ka külma mulda peale panna, siis kadus kipitussügelemine. Aitas ka sellest, kui sai sülge peale tõmmata. Aga mitmed inimesed ütlesid, et nõgese kõrvetamine on kasulik tervisele, parandab närve.

Vilbaste, TN 7, 616 (1a) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaislad (juured, lehed, varred; teena); vahtra-, kasemahl (käärima aetult); päris maavits (lehtedeta varsi); palsamer (teena.); pohlaõied (teena); ülaste õied (ligunenud piirituse ehk petrooleumi sees); nõges (vannid); sassabarilla (teena); mädarõigas (kuivatatud juured, ligunenud kaljas, kalja); kibuvitsa juured (teena); heinapepre vannid – jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 616 (1o) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Pärnaõied (teena); nõgesevarred (teena); pihlakaõied (teena); vaarikavarred (teena) – külmetuse vastu.

RKM II 216, 279 < Kose khk. (1966)
Reumahaiged heitsid kõhuli sängi ja kutsusid poisikese, endale selga tallama. Haige lamas, tallaja lohistas ennast põlvedel piki selga edasi-tagasi. Palju see tervendas - vähemalt usuti seda. Saunas käidi nõgestest või kadakatest tehtud vihaga - pidi aitama. Sipelgatest tehtud vannidega parandati reumat põdevaid käsi, jalgu.

E 9123(2) < Rõuge khk (?)
Esimese rehe üles panekul pandakse ka nõgesed paja pääle, nõgeste pääle kivi, siis on leival jätk sees.

RKM II 72, 358/9 (4) < Urvaste khk., Antsla l. (1960)
Liigeste valuga mindi sauna ja viheldi ning tehti soola vanne. Veel tehti kuuse ja männi noortest kasvudest kuuma veega vanne. Sipelgad aeti kappa ja kallati kuum vesi peale. Saunas viheldi veel nõgestega liigeste põletiku puhul.

Vilbaste, TN 7, 393 (b) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Nõgest tarvitatakse kirpude vastu.

RKM II 380, 19 (18) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Liigesehaiguste ja reuma puhul kasutati murakalehtede ja ka muraka tupplehtede keedist või teed. Viheldi nõgesevihtadega, tehti nõgesevanne. Kasutati ka ülaseid. Nendega pidi olema ettevaatlik, ei tohtinud palja ihu peale panna ja hoida lühikest aega. Kasutati ka kasepungade viinaleotist ja juba eelpool nimetatud sassaparillaid.

RKM II 449, 63/4 (110/1) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Kaselehti panevad vie sisse ja siis sellega pesevad pead. Tulise vie valavad kaselehtede peale.
Nõgestega ka, nõgeseviega. Madalad valged õied on nõgestel, ei ole nied pikad nõgesed.

KKI 65, 389 (6) < Kadrina khk., Võhma k. < Kadrina khk., Muike k., Liivaku t. (s. Tamm), s. 1904 (1974)
Mõnegi haiguse puhul olid vannid. Minul oli peapõlendik. Sookaeravannid, sipelgavannid. Mis nied siis viel olid? Soolase vie vannid. Mina pidin üleni käima [vannis], siia saadik [rinnuni]. Nõgesevannid tehti minule endale. Sie haigus oli selline, et sie ei paranend ühegi vannidega. Ametlik viega arstimise õpetus, sie aitas kõige rohkem. Viinistu inimene tõi selle raamatu. Arst Mäekalda tänavalt õpetas sama.

ERA II 206, 321 (56) < Kuressaare l. (1939)
On söödud ohakaid, hapuoblikaid ka nõgese suppi, karuputke on söödud niisama toorelt nii ka mets-murulauku.