Rahvapärased taimenimetused

Takjas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 27, 203 (1) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Arstimesed.
Takjaseemned on pisti vastu.

H I 8, 332 (2) < Vastseliina khk. (1895)
Takjamarja ehk -seemne omma jällegi sisemäise, tsuskajahaiguse vasta.

H II 32, 631/2 (101) < Räpina khk. (1889)
Vererohud, takjajuured ja kahruohtja juured keedetud kokku ja antud juua, need aidanud verekusemise vastu.

H II 47, 631/2 (171, 172, 173) < Pärnu-Jaagupi khk., Pööravere k. (1893)
Langetõbi tuleb sellest, kui läbi õlevihu sideme kasunud rukist sööd. Langetõbise arstimine: Kui inimene esimest korda langetõbesse langeb, siis tema särk seljast ruttu ära kiskuda ja ahju visata. siis halasti olevale haigele pangetäis külma vett kaela visata. Langetõbisele antakse ka takjajuuri süüa, millest abi loodetakse.

H II 53, 506 (497) < Simuna khk. (1895)
Pistide vastu aitab mustad helmed kaela panna, valged klaasi puruks taguda ja senna hulka takja seemneid panna ja sisse võtta.

H II 53, 507 (507) < Simuna khk. (1895)
Kadaka, pihlaka ja takja juured on kõik paisete vastu.

H IV 1, 558 (15) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Üks suur lai putke moodi kasv, kutsutakse takjas, kellel ka niisugused nupud külles ning nuppude külles okkad. Neist juurtest tehakse sügelisesalvi.

E 13948 (109) < Audru khk. (1894)
Langetõbi kaub takjajuure söömisest.

E 29574 (95) < Viljandi khk. (1896)
Vererohud, takjajuured ja kahruohtja juured keedetud kokku ja antud juua, olnud head verekusemisele.

E 51162 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Verekihvtitus.
Takjajuured keedetakse ja juuakse seda vett.

E 56660 (6) < Tallinn l. (1926)
Kaevaku takjajuuri, keetku seda ja joogu. See on väga hea kopsudele, need rohud on ka jooksvahaiguse vastu.

E 56666 (64b) < Tallinn l. (1926)
Takjajuurtest keeta nõrk vedelik, pesta selle veega iga päev pead, see võtab kõõma ära.

E VI 12 (23) < Räpina khk. - Matthias Johann Eisen < Ella Hektor
Kui tahetakse pikki juukseid saada, võetakse takjajuuri, keedetakse vees ja pestakse selle veega pead.

E, StK 14, 148 (3) < Vändra khk., Lelle (1922)
Haige hamba peale pannakse nõgese- ja takjajuuri.

EKS c, 58 (1) < Torma khk. (1892)
Lappa tomentosa = takjas.
Takjas. Juur tambitakse jahuks ja võetakse rinnahaiguse vastu veega sisse. Takjanuppude seest seemneterakesed juuakse tervelt veega pistja vastu.

EKS c, 59 (2) < Rõngu khk. (1891)
Lappa tomentosa = takjas.
Takkäs. Takjaseemned tambitakse peenikeseks ja joodakse veega sisse pistja vastu rohuks. Lehtede mahl on, igasugu haava pääle pigistatud, hää rohi haavu parandama.

ERM 168, 12 (9) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Takjade keedist antakse krampide vastu sisse.

ERA II 18, 241 (1) < Jõelähtme khk., Äigrumäe k. (1929)
Maa-alused tulevad seal, kus maa hingab. Ihust hakkab vett välja ajama. Arstiti maarohtudega: keedeti uhakajuuri ja takjavarsi ja pesti selle veega.

ERA II 27, 585 (12) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Jooksva vasta mädarõigas sisse võtta ja mänd, takjas, sookaerad vanniks.

ERA II 27, 586 (20) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Peakõõmamise vasta takjas (juured) ja kasemahl segamini keeta.

ERA II 27, 586 (22) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Paelussi vasta maarjasõnajalg ja takjas (siin hüütakse Saksamaa sõnajalg).

ERA II 141, 380 (62) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Taki-(takjas) juure vesi on kõõma vasta.

ERA II 182, 460 (369) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär, s. 1859 (1937)
Pistja rohi.
Pistja rohi on takjaseemned.

ERA II 193, 550 (42.16) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Vohma k. (1938)
[Sammaspool]
Sinepiplaaster. Takjajuurikas.

ERA II 193, 579 (52.3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku as. (1938)
Juuste mahalangemise korral on mõjuvateks vahenditeks: pesta juukseid kasemahlaga, käokannuse (Linaria vulgaris Mill.) õite, nõgese (Urtica urens L.) lehtede ja takja (Lappa major, Gaertn.) juurte teega.

ERA II 196, 56 (650) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Pistide vastu.
Pistide vastu tehti järgmiselt: Torgiti noa otsaga sinna kohta, kus pist torkas. Ja söödi ka takjaseemneid.

ERA II 285, 52b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Takjas kasvab õuel ja põllupeenardel, lehta nimetakse kobrulehed. Takja juuri keeta - hea juuksekasvatuse abinõu. Takjad olid noorematel üksteise narritamiseks head: neid loobiti pähe, juustesse ja riiete külge, neist tehti teisele seljataha nööbiridasid ja muid vigureid. Kui keegi teise seltsist tüdind oli, siunas varsi: "Ega temast lahti saa" ta nagu takjas kinni."

ERA II 167, 282 (22) < Kose khk., Triigi v. (1937)
Kõhuusside vastu arvatud ikka kibedad rohud, näituseks reinvarre tee, viinaga, takjamahl, ka kasekoor olnud ravimiks usside vastu.

RKM II 49, 330 (14) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Takjajuure tee kiirendab juustekasvu, eemaldab kõõma peast ja on hea rohi sammaspooliku vastu.

RKM II 89, 106/7 (107) < Kadrina khk. (1959)
Juuste hallumine.
Eriti varajane juuste halliks minek on tingitud peanaha haigustest. Juuste hallumine võib sündida ka mõne minuti jooksul; väga traagilised sündmused, mis põhjustavad närvide tegevuses suurt häiret. Juuksed võivad välja langeda mitmesugustel haiguste tagajärjel, näit. soojatõbe korral. Võivad kasvada uued ja võib jääda ka täiesti paljaspeasus. Parimaks vahendiks heade ja tihedate juuste saamiseks kasutatagu takjajuure ekstrakti ja petroleumi emulsiooni.

RKM II 111, 71 (192b) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Ka on [juustekasvule] hea takjajuurte vesi - paneb samuti juuksed kasvama.

RKM II 111, 564 (31) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Juukseid pesti kobralehe (takja) keedisega.

RKM II 159, 62 (6c) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
[Põiehaigused]
3. takjajuurtest valmistada keedis

RKM II 160, 240/1 (73) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kõõm.
Ükskõik, mis õliga määrida pead. Kummeliteega, kaselehe veega ja takjajuure veega pesti pead.

RKM II 161, 355 (252) < Lüganuse khk., Püssi v., Lohkuse k. (1963)
Lõigatud haavade ravist.
Haava pääle pandi ämeläse [ämbliku] võrku, sealiha, -nahka või soolvett. Rauaroho [raudrohu] puru. Suvel õli saada, siis pandi üle öheksame- ja äiäkaula [takjalehti], ka teetitte-, nauri- ehk kaalikalehti.

RKM II 169, 399 (508a) < Sangaste khk. (1963)
Kuulus ravitaim takjas.
Lehtede tee ajab higistama, kusele, ravib kõhupuhutust, kõhupõlendikku, kõhu paiseid.

RKM II 169, 399 (508b) < Sangaste khk. (1963)
Takjajuure tee parandanu jooksva, reuma, peavalu, peakärnad, väljalöönud koeranaelad.

RKM II 169, 399 (508c) < Sangaste khk. (1963)
[Takjajuure] salv on paisete rohi.

RKM II 183, 28 (28) < Rakvere khk., Rakvere l. (1964)
Juuste väljalangemine. Takjajuure veega pesti pead.

RKM II 194, 333 (21) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Takjajuure veega pesti silmi, kui haiged olid.

RKM II 208, 34 (38) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. (1966)
Hiussõ' vällä langõmisõ vasta olli nõgõnõ. Kasvu edendäse' takjajuurõ'.

RKM II 240, 349 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Juukseotsad muutusid kaheharulisteks ja murdusid kergesti, juuksed olid väga kuivad ja langesid välja. Öeldi, et „juustel on sööjad otsas“. Raviks kasutati pehme vihmaveega pesemist vähese seebiga ja takjajuurte veega loputamist. Takjajuurte keedist peeti hea ravitoimega olevat.

RKM II 257, 417b < Palamuse khk. (1968)
Kõõma vastu on hea takjajuure vesi.

RKM II 328, 352/3a < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Värske haava pääle pandi verehainu ja veiksema haava pääle ämblikuvõrk, pandi lambiõli, värnits ja toorest kartulikaabet, kuid seda viimast vast vanema haava pääle ja takjalehti värske haava pääle.

RKM II 338, 348 (9a) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui kellegil juhtus kõõma peas olema, see pidi oma pead jälle kas nõgesest või takjajuurtest keedetud veega pesema. Kui ei aidanud ühest korrast, tuli pesta niikaua, et peanahk jälle korralikult puhtaks sai.

RKM II 338, 348 (9b) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Takjajuurtest keedetud tee soodustas ka head juustekasvu ja takistas nende väljalangemist.

RKM II 338, 358 (26) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kurguhaiguse ja külmetuse puhul juuakse nurmenuku, krookslehe, takjanupu, piparmündi, koirohu, pärnaõie, liivatee või kummeliteed. Kuristatakse kurku ka soolaga või soolveega.

RKM II 348, 368 (8) < Äksi khk., Kõdu k. (1980)
Juukseid pesti takjajuure veega.

RKM II 355, 445 (101) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Takjajuurtest ja -lehtedest keedeti peapesuvett. Aitas juustekasvule kaasa, vähendas kõõma.

RKM II 359, 434 (4) < Põltsamaa khk., Kabla k. (1981)
/---/ Ka tee- ja takjalehti võib paise peale panna. Need kisuvad palaviku välja.

RKM II 360, 429 < Pilistvere khk., Vitsjärve k. (1982)
Rahvameditsiinis tarvitati veel, kui tekkis millegist paistetus, siis pandi haigele kohale teelehti, takjalehti ehk raudrohu lehti.

RKM II 361, 341c < Kanepi khk. (1982)
Juukseid määriti rasva või koorega, et hästi kasvaks. Keedeti ka nõgestest ja takjajuurtest kasvu edendavat leotist.

RKM II 363, 454/5 (1) < Otepää khk., Oriku k. (1982)
Siin ligidal olli üts naine, kes havvut oma jalgu takjalehtedega. Jala tal valutse ja no takjalehe võtse valu vähemas. Mul on nii meelen, kui ta istse pliidi juures ja havvutas jalgu.

RKM II 368, 177 (81) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Takjajuure teega pesti juukseid. See oli väljalangemise vastu.

RKM II 371, 183/4 (29) < Rakvere l. < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v. (1984)
Mul oli kord jalg haige, jäi soos vagunite vahele ja pitsitati ära. Kord isa ja ema läksid heinamaale ja meie vanaemaga olime kodus. Mu jalg oli läinud jooksma ja tegi augu sisse. Vanaema kutsus mind kaevu juurde, et tule tõmba vesi kaevust välja, siis mina viin koju. Ma läksin ja aitasin vanaemal koju tuua ka. Siis läks mu jalg siniseks. Siis õpetati, et tee plaaster; mesi, piiritus ja vaik kokku keeta. Määrisime selle plaastriga jala kokku ja panime kobrulehe (takjalehe) pääle. Aga ühe veerand tunni pärast oli see takjas päris kuiv, et pudenes ära. Nii suur palavik oli sees. Panime uued lehed jälle. Ja terveks sai jalg.

RKM II 383, 24 (7) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Kõõma vastu.
Kui peas oli kõõma, siis pandi hapuoblika juured koore sisse ligunema. Lasti segu siis kolm päeva seista soojas kohas ja siis pigistati juured välja. No selle koorega siis peab hõõruma peanahka kohe hästi sisse. Ikka õhtutel. Keedeti nõgesejuurtest vett ja pesti sellega pead. Aga takjajuurte keeduvesi aitab nendest teistest küll kõige paremine. Kui ei ole abi ühest korrast pesemisest, eks siis saab pesta seni, kuni ikka aitab.

RKM II 383, 63 (7) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.

RKM II 383, 61/3 (6) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Sammaspoolik.
Sammaspoolik on nahahaigus. Selle haiguse puhul kõõmendab nahk, olgu näus või kätel, ja sügeleb ka. See haigus arvatakse olevat maast hakanud inimesele. /---/
Sammaspoolikute hävitamiseks keedetakse maarohtude teed ja siis nendega pestakse. Selleks teeks kõlbavad kaselehed, liivatee, toomingakoortest, paakspuu koortest ja takjajuurtest keedetud tee. Nendega peab pesema. Mõni tarvitas tinti kohe sammaspooliku määrimiseks. Ja maavitsa marjade mahlaga määrimine ka olevat selle parandaja. Maavitsa marjad on niisuguse suuruse ja värviga ka kui pohlamarjadki. Aga need kasvavad enamuses alati raiestikudel, metsaäärtel, aga ka kodu heinakoplitest võib neid vahest leida. Maavits on pikkade ja peente vartega, lehed aga on päris ümmargused ja tumerohelise. Marjad valmivad sügisepoole suvel. Mõned kasutavad ka veel sammaspooliku ravimiks üheksavägise teed. Seda teed võib panna peale ka kompressidena. Üheksavägine on poole meetri kõrgune taim, kasvab peamiselt prügihunnikute ja varemete lähedal, ka vanades kruusaaukudes. Õied on taimel helekollased.

RKM II 384, 410 (52) < Keila khk. (1985)
Kõõma vastu nõgeselehe või takjajuure leotisega pesta.

RKM II 385, 37 (48h) < Tori khk., Levi k. (1985)
Takjajuurikas.
Peakõõma vastu ja juustele läike andmiseks.

RKM II 385, 107 (14) < Pärnu l. (1984/5)
Kui kõõma palju peas on, võib takjajuurte keeduveega pead pesta. See kaotab kõõma ja juuksed kasvavad ka paremini.

RKM II 390, 465 (43) < Tartu (1985)
Kui taheti, et juuksed hästi ruttu kasvaksid, pidi neid takjajuurte ja kobrulehe juurte teega pesema.

RKM II 455, 377 (6) < Pilistvere khk., Annamõisa k. < Kolga-Jaani khk. (1993)
Takjalehte olen proovinud, võtab küll paistetuse ära.

RKM II 415, 105 (15) < Iisaku khk., Ohakvere k. (1988)
Soolade ladestumise vastu kasutada takjalehti.

RKM II 433, 438 (55) < Nissi khk., Ellamaa k. < Kullamaa khk., Turvaste k. (1990)
Takjajuuri keeta ja sellega juukseid pesta, tulevad ilusad juuksed.

RKM II 433, 438 (56) < Nissi khk., Ellamaa k. < Kullamaa khk., Turvaste k. (1990)
Takjajuurika vesi oli ka näonaha pesemiseks. Teeb naha pehmeks ja ilusaks.

RKM II 449, 63 (109) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Juukseid pesti siivarotka viega [kohupiimaga] ja takjajuurika viega, see kasvatas juukseid.

RKM II 449, 147 (16) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Takjajuurika viega pesti juukseid, siis tegi heaks.

RKM II 449, 524 (18) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Takjajuurikate veega pesta juukseid, siis see on hea juustele.

RKM II 464, 276/7 (15) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Takjalehed olid kompressidest. Toored kuivad lehed pandi käte ümber ja kaeti soojalt kinni, liikmepõlendiku vastu. Võis juua ka, aga kangelt ei tohtind.

RKM II 464, 277 (16) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Takjajuure tie on juustele ka hea, kõõma kaotab ära.

RKM II 464, 489 (10) < Viru-Nigula khk., Lahe k., Leegi t. < Viru-Nigula khk., Kunda k. (1994)
Siis kui jalaluud väga valutavad, tuleb tooreid takjalehti panna jala ümber ja kõvasti villasega ümbert siduda - pidi aitama.

RKM II 466, 430 (7) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Susi), s. 1925 (1994)
Takjajuure vett juuva - liigestehaiguse vastu.

RKM II 466, 456 (11) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. (s. Planken), 61 a. (1994)
Tiilihti ja juuri, takjajuuri, kellel on želudok aige.

KKI 34, 273 < Valga khk., Valga lähedalt (1962)
Juukseid tuleb pesta takjaveega või kummeliteega. Saab ilusad ja ei tule lahti.

KKI 53, 343/4 (2) < Leningradi obl., Boksitogorski raj., Maigjärve k. (Jogentaga) (s. Kudrjašova), 66 a. (1973)
Laudaukse kohal rippus takjas kuivatatult, seda kasutatakse peavalu vastu.

Vilbaste, TN 4, 342 (8) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Takjajuure tee puhastab verd.

Vilbaste, TN 3, 76 (5) < Laiuse khk., Laiuse v. Iravere k., Kooli t. (1932)
[Arstimiseks tarvitatakse:]
Takjaseemneid.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI l) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Takjajuuri (peavalu vastu).

Vilbaste, TN 3, 704 (32) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Takjas. Parandab haavu ja paiseid.

Vilbaste, TN 3, 716 (55 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Takjas (Lappa). Parandab teena rakud suus, parandab paised ja mädanevad haavad.

Vilbaste, TN 3, 716 (55 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Takjas (Lappa).] Seedimisorganite tegevuse korral teena.

Vilbaste, TN 11, 166 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Takjajuured - tee kõõma vastu ning juustekasvu soodustamiseks.

Vilbaste, TN 11, 293/4 < Laiuse khk., Laiuse v., Kasevere k., Reino t. (1963)
Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.

Vilbaste, TN 11, 434 (1) < Iisaku khk., Sälliku k. (1962)
Takjas - lopuhaa. Rääkivad, et on rohust lopuhaagi.

Vilbaste, TN 2, 231 (I) < Vastseliina khk., Soe k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Soe küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Takjas kasvab kuival kohal metsa all. Teda tuleb hästi soojas ruumis ära kuivatada ja ära keeta. Teda tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 643 (5) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Takjajuuri vee sees leotatult tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 2, 688 (9) < Räpina khk. (1930)
Takjaleent tarvitati peakõõme hävitamiseks.

Vilbaste, TN 7, 40 (25a) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Takjas (takja). Juuri kaabiti ja hapendati sügelisterohuks.

Vilbaste, TN 7, 171 (5) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 174 (1) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas -keedetakse ja juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 177 (1) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas -keedetakse ja seda leent juuakse kõhu vastu.

Vilbaste, TN 7, 179 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kostkova külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks:
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 180 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Takjas. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab teda köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 181 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Mäe Slobotka külas, Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmesi taimeid arstirohtudeks.
Takjas - külarahvas tarvitab teda kõhurohuks, keedab temast teed.

Vilbaste, TN 7, 183/4 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 185 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Värska külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 187 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal Värska külas Järvesuu vallas.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab siis köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 188 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Velna külas Järvesuu vallas Petseri maakonnas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas: külarahvas keedab sellest teed ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 191 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Värska külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 193 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Järvesuu vallas Värska külas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 195 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Värska külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimi arstirohtudeks.
Takjas: tarvitatakse köharohuna. Kasvab nõmmel, nimetatakse ka palutakjaks.

Vilbaste, TN 7, 197 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Takjas. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha, tiisikuse ja kõiksugu külje- ja rinnapistete vastu.

Vilbaste, TN 7, 199 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Lõpolja külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks:
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab teda köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 201 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Tonja külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 202 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Slobotka külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas. Temast keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuna ja tiisikusehaigusele ka.

Vilbaste, TN 7, 203 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas on köha- ja tiisikuserohi.

Vilbaste, TN 7, 203 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Takjas on köha- ja tiisikuserohi.

Vilbaste, TN 7, 205 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Mäsovitsa külas Järvesuu vallas.
Takjas. Külarahvas katkub ta maast üles ja keedab temast teed, mida tarvitatakse arstirohuna köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 206 (1) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Sestniki külas Satserinna vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas: külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 207 (1) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Suure-Veerksu külas Kahkva vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Takjas - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 225 (1) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Takja. Tehakse teed ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 239 (1) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Takjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 244 (11) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Takjaleht ja morohaina leht. Pigistatakse lehest leent välja ja pannakse klaasi, on hea haavade rohi.

Vilbaste, TN 7, 245 (1) < Setumaa, Värska al. (1930)
Takjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 263 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Takjanupud on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 400 (19) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Takjas - arstimiseks rinnahaiguse vastu ja juukse kasvuks.

Vilbaste, TN 7, 406 (21) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Takjast tehakse juusteeli ja takjalehtedega määritakse saapaid.

Vilbaste, TN 7, 463c < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Takjajuuri keedeti ning pesti nende veega pead, et juurikad paremini kasvaksid.

Vilbaste, TN 7, 483 (46) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Takjaõitest saab juukseõli.

Vilbaste, TN 7, 488d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Õige tihti olid inimestel viletsad juuksed, siis pesti takjajuurte veega, mis ummuses olid keedetud.

Vilbaste, TN 7, 578i < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Mädanevate haavade vastu arnikas, isujuur, takjas, lambanisa loomulikul kujul.

Vilbaste, TN 7, 595 (1c) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Teelehed, punase peedi lehed, takjalehed, vaeselapse lehed, kopro- ja kaselehed tarvitatakse haavade parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 608 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kui mõni kehaliige paistes oli, seoti kaselehed, kaalikalehed, takjalehed ehk teelehed ümber.

Vilbaste, TN 7, 610 (9) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Mädanevate haavade vastu tarvitati arnikast, takjast, lambanisa (loomulikul kujul).

Vilbaste, TN 7, 642 (19) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Takjajuured juukste rohuks.

Vilbaste, TN 7, 673 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Takjas. Takjajuurist valmistet tee puhastab verd.

Vilbaste, TN 7, 737 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vaarmarja oksad ja takjanupud: pistirohi. Teeks keeta.

Vilbaste, TN 7, 891 (a146, 15) < Nõo khk. (1932)
Takjalehed pannakse paistetanud kohtade pääle.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 3) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Takjamahl keedetakse juurtest välja ja määritakse juustele, et need välja ei kukuks.

Vilbaste, TN 7, 997 (2) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui pea paljaks läheb, siis võtke nõgeseid, arnikaid, takjajuuri ja kaselehti, need kõik keeta ja saadud vedelikuga pää hõõruda.

Vilbaste, TN 10, 270 (30b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kobruleht. Juukseid pesti takjajuure veega, siis kasvavad.

RKM I 9, 377 (26) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Verd puhastavad: kadakas, kalmus, nõges, põldkannike, punad, takjas, valge emanõges, vesikress, võilill.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

RKM I 18, 175 (4) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Paisete, sammaspoole ja mädanema läinud haavade puhul on pandud peale takjajuurtest valmistatud kange teega niisutatud lappe. Sama teega peanahka hõõrudes kõrvaldati kõõma ja ergutati juuksekasvu.

Vilbaste, TN 5, 198 (32) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Takjas. Kurgu kuristamiseks, ajab higistama, sammaspoolikute ja seedimisrikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1026 (48) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Takjas.

Vilbaste, TN 7, 1165 (94) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Takjas. Arctinum. Varte-, õitekeedis on tiisikuserohi sissevõetult. Piima venimise puhul keedetakse varsi, lehti, õisi ja joodetakse lehmadele sisse.

Vilbaste, TN 7, 1210 (32) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Takjajuure keedist tarvitakse pea pesemiseks, et hävitada kõõma ja mitmesuguseid väljalöömisi.

Vilbaste, TN 10, 40 < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
[Umbrohud aias]
Kobralehed [(takjas), kobrajuure (takja) juure keeduveega pea pesemine paneb juuksed kasvama, hävitab kõõma peast]. Takja vili - kobranupud.

ERA II 170, 695 (15) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

EFA II 1, 121/2 (14) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (s. Lõks), s. 1916 ja Ludmilla Avtušenka (s. Lukksepp) s. 1953 (1995)
Лапух, takjas. Minul vennas oli laps. Käisime metsan, tõime kotiga hainu. Ja pandsin vikati värava peale. A vennas lõikas siit tagumiku pealt selle pehme liha kuni luuni. Viisime tohtrile, kinni küll litsus ja mähkis ja määris, a ei paranend. A Koloniast üks vanainimene ütles, et võtke see lapuh, pesege puhtaks lehed, lõigake peenes ja tampige vesi välja, pange lehega haava pääle. Ja kuu ajaga paranes ära, nii et midagi ei ole. Ei lonka ja käis, ainult arm on veel.

EFA II 17, 84 (19) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Mage või ehk seaploomirasv, kuusevaik, vaha, takjamahl (seda ei või palju panna, see kasvatab liiga kiiresti kinni, siis võib mädanema minna). See on väga hea rohi, haavarohi, teeb terveks kohe. Näe, mul on siin purgipõhjas veel, mis ma olen teinud. See on minu emal olnud juba, see rohi, ja mina olen ka seda tarvitanud.

EFA II 25, 402 (i) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Kui pea kõõmas, pesti pead takjajuure keedisega.

EFA I 16, 68 (10) < Martna khk., Rõude (end. Suure-Rõude) k. < Varbla khk., Paatsalu v. (Landmann), s. 1918 (1996)
Kui takjajuure veega juukseid pesed, pidi juuksed paremaks tegema.

EFA I 22, 22 (2) < Kanepi khk., Sirvaste k. < Kanepi khk., Urmi k. (Kuhi), s. 1926 (1997)
Ennembide sai pestüs takjaleotisega. Takjajuured kaevati, keedeti ära ja sellega siis loputati pääd.

EFA I 38, 33 (13) < Tarvastu khk., Olriku k. (1999)
Mõni paneb kapsalehte, mõni paneb takjalehte, kui niisugune liigesevalu on. Kohe tunned, et ta kisub midagi sealt seest välja.

EFA I 85, 267/8 < Võru l. (2004)
Kõõm. Vanasti, kui mina veel noor olin, siis ei olnud ju neid igasuguseid šampoonisid, mis nüüd on. Siis arvati, et kõõma vastu aitab nõgesejuure ja takjajuure vesi, et kui sellega loputada peale pea pesemise. Olen seda küll tarvitanud, aga ei aidanud midagi. Hiljem, vene ajal oligi takjašampoon, ka seda olen tarvitanud, ei midagi.

ERA II 156, 211 (9) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kuidas naisterahva armastust võita. Kui tahetakse naisterahva armastust võita, siis võetakse üheksast poolpeetud naisterahva hammest, särgist, üheksa lõnga kura käega välja. Siis võetakse veel kura ehk vasaku käega maa seest üheksa takja vart välja. Seotakse need üheksa takja vart selle üheksa naisterahva särkidest võetud lõngadega kimpu, ja viiakse see kimp selle naisterahva pea padja alla, ilma selle naisterahva teadmata. Sellest tunnist peale saab see naisterahvas seda meesterahvast armastama.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Paiseleht (vannid, teena); metsauba (vannid, teena); ubalehed (teena); takjas (lehed) – kopsuhaiguste vastu (tiisikuse).

RKM II 384, 184 (55) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Juuste väljalangemine.
Keedeti urvapaju (tibude paju) koort koos takjajuurtega ja selle vedelikuga pesti pead, mis pidi soodustama juustekasvu ja takistama peast väljalangemist. Emanõgestest keedetud leotisega pestes andis juustele ilusa läike.

RKM II 338, 346 (2) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Sammaspoolikuks hüüti nahal karedat sügelevat kohta ja üteldi, et see on maast hakand. Sel puhul määriti ikka maavitsa marjadega. Need on punased pohlast suuremad marjad ja kasvavad kivivarede lähedal rammusas maas. Selle maast hakand haiguse vastu aitas ka veel takjajuure veega pesemine ja haigele kohale kompressi peale panek. Abi oli ka paakspuu ja tammekoore leotisega pesemisest. Määriti veel krookslehe teega haiget kohta.