Rahvapärased taimenimetused

Naistepuna

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 9 (2) < Tartu (1894)
Naistepunad, viinalilled. Pruugitakse tee viisi naesterahva kuuhaiguse kinnijäämise juures.

E 49755 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Need hainad, mes kutsutaks naistepunad, on kange kõtutõbe rohud, mis juunikuust kuni augustikuuni tuleb korjata. Häälmed ja need veiksed ladvalehed, korjata. Ja apsisina viina sees leutada 2 ehk 3 nädal. Siis sest viinast sisse võtta kange kõtutõbe ajal 3 kord päivas 1 söögilusikatäis korraga.

ERA II 125, 218 (42) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Naistepuna rohtu keideti ja võeti sisse, kui kuuasjad tihti käisid. Pahklapuu urbad aitasid sellesama asja vasta.

ERA II 141, 103 (49) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Naistepunaga keedetasse kuuriidid, kui kuupaistust on mõnel väga paelu. Siis keedetasse ka punavett ja juuasse seda.

ERA II 158, 183 (75) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Naistepuna - tarvitatakse, kui naistel on kuukorrad hukkas; leigatakse kahte moodi: alt üles, kui kordi palju oli; ülalt ala, kui vähe.

ERA II 168, 649 (34) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Raudheina (raudreiarohi), vereheina (naistepuna), kumeli, maasika ja poolga õisi kuivatatakse tee tegemiseks.

ERA II 168, 649 (36) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Kui käte pääl on käsnad (soolatüükad), siis keedetakse ummuses vereheinu (naistepuna) vähese veega ja selle keedisega pestakse käsi, käsnad pidavat varsti kaduma.

ERA II 185, 136 (3) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. (1938)
Kondivalurohe või naistepuna, ku kondid haiged on, sis tehtaks sellest teed.

ERA II 193, 517 (38.5) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Kabla k. (1938)
Verevaesuse puhul on väga vanast ajast tuntud ja nüüdki tarvitatav naistepuna e. viinalille (Hypericum perforatum L.) tee, juues seda 1-2 kl. päevas.

ERA II 193, 567 (49.3) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Annikvere k. (1938)
Kui mense ära jäi, ei osatud sellele mingisugust põhjendavat seletust anda. Arvati, et on patu tagajärg, üldiselt aga tühjade juttude puhumine. Kuid seda katsuti siiski mitmeti ravida, nt. humala, kummeli ja naistepuna teed tarvitades.

ERA II 193, 570/1 (49.16) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Puuduliku ja valusa kuupuhastuse korral on ikka tarvitatud naistepuna (Hypericum perforatum L.) teed.

ERA II 199, 488 (36) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Naistepunadest tehti teed; kui kuuriided olid korratud aga ka rinnahaiguste ajal anti sisse seda teed.

ERA II 285, 113 (37) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. (1940)
Kasvavad vabalt põllul ja heinamaal naistepunad, kollaste õitega rohi. Kui neid kuivatada ja nendest teed teha ja seda teed juua, siis pidada maohaavad ära kaduma.

RKM II 451, 394 (4) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Naistepuna - need on põierohud.

RKM II 11, 105 (137) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lapsepõlves tarvitasime haudunud varvaste vahele panemiseks pigistatud taimeid, mida nimetati naistepunadeks. (Vistist kindlasti Hypericum perforatum).

RKM II 52, 431 (161) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Naistepunateed tarvitati kõhulahtisuse vastu.

RKM II 75, 373 (29) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (s. Erlach), 65 a. (1958)
Naistepuna - hää tee ja ka vorstirohi.

RKM II 111, 123 (423) < Muhu khk., Linnuse II k., Kase t. (1961)
Naistepuna on kõigi naistehaiguste vastu ja ka jooksvahaiguse vastu.

RKM II 111, 35 (76) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Naistepuna [Hypericum perforatum] õitest ja lehtedest teed juuakse naistehaiguste ja verevaesuse puhul.

RKM II 106, 146 (52) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Naistepunast tehti tied. Neist varsist. Sie on sie punahein.

RKM II 106, 142 (25) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Naistepunast tehti tied, kui kuuhaigused õlivad valudega.

RKM II 111, 172 (576) < Muhu khk., Linnuse k. (1961)
Naistepuna kasutati teena menstruatsioonivalude puhul.

RKM II 158, 434 (145) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Naistepuna. Punased õied. Kui jookseb kangesti paelu, peab naistepuna teed jooma.

RKM II 160, 126 (65) < Rakvere khk., Aruna mõis (1961)
Gaaside rohke tekkimine on venitamisest. Naistepuna teed juua.

RKM II 160, 126 (66) < Rakvere khk., Aruna mõis (1961)
Venituse vastu juua kanget külma naistepuna või viinalille teed.

RKM II 174, 94 (5) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli kuukord kinni ehk kuidagimoodi valudega ehk rikkes, siis joodi naistepuna teed.
On üks kollase õiega taim, kasvab põllupeendral jne.

RKM II 175, 265/6 (19) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Naistepuna on maas laiali, valged sakilised lehed, kollased õied. Kui käsi on paistend, siis selle veega pesta, ja peale sünnitust.

RKM II 186, 32/4 (11c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Naistepuna (reinvarred) olid naistehaiguse vastu.

RKM II 197, 21 (15) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku v., Valasti k. (1965)
Naistepuna - kollased õied, sellest keedeti teed, kui kuuriided ei jäänd kinni.

RKM II 216, 269 < Kose khk. (1966)
/---/ Oli juhtumeid, et loote heitmine juhtus mõninga raske töö või õnnetuse tõttu, siis sulgesid sellega kaasnevat verejooksu naistepuna (Hypericum perforatum) keedise joomisega.

RKM II 229, 410 (17b) < Rakvere l. (1966/7)
Naistepuna tee on ka maovalude ja venituse vastu.

RKM II 229, 534 (37b) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Naistepuna on ka naiste verejooksu vastu.

RKM II 229, 545 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Põiehaiguse vastu on naistepuna tee.

RKM II 229, 546/7 (8a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Kui punased (kuuriided) tulevad valuga, siis naistepuna tee aitab. Naistepuna on kahte seltsi. Punase mahlaga on õige rohi. Kui on roheline õis ja roheline mahl, siis see ei ole ravimiseks. Ühel kahekümneaastasel tüdrukul ei old veel kuuriideid ja ta keha hakkas paistetama. Naistepuna tee aitas. Kui liiga jookseb, siis aitab ka naistepuna tee.

RKM II 229, 651 (5a) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Naistepuna tee võtab vererõhu alla.

RKM II 234, 353 (e) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Naistepuna oli naisterohi ja pandi ka tanguvorstile maitseaineks.

RKM II 240, 276 (10) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Naistepunad olid naistehaiguste vastu.

RKM II 254, 451 (7) < Haljala khk. (1969)
Naistepuna - narirohi.
Nari - käsi ragiseb, tuleb see taim kõvaste ümmer panna ja marliga kinni siduda.

RKM II 272, 386 < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Naistepunade tee on hea naisterahvale, kui kuuriided on raskelt.

RKM II 300, 480 (3) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Naistepuna on kollaka õiega taim, õitseb kesksuvel. Kui õit sõrmede vahel hõõruda, muutub see punaseks. See rohi on teeveena tarvitades 99 haiguse vastu, iseäranis naistehaiguse ajal.

RKM II 317, 475 (70b) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. (1975)
Naistepuna - kõllanõ korgõ vars, näpu vaihõl hõõrut, tulõ nigu veri vällä. Tuu om kõtuvalu vasta. Naistepuna pandas piirätuse sisse. Naase joova, ku om kuupuhastus.

RKM II 319, 405 (3) < Tartu l. (1975)
Naistepuna vars murra katki, siis sealt kohast tuleb punast mahla, sellega kasta käsnasid käe peal, siis teeb terveks.

RKM II 336, 397 (19) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Naistepuna teed üks naisterahvas ka tegi, korjas ja pidevalt jõi. Naistehaiguste pärast joodi.

RKM II 336, 480 (25) < Väike-Maarja khk., Vao k. (1979)
Naistepuna on mul korjatud kõhuhaiguse vastu, teed teha. Praegu ta õitseb.

RKM II 349, 30 (8) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Mina juon aasta läbi naistepunatied. Ega ta paha ei tie, selitab verd, pia tieb ka jusku selgemast.

RKM II 356, 375 (151) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Naistepuna korjati naiste jaoks. Teed joodi valgevooluse haiguse korral.

RKM II 358, 347 (22) < Põltsamaa khk., Neanurme k. (1981)
Naistepuna on peavalu vastu, närvivalu vastu.

RKM II 361, 341a < Kanepi khk. (1982)
Siis veel kui naistel „menses“ väga jooksis, joodi piparmündi teed ja pandi külma tuhka kõhu pääle.
Kui aga „valgete“ voolus oli, siis tehti valge ristikheina õie teed ja angervaksa õie teed. Kummalgi juhul veel naistepuna teed.

RKM II 363, 423 (3) < Otepää khk., Oriku k. < Kanepi khk., Kooraste v. (1982)
Naistepuna nupikesi hoitakse viina sees. Seda võeti sisse venitamise korral.

RKM II 365, 359 (19)a < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Kummelit ja naistepuna tehti teeks.

RKM II 366, 356 (4) < Tartu l. (1983)
Kui on köha, siis keedetakse männikasvu teed, naistepuna teed, põdrasambla (islandi sambla) teed.

RKM II 368, 324 (26h) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
naistepuna tee - põiele, närvidele;

RKM II 368, 381 (3) < Maarja-Magdaleena khk., Ruskavere k. (1983)
Jesse haavad - see on naistepuna - praegu kutsutakse. Võibolla sellest, et ta on hästi roosa, ilus. See on kõige närvidele hea.

RKM II 369, 482 (73) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Naistepunase korjati kõikide põletikkude vastu. Teed juua.

RKM II 370, 52 (45) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Naistepuna teed tehti, siis kui kõht valutas.

RKM II 379, 387/8 (4b) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Kui oli palavik, siis [aitas] naistepuna.

RKM II 379, 387/8 (4c) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Kui võtab lahti, aitas ka naistepuna.

RKM II 380, 38 (83) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Naistepunast tehakse teed seedehäirete ja maksahaiguste korral.

RKM II 381, 108/9 (27)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Veel üks tähtis taim oli üldsest ajast naistepuna, mida tarvitati teena verejooksu tõkestamiseks, köha, seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul.

RKM II 382, 299 (46) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Allakusemine oli põhiliselt laste häda, kuid oli kuulda, et ka keskealised mehed on allakusemisega hädas olnud, vaatamata sellele, et ei ole joobeseisundit ega tarvita õhtul palju vedelikke. Meestele ja ka naistele on antud õhtul naistepuna ja raudrohu teed juua ning äratatud öösel ülesse väljas käimiseks. Suurematele lastele, keda enam ei potitatud, oli samuti raudrohu teed juua antud ja magamiseks polnud mitte põhukott, vaid sirged õled riide all, mis oli kõva küljealune.

RKM II 384, 177 (39) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Seedeorganite haigused.
Joodud naistepuna õitest, lehtedest keedetud teed. Üheksaväelist, kui seda oli, aitas iga haiguse vastu.

RKM II 384, 406/7 (29) < Keila khk. (1985)
Külmetushaigused. Külmetuse puhul oli kõige parem rohi vaarikapunga tee; samuti olid head naistepuna ja pärnaõie teed. Veel hoiti jalgu kuumas ning aeti hädaline seejärel higistama.

RKM II 385, 496 (14) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Peavalu.
Raviti palderjani, piparmündi, naistepuna ja raudrohu teega. Kui peavalu põhjuseks oli raske töö, siis aitas ka kaelasoonte masseerimine.

RKM II 385, 497/20 (20)c < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Astmat raviti palderjani, naistepuna, kadakamarja, paiselehe ja nõmme-liivatee teega. Ma olen tarvitanud ka veel aed-liivateed. Hingati sisse kummeli- ja tärpentiniauru.

RKM II 390, 99 (10) < Suure-Jaani khk. (1985)
Peavalu. Palderjan, naistepuna, piparmünt, raudrohi.

RKM II 390, 99 (12) < Suure-Jaani khk. (1985)
Venitus. Heinputke ehk naistepuna tarvitada teena.

RKM II 391, 382 (24) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Naistepuna korjatakse õitsemise ajal ja tehakse teed, on väga ilusa värviga ja korraldab neerude tegevust.

RKM II 395, 230 (86) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Naistepunad või ninnid, neid joodi, kui põis haige oli.

RKM II 396, 127 (20b) < Võnnu khk., Lahu k., Haagi t. (1986)
Naistepuna on sooltepõletiku vastu.

RKM II 397, 584 (18) < Kambja khk., Maaritsa k., Topsi t. < Jõhvi khk., Puru k. (1985)
Naistepuna (kutsuti ka viinalälled) pandi viina sisse, see oli venituse vasta.

RKM II 401, 291/2 (5) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Isegi vähjahaigele ma olen teinud rohtu, mis on ära parandanud. Toore peedi mahl, mis tuleb juua. Seda Tartu arstidki soovitavad. Olen proovinud oma tuttavatega. Ühte söödeti sondiga suust, panin talle pune ehk majoraan, naistepuna, raudrohi, kummel. Olen isegi retsepte teinud nendest. Ja heinputk, see on vähja vastu. Ja muidugi peedimahla. Peet kosutab verd. Üldse verevaestele.

RKM II 401, 657 (86) < Hargla khk., Laanemetsa k. (1987)
Põiepidamatus, selle vastu naistepuna kõige parem. Kõige parem.

RKM II 412, 167 (9)a < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Mamma korjas maarohtu: raudrohtu, leesikalehti, pohlaõisi, naistepuna. Minu ema ravis raudrohuga naistehaigusi.

RKM II 413, 3 (2) < Puhja khk., Suure-Konguta k. (1988)
Raudrohi ja naistepuna ja noid siis korjati õitseagu. Noist tetti kah tiid.

RKM II 413, 513/4 (11) < Rõngu khk., Härjanurme k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Vanast ikke need rohud olid naistepuna ja raudrohi. Seda korjati ja piparmündi teed. See pidi enne jaanipäeva olema rohuks. (E. K.: Tuli korjata enne jaanipäeva.) Määrimiseks pandi palderjanijuuri viina sisse, siis määriti tollega liigeseid.

RKM II 414, 203 (67)a < Puhja khk., Uula as. < Puhja khk., Kaimi k., Vanasa t. (1988)
Ema korjas naistepuna teed, kommelit. Kraavist võttis ühed juured, paju moodi lehed on. Ka värvimiseks korjas sookaelu ja kõiki.

RKM II 415, 107 (24) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Maksahaiguse vastu naistepuna teed juua või ka kuivatada võilille juuri ja teha nendest teed.

RKM II 415, 108 (27) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Astma vastu - kibuvitsa marja tee, maasikaõie tee, mädarõigast, naistepuna, palderjani.

RKM II 428, 175 (11) < Tartu l. < Pöide khk., Viltina k. (1988)
Naistepunaga (nimetab nii verehurmarohtu) võib ka määrida. Võtab ka ära (soolatüükad).

RKM II 431, 171/2 (7) < Palamuse khk., Pikkjärve k. < Palamuse khk., Luua k. (1989)
Kuuriiete aeg, siis jõivad jälle naistepuna, selle teed.

RKM II 433, 567 (48) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Nurga t. < Ridala khk., Kiltsi k. (1990)
Koirohi, naistepuna, kummelid, piparmünt - need on mul ikka aida räästa all.

RKM II 434, 730/1 (27) < Hageri khk., Sipa k., Jürisauna t. (1990)
Vanasti seda ravimtaime kommet ei olnud, aga nüüd me korjame ise hoolega nurmenukke, saialille õisi, kõrvenõgest, naistepuna. Kolm-neli aastat oleme nõgest kasutanud. Kui paned kaks-kolm sorti kokku, siis on teel parem maitse. Raadios ja televiisoris kõneldi ravimtaimede korjamisest ja siis nagu hakkasime korjama. Ajalehtedest oleme ka lõiganud välja, kui ravimtamedest on midagi kuulda. „Ühistöös“ on ühtelugu arstimisest ja sealt saab lõigata välja taimede kohta.

RKM II 445, 730 (15) < Simuna khk., Kullissaare k., Kullissaare t. (1991)
Naistepune on hea reuma- ja köharohi.

RKM II 446, 94/5 (15) < Torma khk., Lagedi k. < Torma khk., Ülejõe k. (s. Oja), s. 1928 (1991)
Korjasime naistepuna, liivarohtu, kummelit, raudrohtu. Sõja ajal korjasime pohlalehti ja -õisi, tegime teed.

RKM II 446, 178 (37) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Nõgest, naistepuna, palderjani, piparmünti, liivateed, raudrohtu: neid korjati.

RKM II 446, 178 (39) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Naistepuna on vähihaiguse vastu ja nõges niisamuti.

RKM II 446, 590 (8) < Torma khk., Kasepää k., Nisura t. (1991)
Naistepuna oli hea rohi. Külmetusele ja maole ja sooltele.

RKM II 447, 44 (38) < Torma khk., Kükita k. < Tomra khk., Kasepää k. (s. Antst), s. 1915 (1991)
Naistepuna oli 99 haiguse vastu.

RKM II 458, 302 (33) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Minu ema keetis naistepuna teed, kui kõht oli lahti. Nüüd ka ikka korjame - praegu siin kannu sees naistepuna tee. Ta on niisuguse maheda maitsega.

RKM II 463, 483 (2) < Viru-Nigula khk., Kutsala k. (1994)
Naistepuna teed juua - üldiselt tervisele hea ja ilusa värvi teeb.

RKM II 464, 276 (13) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Naistepuna tie oli nieruhaiguse vasta ja kui naistel oli miski emakahäda, siis ka. Naistepuna õis, kui näpuvahel hõõrud, on päris punane kohe.

RKM II 464, 304 (74) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Naistepuna tie oli allakusemise vasta.

KKI 68, 89 (12) < Jämaja khk., Mõisa k. (1977)
Vererõhu vastu aitab naistepuna.

KKI 69, 387/9 (50b) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Naistepunal on nagu viisnurgad nied õied. Mõni joob tied nagu närvide rahustamiseks.

Vilbaste, TN 4, 341 (1)e < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: naistepuna

Vilbaste, TN 3, 703 (18) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Naistepuna ehk viinalill. Tee on verekusemise vastu ja õli kaotab tulehaavad.

Vilbaste, TN 3, 714 (36) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Naistepuna ehk viinalill, harilik. Tee on neeruhaiguse, päävalu ja verekusemise vastu. Õli kaotab jooksjahaiguse järele tekkinud paistetuse ja tulehaavad.

Vilbaste, TN 11, 328 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Ja viinalilled kasvavad peenarde peal, kollaste õitega. Neist teeme teed, korjame tee jaoks. [viinalill ’naistepuna’]

Vilbaste, TN 11, 376 (24), 439 (40) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) svaraboi, b) metsnelk, c) naistepuna [kirjakeelset nime pole märgitud, taimejoonistus õiest “loomulikus suuruses”, meenutab nurmnelki] [Hypericum perforatum liht-naistepuna].
„Õied nesukesed punased, uuta, sa sis ei tia, katsu, teilgi sial kelul kasvavad. Seda sai keitad, ku punaseid hakkas palju tulema. Mul ühekorra olivad, et kas sure ära, aga keitasin teed ja aitas.“
„Mesikesed? Ah svaraboi! Jaa, need aitasivad sulle.“
Svaraboi - on siiski naistepuna, mitte nurmnelk, kohati aetakse siin neid segi.

Vilbaste, TN 11, 376 (24) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
„Keigi külmetamisehaiguste vasta on naistepuna hia, muudkui keita aga tsai.“

Vilbaste, TN 11, 474 < Iisaku khk., Illuka v., Tuusna pk. (e)ele Ojamu, 54 a. (1965)
Naistepuna - venelased siin joovad mitme haiguse vasta. Muidu ka hia tee.

Vilbaste, TN 11, 473 < Iisaku khk., Illuka v., Agusalu k. (1965)
Svaraboi - naistepuna. (Keedetakse teed, kui on „süda rahutu.“)

Vilbaste, TN 1, 307 (17) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Naiste pune (naistepuna); punerdaja; viinapuna; punejas [Hypericum perforatum].
On tarvitatav arstirohuna: tehakse teed - „puneja teed“, mida juuakse mitmesuguse haiguse vastu, nagu neeru-, jooksvahaiguse ja verekusemise vastu; parandavat ka mõned rasked sisemised haigused. Ka ehmatuserohuna tarvitatav. - Ka värvitakse sellega lõngu või riiet. Kui neid palju korjata ja padas keeta, siis saab kollakas-lilla värvi. - Pandakse ka viina hulka, siis võtab halva viinamaigu ära.

Vilbaste, TN 1, 464 (9) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Punad [1. Origanum vulgare] pruugitakse vorstirohuks, naistepunad [2. Hypericum perforatum] arstirohuks.

Vilbaste, TN 1, 604 (6) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Naistepuna - juusja (reumatism) vastu.

Vilbaste, TN 1, 793 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Naistepuna (Hypericum perforatum L.). Puned. Loomadele keedetult söödetud vahend õuetõve vastu.
Tee õitest inimestele ravimiseks kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 811 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Naistepuna (Hypericum perforatum L.). Naistepuned. Viinakobarad (Saaremaal). Õisi kogutakse teeks (Saaremaal).

Vilbaste, TN 2, 330 (34) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Naistepunad - naistehaiguste puhul, kui kuupuhastus on kinni. Keedetakse ummukses.

Vilbaste, TN 7, 89 (12)< Kose khk., Palvere k. (1929)
Naistepuna - venimise vastu (viina sees leotada).

Vilbaste, TN 9, 525 (4a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Gripp. Ravandirohi, naistepuna. Leidub niitmata heinas kuivemal maal, võsa ääres ja nii edasi. Vanasti nimetati siin grippi ravandiseks, selle vastu joodi nimetatud teed higistama ajamiseks.
Ravandirohtu keedeti ka lehmadele punatõbe (verekusemise) vastu, mispuhul selle keedist külmalt anti.

RKM II 364, 48/9 (7) < Nõo khk., Meeri k. < Võnnu khk., Sarakuse k. (1982)
Mulle endale on naistepuna tee kõige suurem rohi. Joon kohe janu eest - mul on krooniline maokatarr. Kanget teed ei või teha - siis läheb vererõhk kõrgeks.

Vilbaste, TN 7, 659 (10) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Naistepunad - punast kusemise vastu

Vilbaste, TN 7, 840 (12) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Arnika. Rahvapärane nimi naistepuna. Tarvitatakse arstirohuks (tinktuur).

Vilbaste, TN 7, 853 (170) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Naistepuna (ninn) - teeks.

Vilbaste, TN 7, 997 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Jooksjatõve vastu võtke maavitsa, soopihlakat, saarekoort, naistepuna ja porsat ehk sootubakat ja keeta nendest tee. Kui seda teed juua, paraneb kohe.

RKM I 18, 96 (4) < Iisaku khk. (1984)
Naistepuna - vereselgituseks tee.

EFA II 5, 333 (9) < Püha khk., Mustla k. (1995)
Ühekorra Maie soovitas, et kõht on haige - siis naistepuna.

EFA II 20, 94 (3) < Urvaste khk., Peebo k., Soepalu II t. (1996)
Naistepuna, seda ku pane värskelt, siis pead toda poole rohkem pandma, kuivatatu puul vähem... Siis pane pudelihe ja vala viin pääle, 40-protsendiline harilik viin pääle ja siis lase tal saista 40 ööd-päiva. Om hää, kui soojust ka om. Ja siis raputa teda. Ja siis tuleb nii ilus pruun viin ja tuu om väga hää, kui sisemise valu omma. Võtat tuu kümme-katskümment tsilka korraga.

EFA II 20, 195/6 (11b) < Urvaste khk., Keema k., Kikkamäe t. (1996)
Naistepuna, pune, saialill, pärnaõis on hea igasuguste haiguste vastu.

EFA I 7, 129 (1a) < Valjala khk., Sakla k. < Valjala khk., Kavi k., Mäe t. (1995)
Naistepuna, see on ka köha jaoks.

EFA I 12, 96 (3) < Rapla khk., Purku k. < Saaremaa (1996)
Et haavadest ei jääks armi.
Kui sa saad haavata ja kardad armide jäämist, siis püüa neil hoida kompressi, mis saadud naistepuna tee keetmisest. Kui seda hoolikalt kasutad, kui haavad pole veel kinni kasvanud, siis saad ilusa puhta naha.
Rääkis Ilse Varvas (1935, Saaremaa; elab Purkus, Rapla mk) mulle 1995. a suvel, kui ta käsi oli saanud haavata ja pidas peal naistepuna kompressi. Seda õpetust oli ta kuulnud ühelt Purkus elavalt vanalt naiselt, kes tundis maarohtude kasutamist.

EFA I 15, 12 (41a) < Martna khk., Haeska k. < Lihula khk. (1996)
/---/ Ja põldosi on mul tähtis rohi. /---/ Põldosi on selle vastu, et vesi korjab sisse, ütleme piss, see aitab seda. See naistepuna on ka, aga see on väike selle mõju kõrval, mis põldosi.

EFA I 16, 3 (21) < Martna khk., Rõude k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Turvalepa k. (Hein), s. 1926 (1996)
Teeks olid naistepuna, raudrohi, pärnaõied, kibuvitsamarjad. Need lasti korraks keema.

EFA I 16, 55 (9) < Martna khk., Enivere (nüüd Võidu) k. (1996)
Naistepuna on kõhulahtisuse vastu. Lüpsjad andsid seda teed vasikatele. Ta on paljude haiguste vastu.

EFA I 16, 91 (6) < Kirbla khk., Seira (end. Aruküla) k. < Muhu khk., Igaküla k., Kasemetsa t. (1996)
Naistepuna tie - see pidi iga haiguse vasta olema.

EFA I 16, 99 (46) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Naistepuna võetakse verepuhastuseks ja mitmete haiguste vastu.

EFA I 16, 118 (1) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Naistepuna teed võetakse maohädade vastu.

ERA II 199, 488 (36b) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
[naistepuna] Kuivatatud õisi pandi vorsti sisse vorsti maitseks.

EFA I 21, 56 (3) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Ma juu nõgõse ja võilille ja naistepuna ja piparmündi ja pärnaõie tiid. /---/ Kiiva vii pandse pääle ja saise.

EFA I 21, 83 (25) < Kanepi khk. (Manda) Otsus (Sikk), s. 1918 (1997)
Pärnaõie tii om väega hää, ja naistepuna ja leesikas.

EFA I 21, 100 (3) < Urvaste khk., Antsla l. < Hargla khk., Mõniste k. (Rogenbaum, eestistatud Rukkisaar), s. 1927 (1997)
Naistepuna on soolte ja maopõletiku vasta.

EFA I 21, 142 (19) < Kanepi khk., Karilatsi k., Lombi t. (Sirge), s. 1919 ja Arno Kliiman, s. 1924 (1997)
Naistepuna on paljude haiguste vastu.

EFA I 24, 2 (4a) < Kullamaa khk., Koluvere k., Madruse t. (end. Kaljula), s. 1933 (1997)
Mäletan, meil ema ka ikka kogus nõgest ja kortslehte ja raudrohtu, leesikas oli ja naistepuna. Need kõik tavalised. [Pidi aitama] kõhukorrastuse vastu ja üldse.

EFA I 26, 20 (34) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1889-1951), kes seda ravimtaime alati kogus ja kuivatas (1997)
Verekusemise, maksahaiguse ja allakusemise korral on soovitatud tarvitada naistepuna. Kasutatakse tee joomist 1-2 klaasi päevas (tee vahekord: 30 g taimeosi, 1 l vett). Ka loomade ravimiseks (kusevad punast) on see taim vajalik. Korjata juulist septembrini.

EFA I 38, 7 (4) < Tarvastu khk., Porsa k., Tammiku t. < Iisaku khk., Tudulinna al. (1999)
Naistepuna kah aitab kõigele, närvidele ja põlendiku vasta.

EFA I 86, 52 < Kolga-Jaani khk. (2004)
Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Suureõieline kellukas ehk kurekatel.
Noori lehti sobib kasutada hapukapsa asemel supi sees. Raviks kogude õitsemise ajal nii lehti kui õisi. Ürt koos hariliku mailase ürdiga võtab ära uimasuse, kõrvade kohisemise, on veresoonte lupjumise vastu. Kurekatlaürdist saab abi laste põiehädade puhul. Rinnakasvajate korral on korrastatud ainevahetust kurekatla ja liht-naistepunaürdi abil, mida keeta tasasel tulel kuni 5 min.

Vilbaste, TN 10, 99a < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

RKM II 254, 385/6 (19) vt ka 485/6 (19) < Haljala khk., Palmse v., Lahe k., Alemäe t. (1969)
Naistepuna, pannakse viina hulka, pidi viina heaks tegema. Pandi ikka kuivatatult vist.

ERA II 258, 391 (98) < Väike-Maarja khk., Vao v, Rae k. (1939)
Punase õitega naistepuna pandi vorsti sisse. Praegugi vanemad inimesed panevad.

ERA II 282, 224 (28) < Viljandi khk, Vana-Võidu v. (1940)
Maarjapäev 25. III. Seda kutsutes paastu maarjapäevaks. Maarjapuna joodi alati punase viinaga, et naised hästi noored ja punased seesaksid. Selleks on naesed leotanud naistepuna heina viina sees, see teeb viina punaseks ja on naistele mitme tõbe vasta rohuks. Selleks punajoomiseks käinud sel päeval üksteisel külaliseks, aga kõrtsi naised palju ei tohtinud minna puna jooma.

RKM II 374, 557 (182) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Adavere v., Puduküla k., Kaasiku t. (1984)
Ravimtaimi koguti sobiva aja järgi. Nii koguti kalmuse juuri maikuus, naistepuna jaanipäeva paiku, samuti tedremadarit jaanipäeva paiku. Kalmust sobis korjata veel septembris.

RKM II 376, 522 (15) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Naistepuna oli ka arstirohi, kuid seda siiski arstirohuna ei kasutatud, vaid hoopis lõngade värvimiseks. Andis beežika või punaka tooni. Seda tarvitasid ema ja vanaema I maalimasõja ajal lõngade värvimiseks, sest poes värve polnud. Aga loomadele joodeti küll pudeliga naistepunateed punase haiguse korral sisse.

ERA II 206, 295/6 (4) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.

RKM II 254, 373 (12) < Rakvere khk., Vetiku k., Makerja t. (1969)
Naistepuna pandi viina sisse. Andis viinale kollase värvuse ja hia maitse ka.

RKM II 254, 463 (1) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Naistepuna - mürgine taim. Mu pea valutas. Teine plika ütles [see juhtus jututaja lapsepõlves]: „Õeru oma pea ära“. Hõerusin, silmad läksid katki, kärna, ästi mürgine taim.

RKM II 254, 485/6 (19) < Kadrina khk., Lahe k., Alemäe t. (1969)
Naistepuna, pannakse viina ulka, pidi viina heaks tegema. Pandi ikka kuivatatult vist.

ERA II 206, 329 (88) < Kuressaare l. (1939)
Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).