Rahvapärased taimenimetused
Ubinhain
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- hambavalu
- jalahaigus
- kaelahaigus
- kurguvalu
- kõhuhaigused
- kõrvahaigused
- köha
- nohu
- palavik
- põletik
- reuma
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
EKS c, 56 (1) < Põlva khk. (1891)
Matricaria chamomilla
Ubinhain. Ubinhain teeks keedetud, hää nohu vastu.
RKM II 210, 183 (60a) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. (1966)
Ubinahaina lõhnasi, tutunupu ommava otsas. Väega suur valu jalges, siis viina seen leotas ja tollega määris. Lõhn on hea. Kiske palaviku välja.
RKM II 252, 22 (9a) < Rannu khk., Uniküla k., Jüritare t. (s. Olt), 84 a. (1969)
Kui kühä olli, korjati ubinhainu ja keedeti tiid.
RKM II 428, 34/5 (11)b < Nõo khk., Karijärve k., Taavitse t. (1988)
Linnurohi, ubinahain olid põletiku vastu.
Vilbaste, TN 2, 313 (11) < Kanepi khk. (1929)
Ubinhaina (kummel) tarvitatakse teeks.
Vilbaste, TN 7, 232 (10) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Ubinhainad. Kamilitest tehakse teed ja juuakse, kui kõht haige.
RKM I 12, 234 (13) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kaelahaiguste või kurguvaluga keedeti hästi kanget kummeliteed, sellega loputati ja kuristati kurku. Aga peale panti kummelimass, seda kummelit korjati suvel oma õue pealt, nimetati seakummeliks ehk ubinhainaks.
Seda panti päris kuumalt rätiku sisse või vahele ja köideti ümber kaela, muidugi see mass rohkem ettepoole ümber kõri. Siis pealt mässiti veel pehme villase rätikuga kinni, et ta ära ei jahtuks, ja haige kateti ka soojalt tekkidega.
Vilbaste, TN 5, 222 (a3) < Tartu l. (1934)
Ubinhaina kompressi palaviku, hambavalu ja kõrvavalu vastu.
Vilbaste, TN 5, 314 (17) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Ubinhain teeks, kompressideks.
ERA II 78, 197 (42) < Puhja khk., Saare k., Tooma t. (1934)
Ubinain - sellest teh. teed, kui kõtt haige; rematismuse ajal tehakse vanni.