• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Raudrohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• palavik
• maa-alused
• kärnad
• krambid
• köha
• luuvalu
• venitus
• vere puhastamine
• vistrikud
• paise
• kõhupuhitus
• närvihaigus
• higistamaajav
• rahutus
• põletik
• ekseem
• nahakoi
• vereköhimine
• südamehaigused
• mädanev haav
• uriinipidamatus
• profülaktika
• peapööritus
• maksahaigused
• luusööja
• kasvajad
• tiisikus
• haav
• pistja
• liigesehaigused
• läkaköha
• külmetushaigused
• hemorroidid
• leetrid
• haudumine
• rinnahaigus
• kaelahaigus
• ninaverejooks
• verejooks
• kõhuhaigused
• sünnitus
• menstruatsioonihäired
• paistetus
• kurguhaigus
• iluravi
• seest haigus
• vaimuhaigus
• jooksva
• kõhuvalu
• lõikehaav
• nohu
• koeranael
• verevaesus
• nõgesehaigus
• röga
• kahepoolsed
• maohaigus
• sapihaigus
• astma
• kopsuhaigused
• neeru- ja põiehaigused
• valu
• haigus määratlemata
• peavalu
• ohatused
• kõhuussid
• valged
• naistehaigused
• tedretähed
• reuma
• kollatõbi
• tüüfus
• isutus
• maohaavad
• nakkushaigus
• väsimus
• sarlakid
• kaetus
• silmahaigused
• värske haav
• seedehäired
• luupainaja
• hõõrdumine
• unehäired
• mitme haiguse vastu
• lõhenemine
• vähk
• jalahaigus
• lastehaigused
• kõrvahaigused
• haigus tuvastamata
• odraiva
• kõhulahtisus

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• harilik maarjalepp Agrimonia eupatoria
• harilik orashein Elymus repens
• harilik palderjan Valeriana officinalis
• harilik raudrohi Achillea millefolium
• harilik tarn Carex nigra (L.) Reichard
• jusshein Nardus stricta
• kollane tarn Carex flava
• lääne-mõõkrohi Cladium mariscus
• tupptarn Carex vaginata

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 16, 663 (17) < Järva-Jaani khk. (elukoht Soome) (1888)
Verdjooksu pannakse raudrohupuruga kinni.

H I 6, 11 (33) < Tartu (1894)
Raudhein, raudrohi (Achillea millefolium). Väga pruugitav roht; kuuma teed juuakse pealahutuseks, kui "ümber käib", ja ka külmetamise vastu.

H II 12, 170 (43) < Väike-Maarja khk. (1890)
Raudrohi paneb ninaverejooksu kinni.

H II 33, 838 (7) < Jüri khk., Rae v., Kautjala k. (elukoht Suhhum) (1889)
Kui laps vällä on sõnatust, siis on tarvis ninda ohutada. Korja (otsi) 12 sugu rohtusi: punaeinu, lehmäsõrarohtusi, kaituserohtusi, jaanilillesi, reinvarresi, sookaisläid, kõrvekollast, raudrohtusi, koirohtusi, valgeid metsarnikaid, kollaseid metsarnikaid ja ubalehti. Igaüht võta kolme näpuga ja keida ummuses vällä, ninda kaua, kui kaks jägu vällä saab keinust ja üks järele jääb, ja pane pudelisse. Saab ta jahtunust, pane viinaklaasi vie ehk piima hulka 6-9-12 tilka, kui suur laps on, ja anna sisse. Muist rohtusi, midä keitmata jäi, kuivata vällä, pühi tuapühkeid hulka ja pane ukse all põlema. Siis võta laps alasti, kisu luud laiäli ja lase lapsele läbi luua suitsu, kuni laps läkästab. Millal ninda teed, igä kord avitab. (Lüganuse kihelkonnast saadud.)

H II 37, 775 (1) < Kose khk., Tuhala k., Nuhja t. (1892)
Lõegatud värske haava peale on hea raudrohu sahvti panna, siis saab terveks.

H II 58, 498 (1) < Vändra khk. (1897)
Raudrohi (Eisengras) on haavarohi. Teda näritakse suus katki ja pannakse siis haava peale.

RKM II 53, 461 (8) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Paistetuse võtab ära kummelitee kompressid. Samuti raudrohu kompressid.

E 56662 (39) < Tallinn l. (1926)
Kui suur verejooks on, keeda raudrohtu (veriheinu) ummuksis nii kaua, kui vedelik must on, lase külmaks minna, joo seda külmalt, siis jääb verejooks kinni. Hea naistehaigusele, ninaverejooksu puhul on veriheina tropp ninasõõrmetesse panna.

E 56666 (64a) < Tallinn l. (1926)
Kui pea kärnas on, tuleb keeta raudrohud ära, selle veega pead pesta, ilma seebita, iga päev enne magama minemist.

EKS c, 53 (2) < Äksi khk. (1891)
Achillea millefolium
Raudrohud kuivatatakse ära, valmistatakse teevee viisi ja juuakse, kui külmetamisest köha on saanud.

EKS c, 55 (10a) < Torma khk. (1892)
Achillea millefolium
Verihein ehk raudrohi. Lehed hõõrutakse puruks, pigistatakse sahvt välja värske haava sisse, mis kohe haava kinni kasvatab, lehed köidetakse lapiga pääle.

EKS c, 55 (10b) < Torma khk. (1892)
[Achillea millefolium - Verihein ehk raudrohi]
Õitest tehakse naisterahvastele teed, kui kuuhaiguses liiga palju verd kaotavad.

ALS 2, 778 < Kadrina khk., Palmse v. (1929)
Raudrohi on köharohi. Kuivata raudrohu õisi, keeda nad ära ja anna seda keedist juua inimesele või loomale.

RKM II 8, 31 < Viru-Nigula khk. (1947)
Tiiskust arstiti mitmel viisil. Üks taolistest arstimisviisidest oli raudrohutee jootmine haigele.

ALS 4, 49 < Jüri khk., Kurna v., Säire k., Uussauna t. (1932)
Pasanduse vastu keedetakse raudrohuvett.

ALS 4, 50 < Jüri khk., Kurna v., Säire k., Uussanna t. (1932)
Verejooks - raudrohuvett peale panna ja sisse joota.

ALS 7, 64 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1934)
Kõhulahtisuse vastu kadaka- ja raudrohuteed.

ERA II 13, 299 (7) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Raudrohtu põletatakse tubaka hulgas - köha vastu.

ERA II 25, 217 (3) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vanadekodu < Tartumaa (1930)
Raudrohutee on köha vastu.

ERA II 27, 435 (27) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Raudrohutee on köha vasta.

ERA II 31, 335 (89) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. (1930)
Nõgesehaiguse vastu aitab see, kui võetakse raudrohtu ja veega keedetakse. Selle veega pestes kaduda haigus.

ERA II 38, 562/3 (62) < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Roela vaestemaja < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Tudu k. (1931)
Enne, kui ohatas, siis võeti mätas ülesse, raudrohumätas, vajutati sellega haiged, kaabiti hõbevalged peale ja pandi tagasi.
Raisakontidega vajutati ja pandi jälle tagasi sinna paika.

ERA II 77, 262 (31) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Inimest võib alati maarohtudega arstida. Raudrohud on jälle külmetusehaiguse vasta.

ERA II 77, 262/3 (32) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Kui haav on hukka läind, võta raudrohtu, tee peeneks, nii et vesine on, marlelapp sõnna haava peale, raudrohud sõnna peale vesisest peast, nagu ta on. On tema jälle paranend. Kui sedasi paistes on, siis võtke ja keetke seda vett ja kastke sellesse ja peske ühtelugu, nii ta kasvab varsti kinni. Külma veega pesta, mitte soojalt.

RKM II 451, 394 (2) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Raudrohi - ta on külmetamise vastu tee.

ERA II 83, 249 (25) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Köha ja rinnahaiguse vastu pidada aitama raudrohutee.

ERA II 125, 216 (31) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Verejooks pandi kinni raudrohu lehtedega, ämblikuvõrguga ja ämmatussi tolmuga. Süsi hõõruti tolmust ja raputati pääle.

RKM II 455, 131/2 (46) < Pilistvere khk., Kõo v., Kangrusaare k. < Kõpu khk., Kõpu k. (1993)
Raudrohi oli nisukese verevaesuse vastu ja naistele, kes valgevoolust põevad. Õisi korjad, nendest teed teed. Kui ma veel nooreke olin, siis meile naabriks tulid ühed Venemaa eestlased, üteldi ikka Valtsuni memm. Valtsuni memm ikke rääkis, et tarvitab palju seda raudrohu teed. Nemad olid ka alati nisukesed punapõselised.

ERA II 125, 426 (14) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Raudrohutee on hea rohi köha ja külmetuse vasta. See on ka verekosutuse jaust.

ERA II 135, 405 (31a) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Raudrohi on värske haavale väga hea, suleb vere ja parandab.

ERA II 135, 405 (31b) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
[Raudrohi]
Juuakse seda ka verepuuduse vältimiseks ja köha puhul.

RKM II 455, 231 (2) < Pilistvere khk., Võhma < Suure-Jaani khk., Kuiavere k., Noor-Kange Mardi t. (s. Hendrikson), s. 1919 (1993)
Raudrohu tee oli köha jaoks. Õisi võeti, keev vesi valati peale, ei keedetud. Eks ta seal pliida peal siis seisab see kange, ekstrakt nagu. Siis pandi tassi ja vett peale.

ERA II 156, 134 (13) < Kodavere khk., Pala v. (1937)
Verejooksu takistatud raudrohu abil.

ERA II 158, 183 (73) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Raudrohtu tarvitatakse köha ja rinnahaiguse puhul, samuti, kui loomad verd kusevad.

ERA II 158, 259 (21) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Raudrohud on rinnahaiguse ja verejooksu vastu; keedetakse teed.

ERA II 167, 152 (4) < Koeru khk., Rakke k. (1937)
Raudrohtu hõeruti ninasse, kui ninast jooksis verd.

ERA II 178, 148 (23) < Ambla khk., Lehtse v. (1938)
Köha vastu joodi kummeliteed [---], raudrohu-teed.

ERA II 189, 537 (69) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
Kui veri jooksis haavast, sinna aeti ämblikuvõrku peale. Raudrohu lehti hõõruti ja pandi seda sahvti peale. Peenikest suhkurt pandi peale. Kui põrssal mune võtma, siis pannakse näpuga peenikest suhkurt peale. Üks “vanamoori tuss” kasvab, selle tolmu pandi peale.

ERA II 189, 538 (73) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
Raudrohu- ja liivateed sai joodud, see on ikka köha vastu küll.

ERA II 193, 503 (33.2) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
[Köha]
Küps sibul ja raudrohutee.

ERA II 193, 564 (48.5) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
Raudrohu ja kasekäsna tee. Tablett Trichomonas vaginalis Devegan, 2 x päevas [valgevooluse vastu].

ERA II 193, 566 (48.14) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
Valgetevoolus on tingitud verevaesusest; tuleb kaotada verevaesus, siis ka valgevoolus kaob. Rohud on: raudrohu (Achillea millefolium L.) ja valge ristikheina (Trifolium repens L.) õite tee.

ERA II 199, 489 (43) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Raudrohutee oli köha vasta.

ERA II 199, 489/90 (44) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kui nina verd jooksis, siis hõõruti raudrohu lehed peeneks ja pandi ninasse.

ERA II 206, 295/6 (4) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.

ERA II 207, 414 (68a) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Naisterahva kuuhaiguse arstimine. Kui kuuhaigus kinni, siis pannakse kaelast saadik palava vee tünni ja antakse raudrearohu teed tuliselt juua. Kui see ei aita, siis antakse sibulakoore teed.

ERA II 258, 153 (486) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Köha. Piiritust juua. Raudrohutee.

ERA II 258, 153 (487) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Tiisikus. Karukellateed ehk raudrohuteed.

ERA II 260, 207 (220) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Raudrohi. Tee taime õitest on mõjuv rohi rinnahaiguste vastu.

ERA II 285, 394 (52) < Kodavere khk., Pala v., Assikvere k. (1940)
Raudrohi võtma vere kinni, kui paad piäle.

ERA II 290, 125 (69) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Köha vasta on raudrohu- ja maasikatii.

ERA II 308, 102 (76) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Raudrohi ehk vererohi, keedeti teena verejooksu vastu. Ku ninast verd jooksis, siis hõeruti katki ja pandi nina sisse. Siis jäi pidama.

H II 27, 717 (3) < Kursi khk. (elukoht Laiuse khk.) (1889)
Raudrohutee olevat köha vastu.

ERA II 14, 71/2 (4) < Anna khk., Anna v., Pikaküla m. < Paide khk. (1929)
Maa-alused (haigus). Maast hingab, maast tuleb see külge. Võta hõberaha, kaabi kulli poolt küllest sinna, kus sügeleb, ja raudrohu mättaga vaota, see kaotab ära. Selle juures peab ütlema: "Maa-alused, maa-emandad, andke minu tervis kätte!"

RKM II 241, 238 (7) < Halliste khk., Kamali k (1967)
Kellel olid „kahepuulsed“, need otsisid alati, kui omal ei olnud, raudrohu varsi (koos õitega) ja tegid seda teed ja jõid ning kuristasid kurku.

RKM II 8, 59 (16) < Rakvere khk., Iila k. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kee alla kuseb, senel on mitu ja mitu tobe külles. On toine kas noorespolves enese älä verestanud vai muidu oma värgid segamini ajanud vaoi on luhakas vai moni muu lugu.
Keige sitem on siis, kui pruut kusiku on vai naine aseme märjast tieb. Sene vasta avidab raudrohuteevee joomine, kasekooridega kubemi haudumine ja mustasestra lehtedega vihtlemine. Kui see en avida, siis kastagu iga päi oma niud (suguosad) külmavee nartsujega märjast.
Rävi eit Iilas 1883.

RKM II 17, 131 (16) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lõuka k., Lõuka t. (1948)
Kui veri seisma ei jäänud, siis aitas raudrohulehe vedelik. Kes oskas veresõnad, see pani sõnadega kinni.

RKM II 17, 131/2 (17) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lõuka k., Lõuka t. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui naisterahval punast jooksma hakkas, tuli kanget raudrohu vedelikku sisse võtta.

EKS c, 53 (3) < Palamuse khk. (1891)
Achillea millefolium
Raudrohu õied ummukses keedetud, vedelik hää köharohi. Lehed pihu vahel vahule hõerutud on hää rohi värske lõigatud haava pääle panna.

RKM II 22, 182 (29) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Närvihaigusele koirohi, raudrohi ja veega pesemine hommiku ja õhtu viis minutit - tubase veega.

RKM II 14, 58/9 (148) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947) , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärnaõied on kopsu- ja köharohod. Pärnaõietie ja raudrohi ka, kopsu- ja köhahaigus ja tiisikuse haiguse rohod. Väha kõhätama hakkab ja lisab suuremaks, sis hakkab röga ajama. Kui hakkab niisukesed segased ilmad, siis on rindas valu.
Tiisikus hakkab külmetamisest. Eks tuulest tulegi sie, mis on külmetus, tuul läbi tõmbab.

RKM II 53, 468 (3) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Haavu raviti raudrohuga, kuusetõrv koos rasvaga.

RKM II 53, 501 (1) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.

RKM II 72, 122 (1) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Haavade puhul pandi puhast tõrva peale, rasvakeset, lakki, veriheina e. raudrohu mahla pandi peale.

RKM II 90, 162 (25a) < Märjamaa khk. (1959)
Raudrohi oli vanal ajal mitme haiguse vastu hea, rohtu korjati, kui ta õitses, kuivatati ära, siis oli haiguste ajal võtta. Raudrohutee oli kõhuhaiguse vastu hea.

RKM II 90, 162 (25b) < Märjamaa khk. (1959)
[Raudrohi oli vanal ajal mitme haiguse vastu hea, rohtu korjati, kui ta õitses, kuivatati ära, siis oli haiguste ajal võtta.]
Kui laps ei kasvanud, oli kidur ja virises, siis põletati raudrohtu tuhaks ja andi seda tuhka lapsele sisse.

RKM II 98, 337 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Köhast tunti harilikku köha ja läkaköha. Köhast lahtisaamiseks peeti vajalikuks kuiva soojendust jalgadele ja kätele ning raudrohtudest ja kumiliõitest valmistatud tee joomist; ka kuumaks keedetud piima joomist.

RKM II 98, 351 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Haavast verejooksu sulgemiseks tarvitati ka ämblikuvõrku; suvisel ajal, kui kasvamas olid raudrohud ja teelehed, siis ka nende lehti. Suuremast haavast verejooksu takistamiseks tarvitati ka põienahka, milleks igas majandis, kus sigu tapeti, siis seapõied (täispuhutult) alles hoiti.

RKM II 111, 131 (437) < Muhu khk., Linnuse k. (1961)
Külmetuse vastu on hea pärnaõie tee, samuti raudrohu tee.

ERM 6, 18 f < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Ja raudrohud keedetud kummelitega ummusis segi, siis asendud haavale.

RKM II 101, 418 (35) ja 402 < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Köha on külmetamisest ja venitamisest, külmetanu ja venitanu on, tuleb tiisikus. Kuiv köha, mis muidu kurgus kipitseb, sülgama ei pane, aga märg köha ajab rögastama, sülgama. Enne ollid küha vasta maarohud: raudrohu (Achillea millefolium L.), kumeli ja köömle tee ja müristamiseheina (Trifolium spadiceum L.) tee ja, ja sooja, sooja; saunas hautada, jalgu sooja vee sees hautada. Ja piima, rõõska piima juua nii palavalt, ku kannatab, mett sisse, ku mett olli. [Raudrohud, vereeinad, ku küha on, joo seda teed, ta on viha küll ku üks sapp, aga aitab (Märkus: see taim on Achillea millefolium L.)]

RKM II 111, 75 (210) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Külmetusega anti palavasse vette valatud viina. Hea on ka raudrohutee.

RKM II 111, 70/1 (190a) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Verejooksu puhul riputati lõigatud koha peale piibutuhka või ämblikuvõrku. Ka tambiti raudrohu lehed peeneks ja pandi peale.

RKM II 111, 70/1 (190b) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
[Raudrohi] oli ühtlasi ka haavarohi. Pealt seoti kinni linase riidega.

RKM II 111, 45 (125) < Pöide khk. (1961)
Raudriia e. raudrohu tee on köhimise ja rinnahaiguste vastu.

RKM II 108, 423 (18a) < Tori khk., Sindi l. (1961)
Tiisikuse puhul joodi raudrohu teed või võeti kolm korda päevas sisse üks supilusikatäis kevadiste vaiguste kasepungade leotist mees.

RKM II 106, 144 (41) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Raudrohi on ühäksa tõve vasta. Ma tian, et köhärohi ta on hia. Muud en tia.

RKM II 106, 142 (28) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Raudrohutied juadi, kui rinnad õlid haiged.

RKM II 112, 423 (65) < Simuna khk., Rakke k. (1961)
Haav. Kui lõigati näppu, siis pandi haava peale ämblikuvõrku ja raudrohtu.

RKM II 138, 127 (94) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Raudrohu mahla tilgutati haavale, see pidi hoidma, et haav mädanema ei läheks, ja vere jooksu kinni panema.

RKM II 146, 412 (15) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Lüganuse khk., Uniküla k. (1961/2)
Lõigatud haavad.
Värske haav, et verd sulgeda. Võeti laest või laua alt ämblikuvõrku, pandi haavale peale, ja toore kartuli õhukene lõik, veel raudrohu värskeid ja kuivatatud õisi ja lehti, veri jäi nende tarvitamisel kinni, muidugi haav seoti vana linase riiderebaga kinni.

RKM II 157, 105 (1) < Tori khk., Puista k., Viira-Uuetoa t. < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Karuskose (1963)
Kui nina verd jooseb, siis panen raudrohu tuusti ninasse, jääb järgi.

RKM II 159, 61 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Söögiisu andjad.
Koi- ja raudrohu tee joomine 3 korda päevas enne sööki ½ klaasi korraga.

RKM II 159, 153 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Ekseem.
Raudrohu alumised lehed kevadel korjata, kui hakkab kasvama. Panna „müseri“ sisse ja ära tampida. Vedelik panna 2 riide vahele ja hõõruda haigeid kohti.

RKM II 159, 169 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Tedretähed.
Raudrohu teega silmi pesta. Tedretähed kaovad ära.

RKM II 160, 27 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Närvihaigus tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest. Sirelilehe tee ja raudrohu tee paneb magama, rahustab närvihaiget. Pohlalehe ja õunapuulehe teed seltsis juua.

RKM II 160, 115 (5) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Köha vastu joodi raudrohu teed ja koirohu viina. Söödi mett.

RKM II 160, 126 (67) < Haljala khk. (1961)
Verejooksu sulgemine haavadest. Raudrohi mahlale hõõruda ja haavale peale panna.

RKM II 160, 130 (3) < Haljala khk. (1961)
Jooksva vastu tehti raudrohu vanni ja joodi raudrohu teed.

RKM II 160, 131 (6) < Haljala khk. (1961)
Köha. Joodi raudrohu teed ja kummeliteed ja hoiti jalad soojas.

RKM II 160, 133 (32) < Haljala khk. (1961)
Tiisikus. Joodi raudrohu teed ja põdrasambla teed.

RKM II 160, 168 (39) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Köha puhul joodi raudrohu, pärnaõie või pihlakaõie teed.

RKM II 160, 174 (76b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Hapukoor keedeti õliks, hakiti sisse raudrohu õisi ja keedeti veel kord. Seda määriti paisetele.

RKM II 160, 178 (6) < Viru-Nigula khk. (1961)
Köha. Joodi raudrohu teed ja söödi mett.

RKM II 160, 179/80 (20a) < Viru-Nigula khk. (1961)
Verejooksu sulgemine haavadest. Raudrohtu pandi peale.

RKM II 160, 209 (25) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Verevaesuse vastu joodi raudrohu teed.

RKM II 160, 236 (51) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Valgete voolus.
Mitu põhjust on sel haigusel. Mõni ei tohi meesterahvaga elada. Raskest tööst tuleb ja verevaesusest tuleb see haigus. Raudrohu teed ja valge härjapea teed juua. Ka kanapeselälle tee on rohuks (kollaste õitega lill).

RKM II 161, 355 (252) < Lüganuse khk., Püssi v., Lohkuse k. (1963)
Lõigatud haavade ravist.
Haava pääle pandi ämeläse [ämbliku] võrku, sealiha, -nahka või soolvett. Rauaroho [raudrohu] puru. Suvel õli saada, siis pandi üle öheksame- ja äiäkaula [takjalehti], ka teetitte-, nauri- ehk kaalikalehti.

RKM II 170, 229 (16a) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. (1962)
Taimede kasutamine arstirohuna, jookideks jm.
Pohlavartest - teed.
Ka võilillesid korjati - milleks?
Sipelgaid korjati pudelisse.
[---]
Rukkililled - korjati enne õitsemist. Valmistati sissevõtmiserohtu.
Raudnõgesed: kuivatati ja nendega viheldi (mingi haiguse vastu).
Raudrohtu korjatakse praegugi.
Paiselehed.
[---]
Perenaisel olnud aidas laepeal terve laadung maarohtusid.

RKM II 174, 302/3 (13) < Kodavere khk. (1963)
Juhtus olema verejooks ninast, siis võeti raudrohulehti, hõõruti pudruks ja pandi ninasse. Aitas kohe.

RKM II 175, 142/3 (19) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Raudrohi, seda hõerutse, kui vesitses läheb, panetse haava peale. Seokesama kibe, kui kanget viina panna, aga ruttu läheb üle.

RKM II 175, 264 (15) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Raudrohi on tarvitatud loomadele punase kuse vastu. Inimesel kui haav on, siis pestakse raudrohu veega.

RKM II 176, 343 (21) < Audru khk., Kabriste k., Koobi t. (1964)
Raudrohud olid haava pääle panemise jaos.

RKM II 177, 290/1 (14) < Tõstamaa khk., Alu k., Männikualuse t. (1964)
Kui mädanevad haavad olid, võeti reirohi (raudrohi), hõõruti katki, peo peal segati võid sisse ja pandi haavale. Haput levatainast pandi ka peale, see kiskus kõik välja.

RKM II 195, 129 (43b) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Paju t. (1965)
Raudrohi jälle köha vasta.

RKM II 195, 349 (42a) < Kose khk., Alavere v., Palu k., Kõrgemäe t. (1965)
Raudrohu tee pidi kõhuhaiguse vastu hea olema.

RKM II 195, 425 (54) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda as. (1965)
Raudrohi on köharohi vanasti.

RKM II 195, 725 (15a) < Iisaku khk., Tudulinna v., Roostoja k. (1964)
Palju rohtusi ei tarvitatud. Raudrohi oli hea. Selle teed joodi. Misjaoks, seda ei teatud.

RKM II 207, 367 (17 ja 18) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k. < Põlva khk., Eoste k. (1959)
Verejooks väiksemast haavast. Asetati haavale ämblikuvõrku. Veriheina (raudrohu) õied hõõruti ("tsakutati") kahe kivi vahel peeneks, asetati rätikusse ja sellega koos haavale.

RKM II 208, 34 (37) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. (1966)
Verihain, raudrohi - verejoosu võtt kinni. Tetti purus, pandi nõnna, kui nõna verd juusk.

RKM II 210, 531 (9) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. (1966)
Raudrohtu joodi köha vastu ja rindade vastu.

RKM II 226, 73 (23) < Sangaste khk, Restu as. (1967)
Verihain (raudrohi). Autojuht tuli: veri kinni ei jää. Lehti pandi pääle, jäi kinni. Kate kivi vahel tsaa katski, tsilguta haava pääle, jääb kinni.

RKM II 229, 389 (3) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Kuuriiete suure vooluse vastu joodi raudrohu teed külmalt, aga kui kinni on, siis tuleb raudrohu teed juua tulisena. Kingsepa Ann õpetas seda. Minul omal on seda old.

RKM II 229, 393 (7) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Närvide ja peavalu vastu on hea raudrohu tee.

RKM II 229, 410/1 (18) < Rakvere l. (1966/7)
Verevaesuse vastu juua raudrohu teed. Veel parem on raudrohtu ja kummelit võrdselt võtta ja teeks teha. Annab punast verd.

RKM II 229, 545 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Verejooks ninast. Raudrohu tropid mahlale hõõruda ja ninasse panna.

RKM II 229, 546/7 (8b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Raudrohu tee ka aitab, kui [kuuriided] liiga jookseb.

RKM II 229, 651 (4) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kui luupainaja peal käis, siis joodi raudrohu teed. See selgitab verd.

RKM II 229, 653 (15) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Verevaesuse vastu joodi raudrohu teed.

RKM II 229, 655 (1) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Sarlakid. Raudrohu teed soojalt juua ja soojad õiemähised ümber kaela panna. Olin ise haige ja sain terveks.

RKM II 229, 660 (2) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Vaimuhaige on ravitav. Ajutiselt on selge mõistusega. Raudrohu tee selgitab verd.

RKM II 229, 660 (7) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Unepuudus. Mooniseemne teed anti sisse ja raudrohu ja palderjaniteed.

RKM II 229, 665 (1b) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Raudrohu tee on ka hea, võtab valu ära [kui kuuriided korratud on ja valu on].

RKM II 231, 487 (23) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Kopsuhaigust raviti koduselt. Haigele anti juua raudrohu teed, kolm klaasi päevas. Siis veel söödi mett ja aloemahlaga segatult.

RKM II 452, 304 (12b) < Laiuse khk., Kõola k., Matseri t. < Laiuse khk., Rohe k., Pikapere t. (s. Kirss), 79 a. (1992)
Kummel, see on praegu nisukene arstirohi, raudrohu tee ja.

RKM II 250, 500 (13) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Raudrohu tee - kopsuhaigustele. Ummukses keeta paksuks kui sült, et kallerdub.

RKM II 251, 259 (49) < Haljala khk., Pikasaare k., Maasikmäe t. (1969)
Raudrohtu pannakse selle jaoks, et siis haav mädanema ei lähe.

RKM II 254, 385 (2) < Rakvere khk., Kohala k., Väljaotsa t. (1969)
Raudrohu õisi keedeti köha jaoks.

RKM II 254, 394/5 (7) < Haljala khk., Ama k., Keskküla t. (1969)
Raudrohi on ka köharohi, loomadele on punase haiguse vastu. Õied peab vilus kuivatama.

RKM II 254, 414 (34) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Raudrohi on jooksvarohi.

RKM II 254, 443 (20a) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Kui veri jooksis, siis võeti raudrohtu, hõeruti vesiseks ja pandi haava peale.

RKM II 254, 450 (1) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Raudrohi tieks köha puhul

RKM II 254, 451 (4) < Haljala khk. (1969)
Rohuks oli ka raudrohu tee.

RKM II 254, 465 (22) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Raudrohi - köha vastu, kuivatati ja tehti teed.

RKM II 254, 471 (11) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Raudrohi tieks köha vastu. Kaunis viha ja mõrkjas see tie.

RKM II 257, 409d < Palamuse khk. (1968)
Kui nina verd jooksis, siis raudrohtu taoti veele ja pandi ninasse.

RKM II 257, 408k < Palamuse khk. (1968)
Haavade pesemiseks kasutati kummeliteed ja raudrohu teed.

RKM II 257, 410a < Palamuse khk. (1968)
Sarlakid ja leetrid. Raudrohu tee aitab.

RKM II 257, 413b < Palamuse khk. (1968)
Raudrohu tee on hea krampide, pistete, maksa-, neeru- ja põiehaiguse vastu.

RKM II 261, 196 (54) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Raudrohi on hea köharohi. Tied tehti.

RKM II 261, 196/7 (55) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Raudrohu lehed said katki hõerutud ja seda mahla pigistasin haava sisse, sidusin pealt kinni ja paranes ära.

RKM II 262, 106 (32) < Kadrina khk., Järtu k., Paugi t. (1969)
Raudrohi - köha ja kõhulahtisuse vastu.

RKM II 262, 115 (23) < Kadrina khk., Järtu k. (naine), u. 80 a. (1969)
Raudrohi - teed joodi köha vastu.

RKM II 262, 139 (23) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Raudrohu tee - köha vastu.

RKM II 263, 251 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Raudrohu teed juuakse jooksvahaiguse vastu ka ilma suhkruta, see on kohutavalt viha. Seda olen ma ise joonud.

RKM II 271, 515/6 (5) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Kõhuvalu.
Enne arstisid inimesed kõhuvalu metsarohtudega. Keetsivad metsarohu säiud: reinvarssa, koirohtu, mustasõstraoksi, arnikaid, raudrohtu. Pandi kuigipalju sääniku metsarohtu, keedeti, siis jõivad säiu asemel mõnda rohtu, jõivad lusikatäis kolm-neli korda päevas. Praegusel ajal inimesed arstivad nende rohtutega inimeste kui ka vasikate kõhutõbe.

RKM II 279, 455 (269a) < Tartu l. < Krasnojarski krai, Kapritski k. (s. Paju), s. 1902 (1969)
Kopsutõbi.
Kopsutõbe puhul on head verehainad ehk raudrohud. Neid keedad nagu teed, hakkad jooma. Puhastavad ja kasvatavad kopsu.

RKM II 307, 157 (27) < Valga-Luke, Järve k., Kivite t. (1973)
Köhä om, siis võta verihaina või raudrohu tiid.

RKM II 308, 155 (22) < Karula khk., Apja k., Liiva t. (1973)
Haava peale raudrohu lehti panda, siis jääs veri saisma.

RKM II 319, 16 (45) < Iisaku khk., Lõpe k. (1975)
Lõigatud haavale sai panna raudrohtu. Heinamaal läks ükskord vikat käevarde - õla pealt libises, siis panime, et veri jääks kinni. Aga jäi kohe, nagu paistetas kinni ja veri jäi ära, aga valus oli ka.

RKM II 319, 28 (2) < Iisaku khk., Remniku k. (1976)
Raudrohu tee - kui kangest palavik ja rinnad kinni, siis seda keeta.

RKM II 319, 42/3 (41) < Iisaku khk., Remniku k. (1976)
Kui köha oli talvel, siis jalaalused määrida miski rasvaga ja vastu lahtist ahjutuld, siis läks üle. Ja raudrohu teed juua.

RKM II 452, 595 (1) < Tartu l. < Viljandi l. (1992)
Raudrohu teega näo pesemine on hea, siis ei tule näkku kortse. (Kuulnud oma vanatädilt Põlva kihelkonnast.)

H II 27, 274 (14) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Raudrohutee on köha vastu hea, aga vihalt joodud.

RKM II 330, 402 (73a) < Simuna khk., Salla k. (1978)
Raudrohud on köha vastu.

RKM II 336, 397 (18) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Raudrohu tee oli köha vastu.

RKM II 338, 347 (4) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Köha vastu keedeti jällegi teed kas põdrasamblast, raudrohu õitest, pihlakakoorest, toomingakoorest, kiviimela juurtest ja liivateest. Kevadeti korjati ka männikasve, siis kui need olid nii paari-kolme sentimeetri pikkused. Pikematel ei olevat enam nii suurt väärtust. Sellistest kuivatatud kasvudest keedetud tee oli väga hea köharohi.

RKM II 338, 359/60 (35) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

RKM II 347, 234 (17) < Räpina khk., Võiardi k. (1980)
Raudrohu tee on külmetamise vasta.

RKM II 349, 51 (11) < Jõhvi khk., Liivakünka k. (1979-1980)
Raudrohi on köha ja tiiskusse vasta. Kui lõikad sõrme või miski haava, pigistada natuke ja panna haava piale, ka aitab. Haudund varbavahele ka hia.

RKM II 349, 105 < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Sissevõtmiseks oli köha puhul kuum piim või ja meega, raudrohu ja rukkiorase tee. See oli küll mõjuv, aga väga vastiku maitsega.

RKM II 349, 107/8c < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Põllul saadud väiksemaid vigastusi raviti kohapeal katkimuljutud raudrohu lehtedega - see vaigistas verejooksu ega lasknud haava halvaks minna. Kui töövigastuse korral polnud metsas või põllul värskeid lehti võtta, siis oli esmane vahend jälle piss, mida lasti puhtaks pühitud haavale. See universaalne vahend aitas ka ikka inimesele ja tööloomale. Sama vahend oli ka hea, kui mullased käed õhtul puhtaks pesti ja siis uriiniga üle niisutati. Käenahk muutus siledaks ja lõhkemisele vastupidavaks.

RKM II 350, 45 (17) < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
Männikasvud, raudrohi, koirohi, kasekäsna keedis - ummukses keeta. Põleja panna mett, aloe (aloed on ka apteegis müüa) ja suhkurt. Võtta kolmeliitriline purk ja kui segu alles leige on, valada peale 300 g piiritust.
On valu vastu ja muidu hea võtta. Ergutab ja hoiab terve. ½ kandilist teeklaasi korraga iga päev kord.

RKM II 351, 274 (26) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Seestvalude vastu joodi ka raudrohu teed. See on ka valge õitega ja sitke varrega taim, piad teda nuaga leikama. Tal on paksud õiekobarad, mõned korjasid ainult neid, aga oli raske neid kuivatada: pika vartega siuti kuskile katuse alla rippu. Kui teed keedeti, siis leigati seks just õiekobaraid.

RKM II 351, 293/4 (6) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Raudrohi.
Tema on nime oma tugevuse pärast saanud: on kõva ja sitke: piad terava nuaga leikama. Kasvab praegugi igal pool: teeäärtes, heinamaadel, kasvama kipub karjakoplitessegi, sest veis teda ei söö. On kõrge taimes, valged õied laialt kobaras pial, neist keedetakse teed arstirohuks. Tehti vanaste ja tehakse praegu, kui palju sest abi on, ei tia.

RKM II 355, 330/1 (101) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Kui Helmi Kiis jäi noore abielunaisena kollatõppe, siis arst andis talle rohuks ühe pulbri, mis pidi odavam olema ja ka ravima. Teised rohud pidid väga kallid olema, et lihtrahvas ei jõudvat neid osta. Kui haige hakkas arsti antud rohtu võtma, ajas see tema oksele ja rohust polnud kasu. Helmi Kiisa haigusest kuulis üks kaugemal elav tuttav, kes tuli teda vaatama, kuivatatud raudrohunuts kaenlas. Käskis raudrohu teed keeta ja seda koos meega sisse juua. Nii võttis kolm päeva haige seda teed ja söögiisu tekkis ja võis juba sööma hakata. Aga rasvase söömine keelati tükiks ajaks ära. Ka nüüd tarvitab Helmi Kiis pidevalt raudrohu teed.

RKM II 355, 439 (83) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Raudrohu teevett joodi köha puhul. Raudrohtu korjati õitsemise ajal, võeti ainult õietupsud.

RKM II 355, 558 (35) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Raudrohu teed keedeti köha puhul. Tuli ka meega juua.

RKM II 356, 544 (43) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kõhu- ja neeruhaiguste puhul tuli juua raudrohu teed. Üldse raviteesid soovitati juua kas vihalt või meega, mis andis ka ravimile väärtust juurde. Lastele vihalt naljalt ei antud, lisati ikka mett või suhkrut juurde.

RKM II 357, 110 (134) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Köharohuks raudrohu (veriheina) ja paiselehe õie teed.
Anti piima (kuuma) meega, soodaga. Lusikasse võetud suhkrule sulatati pekitüki küljest tiku või pirrutulega rasva.

RKM II 358, 38 (8) < Põltsamaa l. < Põltsmaa khk., Lustivere (1981)
Kui külmetanud olid, siis keedeti raudrohu teed köha vastu.

RKM II 358, 196 (4)a < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1981)
Raudrohu tee on külmetamise vasta.

RKM II 358, 196 (4)d < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1981)
Kui tahate ilus olla ja pehmet nahka, siis peab raudrohu teega pesema. Raudrohtu, seda küll igaüks korjake ja tarvitage.

RKM II 358, 336 (52) < Põltsamaa khk., Neanurme k. < Põltsmaa khk., Annikvere k. (1981)
Raudrohu tee kosutab verd.

RKM II 359, 382 (9) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Kamari mõis (1981)
Kui mõni mädanik, haav oli või sellist, siis raudrohi hõõruti katki ja pandi siis seda peale. Haavade ja paisete peale pandi teelehti ja kaalilehti. Need kiskusid haava puhtaks.
Sibulad hautati ära ja pandi peale.

RKM II 359, 466 (22) < Põltsamaa khk., Nõmavere k. (1981)
Köha vastu oleme raudrohu õie teed teinud. Aitab küll.

RKM II 360, 429 < Pilistvere khk., Vitsjärve k. (1982)
Rahvameditsiinis tarvitati veel, kui tekkis millegist paistetus, siis pandi haigele kohale teelehti, takjalehti ehk raudrohu lehti.

RKM II 361, 332 < Kanepi khk. (1982)
Kui nina verd jooksis või sõrme lõikasid, pandi veriheina (raudrohi) ninna või sõrme peale.

RKM II 362, 170 (31) < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Vere võtab kinni raudrohi - haava peale panna.

RKM II 363, 217 (10) < Otepää khk., Pühajärve k., Tammiku t. (1982)
Raudrohu tee olevat maole hea, kes teda tarvitab.

RKM II 363, 326/7 (21a) < Otepää khk., Laguja k. (1982)
Raudrohtu, seda panin ka pääle, kui sõrme katski tegin.

RKM II 363, 326/7 (21b) < Otepää khk., Laguja k. (1982)
Raudrohi võtse ka verejooksu kinni.

RKM II 363, 406 (6) < Otepää khk., Kassiratta k. (1982)
Raudrohtu tarvitatakse köha ja külmetuse vastu. Tehakse raudrohu teed.

RKM II 365, 484 (8) < Põltsamaa khk., Kaliküla k. < Põltsamaa khk., Anikvere k. (1981)
Kui verd jookseb, siis tuleb raudrohtu näpu vahel peeneks teha ja verejooksule peale panna.

RKM II 368, 174/5 (70) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Kui koeranael oli, siis tehti kompressi. Pandi kummelilehed, raudrohu lehed. Nigu haudus välja.

RKM II 368, 176 (77) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Verejooksu vastu tehti raudrohtu pihus katki. Pani vere hüübima.

RKM II 368, 177 (80) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Külmetuste vastu olid vaarika-, kummeli-, kuusekasude ja raudrohu tee.

RKM II 368, 328 (7) < Palamuse khk., Ehavere k. (1983)
Raudrohu teed, raudrohu õied korjata, kui palavik ja köha tükib.

RKM II 369, 192 (8) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Lauri t. (1983)
Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.

RKM II 369, 314 (34) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k., Roometi t. (1983)
Ninaverejooksule pandi külma vett ja raudrohtu. Raudrohu punte ikka korjati ja pandi nina pääle.

RKM II 369, 321 (36) < Maarja-Magdaleena khk., Nigula k., Mesilase t. (1983)
Külmetuse korral tuleb juua raudrohu ja pärnaõie teed.

RKM II 369, 322 (37) < Maarja-Magdaleena khk., Nigula k., Mesilase t. (1983)
Raudrohu tee on hea köha vastu.

RKM II 370, 52 (43) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Korjati raudrohtu meil kodus - köha jaoks. Tehti teed.

RKM II 370, 222 (27) < Viru-Jaagupi khk., Mõdriku k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Raudrohu tee on köha vastu.

RKM II 370, 450/1 (6) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. < Roela k. (1984)
Ja siis raudrohi on jälle haavarohi. Ükskord ema astus vikatisse ja suur haav oli. Ja siis ütles, et minge tooge seda raudrohtu. Ja siis pühaba hommiku pani riidesse ja läks surnuaiale ja polnd midagi. Kui kevade aeg, siis panime ikka noori lehti.

RKM II 370, 525 (2) < Viru-Jaagupi khk., Rünga k. (1984)
Raudrohi - see sisaldab rauda jälle, ikka kui on köha kangesti.

RKM II 371, 394 (4)a < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Raudrohi on rinnarohi, kopsuhaiguse vastu, verd annab ka. (Jaani ema räägitud.)

RKM II 372, 93 (2)b < Tõstamaa khk. (1984)
Ka raud(reia)rohi olnud tüüfuse rohi. Kui Anni Kangur olnud väike, hoitud tüüfushaiget onu lakas ja talle viidud sinna ravimina kanget raudrohu teed.

RKM II 373, 4/5 (4) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Kui oli haav ja veri jooksis ja see inimene oli kas heinamaal või karjamaal, ei läinud ta mitte koju abi järele, et seal riidetükki saada ümbersidumiseks haavale, vaid võeti raudrohu lehti, hõõruti need peo vahel pehmemaks, nii et lehemahl tuli välja. See märg leht pandi haava peale. See võttis vere kinni ja kaitses haava. Aga mõned vanad inimesed otsisid haava puhul hoopis ämblikuvõrku ja panid selle haavale peale. Ämblikuvõrk tõmbas haavast tuleva vee enda sisse. (Kanged mehed ei kartnud ei mustust ega mürki.)

RKM II 373, 251 (145) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Naistel suure verejooksu puhul tuli juua kanget raudrohu teed, kasvõi vihalt.

RKM II 376, 520 (9) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Raudrohu tee oli hea köharohi. Kui raudrohi parajasti õitses, tuli noaga koos varrega maast lahti lõigata ja varjulisse kohta kuivama panna. Sai sellest kaunis kõva teevesi keeta, tuli 1 klaasitäis 3 korda päevas juua. Võttis kohe rinnust lahti ja meeleolu muutus paremaks. On ka seda kuulda, et raudrohu tee puhastab verd. Soovitati noortel tütarlastel juua, kel on näos vistrikud, siis vistrikud kaovad ära.

RKM II 379, 387/8 (4a) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Kui olid tugevasti külmetanud ja kartsid haigest jäämist, tuli teha tulist jalavanni. Nii tuline vesi, kui jalad kannatasid. Ka aitas raudrohi.

RKM II 380, 37 (75) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Raudrohtu kasutatakse teena köha ja soolegaaside vastu.

RKM II 380, 42 (106) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Verejooksu peatamiseks kasutati raudrohtu. Samuti oli raudrohi raviks paisetele, seedehäiretele, maksahaigustele.

RKM II 380, 149 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Väikese verejooksu korral pandi lastele haava peale raudrohu värskeid lehti.

RKM II 380, 152 (15) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Külmetushaiguste korral anti juua raudrohu teed köha vastu. Et köha lahti läheks, joodi kuuma piima, mis keedetud sibula, mee, või ja soodaga. Rinda ja jalataldu määriti hanerasvaga ja seoti villase kootud esemega. Higistama ajamiseks palaviku korral anti juua pärnaõie või vaarikateed.

RKM II 381, 6/7 (5) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Haavade ravi.
/---/ Suvel oli asi lihtne; haavast pigistati verd välja, pandi aia äärest võetud tee- või paiseleht peale ja seoti lapiga kinni. Ka raudrohu katkimuljutud lehed vaigistasid verejooksu näituseks sirbi- või vikatihaavast. Paiseleht parandas ka vana halvaks läinud haava. /---/

RKM II 381, 36 < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Rahvameditsiin tunneb terve rea metsarohtusid. Köha vastu põdrasammal, raudrohu tee, orasetee (mõjuv, väga vastik), koirohu tee ja palju muud. /---/

RKM II 380, 516 (17)a < Viru-Nigula khk. (1985)
Külmetuse korral sai abi tulisest teest, kui pereemal leidus kodus viina, lisati seda pisut teele. Lastele anti kummeli, pärnaõite või vabarnavarte teed, korjati veel nurmenukke, raudrohtu (köhale, ka kopsuhaigustele) ja männikasvusid. Maarohtude tundjaid oli vanasti rohkem ja nende tarvitamine tõhus, küllap saadi abi isegi kopsutõvele, kui muud tingimused olid enam-vähem rahuldavad. Minu virulasest vanaema tundis veel päris palju ravimtaimi, neid õppisin temalt veel minagi, kuigi lapsearu ei annud mahti süvenemiseks. Külmetushaigustega tuldi üsna hästi toime, kui ei lisandunud midagi hullemat. Kopsuhaigusi esines külas sel ajal siiski õnneks harva, need olid rohkem linnaläinute nuhtluseks.

RKM II 381, 88/92 (17)j < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Raudrohi oli väga tunnustatud köha, maohädade puhul, söögiisu puudumisel ja verd puhastava vahendina. Rahva seas väga tarvitatav taim. Olen ise seda teed tarvitanud.

RKM II 381, 88/92 (17)k < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Teena joodi raudrohtu verejooksude tõkestamiseks, sest teati, et tal on vere hüübimist soodustav toime. Eeskätt tarvitasid naised korrapäratu menstruatsioonide puhul.

RKM II 381, 88/92 (17)l < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Raudrohtu tarvitati ka raua lõikehaavadele, nagu sirbiga lõigati sõrme, võeti kohe raudrohu küljest lehti ja pandi peale, et vähendas valu.

RKM II 381, 122 (1) < Tallinn < Rakvere khk., Rakvere l. (1985)
Köha raviti raudrohu teega.

RKM II 381, 422/3 (1a) < Järva-Madise khk. (1985)
Isiklik hinnang ja suhtumine rahvameditsiini.
Ravimtaimed, mida kasutasid minu esivanemad ja millega mina olen end ravinud, neil on küllalt suur ravitoime. Ma kasutan neid alati, kui vajadus on. Neist mõned on palju mõjuvamad kui apteegirohud. Näiteks islandi käokõrv (Cetraria islandica), mis aitab hästi köha korral ja koos raudrohuga.

RKM II 381, 422/3 (1b) < Järva-Madise khk. (1985)
Raudrohu teega olen endal ravinud nohu, põiepõletikku, hemorroidisid, kõhuvalu. Alati on ta aidanud.

RKM II 381, 426 (7) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Haavad.
Verejooksu sulgemiseks pandi haavale ämblikuvõrku. Raudrohu lehed tehti katki ja pandi haavale verejooksu sulgemiseks. Kui haav ei paranenud ja paistetus tekkis, pandi peale sulatamata ploomirasva.

RKM II 381, 430 (16) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Külmetushaigused. Köha.
Külmetuse korral joodi pärnaõie teed (ka meega). Köha korral joodi islandi käokõrva teed (Cetraria islandica), raudrohu teed, kuuma piima võiga või soodaga ehk meega. /---/

RKM II 381, 500 (11)b < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Teed tehti ka raudrohust (rauarohu tie), mis pidi olema ühäksa haiguse vasta.

RKM II 382, 299 (46) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Allakusemine oli põhiliselt laste häda, kuid oli kuulda, et ka keskealised mehed on allakusemisega hädas olnud, vaatamata sellele, et ei ole joobeseisundit ega tarvita õhtul palju vedelikke. Meestele ja ka naistele on antud õhtul naistepuna ja raudrohu teed juua ning äratatud öösel ülesse väljas käimiseks. Suurematele lastele, keda enam ei potitatud, oli samuti raudrohu teed juua antud ja magamiseks polnud mitte põhukott, vaid sirged õled riide all, mis oli kõva küljealune.

RKM II 383, 41/2 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Köha.
Köha vastu keedeti islandi sambla teed ja veel raudrohu, pihlakakoore, toomingakoore, kiviimela juurtest ja liivateed. Ja kevadel peab korjama männikasve, siis kui need on alles mõne sentimeetrit pikkused. Siis on nende tee mõjuv köhale ka. /---/

RKM II 381, 296/8 (50)b < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Maalised.]
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, nahahaigused seaksed. Siss pandi öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [? = liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss pandi seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

RKM II 383, 340/1 (26) < Tallinn < Võru l. (1984)
Meil Võru kandis oli selle taime nimi verihein, hiljem hüüti ka vereurmarohi, nüüd on igal pool tal raudrohi nimeks. Kasvab teede äärteski ja hilja sügiseni. Aga verevaigistuse rohtu saab ikka ainult noorest, kevadisest taimemahlast.

RKM II 383, 428 (41) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Vere kinnipanemiseks, kui kas vikatit luisates või orgi otsa astudes, võeti raudrohu oks, hõõruti vesiseks, pandi haava peale ja seoti kinni pearäti servast tõmmatud ribaga. Talvel jälle noaga lõigatud haav ämmatossuga tolmutati, see vist sisaldas joodi, ta oli pruun tolm ja ämblikuvõrguga, mida rehetoa nurgast või laest leiti. Seda ämmatossu korjati suvel tagavaraks. See oli valge murumuna. Kuivas pruuniks, kui seisis soojas. Vanaemal oli kõiki rohtu tagavaraks.

RKM II 384, 158/9 (6) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Haavad, vere kinnipanemise võtted. Ennem kui midagi muud jõuti otsida, toodi lauda laest ämblikuvõrku ja laotati haavale, oli seda rohkesti, jäigi veri kinni. Teine arstimisviis oli raudriia (raudrohu) värsketest õitest ja lehtedest pigistatud puru, mida haavale puistati. Oli aga suvine aeg, jooksti õue ja pigistati teelehtedest puru värskele haavale. Kõige ennem võis haavale ise ka peale pissida. Igast ühest sai vere sulgemiseks abi.

RKM II 385, 9 (11) < Tori khk., Levi k. (1985)
Haavad.
Värskele haavale märjaks muserdatud (tambitud) raudrohu lehti. Sideme all suleb see keskmise verejooksu, ka ninas või suus.
Määrdunud haavale linase riidelapiga umbse puu vaiku. Kui haav puhtaks saanud, haavasalvi.

RKM II 385, 115 (32) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Värsket raudrohulehte võib hõõruda ja haava peale panna - paneb verejooksu seisma.

RKM II 385, 115 (33) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Raudrohu tee on hea köharohi.

RKM II 385, 124 (57a) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Ka raudrohuõite teed joodi köha puhul.

RKM II 385, 124 (57b) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Värske raudrohu leht hõõruti sõrmede vahel mahlaseks ja pandi veritsevale haavale, siis jäi veri kinni.

RKM II 385, 31/2 (46) < Tori khk., Levi k. (1985)
Kodused ravimid. Kodus hoiti ravimeid, mida toodi apteegist või mida pidi eelnevalt kuivatama, nende hulgas teedrooge. Alati saadaval olevaid võeti otse loodusest. Alljärgnevalt märgin neid ravivahendeid mida peeti minu vanematekodus, Tori v. Levi külas. Selline kogus võis olla igas ümbruskonna talumajapidamises.
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks. Raudrohi - kõige mitmekülgsem vahend külmetushaiguste, nõrga seedimise raviks ja kurgu (ja muu) definitseerimiseks.

RKM II 385, 246/7 (18) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Peavalu.
Väikese valu puhul seoti märg rätik ümber pea ja kuiv, soe rätt veel sinna peale ning töötati edasi. Aga kui inimene „juba sängi jäi ja palavikkus õõgus“, siis vahetati neid märgi rätikuid niipea, kuni need kuumaks läksid. Haigele keedeti palderjaniteed ehk ka raudrohu teed. Kui peavalu oli koos külmavärinatega, siis keedeti pärnaõie teed. Kõiki neid teesid joodi meega ning hästi kuumalt.

RKM II 385, 247/8 (19) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kõrvavalu. lapse kõrvavalu puhul mähiti ümber pea ja kaela soojad mähised ja last enam õue ka ei lubatud. Kõrva tilgutati 1–2 tilka värskest, kondist (kerisel) välja sulatatud „kondi eli“. Ka pandi kõrva taha sinepikompresse. Mõnel pool pandud verekaane kõrva taha ja kukla peale. Jällegi keedeti kas raudrohu, piparmündi ehk pärnaõie teed, mida tuli väga kuumalt juua. Ka loputati mäda jooksvaid kõrvu leige kummeliteega.
Kui ma olin laps, siis oli mul ühel öösel kirp kõrva läinud. Küll ma karjusin, sest see kirp müristas seal nii valjusti, et mu pea päris põrus. Aga siis keeras mamma mu väikese, mõnest karvast koosneva juuksesalga kõveraks ja toppis kõrva. Ise ütles: „Seda redelit mööda ronib ta nüüd varsti kõrvast välja.“ Ja ime küll, seda mööda ta tõesti varsti mu kõrvast välja roniski.

RKM II 385, 493/4 (8) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Haavad.
Väikeste haavade desinfitseerimiseks tarvitati jooditinktuuri, viina, raudrohu lehti. /---/

RKM II 385, 496 (14) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Peavalu.
Raviti palderjani, piparmündi, naistepuna ja raudrohu teega. Kui peavalu põhjuseks oli raske töö, siis aitas ka kaelasoonte masseerimine.

RKM II 385, 497 (19c) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Külmetushaiguste puhul on veel rahvale tuntud raudrohi, salvei, kadakas, nurmenukk, piparmünt, sibul ja küüslauk.

RKM II 385, 579/82 (1a) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Meenutusi rahvameditsiinist.
/---/ Näiteks rõõska piima antakse juua mürgituste puhul, raudrohu teed kopsuhaiguste korral.

RKM II 390, 33 (8) < Viljandi l. (1985)
Haavade vere kinnipanemiseks tarvitati raudrohu lehti, pannes haavale, siis veel pandi ämblikuvõrku, lambarasva ja vere sulgemiseks suhkrut.

RKM II 390, 99 (8) < Suure-Jaani khk. (1985)
Kopsuhaigused. Paiseleht, raudrohi, köömned, teeleht.

RKM II 390, 99 (10) < Suure-Jaani khk. (1985)
Peavalu. Palderjan, naistepuna, piparmünt, raudrohi.

RKM II 390, 454 (9) < Topograafia teadmata (1985)
Haavadele pandi rauarohu lehti või ämblikuvõrku peale. Seda ka vere sulgemiseks.

RKM II 390, 459 (30) < Topograafia teadmata (1985)
Rauarohu teed peeti ravimiks, mis pidi aitama üheksakümne üheksa häda vastu. Samuti veel mesi, kuum piim, sibul - küpsetatult ehk toorelt.

RKM II 391, 380 (12) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Raudrohu õied jälle teeks teha külmetuse ja nohu vasta.

RKM II 393, 397 (21) < Rõngu khk., Põrja k. (1985)
Raudrohu, piparmündi ja palderjanitee on kõigi haiguste vastu.
Üts vana naine, juba 91 aastat vana. Ta joonu kogu elu raudrohu teed. Uskus, et seepärast ongi nii vanaks elanu.

RKM II 395, 161 (5) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Raudrohi on ka [haavarohi], värske haava peale.

RKM II 395, 176 (10) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Ja kui jala katki hõõrud, siis [vanaema] võttis raudrohu lehe, hõõrus katki ja pani peale.

RKM II 395, 405 (31) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Raudrohu tee võeti sisemise häda puhul. Ma ei ole tarvitanu, siis ma ei tea ütelda.

RKM II 395, 409 (8) < Võnnu khk., Valgemetsa k. < Võnnu khk., Leevi k. (1986)
Noblu - küüslauk
Penipuss - põldmünt
Verihein - raudrohi (kui verejooks, võtvat verejooksu kinni).

RKM II 396, 127 (20a) < Võnnu khk., Lahu k., Haagi t. (1986)
Raudrohi on väga hea päävalu ja rinnahaiguste vastu.

RKM II 396, 214/5 (25a) < Võnnu khk., Rõka k. < Maarja-Magdaleena khk. (1986)
Korjati ju raudrohu teed ja kummelid. Teed teen, kuivatan ära. Varred ka ja väiksed lehed ka. Teejoomiseks teen lahjema, kompressiks teen paksema.

RKM II 397, 112 (12) < Võnnu khk., Lootvina k. < Palamuse khk., Kaarepere k. (1986)
Raudrohu teed tehti. Mõjus rohkem seedimise vastu.

RKM II 397, 584 (16) < Kambja khk., Maaritsa k., Topsi t. < Jõhvi khk., Puru k. (1985)
Katkihõõrutud raudrohtu pannakse haavale.

RKM II 399, 169/70 (38) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Annikvere k. (1987)
Kui silma servas oli väike vistrik, öeldi, et see on odraiva. Arsti juurde ei mindud. Ema peenestas kuivatatud raudrohtu, segas selle searasvaga ja pani selle õhukese riide vahele ja kompressiks peale.

RKM II 399, 172 (46) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Annikvere k. (1987)
Kui silmad olid rähmased, tuli teha raudrohu tee kompressi. Puhastab silmad ära, sulatab räha ja võtab põletiku ära.

RKM II 400, 78 (3h) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Raudrohi oli köharohi ja ka need teised, mis kollaste veikeste õitega.

RKM II 401, 81 (13) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Raudrohu tee oli köharohi.

RKM II 401, 291/2 (5) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Isegi vähjahaigele ma olen teinud rohtu, mis on ära parandanud. Toore peedi mahl, mis tuleb juua. Seda Tartu arstidki soovitavad. Olen proovinud oma tuttavatega. Ühte söödeti sondiga suust, panin talle pune ehk majoraan, naistepuna, raudrohi, kummel. Olen isegi retsepte teinud nendest. Ja heinputk, see on vähja vastu. Ja muidugi peedimahla. Peet kosutab verd. Üldse verevaestele.

RKM II 401, 437 (51) < Juuru khk., Tohvri k., Tohvri t. (1987)
Raudrohi on midagi köha vastu või. Teed joodi.

RKM II 401, 582 (10) < Juuru khk., Härgla-Ridaküla (1987)
Raudrohu tee peaks reuma vastu ja kopsuhaiguse vastu olema.

RKM II 401, 656/7 (84) < Hargla khk., Laanemetsa k. (1987)
Raudrohu tee ei ole ainult köhale. Üks vanainimene oli, aga temal oli süda haige. Tema jõi kogu aja raudrohu teed. Ja vett ta ei joonud, kogu aja ainult raudrohu tee ja see teda ravis.

RKM II 402, 277 (21) < Türi khk., Suurekivi k. (endine Leedi k.) (1987)
Raudrohu tutt pandi ninna, kui oli ninaverejooks.

RKM II 403, 37 (3) < Juuru khk., Kuimetsa as. < Juuru khk., Lakevainu k. (1987)
Raudrohtu korjasime vanaemaga külmetuse vastu ja palderjani kasvatati kodus.

RKM II 403, 190 (14) < Juuru khk., Juuru al. (1987)
Haava piale sai raudrohu lehti hõõrutud ja peale pandud.

RKM II 405, 45 < Jõhvi khk., Kohtla k. (1985)
Kõhuvalu.
Mu tuttaval oli suur kõhuvalu ja aitas raudrohu õie tee. Ka mina olin hädas oma kõhuvaluga. Neelasin tablette, kuid ei aidanud. Aitas raudrohu tee - ta õitseb augustis.

RKM II 405, 84 < Iisaku khk., Roostoja (1985)
Vere puhastamine.
Raudrohu tee puhastab ja kosutab verd.

RKM II 405, 227/8 (36) < Jõhvi khk., Voka al. < Jõhvi khk., Päite k. (1985/6)
Rahvas siin korjas viel koirohu õisi, raudrohu õisi, võilille juurikaid, paju koort. Kuivatasid kõik ära, segasid segamini. Nendest keedeti teed rinnahaiguste vasta, kui köha oli ehk hinge mattis ja üldse, kui rinnus valu.
Maitse järgi tehti tee kangus. Näpuotsaga pandi vee hulka, lasti silmapilk keeda.

RKM II 405, 740/1 (8) < Halliste khk., Kamali k. (1985)
/---/ Suvel pisemale haavale on otsitud ka veriheina - raudrohtu. Võeti raudrohu lehti ja pandi veritsevale haavale. /---/

RKM II 405, 746/7 (18)a < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Kurguhaigustele tehti siis kodus sooja piima (pliidil tuliseks aetud), kas mett või söögisoodat sekka. Angiini puhul otsiti raudrohu ürti, et teed teha.

RKM II 412, 167 (9)a < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Mamma korjas maarohtu: raudrohtu, leesikalehti, pohlaõisi, naistepuna. Minu ema ravis raudrohuga naistehaigusi.

RKM II 413, 3 (2) < Puhja khk., Suure-Konguta k. (1988)
Raudrohi ja naistepuna ja noid siis korjati õitseagu. Noist tetti kah tiid.

RKM II 413, 120 (37) < Puhja khk., Lembevere k., Kolga t. (1988)
Kui köha olli, siis raudrohu teed tetti ja kummeliteed ja seedimise jaos kah.

RKM II 413, 513/4 (11) < Rõngu khk., Härjanurme k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Vanast ikke need rohud olid naistepuna ja raudrohi. Seda korjati ja piparmündi teed. See pidi enne jaanipäeva olema rohuks. (E. K.: Tuli korjata enne jaanipäeva.) Määrimiseks pandi palderjanijuuri viina sisse, siis määriti tollega liigeseid.

RKM II 414, 611 (26) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Arstimiseks oli raudrohu tee. Kopsuhaigetele, kel oli astma.

RKM II 414, 629 (14) < Nõo khk., Külaaseme k., Miku t. (1988)
Raudrohi on päris teeks. See pidi suur rohi olema.

RKM II 415, 28 < Simuna khk. (1989)
Raudrohu tee aitab ninaverejooksu vasta, võtab ära peapöörituse, raudrohi olevat paljude haiguste vasta.

RKM II 415, 346 (2) < Haljala khk., Sagadi k. (1989)
Raudrohtu kuivatad vartega seltsis. Aitab köha vastu.

RKM II 428, 135 < Tartu l. < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1988)
Verejooksu korral (kui haav polnud väga sügav) asetati peale teeleht või purustati raudrohtu haigele kohale.

RKM II 429, 404 (61) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Raudrohi oli köhale.

RKM II 429, 438 (7) < Kursi khk., Mõisaküla k. (1989)
Köha vastu anti raudrohu teed. Seda sai korjatud. Isa oli mõisas karjas, tema kogus neid teesid.

RKM II 429, 477 (4)a < Laiuse khk., Kaatvere k., Sillaotsa t. (1989)
Piparmündi teed tehti ja raudrohu tee on ka köha vastu.

RKM II 429, 603/4 (16) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Köha raviks on raudrohi. Hea rohi üldse külmetushaiguse vastu.

RKM II 430, 68 (40) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Raudrohu tee - köha vastu.

RKM II 430, 69 (45b) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Raudrohtu korjati samuti.

RKM II 430, 154 (40) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Raudrohi ja kummel segi kasvatab verd.

RKM II 431, 21 (4) < Kursi khk., Pikknurme k. (1989)
Haavale pannakse raudrohtu või teeleht. Nina topitakse raudrohtu täis, verejooks jääb järele.

RKM II 431, 200/1 (43) < Kursi khk., Puurmani v., Jüriküla k. (1989)
Raudrohu leht hõõruti mahlale ja seda pandi haavale peale. Kui meie lapsed olime, siis värskele haavale pandi peale, et siis tõmbab haava puhtaks. Haav oli palavikus, siis tõmmas haavapõletiku ära ja haav jääb puhtaks.

RKM II 433, 26 (3b) < Nissi khk., Viru k., Tuuliku t. (1990)
/---/ ja raudrohu teed köha vastu.

RKM II 433, 529 (38) < Nissi khk., Ellamaa k. < Nissi khk., Riisipere v., Tabara k. (1990)
Raudrohu teed tehti köha vastu.

RKM II 433, 576/7 (25) < Lääne-Nigula khk., Palivere as. (1990)
Raudrohi ja liivatie ja põdrasammal on kopsuhaiguse vastu. Kui ikka tõsine viga on, ei ta siis aita kedagi.

RKM II 434, 63 (40) < Harju-Madise khk., Rannaküla k. < Harju-Madise khk., Ämari k. (1990)
Vaarikavartest ja mustsõstardest oleme teed teinud. Igast asjast annab teha. Liivateed on korjatud ja tehtud... Raudrohu teed ka.

RKM II 434, 259 (99) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Raudrohu teed joodi venitamishaiguse vastu.

RKM II 434, 514 (16) < Märjamaa khk., Lümandu k. (1990)
Kui külmetanud olid, siis tehti raudrohu teed.

RKM II 435, 38 (30) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Uue-Kleemeti t. < Harju-Madise khk., Leetse k., Kõrgemäe t. (1990)
Raudrohtu korjan, pidi ergutama. Ta pidi olema, kõik sapid ja maksad, kõigile head tegema. Ma tunnen ta vastu vajadust.

RKM II 435, 204 (63) < Harju-Madise khk., Tänavaotsa k., Kruusimäe t. < Kullamaa khk. (1990)
Haavade peale raudrohu vett, leotatakse.

RKM II 435, 463 (5) < Nissi khk., Kibuna k., Männiku t. < Harju-Madise khk., Vasalemma, Kaervälja t. (s. Pikaro), s. 1910 (1990)
Maarohu tied sai kiedetud. Raudrohu tied, kui külmetand oled.

RKM II 442, 67/8 < Kodavere khk., Pala k. (1991)
Eriti väärtuslik peab olema raudrohu tee, nagu valud silmades, vereringehäired, isegi olevat vähihaigust soodsalt ravitud. Paljud ei teagi, missugune taim on raudrohi, tema õied, lehed ja juured, kõigil on hindamatu väärtus.

RKM II 442, 181/4a < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
/---/ Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid: haavade ja verejooksu vastu raudrohi,

RKM II 443, 21/4 (39g) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Väga hea tulemus liigestevalu ja kondivalude vähendamiseks on põldosi. Teena ja kompressina ühes männavõsude ja raudrohuga (aitab).

RKM II 445, 58/9 (1) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. < Torma khk., Tammesaare k. (1991)
Ega vanast ei täidind poest raha eest teed osta. Korjati:
köömned;
pohlaõied - vanaema korjas ja kuivatas ja sest tehti teed;
pärnaõie teed ka joodi, pidi tervisele parem olema kui teine tee;
piparmünt, ennemast öeldi vehverments, see pidi ka hea olema;
raudrohu teed ka tehti, ma ei tea, misjaoks;
kummel, seda korjati teeäärtest ja õuest.

RKM II 445, 327 (12) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Raudrohu teed juba vanasti räägiti - ema ikka rääkis, et see on külmetuse vastu.

RKM II 445, 431 (1) < Viljandi khk., Viljandi l. < Hargla khk., Koikküla k. (1991)
Raudrohi oli tavaline köhatee mul lapsepõlves - verihein.

RKM II 445, 570 (6) < Torma khk., Lohusuu (Ülejõe) k., Jaagujüri t. < Torma khk., Avinurme v., Raja k. (1991)
Raudrohtu tuli peale hõõruda ja teelehte, kui katki oli.

RKM II 445, 629 (30) < Torma khk., Kiige k., Kiige t. (1991)
Vanainimestel oli, et raudrohu lehed võtavad vere kinni.

RKM II 445, 746 (6b) < Torma khk., Piilsi end. raudteejaam < Torma khk., Tõnusaare k., Teistera t. < Torma khk., Linnanõmme k. (1991)
Raudrohud, mis on köharohi jälle, ja leesikad.

RKM II 446, 94/5 (15) < Torma khk., Lagedi k. < Torma khk., Ülejõe k. (s. Oja), s. 1928 (1991)
Korjasime naistepuna, liivarohtu, kummelit, raudrohtu. Sõja ajal korjasime pohlalehti ja -õisi, tegime teed.

RKM II 446, 125/6 (34a) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (s. Õunapuu), 76 a. (1991)
Kummel ja raudrohi pidi olema igas majas.

RKM II 446, 178 (37) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Nõgest, naistepuna, palderjani, piparmünti, liivateed, raudrohtu: neid korjati.

RKM II 446, 178 (38) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (1991)
Raudrohi on verevaesuse vastu ja verd puhastab ka.

RKM II 446, 249 (18) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Raudrohuga, kui köha oli, siis seda teed joodi.

RKM II 446, 278 (11) < Torma khk., Näduvere k. < Torma khk., Torma mõis (s. Viigipuu), 84 a. (1991)
Kui köha oli, oli emal esimene asi raudrohu tee. See kaotas kõik.

RKM II 446, 518 (14a) < Torma khk., Metsaküla k., Kuke t. (1991)
Raudrohu tee pidi olema külmetuse vastu kõige parem, seda anti lastele ka.

RKM II 446, 590 (7) < Torma khk., Kasepää k., Nisura t. (1991)
Talveks olid varutud kummelid ja raudrohud ja teelehed ja ärnikad ja palderjanid.

RKM II 447, 44 (37) < Torma khk., Kükita k. < Tomra khk., Kasepää k. (s. Antst), s. 1915 (1991)
Raudrohu tee oli köha vastu.

RKM II 447, 349 (9) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Koirohi ja raudrohi pannakse koos keema, kui inimesel oli siest venind ja valud, siis parandab ära. Ja kui ei süö, siis ka.

RKM II 448, 583 (22) < Torma khk., Vadi k., Tammevälja t. < Torma khk., Tõnusaare k., Tammevälja t. (1991)
Kummelid ja raudrohu tied, neid köharohust siin korjati.

RKM II 449, 597/8 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Raudrohi ka rohu jaoks.

RKM II 450, 255 (5) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Raudrohu tee pidi külmetuse vastu olema, kui kurk on kibe ja valus.

RKM II 457, 97 (53) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Vanaema korjas raudrohtu, kummelit, köömneid, palderjanijuurikaid. Palderjanile pandi viina peale, anti palderjaniviina, kui paha oli.

RKM II 457, 166 (21) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Venevere k. (s. Lang), s. 1932 (1993)
Kui kuskilt oli sul sõrm katki, veritses, siis raudrohu lehega, see pidi vere kinni panema.

RKM II 457, 323/4 (9) < Pilistvere khk., Kõo k. (end. Mõisaküla) (s. Kütsaar), s. 1918 (1993)
Kui nina verd jooksis, raudrohtu peeneks hõõrus, pani sõõrmete peale. Ja kui haav oli, pani ka raudrohtu, hõõrus ja pani peale.

RKM II 458, 300 (26) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Üks köharohi on raudrohi. Olen proovinud kah, eks ta siis aitab.

RKM II 458, 300 (27) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Raudrohu lehte hõõruda katki ja panna haava peale, võtab vere kinni.

RKM II 460, 10 (20) < Tomski obl., Kaseküla k. < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Ja raudrohud jälle mitme haiguse vastu on. Kui köha on ja.

RKM II 460, 10 (21) < Tomski obl., Kaseküla k. < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Minu vennatütar siin on haige. Kondiüdi jalas mädaneb. Verekosutuse jaoks on raudrohi ka. Aitab ka kondivalu vastu.

RKM II 460, 190 (3) < Tomski obl., Lillengofi k. (1993)
Ma joongi neid teesid. Raudrohi ja viravoi ja. Poest ma enam ei ostagi. Öeldakse, see on arstirohuks mitme haiguse vastu. [Naistepuna]

RKM II 463, 111 (6) < Viru-Nigula khk., Simunamäe k. (1994)
Raudrohu tee külmetuse ja köha vastu. See on rohkem kirjanduse järgi. Kui Kunda tolm laseb, siis korjata. Siit on linnulennul 4 km. Läänetuul ei too, aga edelatuul toob tolmu.

RKM II 463, 234 (20) < Viru-Nigula khk., Lontova k. < Viru-Nigula khk., Simunamäe k. (1994)
Raudrohtu korjati köharohuks. Teed teha, õied ja seda lehte kuigipalju ka seal.

RKM II 463, 292 (12) < Viru-Nigula khk., Koila k. vana kõrtsimaja (1994)
Raudrohu tee on närvidele hea.

RKM II 463, 483 (3) < Viru-Nigula khk., Kutsala k. (1994)
Raudrohi - köha vasta teed teha.

RKM II 465, 445 (37) < Viru-Nigula khk., Letipea k., Uluneeme t. (1994)
Raudrohutie oli, mis tarvitati vanasti. Et teeb vere tugevaks.

RKM II 465, 494 (8b) < Viru-Nigula khk., Ridaküla k., Maandialuse t. (1994)
Raudrohi, kui kõht valutab.

RKM II 466, 226/7 (19) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Vot raudrohi ja jaanilillid, sinised nutikesed on otsas, see on sisikonna jaoks.

RKM II 466, 263 (7) < Tomski obl., Vambola k. < Tomski obl., Lillenkofi k. (1994)
Raudrohi, kui kõri on haige.

RKM II 468, 209/10c < Ambla khk., Pruuna mõis (1989)
Raudrohu tee ja kummelitee on ka põletike vastu.

RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

RKM II 446, 322 (30) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1991)
Ohatis hakkas mul näo peale. Ta keetis raudrohu õied ära. Peal oli nagu kollane õis. Sellega määris ja kadus ära.

KKI 8, 93 (175) < Kuusalu khk., Kiiu k., Paju t. (1948)
Kui süda on haige, peab jooma raudrohu teed. Minu isa sai sellest abi.

KKI 8, 365 (204) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Rätsepa t. (s. Kippel), 84 a. (1948)
Ükskord, kui ma laps olin, oli suur köha kangesti. Saime seekord sellest abi, et jõime raudrohu vett.

KKI 8, 548/9 (8) < Lüganuse khk., Lüganuse k., Kääriku t. (1948)
Haavadele suvel peale rauarohtu, see võtab palaviku.

KKI 24, 157 (19) < Vaivara khk., Vasknarva k. (1957)
Raudrohud. Kui rinnad haiged ja köha, siis keeta.
Kiedetakse ummukses ja juuakse. Sie on aitand köha vastu.

KKI 37, 26/7 (6a) < Keila khk., Rannamõisa k. (1961)
Raudrohu tee - kõhuhaiguse vastu, venitamise vastu.

KKI 37, 26/7 (6b) < Keila khk., Rannamõisa k. (1961)
Raudrohu mahl on vere sulgemiseks. Parandab kaunis kähku. Väimees oli lammast tapnud ja tõmmas selle koha pooleks [näitab randmele]. Tampis neid puruks, pani kohe peale ja nii hea rohi oli ja ei lasnud hukka minna.

KKI 45, 358 (4a) < Türi khk., Lokuta k. (1967)
Ravimtaimi.
Üheksaväelised on mitmele rohuks. Raudrohi ja aaloe ja /---/.

KKI 57, 167/8 (17a) < Hageri khk., Hageri k., Koka t. < Hageri khk., Rabivere k. (1984)
Punetee on väga hea.
Raudrohu teed olen ka korjand.

KKI 62, 384/5 (12c) < Karula khk., Lüllemäe k., Kalmistu t. (1973)
Verihein [= raudrohi]. Kopsuhaigele rohi. Kutsutas kopsu- ja rinnatii. Kuivatada õhurikkas kohas, aga mitte päikesepaistel.
Emä kõnõl. Vanast meil siin Valgan ütsainus arst olgi. Üts miis käve arsti man. Arst ütel, õt ei olõ enamb midägi tetä, õt juba sülitab verd. Teine mees tuli vastu, soovitas: „Mine kodu, korja verihaina!“ Ja miis sai abi. Kaunis tugõv liim tulõ tetä.

KKI 65, 389 (7) < Kadrina khk., Võhma k. < Kadrina khk., Muike k., Liivaku t. (s. Tamm), s. 1904 (1974)
Raudrohu tie - köha puhul.

KKI 65, 242/3 (7a) < Kadrina khk., Vihasoo k., Kõrgemäe t. (1975)
Raudrohi ja muud ravimtaimed.
Raudrohi oli minu arstirohi. Sie on ju palju haiguste vastu, sie on hia... Aga ta on kange. Kui seda palju paned, siis läheb võikaks kohe ja siis ei taha. [---]
Mul oli üksvahe siin midagi viga, siin hingamises. Ma ei saanud magades nina kaudu hingata. Kui ei ole surmatõbi, siis kannata ära. Jäin üksi, siis hakkasin seda tied juoma ja abi olen ma nendest saand. Rauaroht, sie on ikka piamine.
Raamatutest olen ka vaadand ja siis olen tarvitand.

KKI 65, 458 (15b) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1974)
Raudrohi - ka külmetuse vastu.
[Millal korjati?] Eks vist siis, kui õitsesid.

KKI 67, 252 (1b) < Jämaja khk., Jämaja k. (1976)
[Maarohud:] Raudrohust - köha vastu.

KKI 69, 64 (8) < Kadrina khk., Eru k., Linnamäe t. < Kadrina khk., Võhma k. (Laadna), s. 1906 (1977)
Külmetamise vastu on raudrohi.

KKI 69, 115 (4) < Kadrina khk., Korjuse k. (1977)
Raudrohtu sai joodud köha vastu.

KKI 69, 264/5 (17) < Viru-Nigula khk., Oru k. (1975)
Raudroht on jälle rindadele hea ja köhale ja verele. Õied korjatakse. Kolm päeva peab õitsend olema, mitte vanem ega noorem. Vilus kuivatada. Hoiad tundi paar kuuma vee all. Mett sisse viel. On külmetuse ja köha vastu.

KKI 69, 139/40 (5C) < Kuusalu khk., Vihasoo k., Kroombergi t. (Anni) Liivrand, s. 1893 (1977)
[Ega ennem polnud Loksal apteeki. Kuusalu arst käis Loksal. Eks maarohtudega ravitud.]
Raudrohust tehti teed. See peab olema terviseks.

KKI 69, 416/7 (8b) < Lüganuse khk., Savala k. < Lüganuse k., Piilse k. (1978)
Raudrohi on hea köha vastu. Korjasin varred ja viisin lakka kuivama. Ei tohi päikese käes kuivatada.

Vilbaste, TN 4, 167 (4) < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Raudrohu teed joodaks siis, kui köha on või kurk kinni on. Raudrohtu korjatakse ja pannakse vilusse kohta kuivama. Kui nad on ära kuivanud, siis tehakse teed ja tarvitatakse.

Vilbaste, TN 4, 313e < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Raudrohu tee verepuhastuse vasta.

Vilbaste, TN 3, 88 (6) < Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Raudrohtu tarvitatakse vere kinnipanekuks.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Raudrohu tee - hüsteeria, köha ja teiste rinnahaiguste ja päävalu vastu, verd puhastav.

Vilbaste, TN 3, 544 (3) < Tartu l. (1932)
Raudrohu õitest saab teed, peab verejooksu kinni.

Vilbaste, TN 3, 563b < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Verehurmarohtu vere kinnipanemiseks. Samuti veriheina (raudrohtu).

Vilbaste, TN 3, 619 (2) < Tartu l. (1932)
Raudrohi [rahvapärane nimetus puudub]. Mao- ja maksahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 659 (7) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Veresulgemise vastu - raudrohi ja aloe.

Vilbaste, TN 3, 704 (30) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 3, 715/6 (51) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide, köha, rinnahaiguste vastu, ka mõjub ta hästi maksategevuse peale.

Vilbaste, TN 3, 760 (23) < Tartu l. (1932)
[Tarvitatakse arstirohuks.]
Raudrohi - raudreiarohi.

Vilbaste, TN 11, 91/2 (33) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Raudrohi, see on ju vanast ajast kuulus, teed teha mitme häda vasta. Piamiselt rinnahaiguste vasta ja annab verd, kui verepuudus on. See tee on küll mõru, aga üeldasse: mis suule viha, see kõhule magus.
Isegi endisel mitmed suitsetasid piibu sees. Tõmbasid nii, et piip ragises, mehed kui vanemad naisterahvad. Kes piipu ei kannatanud tõmmata, see keeras paberi sisse, paberipläru õli pehmem, põlnud nii kibe kui piibus. Mõned segasid korkatubakaga raudrohu õied segamile ja siis tõmbasid piipu.
Mõned rinnahaiged segasid korkatubaka õdraketega pooliti jo, siis suitsetasid piibu sees.
Üks neske suitsetaja õli Näduvere külas Treiali talu peremees Hindrik Summer. Nooremas eas õli ta Lullikatku küla koolmeister. Kui isa Toomas ära suri, siis tuli kooli kõha pealt ära isa talusse.
Kui tema veskil tangu tegi, siis korjas kõhe tangutegemise aeg veskis kotikese neid õdrakesi täis, mis tubaka hulka segas.

Vilbaste, TN 11, 147 (9 a) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Raudrohi - tee koos meega köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 147 (9 b) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
[Raudrohi] Ja tee põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 11, 147 (9 c) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
[Raudrohi] Lehed katkihõõrutult vaigistavad verejooksu ja hoiavad haava mädaniku eest.

Vilbaste, TN 11, 269 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Raudrohi, seda kutsutakse veel verihein. Tarvitatakse naistehaiguse puhul, kui kuupuhastuse ajal palju verd tuleb. Tehakse teed.

Vilbaste, TN 11, 334 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
[Kui sõrme ära lõikad]
Ja raudrohu alumisi lehti. See võtab vere kinni.

Vilbaste, TN 11, 380 (42) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Raudrohi [kirjakeelset nime pole kirjas] [Achillea millefolium L. harilik raudrohi].
„Raudrohi on köha vasta ja kui punaseid palju tuleb, siis teevad ka sellest teed.“

Vilbaste, TN 11, 435 (12) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Raudrohi - raudrohi on siis rohust, kui verd palju tuleb.

Vilbaste, TN 1, 465 (13) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Raudrohi [Achillea millefolium]. Teena - rinnahaigusele, köhale, tiisikusele, külmetusele; õied viina sees - seesthaigusele; lehed kuivatatult ummuksis teeks keeta - maohaigustele; lehed veele hõõruda - verejooksu kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pärnaõied [Tilia cordata] ja raudrohi [Achillea millefolium]. Teena, soojalt - rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 582 (48), 524 (R5) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Raudrohud [rauarohud]. Kui naestel punased (kuujooks) korras ei ole, arstitakse sellega. Kas siis, kui liiga jookseb, või kui tarvilikult joosta ei taha? Kuida viisi, ka teadmata.

Vilbaste, TN 1, 656 (4) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Raudrohi [Achillea millefolium]. Kuivatatud õiekroonidest tehakse teed, mis aitab rinnahaiguse vastu. Rinnahaiguse all on mõeldud köha, kähisev hingamine ja muud sarnased kroonilised kopsuhaigused.

Vilbaste, TN 1, 700 (67b) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Raudrohi (Achillea millefolium).
Rouapere rohi (Jämaja, Saaremaa). Rouapere rohte kuivatati ja keedeti teed. Teed tarvitasid naised, kelle kuukorrad olid jäänud kinni, see tegi uuesti lahti.

Vilbaste, TN 1, 795 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Raudrohi (Achillea millefolium L.). Raudrohi, ka vererohi. Lehti peeneks hõõrutult tarvitati värsketele haavadele panekuks vere sulgemiseks.

Vilbaste, TN 1, 963 (22) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Raudrohi. Tee köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 1009 (1) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Rauarohi on köha vasta, enne tuleb ära keeta, siis tuleb sisse juua.

Vilbaste, TN 2, 248 (3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Raudrohu teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 248 (4) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Raudrohtu vere kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 2, 258 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Raudrohi kasvab kuivadel maakohtadel ja on valgeõieline. Tema õisi ning ülemisi õrnu lehti korjatakse ja kuivatatakse samuti kui pärnaõisi. Raudrohu teed, mis hästi keedetud, pruugib rahvas mao- ja maksahädadele. Ta on tuntud ka veel vere üldise puhastuse vahendina.

Vilbaste, TN 2, 262/3 (1) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Uhe k. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal?
Kord oli aeg, mil veel tänapäeva arste ega arstirohte ei olnud, kuid nende aset täitsid teistsugused arstid ja rohud, need olid niinimetatud „maatargad“, need olid mõnel pool suures kuulsuses, käidi mitmekümne versta tagant abi otsimas.
Maatargad tarvitasid taimi arstirohtudeks, samuti ka nõidumisel.
Maatarkade käest on jäänud ka järgi isesugused taimede nimetused, näiteks kaislad, sassabarilad ja nii edasi. Peaaegu igas maanurgas nimetati samu taimi teistsuguste nimedega, sest nimed on jäänud endistest arstijatest ning kuidas need taimi nimetasid, nii jäid need ka rahvasuhu elama.
Mäetaguse vallas Uhe külas tarvitati järgmisi taimi arstimiseks ja värvimiseks; kas nõidusvahendiks tarvitati või ei, seda tänapäeva vanemad inimesed ei tea. Palju isesuguseid nimetusi ei tunta, nimetatakse samuti nagu teaduslises ilmas, pääle mõnede, näiteks kaislad ja sassabarilad. Andmed olen saanud Uhel elutsevatelt Tiina ja Juula Miilberg’idelt.
Raudrohi - teed keeta ja juua, kui pea valutab.

Vilbaste, TN 2, 265 (1) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Palju tarvitati endisel ajal taimi arstirohuks, nagu:
Raudrohi - sellest tuli teed teha ja juua, kui pea valutab.

Vilbaste, TN 2, 270a < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.

Vilbaste, TN 2, 272 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Külmetuse puhul tarvitati ka pärna-, niinepuu, kanavarva ja raudrohu õite, kaituse-, põdrasambliku ja leedriteed.

Vilbaste, TN 2, 276 (1a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Arstirohuks.
Raudrohu õite ja varte teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 276 (1b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Raudrohu lehtede mahl paneb vere kinni ja parandab haavu.

Vilbaste, TN 2, 279 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Vanasti tarvitati taimi arstirohuks. Mulle jutustas minu vanaema Katta Vene, et meie pool olla tarvitatud järgmisi taimi.
Köha ja muude rinnahaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: raudrohu õie teed, punerjateed, noorte ja tõrvaste männikasvude teed, (tiisikuse vastu) kadakamarja teed, liivarohu teed.

Vilbaste, TN 2, 283 (16) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Samuti ka raudrohu teed [joodi tiisikuse arstimiseks].

Vilbaste, TN 2, 284 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Raudrohtu pannakse ka haava pääle.

Vilbaste, TN 2, 287/8 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Õunapuu õie, kanavarba, niineõie, raudrohu teed juuakse.

Vilbaste, TN 2, 292 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Ka raudrohu tee aitas haiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 296 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kui raudrohu lehed katki hõõruda ja neid verd jooksva haava pääle panna, siis jääb verejooks seisu.

Vilbaste, TN 2, 296 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Raudrohu õitest saab teed köha vastu, samuti ka punaheinast.

Vilbaste, TN 2, 317 (63) < Jõhvi khk. (1929)
Ka raudrohi on hää köharohi.

Vilbaste, TN 2, 330 (31) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Raudrohi - keskmise kangusega teed tarvitada köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 336 (2a) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
Raudrohi, verihein. Peedu külas koguti septembris kimpudena kogu taim, pandi kuivama. Olla hää teeks tarvitada, see edendab seedimist.

Vilbaste, TN 2, 336 (2b) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
[Raudrohi, verihein.] Punamäel - õisi teeks köha vastu. Palju anda ei või, u. 3/4 tassi 1-2 korda päevas. Paneb vere käima. Korraga mitte palju.

Vilbaste, TN 2, 336 (2c) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
[Raudrohi, verihein.] Leht paneb vere seisma.

Vilbaste, TN 2, 337 < Järva-Madise khk., Lehtmetsa-Risti algkool (1931)
Mõningate taimede rahvalikke nimetusi Lehtmetsa-Risti ümbrusest.
/---/
Verihein ehk raudrohi - Achillea millefolia, üldine siin; veriheinaks nimetatakse, kuna leht haavale vajutatuna suleb verejooksu.

Vilbaste, TN 2, 352 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimi tarvitati endisel ajal mitmekesiselt. Neid tarvitati arstirohuks ja muuks otstarbeks. Nagu raudrohtu tarvitati köha vastu ja keedeti kuumas vees niikaua, kui vesi pruuniks läks.

Vilbaste, TN 2, 355 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Raudrohud kuivatakse ära ja tehakse teed, on köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 358 (5) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Kui kõht valutab, on hää raudrohu õie teed juua.

Vilbaste, TN 2, 359 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Köha vastu keedetakse immereid, kammeteed, raudrohtu ja tedremadraskid ja seda teed juuakse ilma suhkruta.

Vilbaste, TN 2, 361 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Kammeliõied ja raudrohu õied, kortslehtedest keedetakse teed, sest nad on jälle tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 364 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Köha vastu tarvitati raudrohtu. Kammeliteed ja immereid. Nendest keedetakse ka teed ja juuakse ära.

Vilbaste, TN 2, 367/8 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Taimeid tarvitati vanal ajal arstirohuks. Raudrohtu tarvitati köha vastu, õisi ja lehti keedeti vees nii kaua, kui vesi pruuniks läks, siis joodi vihalt ning kuumalt.

Vilbaste, TN 2, 377 (7)< Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Raudrohtu tarvitatakse köha vastu, nad keedetakse ära ja juuakse järgijäänud vedelikku.

Vilbaste, TN 2, 383 (1) < Hageri khk., Hageri (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Haavad.
Raudrohtu tarvitati haavadele.

Vilbaste, TN 2, 387/8 (1, 2) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Juba vanal ajal tundsid eestlased taimi ja kasutasid neid mitmeks otstarbeks. Nii näiteks tunti arstirohutaimi, millest rohtusi valmistati. Esiotsa valmistasid igaüks omale rohte ja talveõhtutel, kui tuul toa taga tammikus mühises, andis vanaema kedrates oma ümberistuvatele lastele õpetusi ja teadmisi edasi. Aga et inimestel, kes päev otsa rasket tööd olid teinud, selleks aega üle ei jäänud, siis hakkasid üksikud inimesed endid sellest elatama. Nad käisid mööda küla ja arstisid haigeid. Et aga asja salapärasemaks teha, lugesid nad sõnu peale ja kui haige siis terveks sai, arvasid inimesed, et ka sõnadest on suur abi, ja viimaks hakkasid arstid isegi seda uskuma ja sõnade lugemine sai tähtsaks toiminguks arstimise juures. Kui aga rahvas sai rohkem haritud, ei uskunud nad enam oma arstide rohtudesse ega sõnadesse ammugi ja nii suri isa, viies teadmised enesega ühes mulla alla, sest ta ei usaldanud neid pojale rääkida, kartes, et see teda naerab ja pilkab ta arvamiste pärast. Sedasi kadusid aegade jooksul tundmaõpitud rohud ja taimed igaviku rüppe, kus neid keegi tagasi ei saa tuua.
Toodi välismaalt rohtusid kalli raha eest ja usuti, et need aitavad, aga inimesed ei võinud arvatagi, et need rohud on valmistatud samadest rohtudest, mida tarvitasid meie arstid.
Nüüd teab sellest rohtude valmistamisest rääkida mõni vana eideke.
Kuna surm juba vanasti oli inimestele olnud ähvardavaks tondiks, siis otsiti ka tema vastu hoolega rohtu.
Taimedest on valmistatud palju rohte. Mina olen neist kuulnud järgmisi.
Raudrohi kasvab põllupeenardel, kõvad varred ja valged õied. Varred ühes õitega tehti teeks ja tarvitati rinnahaiguse vastu ja higistama ajamiseks.

Vilbaste, TN 2, 399 (1) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Raudrohtu, kapsa- ja kaalikalehti, tarvitati haavade parandamiseks.

Vilbaste, TN 2, 408 (4) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Niineõie ja raudrohu teed juuakse rinnahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 410 (19) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Raudrohu tee on külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 412 (4) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Raudrohi: külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 415 (1) < Jõhvi khk., Künnapõhja k. (1930)
Raudrohtudega arstitakse köha puhul.

Vilbaste, TN 2, 426 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Raudrohi kasvab veevaestel maadel. Raudrohu õisi korjatakse ja kuivatatakse õhu käes. Kurguhaiguste korral tarvitatakse teena.

Vilbaste, TN 2, 435 (12) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Raudrohu õisi ja varsi tarvitakse köharohuks. Teeks tehakse ja tarvitakse.

Vilbaste, TN 2, 437 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Raudrohud tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 440 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Köha vastu oli veel paiselehe tee ja raudrohu õie tee.

Vilbaste, TN 2, 458 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Raudrohi tarvitakse palavikupaistetanud koha peale.

Vilbaste, TN 2, 465/6 < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati väga palju taimi arstirohuks ja värvimiseks. Inimesed olid väga rumalad, ei tunnud muid rohtusi kui taimeid. Üks tegi proovi, et sellest taimest saab selle haiguse vastu väga hääd rohtu. Ja nii hakkasid kõik järele tegema. Arstirohuks tarvitati väga mitmesuguseid taimi. Nende nimed oleks järgmised. Palderjaanijuured, ingverijuured, arnikaõied, reinvarred, kummeliõied, üheksamaõied, raudrohu õied, kalkarid, maarjasõnajalg. Neist valmistati väga palju arstirohte.

Vilbaste, TN 2, 470 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Raudrohi.
Kui köha on, võetakse raudrohu kuivatatud õied, keedetakse teeks ja joodakse suhkruga segatult.

Vilbaste, TN 2, 476 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Rohuks tarvitati: raudrohu lehti hõõruti katki ja pandi neid haavadele verejooksu takistamiseks.

Vilbaste, TN 2, 476 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti pihlakaõitest, pohlaõitest, pärnaõitest, valgeristiku õitest, maasikaõitest, raudrohu õitest.

Vilbaste, TN 2, 482 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.
Raudrohtu, männikasvud - köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 489 (2b) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Kummelitee segatult raudrohu teega on verevaestele joogina kosutavaks vahendiks, mõni klaas päevas.

Vilbaste, TN 2, 495/6a < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Ka vanemal ajal tundis rahvas rohitsemisviisisid ja rohtusid, millest mitmed täitsa otstarbekohased olid.
Looduses kasvavatest taimedest võib arstirohtu saada kurguhaiguse vastu. Ka kummeliteed tarvitakse arstirohuna. Selleks võetakse kummeliõisi ja -lehti, pannakse kuhugi nõu sisse ja lisatakse keeva vett üle. Mõni tund lastakse seista. Saadud vedelikku tarvitada arstirohuna neeruhaiguse vastu. Kummelid ja raudrohud saab alal hoida õhu käes kuivatatult.

Vilbaste, TN 2, 513 (2) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (n) < Osvald Roller, Velise 6-kl algkooli õpilane (1933)
Kui nina verd jookseb, pannakse tropp raudrohtu ninasse ja tõstetakse pahem käsi üles.

Vilbaste, TN 2, 577 < Mihkli khk., Veltsa v., Sõniku k., Vainu t. (1934)
Endisel ajal tarvitati taimi arstirohtudeks, värvimiseks, igasugu nõiarohuks. Haavarohuna tarvitati vanasti raudrohtu: võeti õied ja lehed küljest ning pandi patta, keedeti ära, siis lasti ära jahtuda. Kui tarvis oli, siis kallati haavasse, mis pidi haava parandama.

Vilbaste, TN 2, 586 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Keblaste as. (1934)
Raudrohu teed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 638 (III) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Raudrohi - köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 642 (4) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Raudrohu teed tarvitati, kui oli köha ehk tiisikus.

Vilbaste, TN 2, 643 (3a) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Raudrohu õisi teena tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 2, 643 (3b) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
[Raudrohu] toorelt välja pigistatud mahla värskete haavade peale.

Vilbaste, TN 2, 649 (8) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Raudrohu ehk veriheina vett keedetult on tarvitatud köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 651/2 (7f) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Arstirohuks tarvitatakse veel raudrohtu. Raudrohu suitsu tarvitatakse, kui köha on, raudrohu tuhka, kui veri jookseb.

Vilbaste, TN 2, 661/2 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitasid inimesed taimi värvimiseks, arstirohuks, söögiks ja nii edasi, kuid nüüd seda tarvitamist ei ole palju. Harva, kus mõnd tarvitatakse. /---/
Arstirohuks tarvitatavaid taimi oli ka väga palju. Neist valmistati pulbreid ehk tarvitati teena. Raudrohtu või veriheina tarvitati verejooksu vastu. Verihein kuivatati ära ja pandi siis verejooksu pääle.

Vilbaste, TN 2, 665 (10) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu õied teena kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 682 (4) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu teed ehk veriheina mao ja maksahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 688 (8) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu õisi tarvitati teena maohaiguste vastu, ka verejooksu korral tarvitati neid, ta pani verejooksu kinni.

Vilbaste, TN 2, 693 (9) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu teed pruugib rahvas maksahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 698 (13) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu teed mao- ja maksahaigustele.

Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Vilbaste, TN 7, 40 (21) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Raudrohi. Õied teeks - külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 46 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Raudrohi (Achillea). Õitest teed. Rohuks külmetuse ja rinnavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 50 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Oli köha, siis joodi raudrohu teed.

Vilbaste, TN 7, 53 (27) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Raudrohi - tehti teed, köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 57 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Vanaaegsed rohud.
Raudrohu teed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 64 (72) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Achillea millefolium: raudrohi (köha ja tiisikuse vastu).

Vilbaste, TN 7, 87 (10) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Raudrohi - köha, jooksva vastu, haava peale.

Vilbaste, TN 7, 130 (1) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal (praegu).
Meie looduses leidub väga mitmesuguseid taimi, mis võiksid meile palju tulu tuua, kui mõistaksime neid õieti kasutada. Sellest taimede kasutamisest järeldame, et vanad looduserahvad olid meist palju targemad, sest nemad tundsid põhjalikult peaaegu igasuguseid taimi. Ka praeguse aja vanemad inimesed tunnevad veel natuke seda tarkust. Väga palju taimi tarvitati haiguste kõrvaldamiseks. Arstiteaduses valmistatakse ka nüüdki taimedest rohte, kuid teisiti.
Nagu kuulnud olen, ei teadnud vanemad inimesed mitte kõigi haiguste nimesid, vaid nimetasid neid nii, kus tundsid valu olema. Väga kuulsat “jooksva” haigust, mida peaaegu kõik tundsid, arstiti jooksva- ja raudrohtudega. Selleks keedeti neist teed. Tee joodi vihalt ja mitte külmalt. Pärast tee joomist heideti voodi soojade riiete alla ja juba teisel päeval olnud siis paranemist loota.

Vilbaste, TN 7, 131 (10) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Raudrohte tarvitati värskete haavade peale, et jääks seisma verejooks.

Vilbaste, TN 7, 148 (1) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Taimi tarvitati endisel ajal väga mitmesuguseks otstarveteks.
Endisel ajal tarvitati haavast verejooksu takistuseks raudrohtu. Seda hõõruti nii peeneks, et ta vesiseks läheb. Siis pannakse see vedelik haava peale.

Vilbaste, TN 7, 148 (2) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Raudrohu teed tehti ka külmetusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 163 (IId) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu õisi ja ülemisi õrnu lehti tarvitati teena maksahädade, hämoroidide ja kuupuhastuste korratuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 167 c < Räpina khk. (1930)
Raudrohtu tarvitatakse kopsuhaiguste ja üldse sisemiste valude ja haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 171 (11) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Raudrohi - keedetakse ja tarvitatakse mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 194 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Raudrohi - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 195 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Raudrohi (verihein): tehakse teed ja juuakse, kui veri jookseb.

Vilbaste, TN 7, 251 (17) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Raudrohi - maksa, külmetamise ja rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 376 (1.6) < Jõhvi khk., Voka v., Künnapõhja k. (1930)
Raudrohu õite tee köha ja tiiskuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 383 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
Lilled ja rohud, millega vanal ajal arstiti ja tehti nõidust.
Raudrohi. Suvel korjati raudrohtu ja pandi kuivama. Kellel juhtus köha olema, siis sellele tehti raudrohu teed.

Vilbaste, TN 7, 389 (42) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Raudrohtu pannakse jalavarvastele vahele ja valmistatakse loomele rohtu.

Vilbaste, TN 7, 393 (30) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Raudrohust tehakse teed rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 395 (30) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Raudrohi - hõõrutakse puruks ja mahl pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 401 (36) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Raudrohi - köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 405 (16) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Raudrohu teed tehakse.

Vilbaste, TN 7, 414 (27) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Raudrohi, tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 420 (37) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Raudrohi, tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 428 (1) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Tarvitatavad taimed.
Raudrohud - köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 430 (8) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Raudrohi - köharohi.

Vilbaste, TN 7, 440 (37) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Raudrohust keedetakse teed.

Vilbaste, TN 7, 441 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Rauarohtudest saab teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 443 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Varemalt kasutati taimi suurel enamusel arstirohtudeks ja paljudeks muudeks otstarveteks majapidamises. Taimi korjati suvel ning kuivatati ära.
Köha vastu keedeti raudrohust ja kummelitest teed.

Vilbaste, TN 7, 448 (20) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Raudrohu teed tarvitatakse mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 458 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Raudrohi köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 461e < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Raudrohu õitest tehti teed ning joodi, kui köha oli.

Vilbaste, TN 7, 469j < Jõhvi khk. (1930)
Raudrohi vere kosutamiseks.

Vilbaste, TN 7, 471 (1) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati taimi arstirohtudeks ja nõidusvahenditeks.
Külmetamise vastu tehti raudrohu ja kummeliteed.

Vilbaste, TN 7, 478a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Peale selle osutub veel heaks külmetuse vastu raudrohu ja kummelitee.

Vilbaste, TN 7, 478h < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Noori raudrohu lehti pandi hõõrutult haava peale.

Vilbaste, TN 7, 482 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Raudrohi köhahaiguse vastu.

RKM II 381, 296/8 (50) ja 312 (71) ja 312/3 (72.18 ja 26) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Köha.
Kui köha olli, lõigati sibul hästi peenikses, peenike suhkur panti pääle ja hõõruti katti. Teelusikatäis võeti seda korraga, kui köha hoog tulli. Külmetuse köha on ju kõva, põriseb kohe.
[Ravimtaimed] Verihein [raudrohi] on köharohi, pihlaku õied on köha rohi ja vahtra kaunad on köha rohi, teed tehas.

RKM II 381, 292 (44) ja 312 (71) ja 312/3 (72.18 ja 26) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Ravimtaimed. Raudrohi. Vaata maalised.]
Maalised.
Maalised need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kas või kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maalise heinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatadi. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tume pruun olli. Siss panti pääle, kus sügeles, ja vahapaber pääle.
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, naha haigused seaksed. Siss panti öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [?= liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss panti seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

Vilbaste, TN 9, 114 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. < Tartu poolt (1965)
Ravimtaimed.
Raudrohi - sügavamatele haavadele peale panemiseks.

Vilbaste, TN 9, 349 (6) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Raudrohu tee kopsu- ja südameastma vastu kergendab palju - laseb röga välja köhida. Annab söögiisu.

Vilbaste, TN 9, 525/6 (5c, 1) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Raudrohi: veritseva haava peale pandi värskelt peovahel pehmeks hõõrutud raudrohu lehti ja seoti lapiga kinni.

Vilbaste, TN 9, 525 (5c, 2) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Raudrohu teed õitega joodi köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 526 (5c, 3) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Raudrohi keedetult ja külmalt joodi liiga tugeva menstruatsiooni puhul, kuna aga selle ergutamiseks joodi seda kuumalt.
Ka lehmadele punatõbe vastu anti raudrohtu keedetult, külmalt.

Vilbaste, TN 9, 537 (2) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Vilbaste, TN 9, 539 (4.1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Kaks-kolm korda päevas köha vastu, võib ka segada kolmandik liivatee, kolmandik raudrohtu, kolmandik nurmenukku õie teed, koos keeta.

Vilbaste, TN 9, 547 (3) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohi: hea tee külmetuse vastu, eriti kopsude suhtes. Verd puhastav, närvi rahustav, kõhu suhtes heasti mõjuv, järjest juues teeb tugevamaks. Verejooksude vastu mõjuv. Kui nina verd jookseb, eriti selle kange teega loputada, isegi kuiva taimepulbert ninasse panna. Parem aga teda enne ninaloputamiseks tarvitada ja juua. Õitsemise ajal.
Närvide juures ka.

Vilbaste, TN 7, 488a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tundsid eestlased väga palju taimi ja mõistsid neid ka väga palju tarvitada. Näiteks kui kellelgi köha oli, siis anti talle pärnaõie teed, reinvarre õie teed, nõmmekõrva teed, raudrohu teed või ka maasikaõie teed.

Vilbaste, TN 7, 488c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Või oli keegi liiga verevaene, siis anti talle raudrohu teed või maasikaid.

Vilbaste, TN 7, 494 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Raudrohi - külmetuse, mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 496/7 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Raudrohtu tarvitakse tee tegemiseks ja ka siis, kui on mõni väike verdjooksev haav. Võetakse raudrohi ja hõõrutakse teda käte vahel ning pigistakse temast mahla haava peale. Sellest on ta saanud ka nime verirohi.

Vilbaste, TN 7, 498b < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Raudrohi külmetuse, mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 502 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Raudrohi rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 503 (1) < Jõhvi khk., Kohtla jaam. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti tarvitati arstimiseks ainult koduselt valmistatud rohud, mida ka nüüdki veel ette tuleb.
Raudrohtu tarvitakse siis, kui köha on.

Vilbaste, TN 7, 507 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Raudrohi - külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 515 (17) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Raudrohtu [reierauarohi] tarvitati mao- ja maksahaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 583 (2) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Raudrohu tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 593 (1e) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Raudrohi teena mao- ja maksahädade vastu.

Vilbaste, TN 7, 595 (1b) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarika, raudrohu, punaheina ja kaetisrohu teed külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 595 (1d) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Piparmünt, raudrohi, kalmused, paakspuu: teed tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 597/8 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohud:
Raudrohi: köha vastu teena.

Vilbaste, TN 7, 604 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Raudrohi: verejooksu vastu. Neid hõõrutakse kätte vahel ja seda mahla pandi haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 607 (2) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Raudrohu tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 616 (1x) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Raudrohi - köha, kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 620 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kööme, raudrohi, niinepuu õied, niinepuu mesi, vaarikad - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 620 (8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Raudrohi - mao- ja maksahädade vastu, verepuhastusvahendina.

Vilbaste, TN 7, 638 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Raudrohu teed tarvitati jooksvahaiguse vastu ehk ka verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 7, 642 (6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Raudrohi haavarohuks.

Vilbaste, TN 7, 646 (1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kas arstirohuks.
Raudrohi on verejooksu kinnipanija.

Vilbaste, TN 7, 659 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Raudrohi - vere kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 7, 661 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Raudrohtu tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 687 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Missugusi taimi tarvitatakse arstirohuks.
Raudroht köha vastu. Keedetakse raudrohu teed ja juuakse seda päris tuliselt, siis minnakse voodi sooja, siis ollakse sääl niikaua, kui palav hakkab.

Vilbaste, TN 7, 691 (3) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Raudrohi. Õied ja lehed mahlaseks hõõruda ja värskele haavale panna. Võtab verejooksu ja palaviku.

Vilbaste, TN 7, 698 (16) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohi. Raudrohust valmistati teed külmetuse vastu ja ta pani ka verejooksu seisma.

Vilbaste, TN 7, 700 (7) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Raudrohi. Võetakse raudrohu lehed ja hõõrutakse nii, et mahl välja tuleb, ja pannakse haavale. Võtab verejooksu.

Vilbaste, TN 7, 707 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohi. Kui raudrohu vett verdjooksvalle haavale pane, siis jääb veri kinni.

Vilbaste, TN 7, 713 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohi. Raudrohu õied korjatakse, kuivatakse ja keedetakse teeks. Teed juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 714 (15) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohi. Raudrohi takistab verejooksu.

Vilbaste, TN 7, 717 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohi. Raudrohud keedetakse teeks ja juuakse köha vastu. Nii, kuidas keegi heaks arvab.

Vilbaste, TN 7, 720 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohu õied. Raudrohu õitest keedeti teed, joodi seda köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 725 (23) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohu teed juuakse köha vastu ja lehti pannakse värske haavale.

Vilbaste, TN 7, 728 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Külmetamise korral tarvitati mitmesuguseid teesid, näiteks pärnaõie tee, raudrohu tee, kummelitee ja koerõitspuu õie tee. Neid joodi võimalikult kuumalt.

Vilbaste, TN 7, 728 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kui väiksemast haavast verejooks raugeda ei tahtnud, hõõruti käte vahel raudrohu lehest mahl välja ja pandi haavale, see pani verejooksu seisma.

Vilbaste, TN 7, 735 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohud. Raudrohud on külmetamise vastu. Keeta teed ja juua.

Vilbaste, TN 7, 737 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohi: köhimise vastu. Teeks.

Vilbaste, TN 7, 740 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudrohud. Raudrohu vartest keedetakse teed, juuakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 795 < Harju-Madise khk., Ämari al., Aaviku t. (1930)
Arstirohtudeks tarvitati liivateed, kummelid, raudrohi, paiselehed, krossilehed, maa-alused.

Vilbaste, TN 7, 798 (I.1a) < Harju-Madise khk. (1930)
Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Arstirohud: Kui inimene köhib, on esimene rohi raudrohu tee, see olevat juba üle tuhande aasta tarvitusel.

Vilbaste, TN 7, 841 (38) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Raudrohi. Rahvapäraselt raudreiarohi. Tarvitatakse arstirohuks (tee).

Vilbaste, TN 7, 852 (136) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Verihein (raudrohi) - arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 5) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Raudrohi on verejooksu vastu, teda tuleb lihtsalt haavale panna.

Vilbaste, TN 10, 42 (2) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Rovaraie tee. [(Raudrohi) Teed kasutati arstimina maohaiguste puhul.]

Vilbaste, TN 10, 269/270 (26a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Raudrohi. Raudrohi on nahakoi vastu. Raudrohu värsked lehed kevadel katki tampida, kahe lapi vahele panna ja siis haige koha peale panna ja kinni siduda. Üks tütarlaps Rakvere lähedalt Pankase külast sai terveks. Tal oli otsaees ratas. Mitmet rohtu proovis, ei aidand.

Vilbaste, TN 10, 269/270 (26b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kel oli näos tedretähti, siis pesti nägu raudrohuga.

Vilbaste, TN 10, 269/270 (26c) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kange raudrohu tee on hea köha vastu.

Vilbaste, TN 10, 269/270 (26d) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Raudrohu teed joodi närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 311 (10a) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Raudrohu tee - palaviku ja kollatõve puhul.

Vilbaste, TN 10, 311 (10b) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
[raudrohi] Katkihõõrutud värskeid lehti pandi ninasse verejooksu puhul.

Vilbaste, TN 10, 368 (14) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Raudrohi - haavast verejooksu ja ka nurganaiste verejooksu vastu.

RKM I 3, 481 (12) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Ninast vere jooksmise puhul rohuks raudrohi - verihein.

RKM I 9, 373 (8) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

RKM I 9, 373/5 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

RKM I 9, 375 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

RKM I 9, 375 (17) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Rohke kuupuhastus: nõges, raudrohi.

RKM I 9, 375 (19) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Närvinõrkus: islandi samblik, isujuur, koirohi, tõnnike, raudrohi.

RKM I 9, 375 (20) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

RKM I 9, 373 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.

RKM I 12, 257 (90a) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Verihein, raudrohi. Tehti theed külmetusehaiguste korral. Üteldi, et tuleb juua, muidu tuleb tiisikus.

RKM I 12, 257 (90b) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Verihein, raudrohi. Toored lehed ja õied panti peale verejooksule, kui käe kuidagi veristasid.

RKM I 12, 257 (90c) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Verihein, raudrohi. Ka ninast verejooksul topiti pehmeid tooreid õisi ja lehti ninasse.

RKM I 18, 96 (10) < Iisaku khk. (1984)
Raudrohi - õied haava peale, tee köha ravil.

RKM I 18, 97/8c < Iisaku khk., Iisaku al. (1984)
[tiisikus] Ka pruukisivad vaarikavarre, raudrohu, paiselehe ja sireliõie teed. Raudrohu teed tegivad siis, kui juba verd sülitasivad. Oli siis miski köha, kas kinnine vai lahtine, külmetuse köha, rögisemise köha, hingematmise köha vai hobuseköha, ikka need teed ja terpentiiniga rinda ja kõri määrida ja siis pliiti paistel soendasivad. Enne, kui apteekri ei old, sai terpentiini ja niisikesi rohtusid õpetaja Intlemani proua käest. Ikka raha eest, kudas siis muidu.

RKM I 18, 106 < Iisaku khk. (1984)
Väiksematele noahaavadele pandi purustatud puusüsi, pihkaplaastri, magedat rasva teelehega, vankrimääret, raudrohu õisi, mett, vaiku. Pihkaplaaster tehti nii, et puuvaik sulatati rasvaga kokku.

RKM I 18, 176c < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Haavale on pandud ka lömastatud raudrohutee lehti. Seoti valgesse linasesse rätikusse. Peale pandud rohi pidi haavast palaviku välja kiskuma. Nõndamoodi on tehtud ka igasugu paistetuse puhul.

RKM I 18, 180a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Köha vastu oli raudrohu tee ja koirohu viin. Söödi mett. Hingati sisse kuuma vee peale tilgutatud tärpentiini auru. Puhastatud tärpentiini tilgutati ka magava lapse padjale, lapse nina lähedale.

RKM I 18, 180d < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
[Tiisikuse (tuberkuloosi) korral] Joodi ka raudrohu teed või pihlakaõitest keedetud teed. Ka pihlakakoore tee aitas.

RKM I 19, 25 (38) < Lüganuse khk., Voorepera k. (1984)
Lõin kirvega põlve ja panin haavale raudrohu pulbrit. Haav kasvas hästi kinni.

RKM I 23, 203 (21) < Tartu l. (1990)
Jutustaja külastas Kuigatsi imearsti, kes oli kuulus oma kalli hinna eest müüdava rohu tõttu, mis pidavat ravima väga paljusid haigusi. Peremehe väljudes kahmas jutustaja pajast taimi ja peitis need põue. Kodus selgus, et sinna kuulusid: raudrohi, üheksavägine, mustsõstra varred ja karukollad. Jutustaja ise soovitab neid kasutada järgmiselt: võtta viis taime raudrohtu ja üheksavägist, kaks peotäit mustsõstra varsi (juppideks ja pikuti lõhki) ja 30 karukolla eospead, mida tuleb korjata hommikul viludaga. Tee keeta viie liitri veega.

RKM I 35, 212 (4) < Tallinn < Kaarma khk., Laheküla k. (1994)
Munasarja põletiku puhul.
Kui on munasarja põletik, siis aitab see, kui teha raudrohu vanni. Seda soovitanud ka arst.

RKM I 35, 212 (3) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Kui tekib läkaköha, juua teed, kus on raudrohtu, nõgeseõisi (lehti) ja paiselehti (1 liitri kohta iga rohtu 1 supilusikatäis). Samal ajal viibida värske õhu käes ja suvel magada ruumis, kus ööselgi on aken lahti. Köha vaibub 3-4 nädala jooksul, ent võib veel hooti kesta ligemale aasta. Värske õhk ja viibimine kuuse- ja männimetsa all (seal on fütontsiide) mõjub tervistavalt. Siin kirjeldatud arstimisviis on mul läbi proovitud. Sel suvel haigestus mu tütrepoeg Joosep läkaköhasse ja nii teda sai ravitud. Algul arst andis ka ampitsilliini tablette.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

H II 51, 22 (9b) < Tartu (1894)
[Verejooksu kinni panna.] Siis jälle raudrohi, mida niisama pääle pandavat. Ämblikuvõrk on pea üleüldine tuttav.

Vilbaste, TN 5, 21 (a7) < Tartu l. (1934)
Raudrohtu tunneme köharohuna.

Vilbaste, TN 5, 23 (a12) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Raudrohi ehk verihein - verejooksu sulgemiseks.

Vilbaste, TN 5, 33 (18a) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Raudrohi ehk verihein. Verevoolu vastu.

Vilbaste, TN 5, 33 (18b) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Raudrohi ehk verihein. Juuakse ka teed nõrkade närvide puhul.

Vilbaste, TN 5, 84 (9) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Raudrohi: kasvab kuivadel teeäärtel ja õitseb siin valgeis õites. Lehtede ehitus tunnistab, et raudrohi kuivale veevaesele kasvukohale kõigiti on kohastunud. Tema õisi ning ülemisi õrnu lehti korjatakse ning kuivatatakse samuti kui pärnaõisi. Raudrohu teed, mis umbses keedunõus keedetud, pruugib rahvas mao- ja maksahädade vastu, samuti hämoroidide (päraku verikomude) ja kuupuhastuse korratuste puhul. Ta on veel tuntud vere üldise puhastuse vahendina.

Vilbaste, TN 5, 188 (1) < Tartu l. (1934)
Taimedest nagu kummelitest, raudrohust, osjast valmistatakse teed köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 193 (6) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Raudrohu tee köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 280 (2) < Tartu l. (1934)
Raudrohi (tehakse teed).

Vilbaste, TN 5, 288 (a1) < Tartu l. (1934)
Milleks tarvitati taimi vanemal ajal.
Arstirohud: raudrohi - verihein - suleb verejooksu.

Vilbaste, TN 5, 604 (19) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Raudrohi. [mis haiguseks] Venitamine. Tee kaudu.

Vilbaste, TN 5, 604 (23) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Raudrohi. [mis haiguseks] Rinna- ja külmetushaiguseks. Sisse juua. Tee

Vilbaste, TN 7, 1026 (41) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Verihein (raudrohi).

Vilbaste, TN 7, 1044 (3.1) < Iisaku khk., Jõhvi v., Uhe k., Posti talu (1935)
Arstimid.
Männikasvusi korjati kevadel maikuus täiel õitsemisel ja raudrohtu suvel õitsemise ajal. Keedeti umbses nõus tee ja joodi tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1151 (10) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Raudrohu lehti tarvitatakse vere seisma panemiseks, kui on haav kehal.

Vilbaste, TN 7, 1165 (87a) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Verihain. Raudrohi. Achillea Millefolium L. Tarvitatakse teena rinnahaiguse juhustel, suitsetajad panevad rinnahaiguse ajal verihaina õisi ja varsi tubaka sisse.

Vilbaste, TN 7, 1165 (87b) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Verihain. Raudrohi. Achillea Millefolium L
Tarvitatakse ka haavarohuks, verevõtjana, haava kinnisidumise ajal pannakse taimelehti haava pääle (kuulu järele, teine juhus).

Vilbaste, TN 1, 1131a < Kuusalu khk., Rammu saar (1937)
Vastuseks Teie lugupeetud kirjale teatan, et vastavate järelpärimiste peale ei tea siin vanematest inimestest (noortest rääkimata) keegi, et oleks haiguseid arstitud Rammust leitavate maarohtudega. (Mõnel juhul raudrohu ja köömne tee köha vastu). Võib-olla on see tingitud sellest, et Rammus ei leidu isegi üldtuntud arstimeiks tarvitatavaid taimi.

Vilbaste, TN 7, 1190 (46) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Raudrohi (verihein): keedis, kolm tassi päevas krampide vastu allkehas.

Vilbaste, TN 7, 1218 (18) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Raudrohi (õied ehk lehed): haava peale verejooksu seisma panemiseks. Ka ninasse, kui see verd jookseb.

Vilbaste, TN 7, 1236/7 (II, V) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Raudrohi [Achillea millefolium].
Taim rohkem kiviseil ja lubjakail maa-alul. Umbes jalakõrgune haruliste vartega ja valgete õitega ühekõrguses kobaras. See on tema üldine tunnus, lühidalt raudrohi, nõnda kutsub ka siinne rahvas teda. Leidub ka nimetusi “raudreia” ja “vererohi”, sest viimne isegi seisab tema ühe tarvitusalaga ühenduses. Kuid siinne rahvas tarvitab neid kahte viimast ainult vaid üliharva, sest “vererohi” olevad old rohkem Harjumaa pool tarvitatav. Niisiis jääb meie üldnimetuseks “raudrohi” ehk ka “raudreiarohi”. Nime mõiste on ta omanud oma erilise kõvaduse ja sitkuse tõttu, sest veidi kõvemaid olevusi on harjunud rahvas sageli nimetama “ta otsekui raud”. Hiljem vast liitus sinna juurde ka “rohi”. Tedagi tarvitadi muistselt arstimisvahendiks. Tähelpannes neid haigusi, mis temaga raviti, näeme meie, et tema pisut hilisemal ajal kui ükski teine eelpool ettetulnud ravimisvahend taimestiku näitelavale esile on tõusnud. Ometi omas ta ülitähtsuse selles suhtes, et neid haigusi, mis temaga raviti, rahvas nende vastu muud abinõu ei tunnudki. Tähendab: ei teatud üldse taimestikust muud ravimisvahendid noile haiguseile. Viimase suhtes on see eriliselt maksev. Sest kahte haigust raviti temaga. Ravimisvahendiks valmistadi järgmiselt: selleks koguti tema õied [flores millefolii], mõnel pool ka lehed ühes [folia ehk herba millefolii]. Kuivatadi neid päeva käes hästi kuivamiseks ja pandi siis kaunis kinnisesse eseme hoidmiseks, kuni saabus aeg, millal neid vaja. Haigusi, mida temaga raviti, neist langeb esikohale “sisemised verevoolused”. Nimi „vererohi“ annab vaid selles suhtes ära tema algupärase tegevusala. Olgu ehkki ta siit omatud ei ole, siiski kuulub ta esimeseks ravimisalaks eelmainitud haigusele. Oli juhtunud haigus, siis tarvitadi teda järgmiselt: võeti mõni kuivanud oksake ja leotadi neid keevas vees [infusum decactum], millist vedelikku haigestunu siis joogiks tarvitama pidi. Veidi kummalisem on aga teine haigus, mille raviks teda tarvitadi ja mille vastu, nagu eelpool ööldud, muistsed läänlased enam taimestikust muud ravimisvahendid ei tunnudki (nagu keegi kord nimetas). See oli “ussid sisikonnas”. Ning seda kaunis kurnavad haigust raviti sellega, et haigestanu pidi iga päev jooma “raudrohu leotist”, kuni lahkusid ussid tal kehast. See on “uss-haiguste” raviks old üldises mõistes tarvitatav.

ERA II 125, 144 (47) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Külmetuse vastu oli raudrohu tee.

ERA II 125, 144 (46) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Tiisikuse vasta joodi põdrasambla, raudrohu, männikasude teed.

ERA II 172, 604 (73b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.

ERA II 193, 622 (62.8) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Rinnahaiguse puhul pandi linane riie põlema ja kisti seda suitsu suhu, samuti tarvitati piibus raudrohu õisi ning raudrohtu ka teena.

ERA II 170, 691/2 (12) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Raudrohi. Üheks tähtsamaks arstitaimeks tuleb pidada meil kasvavaist taimist raudrohtu ehk veriheina. Ta õied ja lehed on mõjuvaks takistuseks verejooksule vähemast haavast, kuna suure haava juures ta enam ei aita.

ERA II 170, 691/2 (12) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[Raudrohi] Ka seotakse ta õisi põletishaavade ja paisete pääle.

ERA II 170, 691/2 (12a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

ERA II 170, 691/2 (12b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Raudrohu teega pestakse lõhkenud käsi ja näonahka.

ERA II 170, 691/2 (12c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Raudrohu vannid mõjuvad hästi närvihaigeile kui ka reumat (jooksjat) põdejaile.

RKM II 136, 181 (1) < Simuna khk., Rakke (1961)
Haavade vere kinni panek
I Ämblikuvõrk haavale
II Lasti oma vett peale
III Linase riide tuhka peale
IV Piibu tuhka
V Raudrohtu

RKM II 136, 183 (4) < Simuna khk., Rakke (1961)
Ninast verejooks. Raudrohu lehte hõõruti pehmeks ja asetati ninasse topina, see takistas verejooksu.

RKM II 136, 183 (7) < Simuna khk., Rakke (1961)
Köha arstimiseks tarvitatud raudrohu teed, saarekoore teed, kaerahäle teed, kuuma piima meega, kuristati kurku soolase veega. Lastel määritud jalaaluseid hanirasvaga.

EFA II 2, 232 (3) < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Raudrohi - kui hakkab kõvasti köha, peab kiitma.

EFA II 2, 447 < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Raudrohi. Kõva kõhu puhul juua.

EFA II 20, 94/5 (4) < Urvaste khk., Peebo k., Soepalu II t. (1996)
Raudrohi - tuu vanale inimesele ei sobi, tema tege vere paksuks. Aga vanembal inimesel on veri juba esigi paks.

EFA II 20, 195/6 (11a) < Urvaste khk., Keema k., Kikkamäe t. (1996)
Vana inimene ei tohi raudrohuteed juua, teeb vere paksuks.

EFA II 22, 19/20 (57) < Kanepi khk., Jõksi k. (1997)
Tuu Aili Paju ütles ka igasugu asju. Niigu sjo raudrohi keeta. No mis tuust järgi jää, kui pool tundi keedat. Mina toda ei usu.

EFA II 45, 204 (49) < Ambla khk., Käravete k. < Kadrina khk., Tapa mõis (2003)
Köhale aitab raudrohutee, jalad soojaveevanni, sinepit vannivette.

EFA I 15, 12 (42) < Martna khk., Haeska k. < Lihula khk. (1996)
Mul oli, väike veresoon lõhkes ninas, ei saand verd kinni. Mul oli nii suur verekaotus. Kõigepealt sõin peeti ja nõgeseid, raudrohtu jõin. Suurem osa on juurvili, porgand, peeti, mis verd kosutab.

EFA I 16, 3 (21) < Martna khk., Rõude k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Turvalepa k. (Hein), s. 1926 (1996)
Teeks olid naistepuna, raudrohi, pärnaõied, kibuvitsamarjad. Need lasti korraks keema.

EFA I 16, 71 (14) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Maateesid olen ikka korjand. Raudrohi teeb vere tugevaks, on verekosutuse jaoks.

EFA I 6, 498 (5) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Hõõrutud raudrohi parandab haava, iseäranis, mis sirp lõiganud.

EFA I 16, 99 (47) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Raudrohi on naistehaiguste vasta.

EFA I 16, 113 (57) < Ridala khk., Puise k., Jaagu t. (Koplika), s. 1915 (1996)
Kui meie lapsed olime, kui kriimustus oli, panime kohe teelehte peale. Raudeina rohtu pandi ka, aga seda harvem.

EFA I 16, 118 (3) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Raudrohtu võeti köha ja kurguhaiguse vastu.

EFA I 16, 127 (7) < Kirbla khk., Kelu k., Madismardi t. < Kirbla khk., Rannu k. (Liiv), s. 1916 (1996)
Raudrohtu võeti köha vastu.

EFA I 16, 160 (17) < Martna khk., Väike-Lähtru k., Panga t. (1996)
Isa ise korjas raudrohtu, sellest teed tehti. Isa oli viletsa tervisega. Isa tahtis väga liivateed, aga siin mitte teda ei ole. Ma käisin siit takka, kaks-kolm kilomeetrit, toomas. Isal ta lihtsalt maitses. Minu mees tahtis väga köömneteed. Mul õde ütles „riigitee“ - seda ka oli ikka.

EFA I 16, 223 (4) < Martna khk., Ehmja asundusküla (end. Võidu k.), Kalda t. (1996)
Minu ema, kui lapsed juhtusid kriimustama, siis võttis raudrohu lehti, pigistas raudrohu mahla peale - see oli täitsa hea rohi.

EFA I 21, 56 (9) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Raudrohu tii om köha vasta. Toda ei saa korjata enne, ku sügise õitsema lätt.

EFA I 24, 2 (4a) < Kullamaa khk., Koluvere k., Madruse t. (end. Kaljula), s. 1933 (1997)
Mäletan, meil ema ka ikka kogus nõgest ja kortslehte ja raudrohtu, leesikas oli ja naistepuna. Need kõik tavalised. [Pidi aitama] kõhukorrastuse vastu ja üldse.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

EFA I 38, 34 (15) < Tarvastu khk., Olriku k. (1999)
Pärnaõie tee ja raudrohi oli ka köha vastu, mesi juurde.

EFA I 41, 14 (34) < Paistu khk., Holstre k. < Tartu l. (2000)
Raudrohi absoluutselt hästi võtab vere kinni, kui kuskilt ära kriimustab.

EFA I 51, 34/6 (3i) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Juua kummeliteed või segatult mõne raviteega (paiselehed, raudrohi, piparmünt, saialill jt.), eriti talvel ja iga päev, kui ilmastik halb ja toitutud ebaregulaarselt (eriti kooliõpilastel!). Kummelid tee sees aitavad vabaneda raskustest, mis organism päeval saanud. Selline ravitee, kus kummelid sees, aitab vabaneda köhast, külmetus- ja ka nakkushaigustest. Nii toimisin oma peres, kus väikesi lapsigi, 2000. a talvel, ja meie peres polnud tarvis tablette üldse.

EFA I 85, 252 < Võru l. (2004)
Raudrohi aitas siis, kui nina verd jooksis, pandi raudrohu lehti ninna.
Vanad naised (küll mõni üksik) panid raudrohtu viina sisse ja kui kõht valutas, siis võeti seda viina nii paar supilusikatäit tühja kõhuga. Seda tegi minu papa ema. Tal oli suur pere, 8 last ja elati selle vanarahvatarkusega. Arsti juures pole käidud.
Ka minu ema on paljulapselisest perest, neid oli 14 last, eks siis nende kasvatamiseks oli ka rahvatarkust vaja, sellest veel hiljem.

EFA I 86, 52 < Kolga-Jaani khk. (2004)
Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

EFA I 86, 90/1b < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Vilbaste, TN 9, 457a < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1964)
Raudrohi - raudrohi. “Lõin kirvega kogemata jalga suure haava, millele panin kuivatatud raudrohu puru. Haav paranes hästi, ei läidnud mädanema”.

Vilbaste, TN 9, 466b < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1965)
Raudrohi - raudrohi. Kuivatati tee valmistamiseks, mida kasutati köha puhul.

Vilbaste, TN 9, 68 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Vilbaste, TN 2, 624 < Mihkli khk., Veltsa v., Emma k. (1934)
Raud rohu õisi teeks. Köömleid teeks ja maitse aineks.

RKM II 254, 380 (5) vt ka 477 (44) < Haljala khk., Paasi k. (1969)
Raudrohust tehti teed.

RKM II 21, 104 (21) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Raudrohi - tee olla eä maksaaiguse, peäaiguse ja maoaiguse vasta. Kopsu rögatõbe vasta eä rinna tee, mis ästi parandada.

RKM II 160, 14 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Köha vastu on sibulakooretee või ka sibulatee. Suhkur on ka köha vastu. Suhkur ära põletada, vett peale panna, segamini liigutada ja siis juua. Kange raudrohutee on ka hea köha vastu.

RKM II 254, 443 (19) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Kui niinepuu tee ei aidanud [köha vastu], siis jõime raudrohu teed.

KKI 69, 545/6 (7) < Lüganuse khk., Virunurme k., Hiie t. < Lüganuse khk., Tarumaa k. (s. Virunurm), s. 1909 (1979)
Köha vastu oli ka ravvarohu tie.

ERA II 158, 309 (33) < Jämaja khk., Torgu v., Soodevahe k., Pilmani t. (1937)
Rauabrerohi (raudrohi) - seda antakse lehmale, kui ta verd kuseb. Noorte lehtede mahla pannakse haava peale.

RKM II 234, 353 (c ja d) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kuupäevarohu teed, kasvas heinamaal, lillakad lehed ja kollased õied, ja raudrohu teed joodi naistehaiguste puhul.

RKM II 338, 365 (46) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Pungad ja kasvud tuleb puudelt koguda varakevadel, siis kui need on veel väikesed ja väärtuslikud. Kuivatada ja alalhoida kui teisigi ravimeid. Juured taimedelt peab koguma sügisel, sest siis on nendel suuremad väärtused. Enne kuivama panekut peab juured kõik puhtaks pesema. Kuivatamisel tuleb neid aegajalt liigutada, et nad paremini kuivaksid. Pärnaõied, raudrohud, krookslehed, kumelid, teelehed, nurmenukkud, mustasõstralehed ja kibuvitsamarjad on sellised ravimtaimed, mille tee aitab igale haigusele, kui muud ei ole käepärast. Halvemat ei ole teinud ja ka ei tee, nendest ravimtaimedest tee mitte kunagi kellegile.

RKM II 363, 10 (6a) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Upinhain, selle tiid tehti ja joodi, kui külmetanud olid. Siis om veel raudrohi ka hää.