Rahvapärased taimenimetused

Tamm

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 42 (25) < Viljandi khk. (1897)
Tammekooreteest saab head abi mitmesuguste sisemiste haiguste vastu.

H I 10, 694 (3) < Setumaa, Pankjavitsa, Tserepi (Treial) (1896)
Kui väikesel latsel vaivajatõbi om, sis mintas temäga mõtsa noore tamme puhmu mano, ja lahostas üts tammekene keskelt lahki, ja kõndas sis latsega kolm kõrd ümbre puhmu, ja sis tõmmatas lats kolm kõrd lahki lahustust tammest läbi. Ja viimatse tõmbamise aigu jättedas latse hame tamme vahele, kelleka ka tõbi sinnä jääp.

H II 70, 691 (11) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Tammõpuu kuur om hüä, kui tedä ummussih keedetäs, sis saap säält vedelikust sisemätse haigusõ vasta hüä rohi.

H IV 8, 843 (21) < Rõngu khk., Koruste k. (Otto Grossschmidti kaudu.) (1900)
Kivihaigus. See võtku tamme marju, kuivatagu ära, jahvatagu ja kõrvetagu neid ja joogu kui kohvi, see peap avitama.

E 56666 (62) < Tallinn l. (1926)
Kui naistel valged jooksevad, siis tuleb tammekoortest teed teha, seda juua, siis kaob ära.

ALS 6, 391 < Sangaste khk., Kuigatsi v., Kuigatsi raudteemaja (1934)
Mädahaavale kallata tammekoore keedise vett.

ALS 7, 195 < Viru-Nigula khk., Pada v., Satsu k., Laiamänni 5 (1934)
Kõht lahti - tammekoort peeneks hõõruda ja toiduga sisse anda.

ERM 151, 97 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. (1920)
Kollatõberohi. Tammetõrudest ja koortest teed keeta joogiks ja kompress ümber kõhu.

ERA II 26, 73 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Köhä vasta om pedäjäkasud, tammekooretee, takjajuurikad ja juudi kusi.

ERA II 27, 585 (14) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Inglishaiguse vasta kalmus, köömel, tammelehed.

ERA II 27, 586 (18) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Külmetand kohad: tamme- ja kadakatee.

ERA II 58, 641 (15) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. (1933)
Raskekujulise kõhu lahtioleku (pasanduse) puhul põletatud vana saapatald söeks ja söödud seda. Ka koirohukeedis parandanud kõhu, samuti noore tammekoore vesi.

RKM II 312, 377 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõhulahtisus.
Tammekoore tii. Nii loomadele kui inimestele. Kuivatet tammekoore ärä, kiiva vii pääle ja sääl ta seise ja muudkui võtsid ja tarvitid.

ERA II 79, 243 (2) < Vigala khk. (1934)
Kopsuhaiguse vastu: esimesed noored tammepungad. Need ära koorida ja koor ära keeta. See must koor ära kraapida, aga see alumine koor ära keeta ja seda keend vett juua.

ERA II 141, 106 (71c) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Ka tammetõrud ja põdra- ja karusammal on köha ja rinnahaiguse (tiisikuse) vasta.

ERA II 142, 370 (63e) < Karksi khk. (1937)
Ku kõtt valla, jood tammekoore teed ja sööd mustikit.

ERA II 148, 10 (1) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1936)
Lesetamme lehed ja oksad on mitme haiguse vastu head. Leske tamme võib sellest tunda, et tal lehed talveks peale jäävad. Kui teised tammed ja muud lehtpuud raagus on, siis lesetammel on alles lehed peal.

ERA II 199, 486 < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla mõis (s. Gleis), s. 1869 (1938)
Tamm oli juba rohkem tuntud ja sellest tehti niisamuti pärgasi ja krantsisi. Tamme koored on arstirohuks kõhuhaiguse vastu. Lapsed mängisid türudega.

ERA II 150, 432 (31) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kurgukõrvetus ehk palotus. Ilmub nii kui palotav tükk kurku. Kui kõrvetus ehk palotus ilmub, siis võetakse tooreid tammetõrusid hästi peeneks tehtult sisse.

ERA II 193, 518 (38.8) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Kohv tammetõrudest (Quercus robur L.) parajalt tarvitatuna on rohuks luunõrkuse ja verevaesuse puhul.

ERA II 193, 557 (42.48) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Tammekoore keedis [on sammaspooliku ravimiks].

ERA II 193, 565 (48.11) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Tõrenurme k. (1938)
Kohv tammetõrudest (Quercus robur L.) valgetevoolu vastu.

ERA II 193, 634 (63.39) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Igasuguste nahavigastuste, nagu tulehaavade, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade puhul on ravimiks tammekoore (Quercus robur L.) keedis.

E 80282 (8) < Helme khk., Tõrva vanadekodu (1932)
Ristimisevee viisid vaderid välja ja viskasid ühes taldrikuga kas maja harjale või kusagile mujale kõrgele. Sageli viidi ka poisi ristimisevesi ja valati tamme juurele, et laps kasvaks tugevaks kui tamm, tütarlapse oma roosipõesasse, et laps kasvaks ilus kui roosinupp.

ERA II 203, 390 (20a) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Seedimisriketega haiged tarvitavad juba mõrudaid teesid, näiteks keedetakse paju- ja tammekoore teed.

ERA II 203, 420 (22) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Tammekoor.
Tammekoort tarvitatakse pulbriks hõõrutult, kuid ka teena. Mõlemal kujul võetuna mõjub ta seedeelundile kinnitavalt. Tarvitatakse seepärast kõhuhaiguste korral.

ERA II 203, 420 (22b) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Tammekoori vees keedetud, rätikut sellesse vedelikku kastetult tarvitatakse kaelahaiguste korral kaela ümber panemiseks, s.o. kompressina.

ERA II 260, 206 (215) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Tamm. Tamm olevat - talupoja raud - nagu lausub vanasõna. Ja eks valmistataksegi temast kõik kõvemad esemed. Tammekoor on üldise kuulsusega kõhulahtisuse vastu: ka lõngale tumeda värvi andmiseks on tammekoor.

ERA II 283, 482/3 (15) < Pühalepa khk. (1940)
Salarohi parandamata haavade parandamiseks.
Kui haav paraneda ei taha, siis võetagu ainult lepalehti, põleta pulbriks, tee tammepuu tuhast leheline, pese sellega haava ja puista õhtul ja hommikul seda lepalehtedest põletadud pulbrid sinna peale; see parandab kõik haavad, mida muidu ükski plaaster ega salv ei paranda.

ERA II 290, 125/6 (71) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui kõht lahti, siis aitab koirohutii, tammekuur on kah selle vastu ja tedremadara juured (panna viina sisse). Mustikad aitavad kah ja toomingakoore tii. Siguritii on kah hia rohi (kõrvetud siguritest).

ERA II 292, 436 (92) < Tallinn l. (1941)
Tammekoor, tehti teed ja joodi, ka selle tee sees märjast kastetud lapid siuti paistes kuha peale.

ERA II 301, 49 (55) < Helme khk., Patküla v., Pikasilla k. (1942)
Toomekoore kaabe om roosi vasta, tuu kõllane, vasta puud.

ERA II 285, 30 (22)a < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Tamme tõrusid antud sigadele toiduks, tamme tõrusid jahvatatud kohvile lisaks, aga see on juba uuemal ajal, kui talurahvas kohvi tarvitama hakkas.
Lese tamme lehed on haiguse rohuks, ei mäleta enam, missuguse haigusele. Lesk tamm on see, millel lehed talveks peale jäävad.

ERA II 285, 30 (22)b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Tamme koort keedetakse kõhuhaiguse puhul (kõht lahti), juuakse tammekoore vett. Seesama on ka naistehaiguse vastu, kuuvere vaigistamiseks.

ERA II 166, 174 (22) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tarakuse k. < Iisaku khk. < Maarja-Magdaleena khk. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Tammekoorega kõhuhaigust arstida.

ERA II 191, 526 (241) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Kõht lahti - tammekoorevett anti juua.

RKM II 9, 192 (11b) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. (1947)
Need puud öeldakse isapuud olevat, kes lehta maha ei lase, emapuud lasevad sügise aegsaste lehed maha. Need tammed, kelle lehed kevadeni külges seisavad, on lesed tammed, lesetamme lehte ja koortega arstitakse haigusi.

RKM II 17, 198 (22) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Jaagupi t. (1948)
Põlenu haavadele pandi tammekoore vett või kuiva rukkijahu.

RKM II 9, 192 (11c) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. (1947)
Kõhulahtisuse puhul keedetakse tammekoori, inimestele ja loomadele seda keeduvedelat juua anda olla heaks rohuks.

RKM II 49, 330 (13) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Tammelehtedest ja -koorest keedetud kange tee on heaks rohuks tulehaavadele, mädapaisete ja haudunud jalgadele hea (jalgu pesta selle teega).

E 80322/3 (3) < Helme khk., Tõrva (1932)
Ristimisevette pandud hambaraha jääb lapsele, kuna vee viivad välja vaderid. Tütarlapse puhul viiakse vesi roosipõõsasse, et kasvaks tüdruk kui roosinupp. Poisslapse puhul viiakse aga vesi tamme või mõne muu tugeva puu juurele, et lapsest kasvaks mees mehine ja tugev kui tamm.

RKM II 59, 586 (30) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Kõtutõbi om ka inemisõl väegä mitund muudu. Kui kõdust olti vallalõ, siis süüdi keedüt munna. Siis süüdi viil kuumast aetud mett. Keedeti tammõkuuri ja juudi tuud vett. Ostõti liikvat ka kõturohost. Ja söögisooda avitas ka kõttu paranda. Mõnõ löüse, õt piprõga viin om ka hüä kõturuuh. Söögipipõrd ka pejetas kõturohost.

RKM II 72, 311 (5) < Urvaste khk. (1959)
Musta pipart joodi veega sisse, kui kõhus olid suured valud, ja kasutati ka tammekoore teed.

RKM II 75, 374 (33) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Kui kõht lahti on, siis tammekoore ja kasekäsna vett. Maunuseoja niitis oli kask, mis neid käsnu kasvatas.

RKM II 91, 384/5f < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
Tammekoore leotist kõhulahtisuse puhul, rõugedehaiget määriti viinaga, /---/

RKM II 111, 91 (283) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Kõhulahtisuse vastu tehti kas koirohu vett või tammekoore vett, kuidas kätte juhtus. Mõnikord söödi selle vastu ka kohvijahu.

RKM II 111, 71 (194) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kõht lahti - juua tammekoore vett.

RKM II 111, 43 (115) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Tammetõrudest valmistatud kohv on hea juua kõhulahtisuse vastu, samuti aitab verevaesuse puhul.

RKM II 111, 43 (114) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Tammekoore tee on hea kõhulahtisuse vastu.

RKM II 111, 27 (54) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kui kõht lahti on, siis keeta tammekoore vett ja seda juua. Aitab.

RKM II 106, 145 (49) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Tammekuare vett tehti kaa kõhuhaigusega.

RKM II 111, 563 (23) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Kõhulahtisuse vastu võeti sisse söepulbrit ja joodi tammekooreteed.

RKM II 135, 184 (5) < Hargla khk. (1962)
Kõhurohuks joodi kadakamarjateed, tammekooreteed, kalmusejuureteed, pälünäteed.

RKM II 158, 432 (135) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Tammekoore vee sees liutakse käsnu.

RKM II 159, 151 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Vererõhk kõrge.
Teha tammelehtedest vann ja panna jalad sisse. Vann teha 1 kord päevas ja umbes ½ tundi pidada jalad sees.

E 80499 (5) < Helme khk. (1932)
Ristiema peab ristimisevee kaldama roosipõõsale, siis kasvab laps ilus. Siis peab ta veel kaldama tamme juurele, et ta kasvaks tugev kui tamm. Ja ülejäänud vee viskama üle maja harja, et talle saaks kõrge au ja kuulsus.
Vett peab viskama lõuna poole külge, et ka lapse elu oleks päiksepaisteline.

RKM II 169, 398 (506.2) < Sangaste khk. (1963)
Tammekoortes keedetus vees leotatakse külmu käsi.

RKM II 169, 404 (609) < Sangaste khk. (1963)
Jalahigistus.
Tammekoored ära keeta, selle veega peseda jalgu, võtab higistuse ära

RKM II 207, 367 (16) < Torma khk., Mustvee l. < Avinurme (1959)
Sammaspool. Valmistati 9 puuliigi koorest keedis (hautis), mida asetati kompressina haigele kohale. Vajalikeks puuliikideks olid tamm, saar, vaher, jalakas, kukerpuu, pärn, lepp, kuusk, mänd.

RKM II 210, 515/6 (8b) < Võnnu khk., Ahunapalu k., Põldrõugu t. (1966)
Tammekoor: kõhulahtisuse vastu koort keeta, loomadele eriti.

RKM II 229, 409 (10) < Rakvere l. (1966/7)
Astma vastu on tammetõru kohv. Ema tegi kohvi nii: enne keetis vees ära, siis kooris ära ja tükeldas ära. Siis kuivatas ära, pruunistas ahjus ära ja jahvatas ära. Teise kohvi hulka pani ühe kolmandiku tammetõru kohvi.

RKM II 240, 276 (7) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Tammekoore vesi oli kõhutõve vastu.

RKM II 240, 304/5 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Koolerat nimetati kõhutõbeks. See esines suveti üsna sageli ja nõudis ohvreid. /---/. Joodi tammekoore vett.

RKM II 249, 574/5 (943) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Kui nael torkas jalga.
/---/ Kui jalg valutama hakkas, siis tehti jalale kas tammekoore ehk lihtsalt sooja vee vanni. Pärast leotamist pandi haava poole külge viinakompress, aga jala pealepoole külge pandi soodavee lapp ehk äädika lapp, mis palaviku ja paistetust vähendab.

RKM II 257, 407h < Palamuse khk. (1968)
[Kõht lahti] Tammekoore keedist

RKM II 257, 417a < Palamuse khk. (1968)
Juuste väljalangemine. Tammekoorel kaabiti pruun kord ära ja rohelisest koorest tehti teed ja sellega pesti. See edendas kasvu ja pani juuksed kinni. Ise olen teinud.

RKM II 257, 414b < Palamuse khk. (1968)
Verejooks naiste suguelunditest. Hiirekõrva tee aitab. Tammekoore keedis ka aitab. Tammekoortest teha teed, et on kohe paks. Kolm nädalat olin hädas. Üks vanainimene õpetas mulle ja ma sain terveks. Jõin hiirekõrva teed ja tammekoore keedist.

RKM II 260, 482/91 (2205a) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Tammepuu: v. k. Дуб. L. K. Quercus. Ehk tõrupuu: v. k. Боярышник. L. L. Crataegus oxyacantha.
/---/ Noored tammelehed keedetakse ära ja kui on hambaigemed liig pehmed ja närtsind, siis loputatakse selle keedisega iga hommikul ja õhtul suud, kohe muutuvad igemed kõvaks ja karskeks.

RKM II 260, 482/91 (2205b) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
[Tammepuu: v. k. Дуб. L. K. Quercus.]
Kui oled oma jalad ehk käed karuputkega ära kõrvetanud, nii et vesivillid ihu peale ilmuvad, keeda tammekoore vett ja leota sellega oma haigeid liikmeid, mõne päeva pärast on nad täitsa terved. /---/

RKM II 260, 482/91 (2205c) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
[Tammepuu: v. k. Дуб. L. K. Quercus.]
Ka tehakse tammeokstest saunavihtasi ja kiidetakse, et see väga hea on tervisele.
/---/ Tammetõrud kooritakse ära, kõrvetatakse panni peal pruuniks, tautakse uhmris puruks, pannakse kohviveskisse, jahvatatakse peeneks ja keedetakse hästi maitsekat ja lõhnavat kohvi, kohv saab veel parem, kui sinna juurde lisatakse natukene kastanipähkli tuumeid kõrvetatult, see kohv on tervisele väga hea ja toibutab heasti nõrgatervislisi. /---/

RKM II 264, 343 < Simuna khk., Käru k. (1969)
Sügelised. Tammekoore teega pesti.

RKM II 278, 92d < Suure-Jaani khk. (1970)
Ka tammekoore vesi paneb kõhu kinni.

RKM II 280, 401d < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Oli seest lahti juba mitu päeva järjest, siis joodi tammekoore teed ja paastuti - ei söödud üks päev.

RKM II 300, 480 (2) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Tammekoore veega pesemine kaotab ihu pealt kärnad ja seedimise rikke puhul (kõht lahti) aitab tammekoore tee joomine.

RKM II 307, 51 (25) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. (1973)
Kui kõht lahti oli, siis võeti viina ja pipart. Tammekoore tiid ka tehti.

RKM II 308, 235 (2) < Valga l. (1973)
Tammekoor niisama. Mina keedan tõrusid, kust sa seda koort saad, niisama mõjub. Kui kõht lahti, paneb kinni.

RKM II 309, 275 (õ) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Jooksva (reuma) arstiti, tehti sõnajala ja sassaparilla vanni, joodi ka sassaparilla teed, pandi lumelilli haige koha peale, viheldi saunas nõgestega, pihlaka- ja tammevihtadega. Magati ahju peal soojas.

RKM II 312, 413 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõhulahtisuse korral.
Must kohvijahu. 1 supilusikatäis korraga hommiku tühja kõhuga. Ja ka päeval ja õhtul enne sõõki võib võtta, aga ikka 1 supilusikatäis korraga. Ja kui see ei peaks aitama, siis tammekoore tee.
Olen toonud otse aiast värske koore koos oksaga ja see keevasse vette ja natuke keeda lasta. Lisaks neile kasutan marjamahlu, keediseid.

RKM II 319, 337 (43) < Viru-Jaagupi khk., Meriküla k. (1975)
Tammekoore pulbriga arstiti vanast langetõbe.

RKM II 455, 348 (3) < Pilistvere khk., Lebavere k., Räppo t. < Pilistvere khk., Soosaare k. (1993)
Hea ja efektiivne ravi on tammekoor. Kas siis loomale või inimesele teeks teha on kõige suurem kõhurohi kohe.

RKM II 456, 354 (10) < Pilistvere khk., Soomevere k., Väljataga t. < Suure-Jaani khk., Vastsemõisa v. (1993)
Muidu olen kuulnud ikka, et tammel, tammepuul pidi olema nisuke - jõuallikad. Kes jälle oli seletand ja rääkind, et tammepuu vastas, kui oled väsind või, kasvõi seljaga või rinnaga seista, et see pidi jälle siis energiat andma.

RKM II 321, 390/1 (17b) < Tartu l. (1976)
Tammekoor on ka abi, seda tarvitagu igaüks, kellel kopsuhäda on.

RKM II 348, 512 < Äksi khk., Tabivere < Saarde khk. (Gentalen), s. 1914 (1980)
Tammekoored - kõhukinnisus.

RKM II 349, 494 (120) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Tammekoore teed joodi kõhulahtisuse korral.

RKM II 358, 429 (7) < Põltsamaa khk., Palu k. (1981)
Naiseõde oli, käis arstid puha läbi, verine kõhutõbi oli. Lepaurvad tuleb kõvasti ära keeta, kevadel võetud ja vilus kuivatatud. Tuleb nii kange teha, et täitsa pruun on. Juua teeklaasitäis hommiku, teine õhta.
Pajukoor on ka väga hea. Siis on tammekoor ka, aga see on nii nõrk, see ei tee midagi.
Lepaurvasid ei tohi lastele anda, liiga kange on.

RKM II 368, 324 (26e) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
tammekoored - kõhu jaoks;

RKM II 371, 394 (5) < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Vähi vastu on 7 rohtu, rohkem ei mäleta kui kasekäsn, tammekoor, küüslauk ja kukehari.
(Jaani ema räägitud.)

RKM II 372, 289/90 (1) < Tartu l. (1984)
Minu vanaonu oli omal ajal suurem rahvarohtudega arst (Kallas). Minu vanemad surid ära noorelt. Olin tema juures paar aastat kasupojaks (13-14. a.). Tädi tõi minu tema juurest ära sellepärast, pidades teda nõidarstiks. Seda ta polnud. Kirjutasin tema tagant paarsada rohtu üles, kuid sõjajal põles vihik. Minu ajal sääl olles käis end arstimas Läti välisminister Sigrid Mirnovits.
Tammekoore tee - närvidele.

RKM II 372, 290 (2) < Tartu l. (1984)
Tammekoore ja tillitee - südamele.

RKM II 380, 21 (23) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Hambavalu puhul soovitati peale panna haigele hambale tammekoort (peenestatud) Kui põsk läks paistesse, seoti kummelikompress või ka viinamähis.

RKM II 380, 36 (72) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Kui jalad higistasid, kasutati värskete kaselehtede leotist, aga ka tammekoore keedist.

RKM II 382, 305/6 (53) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
/---/ Taluaedas kasvatati koirohtu, piparmünti, üheksavägist, vereurmarohtu, hiirekõrva ja muudki. Heinamaalt kraavikallastelt juuriti palderjani, rabast koguti sookaile ja leesikast. Kuivatati õunapuu, pärna, maasika ja mitmete taimede õisi ja lehti. Vannide tegemise, hautiste, valamiste, mitmesuguste mähiste vajalikkust õpiti kohalikult veetohtrilt, samuti maarohtude kasutamist. Kes kord tema juures ravil oli olnud ja sellest abi saanud, pidas oma raviprotseduurid hoolega meeles ja kui oli vaja, õpetas teistele. Äkilise kõhulahtisuse korral, kas venitamise või mõne riknenud toidu söömise pärast, oli kohe esimene käsk: ära söö mõni aeg, küll siis kaob isegi. Tammekoore ja kummeliteed juua, las kõht puhastab ennast ära. Teisel päeval musta kohvi, pipraviina ja mustikaid, kui need kõik ei aidanud ja oli palavikku ka, siis oli tuulest tulnud tõbi või lendva sisse löönud.
Üldiselt palju oli ebausku, kuid samas küllaltki tarku võtteid vana haavade ravimisel ja maarohtude tundmisel, kogumisel ja kasutamisel.

RKM II 381, 288/9 (37) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kõhulahtisus.
Kui kõht lahti olli, anti kalmusejuuriku pulbert. Kalmusejuuriku pulbert anti ka vasikidel ja lehmadel, kui pasandasid kangeste. Koirohu tee on kõhu lahtioleku vastu ja reinvars on kõhu lahtioleku vastu. Mustikid veel süüas ja tammekoore teed tehas.

RKM II 384, 136 (7) < Kaarma khk., Asuküla k. (1985)
Ravimine.
Tammekoort pandi katkise koha pele.

RKM II 384, 158 (5) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Nahahaigus, lööbed.
Oli kätel või nahal mõni väiksem laik, määriti männipuust aetud tõrvaga. Oli aga keha peal, köeti sauna, viheldi ja tehti kanget tammekoore vanni ja kohe määriti männipuust aetud tõrvaga.

RKM II 384, 177 (38) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kõhu lahtiolek.
Joodi värsketest tammevõrsetest ja noorest koorest keedetud teed. Söödi kuivatatud mustikaid ja keedeti ka neist suppi. Söödi kõva muna. Joodi koirohu teed.

RKM II 385, 17 (22) < Tori khk., Levi k. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu põhjustab paistes olev närvijuhe, mida leiame kompides. Kui selle saaks kas soojas või külmas (isikupärane) pehmeks masseerida, oleks asi korras. Suure hambaaugu korral loputada mõru veega (põdrasammal, tammekoor) puhtaks, toppida auku taruvaigu tükike ja masseerida.
Pea iga rahvaarst (nad olid kõik head masseerijad) kaotas hambavalu mõne käetõmbega.

RKM II 385, 37 (48g) < Tori khk., Levi k. (1985)
Tammekoor.
Suupõletiku, kõhulahtisuse ja laste nahahaiguste vastu.

RKM II 385, 42 (54) < Tori khk., Levi k. (1985)
Tökat ja tõrv.
Rasvaga keetmisel riivitud mädarõika või tammekoore lisamisel sügeliste ja verevalumite raviks.

RKM II 385, 117 (41) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Männiku t. (1984/5)
Kui kõht lahti oli, tuli juua paakspuu koore või tammekoore teed.

RKM II 385, 300/2 (43) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kõhulahtisus.
/---/ Lapsepõlvest aga mäletan, et kõhulahtisuse puhul anti mustikamoosi. Vanemad inimesed jõid sel puhul toomingamarja teed, ka tammekoore teed. /---/

RKM II 391, 421 (37) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Tammetõrusid korjati, kuivatati, jahvatati kohviveskis. Peab olema heaks rohuks külmetuse korral.

RKM II 391, 424 (2) < Hargla khk., Mõniste v., Pihkura t. (1985)
Kui kõht lahti on, siis keedetakse lepakrunni teed. Võib teha ka tammekoorest teed, kuid koorima peab alt ülespoole. /---/

RKM II 394, 363 < Räpina khk., Naha k. (1985)
Vähjatõve rohi.
Kalmusejuured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.

RKM II 396, 69 (14) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. (1986)
Tammelehtedest vihaga saab südame- ja vereringehaigust ravida.

RKM II 396, 556 (72) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Tammetõru kohv annab jõudu.

RKM II 396, 555/6 (71) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Tammekoore vannid parandavad nahahaigusi ja värskendavad keha tegevust.

RKM II 397, 582 (20) < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Kui kõht lahti, tehti kastani- ja tammekoore teed.

RKM II 400, 87 (18j) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Kuremäe püha kloostri tamme lehed ja koor on aidand hambavalus. Sellele tammele on nüid reikad ümber löödud, muidu teeksivad tamme hoopis närust. Tõivad Kuremäelt tammekoort ja panivad hambaauku. Mõnele aitas, mõnele ei.

RKM II 412, 14 (19) < Puhja khk., Puhja al. < Rannu khk., Sangla k., Koke t. < Puhja khk., Kapsta mõis (1988)
Siin oli Leenal, kooliteenijal, kõht haige. Ma keetsin tammekoort ja peenemaid oksi ja tema jõi. Sai kahe päevaga kõht korda.

RKM II 414, 449 (16) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Koirohu teed mu vanaema jõi. See oli kõhulahtisuse vastu. Ja minu isa, tollel oli kõht lahti, jõi tammekoore teed.

RKM II 430, 68 (38) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Tammekoore tee - inimestele, põrsastele, vasikatele kõhulahtisuse vastu. Noore tamme pealt kooriti. Ema kuivatas koori.

RKM II 430, 92 (16) < Kursi khk., Keskküla k., Mällu t. (1989)
Tamme- ja toomingakoore tee - kõhulahtisuse vastu, lastele, ka loomadele, näiteks põrsastele.

RKM II 430, 154 (43) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Tammekoore tee - kõhulahtisuse vastu.

RKM II 435, 9 (5) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Sepa t. < Keila khk., Vääna k. (1990)
Tammekoor on kõhuhaiguse vastu.

RKM II 458, 302 (36b) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Toomingas ja tamm on [kõhu] kinnistajad. Neid lasti kuuma veega tõmmata ja joodi, nagu vaja oli.

RKM II 465, 88 (3) < Viru-Nigula khk., Unukse k., Metstiigi t. (1994)
Tammepuu kuort, see oli kõhuhaiguse vastu.

KKI 10, 15 (4) < Mustjala khk., Rahtla k., Nõmme t. (1949)
Kõhulahtisuse puhul.
Vööti tamme pialt koor, kui köht lahti. Keedeti seda ja anti sisse.

KKI 13, 680 < Põltsamaa khk., Lahavere k., Viragu saun (1950)
Kui kõht lahti, süüa mustikaid, juua tammekoortest keedetud vett.

KKI 24, 157 (20) < Vaivara khk., Vasknarva k. (1957)
Tammekuored, kasekuored. Kui kõhud lahti, hea nii loomadele kui inimestele. Palju aitab.

KKI 26, 354/5 (18) < Iisaku khk., Sootaga k. (1957)
Tammekoort on ka võetud haiguste vastu.

KKI 68, 19 (1) < Jämaja khk., Mäebe k. (1977)
Arstimine: kõhulahtisuse vastu on head tammekoore vesi või toomingavesi. /---/

KKI 68, 383 (1) < Jämaja khk., Kargi k. (1977)
Tammekoort on verekusemise vastu tarvitatud; tammekoore vesi on kõhuhädade vastu.

KKI 69, 264 (15) < Viru-Nigula khk., Oru k. (1975)
Tammekoore vesi oli kõhulahtisuse vastu. Antakse luomale ja inimesele sisse. Korjata võib igal ajal, aga tahavad kuivada. Hõõrutakse pulbriks.

Vilbaste, TN 4, 337a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi arstirohuks:
Üts vana tamm ollu, säält üts pulk võtta ja tsüsada hambasse, saab see terves.

Vilbaste, TN 4, 341 (1)f < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: tammekoor

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Tammekoore tee - kõhutõve, külmanud liikmete (koorevannid), külmatõve ja mõnesuguste nahahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 544 (1) < Tartu l. (1932)
Taimede kasutamine.
Tammekoorest saab teed ja koori pannakse vanni jooksva vastu.

Vilbaste, TN 3, 658 (3) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Kõhuhaiguse vastu - kalmujuured, nõgesed, tammekoor, kadakamarjad, kibuvitsa õied, kaseurvad, sibul ja kööme.

Vilbaste, TN 3, 704 (33) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tamm. Kooretee on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 3, 716 (56) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tamm. Kooretee on kõhutõve ja külmanud liikmete parandaja.

Vilbaste, TN 11, 148 (19) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Tamm - kooretee kõhulahtisuse vastu ja nahahaigustele.

Vilbaste, TN 11, 209 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Tammepuust valmistati mitmesugust mööblit, õlleankruid. Tõrusid tarvitavad mõned kohvi valmistamisel.
Tammekoort tarvitati rohuna kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 384/5 (152) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Tamm [Quersus robur L. Harilik tamm].
Juurdelisatud oksad on kahest puust. Nendest peab ühte tammede omanik suvitammeks, sest et see lühemat aega lehti kannab, teist tamme aga talvetammeks, sest see kauem lehtis seisvat.
Tamme valminud vilja nimetatakse tõrudeks.
Tammetõrudest valmistatakse ka kohvi. Olevat hea mõne haiguse (ei tea, missuguse nimelt) puhul juua.
Tammekoore keedist (sisse võttes) peetavat mõne naistehaiguse (ei tea ka, missuguse haiguse nimelt) vastuliseks.

Vilbaste, TN 1, 479 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tammekoored [Quersus pedunculata]. Ummuksis keeta ja teena juua - verevoolamisele.

Vilbaste, TN 1, 484 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tammetõru kohv [Quersus robur]. Rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 906 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Tammekoore pulber kõhulahtisuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 965 (5) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Tamm. Kooretee maohaavade vastu.

Vilbaste, TN 1, 976/971 (12) < Kihnu khk. (1937)
Tamm - tammõ.
Eraldatakse lesktamm, mille lehed seisavad peal kevadeni. Koortega pargitakse merepüüniseid. Koorevesi „valgete“ vastu, paneb kinni kõhu.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.16) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Tammetõru pulber on ninaverejooksu vasta.

Vilbaste, TN 2, 221 (3) < Setumaa, Värska v., Slobotka k. (1937)
Tammekoored keedetakse kinnise kaane all. Tarvilik põletatud haavale.

Vilbaste, TN 2, 260/1 (10) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Tamme- ja pajukoor on parimaks nahaparkimisvahendiks nahavabrikus. Nende leotist on soovitav tarvitada kuristamis-, suupesemis- ja kümblusvees kui vere kinnipanijat, haava ja naha desinfitseerijat.

Vilbaste, TN 2, 283 (21) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Tammetõru kohvi tarvitati verekosutuseks.

Vilbaste, TN 2, 314 (28a) < Kanepi khk. (1929)
Tammekoori tarvitatakse naha parkimiseks. Tammetõrudest tehakse kohvi, mis on hää rohi jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 314 (28b) < Kanepi khk. (1929)
Samuti tarvitatakse tammekoori kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 357 (1) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Endisel ajal tarvitasid inimesed loodusest võetud taimi arstirohuks ja ka värvimiseks, sest siis ei olnud niisuguseid asje poes müügil. Nagu vanade inimeste käest olen kuulnud, et väga palju tarvitati taimi haiguse vastu. Kui keegi omale näppu lõikas, siis ei saadud mitte verejooksu joodiga seisma panna, vaid võeti ämblikuvõrke ja pandi haava peale. Kui mõnel kõht lahti oli, siis otsiti tammepuud, lõigati koor ta küljest ära ja pandi vette. Kui ta keema hakkas, siis joodi saadud vedelik ära ja saadi terveks.

Vilbaste, TN 2, 364 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Kõhuvalu vastu tarvitati tammekoori. Nendest keedeti teed ja joodi ära.

Vilbaste, TN 2, 390 (14) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Tammekoore teed tarvitati siis, kui seedimine pole korras.

Vilbaste, TN 2, 453 < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tammetõrusid tarvitatud rõugete vastu, korjatud tammetõrusid. Siis kui vaja olnud, söödud neid.

Vilbaste, TN 2, 458 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tammekoori tarvitatakse, kui on seest lahti.

Vilbaste, TN 2, 521 (1) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (n) < O. Looring, Velise 6-kl algkooli VI kl õpilane < L. Saulep (1933)
Inimese seest lahtioleku puhul keedeti tammekoore teed. Keedeti ka veel arnikateed.

Vilbaste, TN 2, 629 (1) < Pöide khk., Kõrkvere k. (1931)
Arstimine.
Tammelehed. Noore tamme lehed pannakse siis pääle, kui kusagil ilma haavata valu on. Saarelehed niisama.

Vilbaste, TN 2, 629 (2) < Pöide khk., Kõrkvere k. (1931)
Tammekoored. Tammekoored pannakse jala ümber, kui jala sees valu on.

Vilbaste, TN 2, 639 (XV) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Tammekoored - kasutatav sünnitamisel.

Vilbaste, TN 2, 646 (1) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Taimed arstirohuks.
Tammekoort tarvitati kärnade vastu.

Vilbaste, TN 2, 674 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati taimi kõiksugu tarbeasjadeks ja rohtudeks. Tammekoore teed tarvitati ja tarvitatakse ka praegust suupalaviku arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 693 (10) < Räpina khk. (1930)
Tamme- ja pajukoor on kibeda maiguga. Tema leotist on soovitav tarvitata kuristamis-, suupesemis- ja kümblusvees kui vere kinnipanijat, naha ja haava desinfitseerijat.

Vilbaste, TN 2, 698 (12) < Räpina khk. (1930)
Tamme- ja pajukoore leotist haava ja naha desinfitseerimiseks.

Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 707 (10) < Räpina khk. (1930)
Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

RKM II 83, 538 (82) < Rõngu khk., Elva l. < Tartu l. (1958)
Petseris on suur tamm, annab kolmel inimesel ümber võtta. Selle tamme koor pidi aitama hambavalu vastu ja muude haiguste vastu. Seda ma kuulsin inimeste käest. Nüüd on aed ümber tehtud, ei saa käega võtta, aga mina õngitsesin vihmavarjuga ühe võsu, koort kätte ei saanud.

Vilbaste, TN 7, 146 (14) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Tamme- ja pajukoore teed kasutatakse siis, kui ei ole seedimine korras.

Vilbaste, TN 7, 161 (If) < Räpina khk. (1930)
Ka tammekoore teed joodi läkastava köha ära arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 163 (IIe) < Räpina khk. (1930)
Tamme- ja pajukoorte leotist kurgu kuristamiseks, naha desinfitseerijana ja vere kinnipanijana.

Vilbaste, TN 7, 262 (41) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Tammetõru pulber nina verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (36) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tammetõrud külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (27) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tammetõru tuhk on, kui nina verd jookseb.

Vilbaste, TN 7, 381 (3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
„Tammekoor.“
Noore tamme koort keeta ja selle veega pesti haavu.

Vilbaste, TN 7, 448 (19) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Tamme- ja pajukoore leotist on tähtis tarvitada kuristamiseks, suu pesemiseks ja vere kinnipanijaks haava parandamisel.

Vilbaste, TN 7, 469c < Jõhvi khk. (1930)
Aleksandritee teeb kõhu lahti. Tuleb võtta kamalutäis tammekoori ja pihutäis koirohtu, siis veel vengeliseemneid ja kadakamarju kaks supilusika täit. Siis tuleb keeta neid nelja toobi veega huumuses ja kaua liguneda lasta. Siis aitab see rohi kõige seesmise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 49 (8) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Tammekoored: teed nendest võeti kõhulahtisuse puhul.

Vilbaste, TN 9, 311 (8) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Tammetõru (Quercus sp.) tee on naistehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 9, 322 (9) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Tammekoore (Quercus robur) tee om kõtu vallaoleku vastu.

Vilbaste, TN 9, 519 (68) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Tammekoor ravivahendina Tormas.
Tormas tehti koguja lapsepõlves haigetele kätele ja jalgadele (ka nahahaiguste puhul) tammekoore vanne.

RKM II 364, 109/10 (3) < Nõo khk., Nõgiaru k. < Nõo khk., Keeri mõis (1982)
Mul leemetasid sääred kõvasti. Olin mitu kuud nende pärast haiglas. Ükski rohi ei aidanud. Siis õpetas mulle üks vanamees, kes ise kah haiglas oli, et tee tammekoore leotise kompressi. Hakkasin tegema, varsti võttis sääred kuivaks.

Vilbaste, TN 7, 515 (10) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Tamme- ja õunapuu koorega arstiti paiseid.

Vilbaste, TN 7, 578e < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Haudunud jalgade vastu tammelehti, paisulehti, lambanisa, kirburohtu. Kuuma vee sees.

Vilbaste, TN 7, 610 (5) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Haudunud jalgade vastu tarvitati tammelehti, paisulehte, lambanisa (kuuma vee sees).

Vilbaste, TN 7, 616 (1y) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Tammekoor kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Tamme- ja pajukoort - suu pesemiseks, vere kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Tammekoor - hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (22) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Tamme- ja pajukoor - vere kinnipaneja, haava ja naha puhastaja.

Vilbaste, TN 7, 642 (15) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Tammetõrud köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 648 (a5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Toored tammetõrud - kurgukõrvetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 667 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Heinputke tee kange koirohu ehk tammekoore teega segatult kergendab kõhu vähjatõbe.

Vilbaste, TN 7, 742 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tammekoored.
Tammekoored keedetakse ja juuakse südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 891 (a134, 3) < Nõo khk. (1932)
Kuivatatud tammetõrud kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 6) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Tammekoore vannid on pidalitõve vastu. Peeneks hõõrutud koor pantakse ka mädanditele.

Vilbaste, TN 7, 997 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Vähihaiguse arstimiseks: kalmusejuured, koirohi, heinputke juured, teelehed, tammekoored, kirburohi ja kasekõbjas, kõik segamini ja teeks keeta ja seda teed siis juua.

Vilbaste, TN 10, 265 (3a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Tamm. Tammepuust tehti ka kangakudumissüstikuid. Olid hästi libedad. Rehapulki ka tehti, olid hästi kõvad. Luuvalu või jooksva vastu jalgades tehti tammelehtede vanni. On inimesi terveks saanud.

Vilbaste, TN 10, 265 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Tammekoore teed tehti köha ja astma vasta.

Vilbaste, TN 10, 278 (5a) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Kadrina (end. Vaigar), s. 1914 (1966)
Tammekoorest keedeti teed või koored tehti pulbriks ja tarvitati kõhutõve vastu. Eriti anti põrsastele, kui kõhud olid lahti.

Vilbaste, TN 10, 278 (5b) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Kadrina (end. Vaigar), s. 1914 (1966)
Kui nina verd jooksis, siis tõmmati tammekoore pulbrit ninasse.

Vilbaste, TN 10, 369 (48) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Tammekoore vesi - pasanduse vastu inimesele ja loomale.

RKM I 9, 373 (2) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Haudunud kehaosadele: kirburohi, paiseleht, tamm, vägihein.

RKM I 9, 373 (9) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kondinõrkus: tamm.

RKM I 9, 375 (18) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Valgevoolus: valge emanõges, tamm, angerpist.

RKM I 9, 377 (25) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Südamehaigus: heinputke, maikelluke, piparmünt, põldosi, tamm.

RKM I 9, 379 (5b) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee segatuna koirohu või tammekoortega kergendab kõhu vähjatõbe.

RKM I 9, 385 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Tammekoore tee, 5-10 grammi kuiva koort klaasi vee kohta, 1-2 klaasi päevas mõjub südant tervendavalt, verejooksu vaigistavalt, oksendamise puhul, näärmetõve, põie- ja kopsukatarri puhul.

RKM I 9, 373 (4) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Higistamise vastu: palderjan, põldköömned, tamm.

RKM I 9, 373 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.

RKM I 12, 249 (73) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kõhuvalu, kui kõhust lahti oli, siis keedeti kummeliteed, raskemal korral tammekoore teed ehk tambiti tammekoor pulbriks. Seda anti inimesele kui ka loomale. /---/

RKM I 19, 28 (43) < Iisaku khk., Kivinõmme k. (1984)
Haiguste ravimine Kuremäe püha tamme koorega.
Kuremäe kloostri nunn (umbes 40 a) pakkus 1956. aastal püha tamme koort ja lehti ravimiks, mis pidada ravima igasuguseid haigusi. Küsimusele, kas kreepsu kah, vastas, parandab igasugust haigust, kui teil on ainult usk Jumalasse.

RKM I 19, 100 (146) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Kõhulahtisuse raviks juuakse tammekoore teed.

RKM I 31, 243/6 (1d) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Reumat raviti saunas petrooleumiga. Haige koht määriti petrooleumiga kokku ja viheldi leilis kase- või nõgesevihaga. Kasutati ka kadaka- ja tammevihta. Maril endal olevat olnud ka reuma.

Vilbaste, TN 5, 84/5 (10) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Tamme- ja pajukoor on paremaks nahaparkimisvahendiks nahavabrikutes. Nende koortel on kibe maik, mis maitsmisel kisub ilanaha kokku. Tema leotist on soovitav tarvitada kuristamise, suupesemise ja kümblusvees kui vere kinnipanejat, haava ja naha desinfitseerijat.

Vilbaste, TN 5, 197 (24) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Tammõkuor. Kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 5, 604 (5a) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Tammekoored ja kadakamarjad neeruhaigele. Tee näol (sisse juua).

Vilbaste, TN 5, 604 (5b) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Tammekoori pärasoolika väljatumisel. Tee näol (sisse juua).

Vilbaste, TN 7, 1023 (29) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Tamm - tee verevaesuse korral.

Vilbaste, TN 7, 1026 (49) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Tamm.

Vilbaste, TN 7, 1089 (17) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Tammekoore tee - (ainuke ja õige) kui “valged” jooksevad.

Vilbaste, TN 7, 1112 (3) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Tiisikuse vastu juuakse tammekoore (Quercus) ja ubalehe (Menyanthes) teed.

Vilbaste, TN 7, 1118 (3) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Tammetõrude (Querqus robur L.) tee naistehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1189 (35) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Tammekoor: keedis - kõhulahtisusele, sammaspoolikule.

Vilbaste, TN 7, 1209 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Tammekoore vannisi tarvitatakse külmand liikmete, inglishaiguse, näärmetõve ja pärasoole väljalangemise vastu. Tammekoore teed higistavate jalgade pesemiseks, tulehaavade niisutamiseks. Kaelarakkude aretamiseks sooja kompressina.

Vilbaste, TN 7, 1266 (4) < Lääne-Nigula khk., Velise (1934)
Tammetorud.
Tamm kui traditsiooniline puu eestlaste muinsusajaloos on mänginud osa nii mõnegi võlumisvahendena, mille hulka kuulub ka “kolmiktüru vajutamine”. See on leidnud laialt maad Velisel - Läänemaal. Ka selles ümbruskonnas on sellest kõneldud, nagu Noa-Rootsis niinimetatud “viite nurka rist”, nii on ka see levinenud teatud joontena laiali. Teda tuntakse veel Kullamaal mõnel pool. Ka Lähtrus ja ka õige vähe on sellest kuuldusi Lääne-Nigulas. Tähtsaid ja peaaegu tõe kujul olevaid andmeid omasin mina vaid Veliselt vanakeselt Mirmalt, kes ütles ise end sellega ravinud olevat. Tema kõneles, et sellega ravitud vanasti harilikke paiseid, mis Velisel kõlavas rahvakeeles “kasud” - ka “kasvud”, paiguti ka “kasvejad”. Paised lastud saada kaunis küpseks. Toodud siis tammelt (vanalt tammelt) kolm toru (türu). Nüüd vajutud iga türuga kolm korda ühte paiset. Nii et kolm korda kolm - pääle seda olla kadunud valu kui käega, jutustas vanakene.

ERA II 125, 145 (52) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Kuremäel asuva püha tamme koort võtsid venelased hambavalu vasta.

ERA II 172, 604 (73b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.

ERA II 201, 104 (60) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kollatõbi vastu tehti teed kuivand lambasittadest. Lambasitad keedeti vees ära, kurnati siis vesi puhtaks ja joodi nagu teed. Ka tammekoore tee olla aidand.

ERA II 201, 107 (79) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Sulatüüle pandi vihmavee tilku, mis korjati katuseräästast ja värava küljest. Kui tammepuu põles tules ja ajas otsast vahtu välja, siis see vaht oli ka hea sulatüü pääle panna.

Vilbaste, TN 7, 1112c < Halliste khk., Abja as. (1930)
Tiisikuse vastu juuakse tamme (Quercus) koore ja ubalehe (Menyanthes) teed.
See oleks esialgu kõik. Parkimist tunnevad veel vanemad inimesed. Samuti arstirohud on nende tarkus. Jah! Eks neil oli apteek ja värvikoda metsas.
Austusega

E 9176 (22) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. (1894) Sisestanud USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kihvti vastu. Tammemarju kuivatagu ja jahvatagu ära ja joogu nõnda kui kohvi.

RKM II 360, 369/72 (3) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

H II 24, 229 (257) < Helme khk., Jõgeveste k. (1887-1889)
Varbavalu rohi oli nõgi, rukijahu, aetud tõru, peale ehk varvaste vahele pantud, ja ka saunas vihtumine.

ERA II 170, 695/6 (16a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tamm. Tamme arstirohuline võim seisab temas leiduvas parkhappes. Tamme lehist ja koorest valmistatud keedis pesemiseks ja vannitamiseks on abi tulehaavade, külmunud liigete, mädapaisete, nahahaiguste, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade tervendamiseks ning higistamise vastu.

ERA II 170, 695/6 (16b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammekoore veega mähised on hääd näärmepaistetuse (näiteks kahepoolsete) vastu.

ERA II 170, 695/6 (16c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.

ERA II 170, 695/6 (16d) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammetõru kohvi vähehaaval tarvitatuna on arstirohuks inglishaiguse (rahhiidi), alalise kõhulahtisuse ja verevaesuse vastu.

EKS c, 190 (74) < Rannu khk. (1910)
Kui kivihaigus on. See võtku tammemarju kuivatagu neid ära ja kõrvetagu neid ära, jahvatagu ja joogu neid kui kohvi. See rohi peab avitama, kui tahad.

H II 24, 228 (256) < Helme khk., Jõgeveste k. (1887-1889)
[Hambavalu rohud:] Uisa (mau) kesta küljest võeti natuke ja panti see haige hamba kohale hammaste vahele.
Ehk: Piibupigi, aetud tõru, vitrioliõli, sirgu sitt, mära sitt jne. Panti haige hamba peale.

RKM II 136, 193 < Simuna khk., Rakke (1961)
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

EFA II 17, 92 (13) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Kõhulahtisuse vastu pidi olema tammekooretee.

EFA II 25, 396 (c) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Tammekoore teed joodi kõhulahtisuse korral.

EFA II 35, 145 (2) < Simuna khk., Salla v., Tammiku mõis (end. Laidsalu), s. 1917 (2000)
Tammekoore teed joodi kõhulahtisuse korral.

Vilbaste, TN 7, 477b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kurkide sissetegemiseks kasutati mustasõstra ja tammelehti.

Vilbaste, TN 1, 965 (5a) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
[Tamm] Tõrud kohviks. Lehed kurkide hapendamiseks.

EFA I 26, 17/8 (31b) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Hambavalu korral.
Hästi mõjus noortest tammelehtedest tehtud keedis (mitte tee!), kui seda hoida suus. Ka tammekoorest keedetud tee.

EFA I 38, 30 (18) ja 33 (10) < Tarvastu khk., Järveküla k. (1999)
Üks naine keetis rohtu tammekoorest, see oli kopsurohi ja kui kurk haige. „Purtsi rohi“. Nüüd on ka käinud paljud seda küsimas, aga ei ole enam saada. Üks aine seal tuli tõrvavabrikust, seda ei saa enam nüüd, sellest oli pruun. Kõiksugu maarohtusid ka keedeti. Angiini vastu ka.
„Purtsi rohi“ oli kopsurohi. Seal olid siis kõik sees, tammekoored, männikasvud ja ma ei tea, kas kuusekasvud. Leotati ja keedeti ja alkoholi oli ja rahvajutu järgi seal pidi isegi piss sees olema. Seda joodi sisse, pidi aitama, sellepärast, et nende oma poeg sellega ennast ravis, temal oli keegi vana saksa arst seda [Purtsitammel] õpetanud. Seda pissi ei tea, kas oli oma või võõras, ega seda keegi ei avaldanud, anti pudeliga kätte ja millest ta oli. See on nihukene rahvajutt, et kes teda siis keetis. Mina olen ka teda ainult korra suuga maitsnud. Aga siinsamas see Ilvese Linda, see vist ravis ennast sellega välja, olid ka kopsud.

EFA I 51, 31/2 (1) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
Kuidas saada lahti varbaküünte haigusest.
Kellel on näha, et varbaküüntega on midagi lahti, peab hakkama neid kohe ravima maarohuga. Selleks tuleb teha jalgadele tammekoore vee vanne. Koguda tammekoori (sobivad ka mahalangenud oksad), lõigates neid noaga okstelt maha (hoiduda puu koore lõhkumisest kirvega!), aga sedasi, et koguneks 1/2 kg (sobivad kõik tammekoored, millel peal sammaltki, see maha kraapida). Tammekoored panna keedunõusse ja katta üleni külma veega. Lasta selles seista 1-2 tundi (võiks isegi õhtul likku panna ja hommikul keeta, nagu õpetatud. K. Jõulu), seejärel panna selle veega need koored keema - ajada keema ja siis lasta keeda tasasel tulel üks tund aega. Seejärel kallata koortelt vesi ühte kaussi, koori mitte ära visata: kui neile lisada hiljem uusi juurde, võib veel seda tammekoore vett keeta teistki korda.
Keedetud vesi kurnata kohe pärast keetmist kaussi, pool vett jätta tagavaraks, sest jalgu tuleb tihti vannitada. Kui vesi sellest kausis, kus jalgu vannitate, on jahtunud sel määral, et võite jalad sisse panna, siis leotada neid 20-30 min. Vett ei tasu ära visata, vaid jätta kaussi ja järgmisel korral võib seda soojendada sel määral, nagu vaja (Seda vett võib järjestikku kasutada 6-7 korda.). Varbaid pärast vannitamist loputada (kergelt) ja kuivatada. Neid vanne teha tihti, suvel võib jalgu hoida ka jahedas, soojendamata tammekoorevees. Vahepeal lõigata küüsi ja kergelt puhastada (puhta puutikuga, kui vaja). Kui nii olete vannitanud jalgu üks kuu aega, siis näete, et need on hästi paranenud. Vannitamist jätkata, kuni haigus kadunud. Suvel anda jalgadele päikest ja liikuda nendega hommikuses kastes õuerohu sees. Pesta hoolikalt (pesupulbritega) sokke ja kõik jalanõud põhjalikult läbi ja kuivatage päikesepaistel. Tammevett tuleb keeta 3-4 korda. Hoiduge jalas kandmast kunstlikust kiust valmistatud sokke (nailon j.t), kandke ainult puuvillaseid sokke suvel ja talvel samuti, ent külmal ajal ka villaseid. Ravida on parem suveajal, ent kui tammekoort olete saanud, siis ka talvel. Jalgu pesta ka pärast vannitamist laupäeviti, kasutades seepi ja harja.
Sellise õpetuse sain ühelt nõialt, kes andis juhtnööre, kuidas küünehaigust ravida. Ta oli 80-aastane ja palju haigusi ravinud. Elas Tänassilmas, kuid nüüd juba manalas.
Tean ka seda, et küünehaigusest on saadud lahti ka nii, et kui seda haigust märgatakse, kohe panna küünte alla ja haigele kohale briljantrohelist, umbes 2-3 nädalat, kuni see haigus on kadunud.
Need tänapäeva rohud on ülikallid ja nende kasutegur küsitav. Tabletid võivad mõjuda organismile kahjulikult - teevad muud häda ja see on veelgi hullem.
Soovitan vahel pesta jalgu kummelivannides (hoida jalgu sees), kui tammevanni alati ei tee. Kummel on abiks kõigile meie hädadele.

Vilbaste, TN 7, 617b < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Pähklapuu pähklid söömiseks.
Tamm: tõrud kohviks, seale toiduks, igasuguseks mööbliks.
Lepp: koor vileks, pasunaks; singi, vorsti, silgu suitsetamiseks.
Toominga marjad söögiks, viina sisse. Vaher magus mahl joomiseks. Kask: tarbepuuks, magus mahl, oksad luuaks, koor pasunaks.

Vilbaste, TN 9, 348 (2) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Tamm - koorest nahkade parkimisel. Lehed kurkide soolamisel.

Vilbaste, TN 9, 69a < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Ravimtaimeid.
Tammekooreteed joodi kõhulahtisuse korral.

Vilbaste, TN 1, 247 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Taari sisse pandavad taimed.
Igas talu tares on taar. Tarvitatakse suvel soojapäevadel kui heina ehk põimu ajal liha enam ei ole, neid võetakse leiva kõrvaseks pärnuräimi, tallinnakilusid, peipsi tinte ehk oma järvest kalapoegi ja vedela toiduna taari peale ka söömavaheaegadel kus helde peremees seda lubab. Ihne ja ahne peremees käsib sulasel kraavist juua, üteldes: “milles sei nii palju soolast kala kui joogijänu tuleb!”
Taar aga ei seisa mitte nädalat värske ja hea, vaid pealt hallitab ja läheb halva maiguliseks, suve ajal. Pandakse rohud, selle kohased taimed sisse; seisab kauem! Kuidas taari tehakse? See on igas talus isesuguse retsepti järele.
Taar seisab suvel soojal ajal kauem värske ja heamaiguline kui vaksapikkune ladvaots pälünaid (koirohi - artemisia) õitse ajal kuivatatult, sisse panda. Ehk kolm õit sookikkaid (sookailud) pange vee kohta.
Neid korjatakse suvel ja kuivatatakse vilus, hoitakse pööningul katusesarikal ka talve tarvituseks.
Pääle nende veel kõvemaid viljade terasid, nagu rukki-nisu-odra-kaera-herne-oa-tamme tõru-kadaka marja-kuivatatud õunade kildusid. Kõrvetamise abinõud kas kohvi-brenner ehk paapõhi. Jahvatatakse kohviveskil.
Pühade aegse ja pidude-talgute taari sisse pandakse lisaks sügisel otsitud ja korjatud humala õiisi. Humalaid kasvatakse marjaaias ehk otsitakse orukallastelt kus nad metsikult kasvavad.
Igaaasta aga ei saa humalaõiied (käbid) valmiks nad kardavad hallaöiid. Tänavu on 1934 iseäraline aasta, mill suuremaid halla öiid pole olnud senini 19.XI.
Kevadise mahla aseaineks keedetakse pähnapuu (pärn - lõhmus) urvaraagusid ja oksakooresid, vahtra urvasid sekka lisades; saab parem kui paljasvesi.

Vilbaste, TN 11, 81 (2) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Tamme puu. Tamme puu tõrudest mõned tegema kohvi ja koorest suama ea park aine, nahku parki.

Vilbaste, TN 7, 164 < Räpina khk. (1930)
Mustasõstra, kirsi ja tamme lehti tarvitakse kurkide hapnemise juurde - ajavad ennem hapnema. Ka pannakse sinna tille, mis annavad hää maitse.

H I 9, 41 (15) < Viljandi khk. (1897)
Võililli juurdest ja tamme tõhvatest tehakse ka kohvi, mis üsna maitsev on. Võililli juured on sigurate ja tamme tõhvad kohviubade asemel.

Vilbaste, TN 7, 166 < Räpina khk. (1930)
Vanasti ja ka praegu tarvitatakse kirsi, mustasõstra ja tamme lehti kurkide soolamiseks. Noortest ohakatest, oblikatest ja nõgestest keedetakse suppi.

Vilbaste, TN 10, 489 (22) < Väike-Maarja khk., Assamalla (1965)
[puud]
Tamm (tamme tõrudest valmistati kohvi).

RKM II 254, 346 (80) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Tammetõrusid korjati, kuivatati ja siguri asemel pandi kohvi hulka. Poest osteti naturaalkohvi (ilma kõrvetamata) [tol ajal müüdi röstimata kohviube]. Tammetõrusid kõrvetati sinna juurde. Kõrvetati siguriprenneriga (penner saksa keelest laenatud sõna). Äris oli müügil kohviveski metallosasid, [puu osad tehti ise].

H II 26, 679 (6) < Suure-Jaani khk. (1889)
Kui ema oma tütreid ruttu mehele tahab panna, siis peab ta neid lapsepõlves tammevihaga vihtlema.

ERA II 276, 610/11 (17) < Karja khk., Pärsamaa v., Purtsa k., Mäe t. (1940)
Pähkel-käimisele väga sarnaneb ka tammetürude kogumine. Türud lähtvad loomatoiduks. Esiti olla küll türudest kohvi tehtud. Türud kõrvetud ja jahvatud siis peeneks. Türusi söövad sead, lambad ja lehmad. Vanasti aetud sead ikka metsa turule. Turul käisin ise ka möödunud sügise. Türusi korjatakse puude alt maast. Nopitakse korvi sisse ja kallatakse kotti. Kodus kuivatakse türud ahju pääl ära. Viiakse veskele ja lastakse jahuks. Kuid antakse sigadele ka tervelt ede. Turud pidade sea väga rammusaks ajama.

ERA II 288, 259 (17) < Tallinn l. (1940)
Eks ole ka seentel oma hea koht olnud leivajätkuks kui ka leivakõrvaseks. Kui on siguripuudus, võib ka võilillejuuri siguriks tarvitada, tuleb seda sammuti kui sigurid leigata ja puhastada ning kuivatada. Ja tal on siguri maik. Tammetõrudestki olla leivale lisa tehtud: tõrusi olla kuivatatud, jahvatatud ja tõrude jahu lisatud leivajahude hulka.

RKM II 21, 104 (23) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Tamm - koore tee olla eä kõhuvalu rohi, kui kõht lahti, koore keedis olla paistetuse ja kaela aigus vaste; vanaste arstitud sellegä.

Vilbaste, TN 7, 624/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

RKM II 160, 13 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Luuvalu või jooksva jalgades. Tammelehtede vanni teha. On inimesi terveks saanud.

Vilbaste, TN 1, 976/971 (12a) < Kihnu khk. (1937)
Tamm - tammõ. Lapsed küpsetavad söögiks tõrusid. Lehti kurkide hapendamiseks.

ERA II 260, 206 (215a) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Tammelehed on vajalikud kurkide hapendamisel. Tammetõrusi korjatakse sügisel suuremal arvul. Ärakuivatatult valmistatakse neist kohvi. Sigadele antakse tammetõru jahu, kui ka tooreid terveid tõrusi.

H II 60, 715/6 < Vastseliina khk. < Setumaa (1897)
Nüüd käänäme juttu taimõdõ pääle.
Kogoni pühäs puus arvasõ naa tammõ, mis nii mitmõlõ hädäle, uma koorõ, kui sisuga. Tammõ nuor-puu om lastõ arstmisele, üts tarvitatav ja tervüse-andja puu. Vana-tamm om uma koorõ poolõst, suur sisemädse valu vahändäjä, kui timä kuort keedetäs, tuod liemi juvvas. Timä kuor, nii sama kuivalt juvveh ja süvveh, om suur abi, hamba valu vasta.
Nii näütüses om Petseri-mastera, p. Maarja keriku ümbre olõvah uibu-aijah, nimelt üts "pühä-tamm", kost kõik hamba halulise, tammõ kuort haardma ja purõma käveq. Mastera valitsus naas tuod tähele pandma, et tammõlõ liiga tetäs, ja ta nii viisi arr kuivatas, surmatas ja ta lask korgõ, pistülise aija "pühäle tammõlõ ümbre tetä. Nii sama pidävä naa kuusõ puud pühämbäs, kui muid puid, ja armastasõ õks sinnä ummi lautsi-puid rijä.

RKM II 382, 438 (17) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Hambavalu puhul hoida kumeliteed suus. Oli legend Petseri kloostriaias kasvava tamme kohta, et tükike koort hambaauku võtab valu. See vaene tamm oli peaaegu paljaks kooritud, niipalju kui koorida ulatas. Ekskursioonil olles võtsime ise ka tükikese koort. Oli kohe võimalus tagasisõidul proovida, kuid ei aidanud midagi. Hiljem nägin, et tammele kloostriaias oli aed ümber tehtud, ei ulatunud enam.

RKM II 338, 346 (2) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Sammaspoolikuks hüüti nahal karedat sügelevat kohta ja üteldi, et see on maast hakand. Sel puhul määriti ikka maavitsa marjadega. Need on punased pohlast suuremad marjad ja kasvavad kivivarede lähedal rammusas maas. Selle maast hakand haiguse vastu aitas ka veel takjajuure veega pesemine ja haigele kohale kompressi peale panek. Abi oli ka paakspuu ja tammekoore leotisega pesemisest. Määriti veel krookslehe teega haiget kohta.

ALS 1, 102 < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tikri t. (1930 a.-ni Grünthal) < Anna Mätlik, 70 a. (1928)
Kõht lahti. Siis anti tammekoore ja kataka vett sisse. Tammekoori ja katakaid keedeti veega katlas ja sedamoodi saadi nende vett.