• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Mänd

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• palavik
• kärnad
• kopsupõletik
• krambid
• köha
• roos
• luuvalu
• vistrikud
• paise
• nahahaigused
• närvihaigus
• sammaspoolik
• nikastus
• koduparasiidid
• mädanev haav
• uriinipidamatus
• profülaktika
• kasvajad
• põrutus
• tiisikus
• haav
• pistja
• liigesehaigused
• läkaköha
• külmetushaigused
• liikmehaigused
• haudumine
• rinnahaigus
• kõhuhaigused
• paistetus
• kurguhaigus
• jooksva
• voolmed
• muljumine
• käehaigus
• kõhuvalu
• lõikehaav
• nohu
• lööbed
• kae
• hingamisteede haigused
• astma
• kopsuhaigused
• neeru- ja põiehaigused
• bronhiit
• valu
• haigus määratlemata
• närvipõletik
• umbes
• vana haav
• peavalu
• rabandus
• tedretähed
• reuma
• kollatõbi
• kaetus
• sarlakid
• sügelised
• seljavalu
• värske haav
• põletushaav
• seedehäired
• hingeldamine
• unehäired
• tuulerõuged
• lõhenemine
• kuresaapad
• konnasilm
• hambahaigused
• jalahaigus
• lastehaigused
• hambavalu
• kõrvahaigused
• kurguvalu
• soolatüükad
• riis
• gripp

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• harilik mänd Pinus sylvestris

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 18, 238 (14) < Tallinn l. < Kullamaa khk. (1895)
Köha kaob siis ära, kui keedetud piima juuakse, kus sisse männavaiku on tilgutud.

H I 5, 582/3 (7) < Kolga-Jaani khk. (1894)
Tiisikust arstida. Kui männid õitsevad ja õied vähe tolmama hakkavad, siis neid õisi korjata, vilus kuivatada ja seda teed (kas sukruga ehk koguni koorega) aga nii palavalt juua, et ta aurab, ja juues nii sügavasti hinge sisse tõmmata, et aur kopsu sisse läheb. Paar korda päävas ja nõnda 2-3 kuud juua.

H II 46, 880 (6) < Ambla khk., Tapa (1894)
Tiisikuse vastu keedetakse kuuse, männa ja kadakapuu kasude vett, kusjuure ka veel lusikatäis hanerasva lisatakse. Siis seda segi sisse juua; ka saarepuulehe tee olla hea.

H II 46, 881 (12) < Ambla khk., Tapa (1894)
Kollatõve vastu võeti kuuse- ehk männapuu vaiku sisse.

H IV 4, 627 (11) < Rõngu khk., Uderna k. (1887)
Kevadel võta noort rukkiorast ja pedaja- ja kuuse- (männi-) kasusi, keeda hästi pudrus ära, sellega võid niisugusid haigusi määri, kus on mulgud keha sees ja mädaneva. Saab terves.

E 872 (1) < Käina khk. (1893)
Hiiumaal, Kõrgesaare vallas, Pangsi külas oli 3 aastat tagasi veel üks vana männapuu. (Pühaks männaks hüütud.) Selle alla toonud mitmed haiged vanal ajal ohvriandisid, enemiste vaskraha, mida sinna maa sisse ära mateti. Võetud siis männa pealt sammalt, kellega haige ennast suitsetas. Männa alt võetud mullaga hõeruti pahasid paiseid.

E 17191 < Rõuge khk., Oina veski (1895)
Ärapõlenud haava rohi. Võtta:
1. Suguperast kuuse- ehk männikasvusid (noorelt).
2. Haput koort paar lusikatäit.
3. Tükikene vaha.
Keeda pisut aega veikse tule peal ning määri peale, kui on juba jahtunud.

E 19629 (526) < Rõuge khk. (1895)
Tiisikuse vastu on männapuu kasud väga head (nende tee).

E 39599 (7) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
[Pikalisele köhale pruugitakse]
Noore kuuse- ja männakassusid ka keedetakse.

E 42180 (10) < Rakvere khk. (1901)
Paiseid arstitakse nii: Võetakse kirju äärdega taldrek, pannakse selle sisse külma vett ja kolm männipuu sütt ning kaabitakse sinnasamasse vette vaskraha küllest vaske. Paisetes haige viiakse saunalavale ja teda viheldakse siis selle veega.

E 46000 (1) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Kui on tiisikusehaigus, siis kuive männikäbisid võtta üsna rohkesti, neid keeduriista sisse panna, ummukses keeta, seda vedelad teed siis hommiku enne sööki üks kohvikruusitäis või ka pool toopi ära juua, õhtu niisamma. Kaotab tiisikusehaiguse.

E 48937 < Torma khk., Avinurme (1913)
Neljas tiisikusevastuline rohi on männipuu õied; korjata neid kevadel enne tolmamist, siis kuivatatult kindlas kohas hoida ja nendest teed keeta, mida nii kuumalt kui võimalik mitu korda päevas juua, võib ka vähe suhkrut juurde võtta, kui muidu viha on; ka seda kuuma tee auru sisse hingata. Need õied kannatavad teekannus mitu korda kuuma vett pääle kallata ja tõmmata lasta, nii kanged nad on, enne kui nad kõlbmataks lahjenevad.

E 53815 < Vigala khk., Nurtu k. (1923)
Haavade arstimine ja õlle ~ viina viha eest hoidmine.
Plaastrit keedetakse männivaigust ja segatakse sellele keetmise ajal meevaha, magedat võid ja rasva hulka. Mõni paneb plaastrile veel õlut ja viina hulka. See hoiab haava hukkaminemise eest, siis kui õlut ja viina juuakse. Muidu läheb haavale õlle ja viina viha sisse.

E 56660 (5) < Tallinn l. (1926)
[Tiisikus]
Korja männiõisi, kuivata ära, tee seda teeks. Keeda ummuksis et aur välja ei lähe, ja joo seda tee asemel kolm korda päevas. Ja männikasudest tehku vannid, katku ennast, mingu riide alla, olgu nii kaua, kui ära jahtund, siis pangu riidesse.

E 56675/6 (117) < Tallinn l. (1926)
Kui jalg on ära löödud ja haige koht hakkab vett välja ajama, siis tuleb võtta männijuurikad, mis hästi vaigused on, need juurikad tulevad keeta ära puhtas emaileeritud nõus vee sees, keeta tuleb umbes kaks tundi. Kui ära keend on, tulevad laastud välja korjata ja järeljäänud plaaster panna haige koha peale.

E 60800 (38) < Väike-Maarja khk. (1927)
Tiisikusehaigust arstitakse männikasvuteega, ehk juuakse poisikese kust.

E 8° XII, 24 (63) < Räpina khk. (1932-1933)
Haava arstimiseks võetakse männilt vaiku ja pannakse seda nartsuga haavale.

E XI 56 (149a) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
Kui kellelgi tiisikus, võetagu noori männikasvusid, pandagu patta, valatagu vett peale ja keedetagu tükk aega. Kui vesi pärast keetmist jahtunud, joodagu seda vett. Muidugi mõista ei mõju ühe- ega kahepäevane männivee joomine, vaid seda joomist tuleb nädalite kaupa jätkata.

EKS c, 47 (12) < Torma khk. (1892)
[Jooksjatõbe vastu] tehakse ka sipelgapesast vanni, ka männaokastest.

EKS c, 117 (8) < Tartu l. (1912)
Abi tiisikuse vastu olla hää rohi, kui kevade männid noori kasusid ajavad. Võetavat noori kasusid, keedetavat neid mee ja värske või seguga. Joodagu seda seguvett päeval 2-3 korda.

ALS 6, 126 < Sangaste khk., Sangaste v., Hiirepiksi t. (1934)
Mädahaava puhul panna pääle männi-, kuusekasvude, rukkiorase ja searasva keedise segu.

ALS 6, 248 < Karula khk., Karula v., Iigaste as. (1934)
Torkehaava puhul rukkioras, sookikkad, männakasvud ja mesi segi keeta veega ja haavasse jahtunult kallata.

ALS 7, 186 < Viru-Nigula khk., Pada v., Satsu k., Laiamänni 5 (1934)
Tiisikuse vastu männivõsude vett linaseemnekeedisega sisse anda.

ERM 151, 93 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Männitõrv. Nahahaiguse ja paistetuse rohi. Paksu plaastrina haige koha pääle panna.

RKM II 451, 454 (58) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Männi- ja kuusekasud, kevade vanni teha - luuvalu vastu.

ERA II 27, 546 (38b) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk., Vasalemma k. (1930)
[tiisikuse vastu] Männikasvude tee.

ERA II 27, 546 (39) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk., Vasalemma k. (1930)
Jooksva vasta: vanni teha männikasudest ja nõgesejuurtest.

ERA II 27, 585 (12) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Jooksva vasta mädarõigas sisse võtta ja mänd, takjas, sookaerad vanniks.

ERA II 77, 260 (27) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Jooksva. Noore männikasu vanni teha.

ERA II 134, 411 (6) < Saarde khk. (1936)
[Koduseid arstirohtusid on tarvitatud]
Männakasvude keedist tiisikusehaiguste vastu.

ERA II 42, 283/5 (2) < Kärla khk., Kaasu t. (1932)
Laguja (sammaspool? [Küsimärk üleskirjutajalt]). Võetakse männivaiku, natuke sibulat, vaha, ploomirasva, võid, keedetakse segi, pääle määrida.

ERA II 79, 133 (8) < Pärnu l. (1934)
Roos. Toores männakoor, höövle peal ära kratsida koor ja seda toorest koort roosi peale panna.

ERA II 83, 249 (27)b < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Noored männikasud keeta ära ja juua seda vett, olla väga hea tiiskuse vastu.

ERA II 113, 591 (35) < Saarde khk. (1932)
Kui pisted piha või õla sees, missugust haigust vanade inimeste juures õige sagedaste ette tuleb, siis olla selle vastu rohuks noored vaigused männakäbid, mida pidavat hoidma valutava koha pääl. Männakäbid tulevad korjata sellel ajal, kui kuu parajaste täis saab.

ERA II 129, 661/2 (62) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1936)
Noorte mändade kevadised noored kasud korjatakse ja keedetakse tiisikuse ja rinnahaigetele: kui haigus alles hakatusel on, siis mõjub männivesi heaste.

ERA II 134, 436 (23) < Saarde khk. (1936)
[Tiisikus]
Pääle maa-arstide nõidumise, mis enam salaja sündis, joodeti tiisikuhaigele männaokkateed ilma suhkruta.

ERA II 135, 403 (20) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Männikasude teed jõid tiisikuhaiged ja tuppa toodi männioksi, kus oli rinnahaigeid.

ERA II 141, 106 (71b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Köha vasta keeta männiõisi või -kasusid.

ERA II 141, 382 (79) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Männaõied on tiisikuse ja rinnahaiguse vasta.

ERA II 148, 309 (7)b < Rapla khk., Raikküla v., Pühatu k. < Märjamaa khk. (1937)
Ka noorte mändade kasudest tehtud vann on hea jooksva vastu.

ERA II 167, 180 (43) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
Männa (Pinus silvestris) kasvud - köha vastu väga head, kui neid koguda noorelt. Kuivatada ja tarvitada teena. Võib võtta rohkem, eriti kui karta tiisikust. Tee teeb rinnad kergeks ja puhastab.

ERA II 167, 181 (46) < Järva-Madise khk. (1937)
Karpal, islandi sammal (Cetraria islandica) tarvitetakse köha vastu, keedetakse teed, viha, tarvitetakse ka koos männikasvudega. (Lehtmetsa)

ERA II 167, 281 (13) < Kose khk., Triigi v. (1937)
Ka männivaik olnud tuntud ravim, kurguhaiguse puhul võetud palavat männivaiku tulise viina või piirituse ja puskariga.

ERA II 168, 653 (59) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Männakasude söömine ja nende tee aitavat rinnahaiguste vastu, nendega hautamine ja vannid olla ka tervisele hääd.

RKM II 1, 488 (3) < Kihnu khk., Lemsi k. (1948)
Männäkasu vanni kästi kua tehä juoksva vastu.

ERA II 193, 581 (53.7) < Põltsamaa khk., Kose k. (1938)
Kui rähn on männipuusse augu raiunud ja orav käbi sinna sisse kukutanud või on see ise juhuslikult sinna sattunud, siis selline käbi on suurimaks hambavalu rohuks, millega tuleb vajutada valutavat hammast.

ERA II 196, 44/5 (621c) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
[Haudumist arstitakse...]
Võib ka männitõrvaga määrida. Varnitsaga ja poomõliga.

ERA II 199, 484 (14) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (1939)
Männikasudest tehti teed, siis see pidi aitama, kui kopsud olid haiged. Männi okstega ehiti talvel rehetuba ja kambrit, kui olid pulmad või muud pidud. Mändisi toodi ka talvel kitsedele närida.

ERA II 203, 280 (57) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Mänd.
Männakasvusid tarvitatakse arstimise otstarbeks, milleks keedetakse männikasvudest teed või süüakse kasvusid niisama ilma keetmata.

ERA II 203, 280 (58) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Männivaiku tarvitatakse haavale panemiseks, et takistada mustuse ligipääsu.

ERA II 203, 390 (22) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Tiisikushaiged pidavat tarvitama männikasvudest keedetud teed.

ERA II 203, 399 (56a) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Tiisikuse ravimiseks tarvitatakse männikasvudest keedetud teed.

ERA II 205, 404/5 (11) < Tallinn l. (1939)
Männakasu tee on hea köharohi.
Männapuu kasud keeda kuida tahes ära, aga tuleb kaane all keeta, seni kui vesi kupale, see on vahutama hakkab. Siis võta tulelt ära ja joo seda keedist, see on mitmeid aidanud.

ERA II 266, 140 (314) < Simuna khk., Salla v., Tammiku as. (1939)
Varvaste haudumise korral määriti varbaid männitõrvaga, siis veel üheksama lehed hõõruti puruks ja pandi varbavahele, ka paiselehed.

ERA II 279, 185 (20) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Männikasvudest tehakse jooksvahaigetele vanni.

ERA II 279, 186 (2) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Pagari as. (Hallik) < Leena Saareväli, 73 a. (1940)
Tõrva [s.t. vaiku] korjati siebi hulka, keedeti tõrvaseepi. Astjad, mis jooksma hakkasivad, panime ka tõrvaga kinni. Haava pääle panna puhast klaari tõrva, siis parandab. Haudund kohtadele pandi männitõrva. Talvel, kui puid lõikavad, siis on kõige parem tõrva korjada.

ERA II 283, 151/2 (35) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Iru vndk. (1940)
Jooksva vastu peab aitama sie, kui teha kümme vanni järgmiselt: igasse vanni panna kaks supilusikatäit rohelist siepi, 2 supilusikatäit männiekstrakti, 1 supilusikatäis tink- või nuuskpiiritust ja üks lusikatäis kampuse- (kampferi-) piiritust.

ERA II 292, 264 (11) < Kose khk. (1941)
Kaet kõrvaldatud ka järgmese rohuga. Kevadel enne ööbiku tulekut, pilves, kuid mitte uduse ilmaga korjati maa-aluseid männajuuri, suvel enne heinaaega maaroosi (maaroosiks kutsutakse ketsaste lehtedega umbes 1-1½ jala pikkust, senise õitega taime, kasvab niisketel metsanurkadel). Maarjapäeval hõeruti see (enne muidugi kuevatades) puutõrvaga ja kasemahlaga salviks. Seda segu peale pannes võtnud kae jõuluks silmalt nii, et joulujouku (vorsti) saand juba kahe silmaga süüa.

ERA II 285, 19 (18) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Noored männi kasud on tiisikuse haigetele rohuks, kasvud keedetakse ja juuakse seda vett.

ERA II 191, 526 (238)b < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
[kopsuhaigele] Männikasvudest tied tehti.

E 55158 (1) < Pühalepa khk. (1924)
Meelses oli suur mänd, kuhu raha pandi ja paiseid muljuti. Ka oli Meelses püha pärn.

RKM II 24, 495 (126) < Viljandi khk., Viljandi l. < Kõpu khk., Kõpu v. (1947)
Ku jalad ära on haudund, siss võetse noorel männal mähki ja pannasse seda pääle, sii võtab kah jälle tagasi.

RKM II 49, 329 (8) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Rinnahaiguste vastu on hea kevadel korjatud noortest männikasvudest tee.

RKM II 53, 461 (5) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Kevadel korjatud noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste vastu.

RKM II 53, 502 (4) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Kopsuhaiguste puhul tarvitati ubalehte, põdrasambla- ja männiurbade teed. Samuti tehti kobralehtedest. See kuivatati, hõõruti puruks, segati meega ja tarvitati.

RKM II 72, 122 (4, 5) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Kopsuhaiguste puhul joodi männiurbade, põdrasambla ja ubalehtede teed.
Samuti kobralehed kuivatati ära, hõõruti pulbriks ja siis koos meega söödi.

RKM II 81, 256 (13) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Hautamine katusesamblaga.
See on joosva vasta. Tali valdas mina nägin ja olen isi ka teinu. Suur puuvann olli, sammal toodi õlekatuste päält rihaga maha, vee sees pajas aetaks soojaks, jusku samlapudru sisse lähed, üleni pantaks inimene samlatödi sisse, kasvõi kaelani. Ikki järjest sooja vett juure, lina on inimesel ümmer, et sogaga kokku ei saa. Kui ära on hautanu, tuleb välla, romane lina ümmert ära, kuiva riiete sisse ja asemes teki alla, niikauas, kui ära jahtub. Katusesammal ja veel leesikad või tuhkpoolgad ja männakasud kokku panna, see on kõige parem joosjahaiguse vasta.
Mina põle küll näinu, aga võibolla, et mõni on kõrva ka hautanu. Aga inimest, seda ma nägin. Suur vann olli, puuvann. Kellel väega (= vaja) olli, viis aga jälle.

RKM II 90, 160 (19) < Tallinn l. < Märjamaa khk., Riidaku k. (1959)
Tiisikuse vastu on hea hobusepiim. Ka on hea kuuse ja männi noored kasud, kasud keedetakse ummukses, seda vedelikku võetakse sisse õlleklaasitäis.

RKM II 90, 162 (25) < Märjamaa khk. (1959)
Kui laps alla kuseb, siis ahuluuaga last peksa, peab olema männeokstest tehtud luud, muud oksad ei aita.

RKM II 91, 679 < Võnnu khk. (1959)
Männikasvude tee oli tiisikusehaiguse rohi.

RKM II 91, 384/5b < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
[---] Kui käsi või jalg paistetas ja mitmel muul puhul kisti kuri veri välja. Ravitaimi enamasti leotati viinas, nagu kaseurvad, männikasvud, tedremarani juured, ei ole nimesid meeles, ühed väga sarnased pohlavartega, kasvavad metsas liivanõmmel, muruhena viisi latakas.

RKM II 91, 688/91b < Võnnu khk. (1959)
Tiisikusehaiguse rohuks pidi tehtama põdrasambla teed, nõnda, et samblad lasti hummuses ära keia, mida siis haigele juua anti. Ka oli hää, kui haige hingas männiokste lõhna sisse, männioksad pidad muidugi värsked olema.

RKM II 91, 695/6b < Võnnu khk. (1959)
/---/ Kõrvavalu puhul puhuti kõrva sooja hingeõhku ja pandi kõrva urakli lehti, mis olivad ühed puttilille lehed. Ka tehti nõnda, et aeti üks kivi pliidi all või ahjus kuumaks ja valati tema pääle tõrklusõli, mis olevat männikasvudest tehtud, mis oli siis vist männikasvude tee, ja pandi siis kõrv, mis valutas, siis selle auru pääle.

RKM II 92, 279 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Hingeldamise puhul joodi kadakamarja taari või männikasvu teed. Alkoholi ei tohtinud tarvitada.

RKM II 111, 52 (145) < Pöide khk. (1961)
Jooksva vastu tehakse männiokste okaste vanne, samuti sõnajalavanne.

RKM II 108, 423 (18b) < Tori khk., Sindi l. (1961)
Väga hea mõjuga olevat olnud ka enese uriini joomine ja noorte männikasvude söömine [tiisikuse puhul].

RKM II 106, 143 (35) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Männikasud võis panna tuorelt. Aga tagavara kaa. Kuivadeti. Agädas mitte. Suajas. Siis sai pienest teha. Sie on kopsuhaige tie. Ja vannid on hiad juoasivale. Suur potska, et saab istuda. Ülä vierand tunni ei kannata, siis lähäb pia uimasest. Riide piab ülä pia õlema, et sie äur, et seda kaa hingad sisse.

RKM II 106, 120/2 (25) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Tiisikus. /---/ Siin Kohtlas üks mies jõi enese tervest. Männikasvu tie. Kevade vara nuared kasvud kõrjeti. Võis kõhe nindasamate panna kieva vie sisse, nagu tie tõmmas. Tehti ikke, et õli hia mõru, seda juadi. Nüüd ütlävad, et on hia kuerarasv. Suladetud kuerarasva tielusikaga. Kitsepiim pidi hia õlema. Aluemahla imeti. Kõhe nindasamate, vai siis õlid alueõksad piirituse sies, seda siis võeti enne süämist. Linnumagusa süädi. /---/

RKM II 111, 159 (505) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Reumale on head männikasvude kuumad patid ehk vannid. Vette tuleb ka veel soola panna.

RKM II 111, 172 (577) < Kaarma khk., Kingissepa l. < Kärdla l. (1961)
Männivaik lahustada piirituses. Võtta keeva vett pool teeklaasi. Lahustatud vaiku piirituses tilgutada ~20 tilka kuuma vette. Segada teelusikaga. Vaik kämpub uuesti ümber lusika, kuid vesi muutub piimjaks. See vedelik ära juua - hea vahend külmetuse, kurguhaiguste, palaviku vastu.

RKM II 111, 532/33 < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Pakatamisi (lõhenemisi) nahal on ravitud nii, et on ära lõigatud haava servadelt paks nahk ja pandud haavale nartsuga kadakarasvaplaaster; ka searasva ja männivaiku kasutatud pakatamishaavade ravimina.
Vahemärkus kogujalt.
Kadakarasv on kollane sültjas kadakavaik, mis kevadepoolsel suvel kadaka tüvest välja imbub, peamiselt vihmasajule järgnevatel soojadel päevadel.

RKM II 111, 560 (1) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Visalt paranevale haavale pandi männivaigust, kollasest seebist ja searasvast valmistatud plaaster.

RKM II 126, 158/9 (3) < Kaarma khk., Kingissepa l., 21.juuni tn. 10-4 (1961) Sisestanud USN, redigeeris Tuul Sarv 2008
Arstirohi kärnade vastu. Tuleb võtta männivaiku, sea ploomirasva ja meevaha ühesuurused portsjonid, kusjuures rasva võib teistest pisut rohkem olla. See tuleb sulatada ja soojalt puhastada läbi marli. Kui ära jahtub, tekib paras salb, millega määriga kärnu.

RKM II 146, 67/8 (15c) < Jõhvi khk., Järve k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1961/2)
Männikasud ja kadakamarja tie ka on tiiskuse vasta.

RKM II 147, 58 (41b) < Häädemeeste khk., Kägiste II k. (1962)
Ikki peeti männaõhust lugu ja kuuseoksad panti lae vahel ju hää õhu pärast. Päävalu pärast toodi kuuseoks, panti paku pääl, nii kaua tambiti, ku vesiseks läks, panti pääl ja võttis valu ära.

RKM II 147, 58 (41c) < Häädemeeste khk., Kägiste II k. (1962)
[Ikki peeti männaõhust lugu ja kuuseoksad panti lae vahel ju hää õhu pärast.] /---/ Kopsuhaiged käisid männaõhus jalutamas.

RKM II 158, 433 (142) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Tiisikusele olid ka maarohud. Männakasu teed tehti.

RKM II 158, 434 (147) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Köha vastu on männakasvu tee.

RKM II 159, 61 (3a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Hingamisteede haigused. Männikasvudest valmistati keedis. Aitas hästi.

RKM II 160, 23/4 (12c) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
[Tiisikus.] Männitõrv, vedel kui linnumagus, neelati alla.

RKM II 160, 207 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Köha. Vend oli läkaköhas. Ta saadeti 30 km kaugusele karja ja seal paranes ilma arstimiseta. Teine õhk pidi terveks tegema. Seal oli männimets, mis ka hea oli. Männikasvu teed joodi köha vastu.

RKM II 160, 243 (83) < Väike-Maarja khk., Pandivere k. (s. Kirk), s. 1882 (1961)
Tiisikus.
Männi väikesed oksad teeks teha ja kuusetõrva sisse panna.

RKM II 169, 402 (605) < Sangaste khk. (1963)
Kevade vara nopitud männikasvusid. Kuivatatu ja keedetud kange tee, see valatu vanni vee hulka, seal sees vannitadu, esiti pandud vähem, pärastpoole rohkem, selle veega oli arstitu reumat.

RKM II 175, 13 (16) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Männakasud ära keeta, saab tume vedelik. Selle sees pea jalad, see on reuma vastu. Kui hobusel on tiisikus, siis sisse anda. Ma olen neid korjanud ka.

RKM II 176, 528 (1) < Audru khk., Uruste (1964)
Reuma, jooksja puhul tehti männakasu vanni.

RKM II 186, 28/9 (6a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Nakkushaigused.
Pimedas ruumis hoiti haigeid, kel olid leetrid, sarlakid ehk rõuged, sest valgus pidi silmad rikkuma. Hoiti ka tervetest eraldi ruumis.
Rõugeid raviti viinakompressidega, kasteti linane riidelapp viina sisse ja pandi üle keha haigele peale, korrati mitu korda. Sarlakite vastu anti männikasu teed.

RKM II 186, 32/4 (11b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Männikasu tee kopsuhaiguse ja astma vastu.

RKM II 186, 40 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Köha.
Köha on kolme liiki: läkaköha, astmaköha ja bronhiidiköha. Hariliku külmetuse köha vastu võeti mett kuuma piimaga.
Astmaköha vastu juuakse männikasu teed ja kibuvitsamarja teed.
Läkaköhale kõige parem rohi on kliimavahetus. Kui hinge kinni lõi, siis kopotati käega selja peale.

RKM II 186, 48 (1b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Mädand haavale pandi kuuse- ja männipuu tõrva peale. Sidemed olid vanast linasest riidest. Puuvillariidest sidet ei tehtud, see andis viha.

RKM II 195, 106/7 (16c) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Seliküla k., Künka t. < Tallinn l. (1965)
Kui niuke liikmehaigus jälle on, need männikasud ja kuusekasud, nende vanni jälle teha, keeta ära ja inime istub siis sees.

RKM II 195, 278 (22) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k., Sillaotsa t. (1965)
Tiisikuse vastu tarvitati männikasusi. Minu õde korjas ristiisale, see oli tiisikuses.

RKM II 207, 367 (16) < Torma khk., Mustvee l. < Avinurme (1959)
Sammaspool. Valmistati 9 puuliigi koorest keedis (hautis), mida asetati kompressina haigele kohale. Vajalikeks puuliikideks olid tamm, saar, vaher, jalakas, kukerpuu, pärn, lepp, kuusk, mänd.

RKM II 451, 394/5 (7) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Männiokkad olen iga kevade klaaspurki pannud, vee peale lasnud, vesi ja pärm ja suhkur, nagu õllevirre. See on astma vastu hea.

RKM II 216, 283 < Kose khk. (1966)
[Tiiskus]
Keedeti põdrasambla teed (samblikud), joodi seda või söödi noori männikasve.

RKM II 229, 414 (33c) < Rakvere l. (1966/7)
Hambaid plombeeriti männivaiguga.

RKM II 229, 527 (4f) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Männiokstele panna kuuma vett peale ja kui ära jahtub, siis sisse istuda, on närvipõletiku vastu.

RKM II 234, 359 (7) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Tiisikust (kopsuhaigust) arstiti põdrasambla teega ja männikasvu teega.

RKM II 250, 500 (10) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Sipelga- või männikasvude vannid - reuma vastu.

RKM II 254, 443 (17) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Männikasu vanni tehti närvidele, kui ihu värises ja pea valutas.

RKM II 262, 139 (25) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Kuuse-, männikasvud - köha vastu (2-3 sentimeetrit pikad, kuivatada, peeneks).

RKM II 269, 237/8 (201) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Liikmete rohi.
Kui liikme valutava, kas om külma saanu vai om muidu häda seen, siss tuleb tetä pedaja (see on männikasvu) vanni. Tuleb korjata keväja, kui noil kasvudel ei ole viil kasvanu pikki nõklu, nii umbes üts nael, sii om nelisada grammi kuivatatud (toorest tuleb rohkem võtta) üte pangi vii pääle. Kasvud keedetas ummises ära. See pannas selle vannivii sisse, ajatas paras lämmas, mitte väga kuum. Sääl seen võib olla mitte rohkem kui kümme minutit. Sedä peab tegema üts kümme korda (iga päev üts vann).

RKM II 269, 241/2 (205b) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
[Umbe arstmine.]
Tõine rohi: võeti üts peotäis rüäorast, võid, mett, kuusevaiku, pedajavaiku vai tõrva. Sii keedeti kõik segi ära. Siss seda pandi haige kotuse pääle. Kah olli ta hää rohi halvaks lännu haavale.

RKM II 271, 516 (6c) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Hambavalu.]
Keedeti ka männiokste saiud, hoidi suus, ka võttis hambavalu ära.

RKM II 271, 520/2 (11d) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Köha arstimine.]
Keedeti ka pihtuva- ja männikoori, oksi ja käbisi. Tehti nende vanni, ka aitas.

RKM II 280, 361/4 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.

RKM II 280, 364 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Suvel, kui varbad haudusivad, siis käskis õhtul varvaste vahele panna üheksamehevägi, hundihammast või lepakoort. Hommikul aga panna sula kuuse- või männivaiku varbavahed täis. Mureta oli mul siis kogu karjapõlveaeg varvastega.

RKM II 280, 399 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[reuma?] Salamahti korjati mõisa metsast ka männikasusid kevadel, millistest tehti vanni suurde tõrde, kuhu inimene mahtus sisse istuma. Oli saadaval palju sipelgapesi, siis tehti ka neist vanni. Kõige lihtsam oli aga lakast korjata heinapebresid (pudemed). /---/

RKM II 280, 403 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Valud jalgades, kätes, ristluies, õlgades.
Valutavaid jalgu arstiti peamiselt saunas kuuma vee vannis leotades. Ämbritäie veele pandi peotäis soola, lusikatäis kollast väävelt ja männitõrva. Seda vanni katsetati ka kätele.

RKM II 309, 268 (d) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Kui naba pahaks läks, pandi kolmekopikane vaskraha nartsu sisse, pandi naba peale, pandi ka pärna- ja männikoore alt kaabitud mähket, mesilasekärge, salatõrva, hele tilk, mis lõhutud puu või saelaua seest lagedale tuli.

RKM II 309, 274 (ti) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Köha arstiti: joodi kust, kas oma ehk kui oli veiksemaid lapsi majas siis nende oma. Anti ka keedetud piima tuliselt meega, määriti rindu ja jalataldu hanerasvaga, tehti männitõrva auru, pandi männipuu tõrvane koor keema, kui tõsteti pada tulelt maha, siis haige kummardas paja kohale, hingas auru suhu, paks riie oli üle pea visatud.
Sellest veest tehti ka jalavanni.

RKM II 309, 274 (tii) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
[Köha arstiti:] Ka kadakamarja teed joodi, männikasudest ka.

RKM II 322, 44 (56b) < Paistu khk. (1976)
Männiõie tee kopsupõletiku vastu.

RKM II 329, 127/8 (25) < Rõuge khk., Nogo k. (1977)
Ma olli katsa aastane ja käve karjan varakevade. Käve ojan supleman. Olli külm vesi ja olli vast kaua ka vees ja tuli piksevihm ka pääle, leotas rõiva ka är. Ma jäi põõsa ala maha kanges. Hobusega tuldi järele. Tuudi kodu ja ema nakas ravima. Tege vanne männikasvust ja sipelgapesadest. Kats aastat läks, siis sai terves. Ema tegi vanne ühtepuhku. Kuni sõjaväeni veel tundsi valu jalgades, siis katte ära.

RKM II 329, 241/2 (13) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Männikasvu päästva hingeldamise lahti. Mul olli kõva gripp talvõl, sõs ma kiitsin männivaiku, toda auru hingsi sisse. Tuu tege kopsu terves.

RKM II 331, 364 (32) < Väike-Maarja khk., Männialu (end. Naraka) k., Käba t. (1978)
Salatõrv oli männi sees lõhes heake loiguke, prao sees. Seda pandi haava peale.

RKM II 349, 32 (15a) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Kriimustuse ehk haava piale on hia kuuse- ehk männitõrv.

RKM II 349, 497 (127) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Männiõie teed joodi köha puhul.

RKM II 349, 497 (128) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Männikasvudest ja kõrvenõgestest tehti vanne jooksva puhul.

RKM II 350, 45 (18)a < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
Köha vasta: keeta sibulavett või männikasve.

RKM II 350, 45 (17) < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
Männikasvud, raudrohi, koirohi, kasekäsna keedis - ummukses keeta. Põleja panna mett, aloe (aloed on ka apteegis müüa) ja suhkurt. Võtta kolmeliitriline purk ja kui segu alles leige on, valada peale 300 g piiritust.
On valu vastu ja muidu hea võtta. Ergutab ja hoiab terve. ½ kandilist teeklaasi korraga iga päev kord.

RKM II 355, 338 (115) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Kuuse- ja männikasvudest valmistati reumavanni. Sai teha kevadisel ajal, kui kasvud olid noored. Talveks neid ei varutud.

RKM II 355, 443 (94) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Männikasvusid korjati kevadel. Kuivatati ja tehti teed. Joodi köha puhul ja kopsuhaiguste juhtudel. Männiokka vann oli hea mõjuga kopsuhaigetele.

RKM II 357, 112 (140) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Reuma vastu keedeti linnurohust teed, männikasvudest ja igasugu pepredest tehti vanni.
Viinas leotati kastaniõunu.

RKM II 358, 40 (3) < Põltsamaa l. (1981)
Sammaspoolikutele põletati männitõrva ja pandi peale.

RKM II 359, 444 (19) < Põltsamaa khk., Pudivere k. (1981)
Ma olen maarohtudest teed teinud, sest mul olid noorest peast kopsud haiged. Männikasvud, need tulevad ummuksis aurutada, sinna juurde panna mett ja aloemahla. Ja seda kolm korda päevas 1 supilusikatäis sisse võtta.

RKM II 362, 116 (23) < Otepää l. < Rõngu khk. (1982)
Kopsuhaigusele värsked männikasud. Mul mammi köhis, kevade metsast võtsin männikasusid, puhastasin ära ja ajasin läbi rasvamasina. Siis üks lusikatäis hommiku ja teine õhtu. Läks köha ära küll.

RKM II 362, 169 (29) < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Männi õitsemise ajal ilus kollane tolm, haudunu koha pääle varvaste vahele karjapoisi paniva, nii kuivat ära.

RKM II 363, 571 (17) < Otepää khk., Vana-Otepää k. (1982)
Männikoori, -kasusid - köha vastu.

RKM II 366, 356 (4) < Tartu l. (1983)
Kui on köha, siis keedetakse männikasvu teed, naistepuna teed, põdrasambla (islandi sambla) teed.

RKM II 371, 400/1 (22) < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Minu isa tegi haavasalvi, mis ravis kõik haavad ära. Päeval pane pääle, õhtul võta lahti, öö kohal õhku ja uue hommiku pane jälle pääle. See segati 18 asjast (13 on meeles): mesi, vaha, taruvaik, searasv, või, sool, koor, mägrarasv, jäneserasv, rebaserasv, kuusevaik, männikasvu tolm, karukolla tolm. Loomadele ja inimestele aitas.

RKM II 372, 290 (6) < Tartu l. (1984)
Noored männikasvud: kurguhaiguse korral tee ja vann.

RKM II 373, 2/3 (1) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Kui ehmatusest lõi roos inimesele külge (näkku, rinda jne.), siis pandud naiste must särk haige koha peale. See särk pidi naistehaigusega (kuupuhastuse verega) koos olema. Kui roosile ei saadud jaole, siis hakkas veel mädanema. Kui läks mädanema, öeldi tal on siis juba luuroosiks või luuelindingiks. Roosi ravimiseks pandi haigele kohale nn männitõrva.

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 380, 98/9 (8) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1985)
Aevastuse korral öeldakse: tervist, kui aevastamine kordus, siis muutus vanaema otsekohe tähelepanelikuks. Liitus aevastusele veel köha, oli vanaema käed-jalad sedamaid tööd täis - nohu!
Soojavee vann kätele-jalgadele, ägeda loomu korral jalgadele sinepivann või sinepiplaaster. Kummeliteega lasti tilgutaja vahendusel ninasõõrmed läbi, ka soolaveega. Kuumendati kaeru või kruupe, neid pandi väikese riidekotiga ninapiirkonda ja kaelale, rindadele. Tuba kööti esmajärjekorras soojaks.
Veelgi vanemal ajal on antud nohuhaigele männiokka auru, hiljem tärpentiini- ja soodaauru. /---/

RKM II 380, 513 (10) < Viru-Nigula khk. (1985)
Liigeste ja soonte haigused: neid raviti enamasti saunas vihtlemisega, „tasutamisega“ (masseerimisega) ja mitmesuguste määretega. „Haudumiseks“, mis käis koos saunas vihtlemisega, võeti mitmed maarohtusid: kaislaid, maavitsa vilju, männiokkaid, kadakaid. Samade taimede viina sees tehtud leotisega määriti haiget kohta pealtpoolt. Lasti ka „aadrit“ ja „kuppu“, selleks olid mehed vöi naised (enamasti „kupumoorid“, kuid mäletati väga vanast ajast vana soldatit – Kupu Kaarelt).

RKM II 380, 516 (17)a < Viru-Nigula khk. (1985)
Külmetuse korral sai abi tulisest teest, kui pereemal leidus kodus viina, lisati seda pisut teele. Lastele anti kummeli, pärnaõite või vabarnavarte teed, korjati veel nurmenukke, raudrohtu (köhale, ka kopsuhaigustele) ja männikasvusid. Maarohtude tundjaid oli vanasti rohkem ja nende tarvitamine tõhus, küllap saadi abi isegi kopsutõvele, kui muud tingimused olid enam-vähem rahuldavad. Minu virulasest vanaema tundis veel päris palju ravimtaimi, neid õppisin temalt veel minagi, kuigi lapsearu ei annud mahti süvenemiseks. Külmetushaigustega tuldi üsna hästi toime, kui ei lisandunud midagi hullemat. Kopsuhaigusi esines külas sel ajal siiski õnneks harva, need olid rohkem linnaläinute nuhtluseks.

RKM II 381, 81/3 (9) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Liigeste ja soonte haigused raviti sooja mähistega ja sooja vannidega. Tehti heinaseemne ehk, kuidas kutsuti, heinapebre vanne. Käidi viinapraaga vannis, tehti männikasvu vanne ja soolavee vanne. Käidi reheahju lael vommil end soendamas. See kuiv soe tegi luud-sooned pehmeks, ei tuntud, ega olnud radikuliiti egas närvipõletikku. /---/

RKM II 381, 427 (8)a < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Liigeste ja soonte haigused.
Kui jalad olid haiged, pandi jalgadele ümber kaskede noored lehed ja seoti kõvasti kinni. Tehti ka kõrvenõgeste ja männikasvude vanne.

RKM II 381, 512/4 (20) < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Tiisikus.
/---/ Noortest männikasvudest tehti teed = männikasu tie.

RKM II 382, 258/61 (15a) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Liigeste ja soonte haigused.
/---/ Ristluude- ja põlvevalude korral tehti kaerakõlka, kuuse- ja männioksa vanne. Oli suur puust vann, kuhu täiskasvand inimene võis poolseljakile sisse end lasta, nii kuumalt, kui ta leotist kannatas, kõlkad või oksad olid seljale toeks ja siis tõmmati mõni paks linane riie üle vanni kuni vannivõtja lõuani. Kui niiviisi kaks-kolm korda nädalas end hautati, tunti end palju paremini.

RKM II 382, 432/3 (11) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Liigestehaigustele tehti männikasvudest vanni. Viheldi saunas nõgestest vihtadega, linnurohu tee. /---/

RKM II 383, 41/2 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Köha.
Köha vastu keedeti islandi sambla teed ja veel raudrohu, pihlakakoore, toomingakoore, kiviimela juurtest ja liivateed. Ja kevadel peab korjama männikasve, siis kui need on alles mõne sentimeetrit pikkused. Siis on nende tee mõjuv köhale ka. /---/

RKM II 383, 522/3 (8a) < Tallinn < Läänemaa (1985)
Ravimine männimetsa õhuga.
Põdesin 1965. aastal 67 aastaselt mitmeid haigusi. Oli ka mitu operatsiooni. Peale seda kannatasin peavalusid. Asunud elama Vääna metskonda, hakkasin käima männimetsas. Metsas kadus peavalu.

RKM II 384, 113 (4) < Kaarma khk., Loona k. (1985)
Nohu puhul tegime männikasu auru.

RKM II 384, 158 (5) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Nahahaigus, lööbed.
Oli kätel või nahal mõni väiksem laik, määriti männipuust aetud tõrvaga. Oli aga keha peal, köeti sauna, viheldi ja tehti kanget tammekoore vanni ja kohe määriti männipuust aetud tõrvaga.

RKM II 384, 400 (10c) < Keila khk. (1985)
Veel mäletan, et väiksemale haavale (ka muljutusele) pandi puruksnäritud pajulehti. Suvel oli hüva rohi rohutirtsu sülg, samuti männivaik.

RKM II 384, 402/3 (18) < Keila khk. (1985)
Liigeste ja soonte haigused - liigeste tõve ehk jooksva puhul tehti männikasvudest vanni. Noored männikasvud lõigati pikuti pooleks ja valati kuum vesi peale - puust vanni või toobreisse. Kui vesi oli jahtunud talutavuse piirini, istuti ise või pandi jalad sinna sisse.
Äraproovitud vahend oli saunaleil. Mõnel pool olevat seejuures nõgesevihaga viheldud.
Haigetele liigestele määriti veel „sipelgaõli“, mida saadi järgnevalt. Sipelgapessa kaevati pudel kuni suuni. Kui pudel sai sipelgaid täis, pandi kork peale ja hoiti päikese paistel või lihtsalt soojas kohas, kuni sipelgatest eraldus vedelik. See oligi „sipelgaõli“.
Ka soovitati ketrada kinda- või sokilõnga sisse koerakarvu.

RKM II 385, 108 (16) < Pärnu l. (1984/5)
Vanad inimesed kannatasid ju ikka ja kannatavad praegugi jooksja või liigesevalude käes.
Kui mina alles laps olin, siis minu ema ja naabrinaine käisid ise metsas, tõid kalmuse- ja palderjanijuurikaid ja männikasvusid. Meil oli suur tünn, nii rinnakõrgune, sinna sisse pandi toodud kraam ja kuum vesi peale, siis tegid selle sees endile vanni. Tünn selle veega seisis köögis võib-olla kuu aega või rohkemgi. Mida kauem seisis, seda kangemaks vesi läks. Käisid selles vees iga päeva või paari tagant, väga tihti. Vee soojendasid iga kord uuesti sel kombel, et ajasid kivi tuliseks ja lasid vette.

RKM II 385, 233/7 (9a) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Haavad.
/---/ Plaastriretsept oli järgmine: Plekktopsi sees sai kuuma pliidiraua peal võrdsetes kogustes puhast mesikärje vaha, ummpuu (männipuu koore seest võetud) nõrevaiku ja magedat searasva kokku keeta. Küll see plaaster lõhnas hästi, kattis haavu mustuse eest, hoidis haava pehme, parandas seda ja isegi Reantsil [koer] polnud järgmisel õhtul vastik. Selle plaastriga võietud haavu üle lakkuda.

RKM II 385, 495 (11a) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Liigeste ja soonte haigused.
Määriti piirituse ehk viinaga, ka mudaga. Tehti männikasvude ja kaerapõhu vanne (reuma puhul). Lasti päikest haigele kohale paista.

RKM II 385, 497/20 (20)a < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Kopsuhaigused.
Tuberkuloos on ohtlik nakkushaigus. Toit pidi olema täisväärtuslik, pidi jalutama männimetsas, pungade keedist kasutati köha puhul. Ravimine: tarvitati mett, islandi samblikku, sibulat, küüslauku. Kilingi-Nõmme haiglas üks naine kõneles, et on oma poja tuberkuloosist küpse sibula ja meega terveks ravinud.

RKM II 385, 499/500 (24) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Unetus.
/---/
Rahvas kasutab palderjani ja suhkruvett, ka männikasve kasutati (vannideks) unetuse ja närvihaiguste puhul.

RKM II 385, 584 (6) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Läkaköha hakkas külmetusest, kestis 3-4 nädalat. Niiskel ajal kestis kauemini. Elukoha muutmisel olevat paranenud kergesti. Jõe äärest tuli minna metsa sisse elama. Männikasvudest tehtud teed anti juua.

RKM II 390, 128 (17) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Kopsuhaigele tehti hingamisvanni. Kallati ämbrisse kuuma vette tärpentiini, laotati riie üle pea, nii et see ämbri kattis. Hingati siis sisse seda sooja tärpentiiniauru. Ka padja pääle tilgutati tärpentiini. Joodi sisse männikasvu teed. Pandi rindadele sooja männiokka hautise kompressi. Teevee joomisel kasutati palju mett, joodi kalamaksa õli ja võimalikult palju lüpsisooja lehmapiima.

RKM II 391, 278/9 (40) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Tiiskusehaiguse rohuks oli põdrasambla tee, nõnda et põdrasamblad lasti ummises ära keia, ja männikasvude tee ja ka haljad männioksad, mis sisse hingamiseks suu pääle pandi. /---/

RKM II 393, 412 (18) < Rõngu khk., Põrja k. (1985)
Kopsuhaiguse vastu keetsiva noore männi kasusid.

RKM II 396, 618 (7) < Võnnu khk., Võõpste k. (1986)
Männikasvu droogi teed, auru ka - bronhiidi vastu, ega muud rohtu ei olegi.

RKM II 397, 597 (4) < Kambja khk., Maidla k. (1985)
Reuma vastu keedeti kusikuklasi ja männikasve.

RKM II 405, 746/7 (18)b < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Köha puhul tarvitati aloemahla teelusikatäis korraga, kaalikas lõigati pooleks ja õõnestati ära, pandi suhkurt täis ja küdevasse ahju küpsema. See siirup, mis tekkis, rahustas köha. Siis kaeluvarre teed tarvitati, sibula- ja suhkruleotist. Mesilaseteed, kasepunga teed, männiokka teed. Aniisitilkasid tunti. Moes olid ka mähised ja kompressid. Hingamisteede haiguste puhul kasutati sooje kaelamähiseid ja kopsupõletiku puhul kasutati külmavee kompresse ja märja lina sisse mähkimisi. Suurejõel on eduga ravitud köha kuuseokka teega.

RKM II 411, 5 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Arved Markilt (1910) (1959)
„Kuresaapad“.
Männioksi hapukoorega.

RKM II 413, 573 (6) < Puhja khk., Mõisanurme k. (1988)
Kevadel tehti männikasvu vanni reuma vastu.

RKM II 433, 435 (41) < Nissi khk., Ellamaa k. < Kullamaa khk., Turvaste k. (1990)
Seda kutsutakse jooksva, kui luud-kondid on haiged. Vannid tehti kuuse- ja männikoorest ja paakspuust.

RKM II 441, 575 (3) < Pärnu l. < Põltsamaa khk. < Saaremaa (1990)
Järgmiseks seletas ta, kuidas männikasvudega võidelda reuma vastu: tuleb teatud aja tagant teha männikasvu vanne. Kahjuks pole mul täpselt meeles, millise sagedusega, kuid mäletan, et kui kuur algas teatud ajal (vist veebruaris, märtsis), tuli see läbida erinevate intervallidega.

RKM II 442, 181/4f < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] Väiksemate haavade ja kriimustuste rohuks oli värske hele männivaik.

RKM II 443, 21/4 (39g) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Väga hea tulemus liigestevalu ja kondivalude vähendamiseks on põldosi. Teena ja kompressina ühes männavõsude ja raudrohuga (aitab).

RKM II 445, 731 (17) < Simuna khk., Kullissaare k., Kullissaare t. (1991)
Männikasvud aitavad kopsuhaiguste ja köha korral.

RKM II 446, 443 (25) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k., Jaanira t. (1991)
Männikasvusid soovitati lapsel süüa.

RKM II 446, 769 (37) < Torma khk., Tähkvere k., Võisiku t. (1991)
Ravimtaimedest peeti siin vanasti lugu. Koguti kalmusejuurt, kasepungi, tedremarana juurt, männikasvusid.

RKM II 449, 40 (36) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Männikasudega panevad oma portsu, sie vist piirituse sisse panevad. Kopsude, kopsusuonte vastu. Sastav seal on palju, ei ole üksi männikasud ja piiritus.

RKM II 450, 264 (27) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Männikasvudest tehasse seljaravi. Pannasse nõu sisse ja keev vesi peale, kui ta on kõik ära ligunud, siis minnakse sinna sisse. See on seljavalu vastu väga hea. Ja sisse ka võetakse, see on väga hea rohi, kui on rinnust kinni.

RKM II 457, 98 (56) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Minu mees oli ka ju selles viimases sõjas. Nendel oli kohe kasarmusse toodud männikasvud ja mõned oksad. Need on tünni sisse keeva veega pandud ja kästi sealt juua.

RKM II 464, 276 (14) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Männikasu tied tehti, kui oli liikmepõlendik.

RKM II 465, 84 (8) < Viru-Nigula khk., Vasta k., Nõmme t. < Viru-Nigula khk., Pada k., Paluoja t. (1994)
Noored männikasvud - head köha vastu. Tuleb kinnises nõus hautada, järgmisel päeval kurna ära.

RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

KKI 8, 365 (205) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Rätsepa t. (s. Kippel), 84 a. (1948)
Üks linnamees tegi meil siin suvel männi otsa istumise koha. Tiisikus oli ja seal üleval männilõhnas pidi aitama.

KKI 57, 95 (3) < Rõuge khk., Lutika k. (1977)
Männiokka ja sipelgavanni luuvalu ja reuma vastu.

KKI 69, 544/5 (2) < Lüganuse khk., Virunurme k., Hiie t. < Lüganuse khk., Tarumaa k. (s. Virunurm), s. 1909 (1979)
Siis vannid tehti ka, kui olid kas jalad haiged. Soojavee vannid ja sinna sisse sai apteegist tuua männiõli vett.

KKI 69, 528 (58) < Lüganuse khk., Lipu k. (s. Lemendik), s. 1892 (1979)
Männikasvudest tehasse vannisid. Eks ikka jooksjahaiguse vasta vist.

KKI 69, 309 (18) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Abaja k. < Viru-Nigula khk., Mahu rand (Valtmann, s. Paulus), s. 1894 (1975)
Roosihaiguse puhul pandi hõbepaber peale. Hakkas punetama, inimene jäi palavikku. Ehmatusest või vihastumisest lõi välja. Pandi niisugust tõrva, tõrvavaiku pandi peale. Männitõrv.

KKI 69, 309/10 (19) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Abaja k. < Viru-Nigula khk., Mahu rand (Valtmann, s. Paulus), s. 1894 (1975)
Männitõrva pandi siis, kui oli sügelisi sõrmede vahel või kuskil. Kiedeti purgi sies männivaik, kärnalill ja või. Siis sellega määriti. Mitu korda sai määritud. Kui enam ei sügelenud, pesti koduse siebiga puhtast.
Kärnaõied on väikesed kollased õied pikkade varte otsas. Korjati õied ja kuivatati. Nied kiedeti ära kuos männivaiguga.

Vilbaste, TN 4, 341 (1)i < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: mänd

Vilbaste, TN 4, 342 (11) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Männikasvudest valmistatud tee on väga hea roht kopsuhaiguste ja tiisikuste vastu.

Vilbaste, TN 4, 393 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Männikasve: tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Noore männikasvu tee - rinnahaiguse vastu (ka tiisikus).

Vilbaste, TN 3, 503 (VI j) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Männikasve teeks, vanniks.

Vilbaste, TN 3, 579 (1b) < Tartu l. < Otepää khk. (1932)
Pedajas ehk mänd kasvab igal pool, meie metsades on ta üks tähtsamatest puudest. Tema noori kasve tarvitatakse reumatismihaiguse arstimiseks. Vees, kus neid leotatakse, hoiab haige oma haiget kehaosa.

Vilbaste, TN 3, 703 (16) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Mänd (Pinus silvestris). Tema kasvudest valmistatud tee on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 714 (34) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Mänd (Pinus silvestris L). Kasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 11, 166 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Männikasvud keeta ja selle veega väikelapsi vannitada, tugevdab närvikava.

Vilbaste, TN 11, 211/2 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Männast valmistati pudrumändasid. Noori kevadiseid kasvusid kasutati rohuks. Männakäbidega lapsed armastasid mängida. Need olid mängus lambad ja talled. Männajuurtest valmistati korve. koorest tegid kalaõngitsejad ujukeid õnge jaoks. Männa kände põletati tulisel käimisel paadi peal öösel. Need on tõrvased ja põlevad heasti. Neid kaaluti maast ka tärpentini vabrikusse saatmiseks.

Vilbaste, TN 1, 388/9 < Torma khk. (1912)
Männaõitest tee kui köha- ja tiisikuserohi.
Kevadel, kui puud lehte lähevad, hakkavad ka männad õitsema. Neid õisi (pruunid ümmargused nupukesed) peab kohe peale nende lahtilöömist korjama, sest et nad pärast tolmama hakkavad ja siis enam nii head ei ole. Olgu tähendatud, et mitte liig noortest mändadest õisi ei saa, vaid need peavad keskealised või koguni vanad männad (hongod) olema, mis juba käbisid kannavad. Peale korjamist tuleb neid natuke soojas kohas kuivatada, et seistes mitte hallitama ei läheks. Alal hoida tuleb kindla karbi sees, et ära ei hingaks. Tarvitamise korral pandakse 1-2 teelusikatäit õisi pooletoobise teekannu sisse, valatakse kuum vesi peale ja lastakse umbes veerand tundi soojas kohas seista (tõmmata) ning võib siis kohe soojalt juua, nii palju ja nii sagedaste, kui keegi soovib. On esimene kannutäis otsas, siis võib nendesamade õite peale uueste vett valada, natuke seista lasta ja siis edasi pruukida.
On see tee mõnele vastik juua, sest et tal kaunis kange tõrvalõhn ja -maitse on ning ka harilikust teest mõrudam, see võib joomise juures pisut suhkrut tarvitada. Väga soovitav on see tee neile, kel haiged rinnad ja kes tiisikust põevad. Olen seda ise kui tiisikusehaige tarvitanud ja sellest terveks saanud ning võin sellepärast ka teistele soovitada.
Ag. W.-L. „Majapidajas“ 1912 nr. 8., „Koidu“ lisa.

Vilbaste, TN 1, 385/7 (155)a < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Mänd; pedajas, pedakas [Pinus silvestris].
/---/ Männaõisi peetakse tiisiku vastuliseks rohuks: nendest teed teha ja juua, ka seda tee auru sisse hingata aitavat parandavalt. Olen ka kuulnud tõrva (vaigu) söömist, mis puu otsa katkilõikuse kohale koguneb ja ära kuivab, hea olevat tähendud haiguse vastu (samuti ka kuusetõrva söömine). Tervist parandavalt mõjub ka männametsas jalutamine või elamine suvel.

Vilbaste, TN 1, 385/7 (155)b < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Mänd; pedajas, pedakas [Pinus silvestris].
Männatõrv (põletatud) on jalahauete vastuline - haigeid kohti määrida. /---/

Vilbaste, TN 1, 472c < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Männikasvu vett keedeti köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 481 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Männitõrv [Pinus silvestris]. Haavale.

Vilbaste, TN 1, 496c < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Männiõied ja kasvud [Pinus silvestris]. Teena - tiisikusele, köhale, jooksvale (vannitada, kui liikmed kanged); ummuksis keeta - tiisikusele.

Vilbaste, TN 1, 578/9 (33) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Männa noortest kasvudest keedetud veest tehtud soe vann olla väga hea ravimisvahend jooksjahaiguse vastu korral, kui see mõnda kohta kipub vigaseks tegema. Kasvud olgu nii noored, et need üle 1½ tolli pitkad ei ole. Ühetollised kasvud olla kõige paremad.
Noori 4-5 tolli pitkuseid kasvusid söövad lapsed väga hea meelega; mitte arstlises mõttes.

Vilbaste, TN 1, 645a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l., Järve mõis < Jõhvi khk., Valaste k. (Kruut) (1929)
Noori männikasusid soovitasivad vanad inimesed jälle tiisikushaigetele pruukimiseks, et olla nagu terpentiin haigetele rindadele.

Vilbaste, TN 1, 778 (1) < Rõuge khk. (1929)
Männäokkad on tiisikuse abinõud.

Vilbaste, TN 1, 807 (3) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Harilik mänd (Pinus silvestr L.). Mänd. Tee noortest männikasvudest vahendiks kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 917c < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Männakasvud - köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 965 (1a) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Mänd. Paks koor, “käba”. Kasvudest vann närvivalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 965 (1b) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
[Mänd.] Kasvud ja tõrvavesi tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 973/4 (1a) < Kihnu khk. (1937)
Mänd - männa (harilik mänd)
/---/ Männikasve süüakse ja nende teed juuakse tiisikuse vastu. Samuti ka tõrvavesi on selle vastu.

Vilbaste, TN 1, 973/4 (1b) < Kihnu khk. (1937)
Mänd - männa (harilik mänd). Vaik kõlbab pakatanud haavale ja seebisse - võtab mustad plekid välja. Tõrva määritakse seale kärbeste peletamiseks. Noori puid kasutatakse jõulupuudena.

Vilbaste, TN 2, 225 (2) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Männatilgad, süüakse, kui on tiisikus.

Vilbaste, TN 2, 231 (III) < Vastseliina khk., Soe k. (1937)
Männikasvud tuleb korjata kevadel. Teda tarvitatakse reumotiismuse vastu. Tuleb ära keeta ja selles vannitada.

Vilbaste, TN 2, 233 (III) < Setumaa, Värska v. (1937)
Männikasvudest valmistatakse rohtu, pannakse anuma sisse. Pannakse esiti piim, siis männikasvud, aetakse tule peal kuumaks, siis juuakse.

Vilbaste, TN 2, 248 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Endisel ajal tarvitati taimi arstimiseks, värvimiseks, nõidumiseks ja ka toiduks. Nii tarvitati tiisikuse arstimiseks männi- ja kuusekasvude, põdrasambla ja oalehtede teed.

Vilbaste, TN 2, 254 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Kuuse ja männi noori kasvusi tarvitati tiisikuse vastu. Keedeti kasvud ummuses ja joodi.

Vilbaste, TN 2, 269/70 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
On olemas palju taimi, mida inimene ei tea tähelegi panna, läheb taimest hooletult mööda, ilma halastamata tallab ta ära. Taimedele on viimasel ajal hakatud tähelpanu heitma. Nii ollakse ka huvitatud taimede nimedest ja nende tähtsusest endisel ajal. Seda ainult teab vanarahva suu, kui ei olnud veel värve ega paljugi muud, mida nüüd ilma vaevata kätte saab. Ennemalt katsusid inimesed leida taimedest tarvisminevaid aineid.
/---/ Need olid kõik taimede nimed rahvasuust, aga peale selle võib veel ette lugeda, milleks taimi tarvitati.
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Tiisikuse vastu - siniste lumelillede, murakasupude ja männikasvude teed.

Vilbaste, TN 2, 279 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Vanasti tarvitati taimi arstirohuks. Mulle jutustas minu vanaema Katta Vene, et meie pool olla tarvitatud järgmisi taimi.
Köha ja muude rinnahaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: raudrohu õie teed, punerjateed, noorte ja tõrvaste männikasvude teed, (tiisikuse vastu) kadakamarja teed, liivarohu teed.

Vilbaste, TN 2, 283 (15) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Männikasvudest teed joodi tiisikuse arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 283 (18) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Haavu arstiti veel männitõrvaga.

Vilbaste, TN 2, 285 (11) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Männavõsundite teed tarvitatakse ka tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 287 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Tiisikuse vastu: kaislad, männikasvud.

Vilbaste, TN 2, 290/1 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Männi- ja kuusekasvude vanni ja sookaislaid jooksja vastu.

Vilbaste, TN 2, 305 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Köha vastu: vaarmarja varred, pohlavarred ja -õied (tee), sibulakoored, köömned, pihlakaõied, männikasud.

Vilbaste, TN 2, 309 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1930)
Köha vastu tarvitati koirohu vett ja männikasusid.

Vilbaste, TN 2, 314 (34) < Kanepi khk. (1929)
Männa- ja kuusekasve tarvitatakse köha ja jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 317 (66) < Jõhvi khk. (1929)
Männikasvudest keedetakse teed jooksva ja neeruhaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 326 (4) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Karpoli (Cetraria islandica) - tarvitetakse köha vastu, keedetakse teed, mis viha. Lehtmetsa külas ka koos männikasvudega.

Vilbaste, TN 2, 336 (3) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
Männikasvud - köha vastu väga head. Kui veel väikesed, koguda ja kuivatada. Tarvitada teena. Teeb rinnad kergeks ja puhastab. Eriti hää on tee, kui karta tiisikust.

Vilbaste, TN 2, 384 (18) < Hageri khk., Hageri (1933)
Noori männikasusid tarvitati tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 389 (6a) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Männikasud: tehti teed rinna- ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 389 (6b) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Männikasu vannid jooksva vastu.

Vilbaste, TN 2, 402 (10) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Koerõispuu marju tarvitati tiisikushaiguse vastu. Ka männikasvu teed keedeti tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 410 (24) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Männikäbide tee on jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 412 (14) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Männikasvud: tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 413 (3) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Männikasu tee tiisikusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 415 (3) < Jõhvi khk., Künnapõhja k. (1930)
Männikasvudega arstitakse tiisikusehaigust.

Vilbaste, TN 2, 417 (3) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Männikasvusid tarvitatakse tsiikusehaiguse vastu ja ka köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 440 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Ka männikasu keedis oli hää rohi jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 456 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitati taimeid arstimiseks.
Köharohuks tarvitati männiõisi, pärnaõisi, kummeleid, pihlakaõisi, islandi sammalt, veriheina õisi.

Vilbaste, TN 2, 456 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kui rinnad kinni olid, siis joodi, männivaiku.

Vilbaste, TN 2, 482 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.
Raudrohtu, männikasvud - köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 529 (5) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Männikasvud.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (4) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Männikasvud keedetakse teeks ja juuakse kopsuhaiguse vastu sisse.

Vilbaste, TN 2, 640 (8) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Männioksi hoiti siis toas, kui kopsupõletik oli ehk seda karta oli.

Vilbaste, TN 2, 642 (21) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Männiõite teed tarvitasid tiisikuhaiged.

Vilbaste, TN 2, 658 (4c) < Räpina khk. (1930)
Tiisikuse vastu tarvitati männi ja kuuse noori võrseid tee sees.

Vilbaste, TN 2, 665 (13) < Räpina khk. (1930)
Männa noored kasvud - teena.

Vilbaste, TN 2, 669 (11) < Räpina khk. (1930)
Kuuse ja männa noortest kasvudest tehakse vanni rematismuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 672 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Nüüd meil on suured kauplused, kust võib saada raha eest kõiksugu tarvisminevat materjali. Seda aga vanal rahval ei olnud, siis tarvitasid rahvas tarvisminevaid materjale vabast loodusest. Enamalt jaolt saadi neid taimedelt. Puust tehti kõiksugu joogi- ja sööginõusid, mida meie ajal ei tarvitata. Samuti tehti põllutööriistad ja teised tööabinõud ikka puust.
Palju tarvitati taimi arstirohuks. Vanad inimesed teadsid iga haiguse korral taimedest vastava rohu keeta, mis pidi aitama. Nii näiteks tehti kopsuhaigetele sarnast jooki, kuhu olid kogutud noored männikasvud, mis keevas vees olid leotatud.

Vilbaste, TN 2, 697 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
/---/
Arstirohtudeks tarvitati kõiksugu marju, taimi. Tiisikushaigetele kaabiti haavakoort, mida enne päikse käes kuivatati ja siis keedeti sellest tee ja kuuse ja männi noortest võrsetest valmistatud teed anti.

Vilbaste, TN 2, 704 (7) < Räpina khk. (1930)
Kuuse ja männi noortest võrsetest valmistatud teed tarvitati tiisikuse arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 707 (7) < Räpina khk. (1930)
Kuuse- ja männikandudest tehakse tärpentiini, nende noortest kasvudest arstirohtu,

Vilbaste, TN 7, 48 (25) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Mänd. Pungad (tuped) rinnahaiguse vastu juua. Köharohi.

Vilbaste, TN 7, 88 (16) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Männikasvud - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 130 (3) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Närvihaiged tarvitasid männikasvude vanne ja pesid männikasvude veega pead.

Vilbaste, TN 7, 131 (4) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Köha ja kopsuhaiguse vastu tarvitati männikasvu teed. Teed ei keedetud mitte väga kanget, et siis võivat tee neerud haigeks teha. Tee joodi vihalt ja leigelt.

Vilbaste, TN 7, 137 (1) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal (praegu).
Endisel ajal tarvitati väga palju taimeid arstimiseks. Üks ja teine rohi oli hea ühe kui teise haiguse vastu. Et nad aga hästi pidid aitama, selleks posiseti nende valmistamise juures igasuguseid nõiasõnu. Siis oli teada, et nad aitavad.
Mina tean järgmisi taimeid, millega arstiti üht kui teist haigust.
Noorte männikasudega arstiti tiisikust, keedeti männikasu vett, kui seda joodi, kadus tiisikus kohe ära.

Vilbaste, TN 7, 146 (10) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Väga head on tiisikushaigetele pohlalehe ja männikasu tee.

Vilbaste, TN 7, 151 (2) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. (1933)
Vinnide kaotamiseks tarvitati peenendatud männikäba ja sellest jahust tehti taignas ja selle taignaga määriti, siis pidavat vinnid ära kaduma.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ia) < Räpina khk. (1930)
Ka mänd oli arstirohutaim. Ta noori kevadisi kasve võeti teeks köha puhul ja vaigust keedeti rohtu mitmesuguste haavade arstimiseks. Samasugune tähtsus oli ka kuusevaigul. Ka nende mõlemate mähja söömisest arvati tervisele kasu.

Vilbaste, TN 7, 165 < Räpina khk. (1930)
Männa- ja kuuse noored kasvud on tiisikuserohi.

Vilbaste, TN 7, 166 k < Räpina khk. (1930)
Männa noortest kasvudest valmistatud teed tarvitatakse kopsu-, tiisikuse- ja rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 172 (16) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Männaõied - keedetakse piimaga ja tarvitatakse tiisikuserohuks.

Vilbaste, TN 7, 172 (28) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Männi- ja kadajajuured - keedetakse (ummuses) umbses nõus ja tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 174 (4) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Männiõied ja -kasvud - keedetakse piima sees ja tarvitatakse jooksvahaigetele.

Vilbaste, TN 7, 177 (4) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Männiõied ja -kasvud - pannakse piima sisse ja tarvitatakse jooksvahaigusele.

Vilbaste, TN 7, 182 (11) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Männakasvusid tarvitab külarahvas tiisikuse vastu, keedetakse umbselt paas kaane all.

Vilbaste, TN 7, 185 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Männaõied - korjatakse tiisikuse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 187 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Männakasvud - keedetakse ja arstitakse tiisikushaigeid.

Vilbaste, TN 7, 188 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Männiõied viina sees: seesama [? pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 189 (11) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Männakasvud. Keedetakse ja tarvitatakse inimestele, kes on tiisikusehaiged.

Vilbaste, TN 7, 198 (11) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Männiõied ja -kasvud. Keedetakse piima sees ja tarvitatakse jooksvahaigetele.

Vilbaste, TN 7, 208 (12) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Männikasvud - keedetakse ära ja tarvitatakse lendva, reuma, tiiskuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 237 (6) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Männi- ja kuusevaik. Männi- ja kuusevaigust tehakse plaastrit ja pantakse haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 249 (7) < Setumaa, Värska al. (1930)
Männikasusid tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (31) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Männikasvud - kopsuhaigetele.

Vilbaste, TN 7, 257 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Männiõied olid rinnahaiguse vastu. Õied keedeti ära ja joodi õite vett.

Vilbaste, TN 7, 262 (31) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Männikasvud tiisikuse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Männäkasvud on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (39) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuusekäbid ja männikäbid noorelt jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (1b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Köha vastu on ka veel tõrvavesi, rauarohu vesi, männikasvud ja kadakamarja tee.

Vilbaste, TN 7, 276 (21) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Männakasvud köhimise vasta.

Vilbaste, TN 7, 281 (11a) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Männikasvu süüa köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 309a < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k., Arusti Mihkli t. (1930)
Milleks tarvitasid vanad inimesed arstirohte?
Söelise [sügelised] jäuks: „männikasud“ ja „tubakat“.

Vilbaste, TN 7, 329e < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Männi- ja kuusevaik on kärna hävitaja.

Vilbaste, TN 7, 368 (10) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Männikasvud. Ka kopsu- ja köhahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 375 (6) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Kuuse- ja männikasvud.
Kuuse- ja männikasvud on siis head arstirohud, kui tiiskusehaigus on. Korjatakse, kuivatatakse ja tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 395 (23) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Mänd - männakasudest tehakse teed, mis kopsurohi on.

Vilbaste, TN 7, 398 (26) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Männakasud - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 400 (14) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Männikasud - tiisikuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 406 (12) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Männakasud on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 422 (26) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Männakasud - tiiskuse vasta.

Vilbaste, TN 7, 425 (2) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
[Tarvitatavad puud ja ained.]
Männast põletatakse tõrva, kasudest terviseteed.

Vilbaste, TN 7, 431 (29) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Männikasud - tiisikusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 441 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Männikasud on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (21) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Männatõrv on kopsuhaigetele.

Vilbaste, TN 7, 447 (8) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Männikasvud on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (24) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Männikasud - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (24) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Männikasud - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 458 (18) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Kuuse- ja männikasvud tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 461f < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Männivõsusid tarvitati tiisikusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 464c < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Männivõsudest tehakse teed tiisikusehaigetele.

Vilbaste, TN 7, 468 (8) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Männikasvud, kuusekasvud ja põdrasammal. Tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 470b < Jõhvi khk. (1930)
Männikasud kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 473 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Männakasudest tehakse teed köha vastu ja ka tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 477d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Noore kuuse kasude sees hoiti jooksvahaigeid. Seda otstarvet täitsid ka noore männi kasud.

Vilbaste, TN 7, 480 (26) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Männikasud kõhuvalu vastu.

EKS 2, 190/1 (2) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. (1908)
Kui varbavahed haudunud on, siis pandakse männitõrva pääle. Mõned panevad männitõrvavett pääle. Mõned määrivad ka kasetohust põletatud tökatiga ära. Mõned ka määrivad jälle selle kasetohust põletatud tökati veega, aga kõigi ihu ei kannata selle kasetohutökati ja tökativeega määrida - siis läheb halvaks. Mõned mässivad õhtul enne magamaheitmist, tõrvasid sanglepalehti ümber, ka see aitab.

RKM II 271, 423/8a < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani asundus (1970)
Männist tehakse skipitaari. Inimesed teevad männikoortest ja -okstest omadelle vanni, kui jalad kõvasti valutavad. Panevad männioksad ja -koored kogu nõeldega patta, keedavad neid ummukses. Kui on juba kõvasti punanse sees, lasevad ta jahtuda parajaks, tõstavad tema suure taasi või pütti ja inimene läheb poolest kehast saadik sisse. Joob ka seda vett, jala- ja käevalu kaob ära.

Vilbaste, TN 9, 49 (15) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Männiõisi kasutati köhateena.

Vilbaste, TN 9, 61 (1) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kohalikke ravimtaimi.
Männiõied. Tarvitati teena köha puhul.

Vilbaste, TN 9, 61 (2) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Männikasvud. Tarvitati vannideks jooksva korral.

Vilbaste, TN 9, 312 (14) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Männikasvu (Pinus silvestris) ja kuusekasvu (Picea excelsa) tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 9, 549 (10) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Männavaik konnasilmade vastu.
Ka toores seanahk vaheldumisi vannitades iga kord õhtati üks kord vähemalt päevas.
Soovitan töötavale inimesele, kes kroonilisi haigusi põeb ehk muidu veidi haigestunud, töökohtas tarvitada vaheajal. Teesi ja ravimeid töökohtas.

Vilbaste, TN 9, 348 (3) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Mänd - kasvandid teeks kopsuhaiguse korral.

Vilbaste, TN 9, 348 (4) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kuusk - kasvandid ühes männiga vannis annavad tervist seedimisele, hingeldamisele ja reumale (jooksva korral).

Vilbaste, TN 9, 525 (1c) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Köha] Männikasvud, kuuma vee leotis.

Vilbaste, TN 9, 540 (7) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Männakasvud: varakevadel noppida, hea jooksva- ning köhavastane tee. Samasuguselt talitada nagu kasepungadega [kuivatada vilus tuulelises kohtas, täitsa kuivalt ära panna, kinnises toosis ehk karbis kuivalt hoida.]. Väike peotäis aitab, ühes liitris vees keskmise tule peal keeta viis-kümme minutit, siis tõmmata lasta, nii et lõhn säilub. Juua kolm korda päevas ehk janu juures.
Teda võib vaheldumisi juua teiste teedega.

Vilbaste, TN 7, 484 (64) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Männikasudest saab teed.

Vilbaste, TN 7, 486 (31) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Männitõrva tarvitati kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 491 (2) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Männikasud ühes tõrvaga tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 492e < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Männapungadest tehakse kopsuhaigetele rohtu.

Vilbaste, TN 7, 494 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Männikasvud - tiiskusehaigusele.

Vilbaste, TN 7, 498c < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Männikasvud tiisikuse- ja kopsuhaigetele.

Vilbaste, TN 7, 499 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve kaevand. (1930)
Männikasu tee oli tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 500 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Männaõitest (urvadest) tehti teed (tiisikuse vastu).

Vilbaste, TN 7, 502 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Männikasvud tiiskuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 515 (12) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Männi- ja kadakakasvude teed tarvitati tiisikushaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 572/74 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Saare t. (1929)
Korjatud teateid Kihelkonna vallas leiduvate taimede kohta.
Vanad inimesed nimetasid taimi hoopis teiste nimetustega. Taimedest said nad värvi, arstirohtu ja nõiarohtu, sest arste ja poode oli vähe. Kui mingi taim õitsis ja vili küpseks sai selle taimega seltsis, siis hakati teda teisel aastal vaatama. Nii said taimed põllumehele ettekuulutajaks ja üldse kasulikuks. /---/
Arstirohtudeks tarvitati tiisikuse vastu männikasve /---/

Vilbaste, TN 7, 583/4 (8) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Noorte männikasude tee köha ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 595 (1a) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine.
Vanal ajal tarvitati taimi:
Arstirohtudeks:
Ülased, männikasud, maaväädid, sassaparillad - neid ja veel muid taimi tarvitatakse jooksjahaiguse arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 595 (1e) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Männikasud, põdrasammal on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 604 (8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Männikasvud: tiisikusehaiged joovad. Keedetakse teeks ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 607 (7) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Männikasud köha ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (15) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Männitõrv määritakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 632 (1f) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Männipungad (köha vastu).

Vilbaste, TN 7, 634 (4g) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Männipungad (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 642 (12) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Männakasud kurgurohuks

Vilbaste, TN 7, 661 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Männikasusid tarvitati tiiskusehaiguseks.

Vilbaste, TN 7, 697 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Noored männikasvud. Noortest männikasvudest keedeti teed tiisikuse ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 705 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teisi tiisikuse rohte: maakõrvade, ubalehtede juurte, noore männi kasude ja rukkiorase tee. Teed tuleb juua nii, kuidas keegi soovib.

Vilbaste, TN 7, 708 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Männijuurte koored ja kasvud. Männikasvudest keedeti teed tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 721 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Männikasud. Männikasud keedeti ära ja joodi seda vett rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 727 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vanasti tarvitati taimi mitmesuguseiks otstarbeiks, neid söödi, nendega arstiti ja tarvitati neid ka nõiavahendeina.
Tiisikuse vastu tarvitati kooreta noori männikasve, mida sisse võeti.

Vilbaste, TN 7, 731 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Männikasvu vannid. Jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 786a < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Mina, Põllküla algkooli V klassi õppur, kõnelesin oma vanaema Anna Marjasega, kes sündis 26. augustil 1865. aastal Kloostri külas Rätsepa talus. Vanaema teadis mulle rääkida, et põdrasamblad, noored männakasvud, männaõied, sookaerad, pohlaoksad, soo-oade juured, puutõrv ja aloe piima sisse tilgutada, aga teised teeks keeta. Kõik eelpool nimetatud taimed tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 798 (I.1b) < Harju-Madise khk. (1930)
Aga kui köha raskemaks läheb, siis hakkavad inimesed männikasvu ehk sookaera teed jooma.

Vilbaste, TN 7, 1001 (4) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Petaj - mänd. Tema kasve tarvitatakse tiisikusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (12) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Männikasvud - vannide jaoks.

Vilbaste, TN 7, 1020 (9) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Pedaj - mänd. Tema kasve tarvitavad tiisikushaiged.

Vilbaste, TN 10, 264/5 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Mänd. Männipuust tehti kangakudumissüstikud. Männist tehti ka pudrumänd. Männitõrv on ka tiisikushaiguse vastu. Vedel männitõrv neelati alla.

Vilbaste, TN 10, 369 (41) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Männitõrv - ka mis mahitest on aetud, arstiti nikastust, paiseid, loomade vigastusi ja jooksvat.

RKM I 9, 375 (20) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Närvihaigused: maikelluke, mänd, palderjan, piparmünt, puju, raudrohi.

RKM I 18, 96 (25) < Iisaku khk. (1984)
Männiõied ja -kasvud - kopsuhaigusel ja nii edasi.

RKM I 18, 176 (1) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Umbes kasvajale pandi kuuse või männi heledat vaiku riidele mähitult peale.

RKM I 19, 297 (486) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Vitamiinivaeguse vastu tuleb kevadel süüa noore männi võrseid.

RKM I 35, 270 (2) < Setumaa, Kundruse k. (1994)
Vanasti lastele köha ravimiseks lasti sisse hingata männipuust ahjuluua suitsu; kurguhaiguse puhul anti lambiõli.

RKM I 35, 212 (3) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Kui tekib läkaköha, juua teed, kus on raudrohtu, nõgeseõisi (lehti) ja paiselehti (1 liitri kohta iga rohtu 1 supilusikatäis). Samal ajal viibida värske õhu käes ja suvel magada ruumis, kus ööselgi on aken lahti. Köha vaibub 3-4 nädala jooksul, ent võib veel hooti kesta ligemale aasta. Värske õhk ja viibimine kuuse- ja männimetsa all (seal on fütontsiide) mõjub tervistavalt. Siin kirjeldatud arstimisviis on mul läbi proovitud. Sel suvel haigestus mu tütrepoeg Joosep läkaköhasse ja nii teda sai ravitud. Algul arst andis ka ampitsilliini tablette.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Vilbaste, TN 5, 3 (6) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Männikasu teed köha ja tiisikuse puhul.

Vilbaste, TN 5, 4 (23) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Männi- ja kuusevaiku haavade pääle panemiseks.

Vilbaste, TN 5, 12 (3m) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Männikasvu tee - kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 5, 19 (15a) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Männikasvu tee - reumatismusele.

Vilbaste, TN 5, 103 (10) < Tartu l. (1933)
Männi noored kasvud, rukkioras, kuusevaik, või ja mesi kokkukeedetult on hää haavarohi.

Vilbaste, TN 5, 193 (5) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Männikasvud ja pihlakaõied - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 5, 201 (6) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Männi ja kuuse noori kasve tarvitati kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 5, 278 (4) < Tartu l. (1934)
Mänd (käbidega värviti lõngu, kasvudest tehakse teed).

Vilbaste, TN 5, 288 (a6) < Tartu l. (1934)
Milleks tarvitati taimi vanemal ajal.
Arstirohud: männioksad - vannitamiseks.

Vilbaste, TN 5, 342 (65) < Tartu l. (1935)
Arstirohud.
Männikasvud (teeks).

Vilbaste, TN 5, 602 (6) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Pedaja. Männa noori kasve, mis on vaigused, kuivatatakse ära ja kopsuhaiged tarvitavad, keedavad sellest teed ja söövad vaiku. (Öeldakse, kui pedajakasvud lasevad lonti, siis on paras nisukülv).

Vilbaste, TN 5, 604 (15) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Männakasvud. Tiisikushaigeile. Tee näol sisse juua.

Vilbaste, TN 7, 1025 (30) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Mänd.

Vilbaste, TN 7, 1044 (3.1) < Iisaku khk., Jõhvi v., Uhe k., Posti talu (1935)
Arstimid.
Männikasvusi korjati kevadel maikuus täiel õitsemisel ja raudrohtu suvel õitsemise ajal. Keedeti umbses nõus tee ja joodi tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1081 (3) < Setumaa khk., Obinitsa k. (1934)
Betula verrucosa Ehrh. Kõiv. Kaseurvad ja männakasvud keedetakse umbe. Rohi tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1090 (1) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1118 (10) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Männikasvude (Pinus silvestris L.) tee, samuti kuusekasvude (Picea excelsa Link.) tee on köha vastu. Kasvud kuivatatakse aegamisi. Kasvud olgu noored, vaigused.

Vilbaste, TN 7, 1177 (55) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Männikasvud. Keedis. Pool klaasi kolm korda päevas, ka piirituse sees leotatult, tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1178 (56) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Männikasvud ja sipelgapesa keeta vanni jaoks. Rheumatismuse jaoks.

Vilbaste, TN 7, 1194 (11) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Mänd (Pinus sylvestris). Ehitus-tarbepuu.
Käba (välimine krobe koor): andis võrgukäbasid, neid raiuti mähja ajal kasvavast puust, nägin isi veel mändisid, kelle tüvest võrgukäbasid oli raiutud.
Noored kasvud, nii kui kuusel, arstirohuks.
Tõru (tõrv) on tuntud määre, rinnahaiguse juures võeti teda puhtalt ja segamatalt sisse. See oli kange arstirohi, mis suu ja kurgu sügavalt umistas. Palgi- ja haluotsade päält korjati Soomes tõrva, ka seda võeti tiiskusehaiguse puhul sisse, see ei umistanud kurku, ei mõjunud halvasti, nõid-arstid segasivad seda teiste ainetega ja selleaegsest seisukohast, kus Tagepera puudus, andis ka tiisikuse vastu kõige paremaid järeldusi.
Üles juuritud männakännud nimetatakse sakkaks (sakas).

Vilbaste, TN 7, 1210 (13c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Samaks [närvinõrkuse korral vanni jaoks, ka nõrkade inimeste vanni jaoks] tarvitatakse ka männiokaste ja -kasvude vanne, mis veel paremad, kuid neis ei tohi üle 20 minuti sees olla ja vesi ei tohi ka kuum olla.

ERA II 125, 144 (46) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Tiisikuse vasta joodi põdrasambla, raudrohu, männikasude teed.

ERA II 139, 317 (54) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Kui tiisikus oli, siis toodi metsast männikasusid ja tehti teed ning joodi.

ERA II 187, 280 (92) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. (1938)
Mõisasaksad olid korjanud metsast seda liiva, mida rippuvad männioksad tuulega pühkisid. Sellega arstiti tedretähti. Kudas? Ei tea. Vist hõõruti kudagi.

ERA II 193, 554 (42.35) < Põltsamaa khk. (1938)
[sammaspooliku vastu] Männitõrv

H II 7, 842 (13c) < Jõhvi khk. (1890)
Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi.
Niisama põdrasambla, rauaroho ja männikasude teed juues.

ERA II 170, 688 (7) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Mänd. Männimetsa õhk on kõigile rinnahaigeile väga tervislik. Kes kardab tiisikuse tulekut, käigu tihti männimetsas. Kevadel korjatud noortest männikasvudest tee on hääks arstimiks mitmesuguste rinnahaiguste ja kopsutiisikuse puhul.

ERA II 170, 688 (7a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Ka tehakse männikasvuvanne. Selleks võetakse 3-4 naela kasve 2-3 toobi vee kohta ja keedetakse tublisti. See keedis valatakse siis vanni sooja pesuvee hulka. Algul tuleb vähem kasve võtta ja kordamööda nende hulka suurendada, et haige sellega harjuks. Vanne võetakse krampide, unepuuduse ja jooksja arstimiseks.

EKS c, 118 (3) < Tartu l. (1912)
[Haavarohud olla hääd]
Ka olla õige hää segu männitõrv piimakoore ja muna punase rebuga kokku keedetud.

RKM II 136, 184 (8) < Simuna khk., Rakke (1961)
Eliting. Haavapuu mähka, tomingakoort, männakoort, ka musta lamba villa.
Sõnad millised kirjutatud pliiatsiga sukru paberile.
Sukrupead nied mähitud paksu vihu kaane suguse paberi sisse seda nimetati sukru paber.

EFA II 4, 486 (10) < Karja khk., Leisi vanadekodu < Karja khk., Metsaääre k., Metsalõuka t. (Toom), s. 1908 (1995)
Sulutüüd, mõned ütlevad, et olla soolaga hõõrutud, siis pidi ära kaduma. Ja siis on see õpetus, et männikoore alt puru; kui männikoor lahti mädanes, siis koore alt tuleb. Kui seoke õhem koor, siis sealt tuleb. Ma lõikasi noaga täkke ümmer ja sidusi lõnnaga ümmer, kuivasi ise ära.

EFA II 5, 336 (8) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Männakasud - kui umbevalu on jalgade sees, patja [vannitada] teha.

EFA II 17, 171 (35) < Martna khk., Kuluse k. < Jüri khk., Vaida al. (1996)
Korstnapühkijatee on männikasvud ja üheksavägine. See on niisugune nimi pandud: see võtab hingamisteed ja kõhusoolikad kõik terveks.

EFA II 46, 198 (10) < Viru-Jaagupi khk., Võhu k. < Viru-Jaagupi khk., Voore k. (2003)
Tiisikuse vastu on männikasvud, juua männivett. Söödi männikasve.

EFA I 38, 30 (18) ja 33 (10) < Tarvastu khk., Järveküla k. (1999)
Üks naine keetis rohtu tammekoorest, see oli kopsurohi ja kui kurk haige. „Purtsi rohi“. Nüüd on ka käinud paljud seda küsimas, aga ei ole enam saada. Üks aine seal tuli tõrvavabrikust, seda ei saa enam nüüd, sellest oli pruun. Kõiksugu maarohtusid ka keedeti. Angiini vastu ka.
„Purtsi rohi“ oli kopsurohi. Seal olid siis kõik sees, tammekoored, männikasvud ja ma ei tea, kas kuusekasvud. Leotati ja keedeti ja alkoholi oli ja rahvajutu järgi seal pidi isegi piss sees olema. Seda joodi sisse, pidi aitama, sellepärast, et nende oma poeg sellega ennast ravis, temal oli keegi vana saksa arst seda [Purtsitammel] õpetanud. Seda pissi ei tea, kas oli oma või võõras, ega seda keegi ei avaldanud, anti pudeliga kätte ja millest ta oli. See on nihukene rahvajutt, et kes teda siis keetis. Mina olen ka teda ainult korra suuga maitsnud. Aga siinsamas see Ilvese Linda, see vist ravis ennast sellega välja, olid ka kopsud.

EFA I 41, 74 (30) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
H.S.: Minul ema ei tarvitanud, aga muidu oli kuulda küll, et sipelguvanne tehti.
K.S.: Kas viina sisse ei pandud sipelgaid kuidagi? Kui käed ja jalad valutasid, et määrida?
H.S.: Ei tea. Aga väga hea vann oli, seda ma olen ise ka teinud noorest peast, siis ma tegin männikasvuvanni. Männikasve korjasime kah, niskesed parajad noored, ei tohtind nad niimoodi laasima hakata, vat kui männikasv kasvab, läheb pikemaks, siis siit juba otsast paistab roheline välja, öeldakse. Siis korjasime kevadel neid, nuga käes, noored männid. Nende vesi oli siis hea vannivesi. Istusin kohe sinna ja siis tegin sedasi 15-20 minutit. Võttis ära küll hästi valu.

EFA I 57, 148 (5) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 ja Olga Maksimova (s. Varol), s. 1915 (2002)
Männivõsud - neid söövad kohe tiisikusehaiguse vastu, a vähe aitab.

Vilbaste, TN 2, 474 < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tärpentiini saadi männipuu purust ja äädikast haavapuu purust.

Vilbaste, TN 7, 1206b < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Mänd. Juured korvi kudujale, sakkad tõrva ahju, tõrv saapa määre, vankri määre, tuliselt paadi tõrvamiseks, laeva taaklusele, kõik määre. Tarpenliin = lambi õli. Tõrv arsti rohuna tiisikuse vastu sisse võtta, terpentiin tiisikuse haiguse vastu sisse võtta ja pääle määrida, noored puhkevad kasvud viina sees leutada köha ja tiisikuse vastu. /---/

ERA II 189, 334 (7) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Partsi k., Tiiu t. < Pühalepa khk., Pühalepa v., Tubala k. (1938)
Nõmbas on praegu veel alles vana mänd, selle juurte üle ei tohi keia, et kuivab siis ära. See on üks kõige esimene puu Hiiusaarel, kui ta mere seest tõusnd, olnd ta üsna lage. Sakla külas oli teine vana mänd. Sellel oli auk sees ja sinna inimesed viisid raha sisse. Kui kuskilt oli haige, siis muljuti rahaga ja viidi see raha männi sisse, siis haigus paranes ära. Nüid seda puud enam ei ole, tuul murdis ta maha.

H II 39, 705 (682) < Koeru khk. (1893) Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kui inime on nõiduse vää läbi rumalaks tehtud, siis võetud siili verd ja antud selle rumala inimesele sisse. Siis on see inimene jälle targaks inimeseks jäänd ja abi soand. Ka on nõiduse vääga rumalaks pandud inimesele kuuse-, männa- (pädakapuu) ja kadaka-puu kasusid korjatud ja ummukses ära keedetud ja siis seda vett rumala inimesele sisse antud. Siis on koa abi soand. Aga mõnele ei ole aidand ükski oht ega roht, mis rumal old, see rumalaks jäänd! Põle aidand siili veri ega keegi. Vana arstimise kunst.

E 17191 (1) < Rõuge khk., Oina veski (1895) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ärapõlenud haava rohi. Võtta:
1. Sugu perast kuuse- ehk männikasvusid (noorelt).
2. Haputkoort paar lusikatäit.
3. Tükikene vaha.
Keeda pisut aega veikse tule peal ning määri peale, kui on juba jahtunud.

Vilbaste, TN 1, 394 < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Männa kasvusid (noored aastajatkud ladvas) armastavad lapsed isuga süüa, neid ära koorides; ka männa mähke (koorealune suvine kasvav puu) armastatakse süüa.
Vanemal ajal valmistasid karjapoisid männa ladvapoolsetest jatkudest - nendele auku sisse viandes - lupspüsse, sõrmilisi ja ka piipusid. Nüüd on see ununenud.

RKM II 72, 358/9 (4) < Urvaste khk., Antsla l. (1960)
Liigeste valuga mindi sauna ja viheldi ning tehti soola vanne. Veel tehti kuuse ja männi noortest kasvudest kuuma veega vanne. Sipelgad aeti kappa ja kallati kuum vesi peale. Saunas viheldi veel nõgestega liigeste põletiku puhul.

RKM II 254, 466 (26a) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Vennad surid kopsuhaigusesse. Kuuse- ja männitõrva korjas, neid veeretas ja neelas ike.

RKM II 385, 123 (52) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Minu lapsepõlves, Esimese ilmasõja ajal ja sellele järgnevail aastail esines palju tiisikusehaigust. Selle leevendamiseks kasutati männikasvudest teed.

RKM II 111, 67/8 (180) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kopsuhaigetel kästakse oma kust juua. Pidavat veel aitama soouba lehed - nendest valmistatud tee, ka männikasvudest keedetud teed juua. Pidi aitama.

Vilbaste, TN 7, 608 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Oajuure teed tehti tiisikuse vastu. Oajuured kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda. Männikasvu teed tehti sellesama vastu. Tehti nagu oajuure teegi.

RKM II 361, 334 < Kanepi khk. (1982)
Kui kurk on valus, juuakse kuuma piima soodaga, meega. Juuakse veel leedri või lodjapuu õie teed, ka pärna- ja vaarikateed. Joodi islandi sambla, rahva seas „põdrasammal“ või „krobiseja“, teed. Suured inimesed söönud ka männikasve.

RKM II 338, 347 (4) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Köha vastu keedeti jällegi teed kas põdrasamblast, raudrohu õitest, pihlakakoorest, toomingakoorest, kiviimela juurtest ja liivateest. Kevadeti korjati ka männikasve, siis kui need olid nii paari-kolme sentimeetri pikkused. Pikematel ei olevat enam nii suurt väärtust. Sellistest kuivatatud kasvudest keedetud tee oli väga hea köharohi.

RKM II 338, 350/1 (16) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Närvivaludele aitas ka, kui söödi mõni küpse kadakamari iga päev. Teed keedeti männi- ja kuusekasvudest ning joodi enne magamaminekut õhtul.

RKM II 384, 407 (31) < Keila khk. (1985)
Köha puhul aitas liivanõmmetee; veel parem oli toomingakoore tee (kõlbasid ka noored võrsed). Hüvad asjad olid veel kummeli, nurmenuku juure ja männikasvu teed.

ALS 1, 178 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Nasva k. (Grünthal) < Aadu Ellerbuš, 58 a. (1928)
Värsked haavad. Männiihukoort pannakse värskele haavale pääle, see tõmbab haava kokku ega lase mädanema.