Rahvapärased taimenimetused

Pohl

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 253, 402 (6) < Lihula khk., Äärenurga k. < Kirbla khk., Kirbla v. (1968)
Siapohlad ehk leesikatie on väga hia rohi põiehaiguse vastu. Harilik tie keeta ja juua, mitte sedasi rüübata. Harilik pohlatie on ka hia, vartega tükkis tarvitada. Olen kõik välja magand, mul põle änam mieles.

H I 7, 89 (4) < Tallinn (1894)
Luujooksva vasta olla hea pohlamarja varresi keeta ja seda vett juua.

H III 9, 170 (18) < Laiuse khk., Tähkvere k. (1888)
Kui veikse lapse kõht lahti, põdur ja vaese tervisega, siis ohutatasse järgmiselt. 1) Korjatasse üheksat seltsi marjapuid, nimelt neid, kelle marjadel rist otsas, nagu kadakas, pihlakas, pohlad, sinikavarred, lodjapuu, kitspaakspuu. Kua võib muid marjapuu õkse võtta, aga ikke 9 seltsi. Lisaks selle juure ühe juure pialt kolmeharusse ajanud kase õkse, ja selle vihaga viheldasse. 2) Pannasse kolm kuuma kerissekivi vee sisse, üeldes: "Üks meeste kivi, teene naeste kivi, kolmas üle ilma arsti kivi!" Selle veega vihutatasse last, aga kivid pannasse kerisselle tagasi. 3) Pannasse peerud risti pada peale, lastasse nende vahelt vee soenemise ajal üheksa tulesütt, ühtlaisi ristmise sõnu lugedes, sisse, ja pestasse sellega last.

E, StK 2, 186 (14) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
Pohlaõite tee oli ka väga hää seesthaigusele.

E, StK 14, 152 (3) < Vändra khk., Järve (1922)
Jooksvale aitab hautatud heinapebred ja keedetud pohlaõietee.

ERA II 1, 810 (4) < Tallinn l. (1928)
Jooksvatõbe vastu aidata kui juua pohlaõitest keedetud teed.

RKM II 456, 353 (7) < Pilistvere khk., Soomevere k., Väljataga t. < Suure-Jaani khk., Vastsemõisa v. (1993)
Pohlavarred, pohlad, seda räägiti ikka, see pidi liigestehaiguste ja reuma vastu olema.

ERA II 83, 250 (31) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Pohlaõied, -juured ja -varred kuivatada, teha neist teed; peab olema hea tiiskuse vastu.

ERA II 148, 154 (13c) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Vigala khk. (1937)
Jooksvahaiguse vastu keedetakse kuivatatud pohlalehti ja juuakse seda.

ERA II 167, 178 (26) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Pohlavarred (Vaccinium vitis idaea) - jooksjahaiguse vastu tarvitetakse teeks.

ERA II 167, 180 (44) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
Pohlad (Vaccinium vitis idaea) - neist saab hääd teed, pehme ja hää, kevadeti korjata.

ERA II 193, 524 (39.16) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Kauru k. (1938)
[Krampide vastu]
Anti pohlaokste teed, mis oli kange ja keedetud ummuksis.

ERA II 206, 295/6 (4) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.

ERA II 207, 442 (35) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Naiste haiguse (valgetevoolu) vastu on hea valge härjapea õied ja pohla õied, neist teed keeta, teine kord teist teed juua, aitab kohe, mõnigi, kis kaua seda haigust põdend, on nendest rohtudest abi saand.

ERA II 279, 184 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Pohlavarsidest keedetakse teed, ei mäleta, mis haiguse vasta.

RKM II 98, 342 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Kollatõbest lahti saamiseks pidi haige alaliselt pohlavartest keedetud teed jooma ja külmetuse eest ennast väga hoidma.
Lisan juurde, et olin väiksena kollatõbes haige ja siis mind pohlavartest keedetud teega raviti. Et pohlavarred oma otstarvet täidaksid, siis tuli neid varjulises kohas kuivatada - aga mitte päikese käes.
Pohlavarte õige korjamise aeg olla siis, kui nad õitsevad.

RKM II 159, 62 (6d) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
[Põiehaigused]
4. pohlalehtedest leotis

RKM II 160, 27 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Närvihaigus tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest. Sirelilehe tee ja raudrohu tee paneb magama, rahustab närvihaiget. Pohlalehe ja õunapuulehe teed seltsis juua.

RKM II 452, 304 (12a) < Laiuse khk., Kõola k., Matseri t. < Laiuse khk., Rohe k., Pikapere t. (s. Kirss), 79 a. (1992)
Eks maarohtusid ju tarvitati kõigi haiguste vastu. Köharohuks oli pärnaõie tee ja pohlasi korjati ja pohlateed tehti. Lehtedega murti, lehed ja õied.

RKM II 160, 227 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Reumatism. Pohlad on reuma vastu. Iga päev 1 peotäis süüa pohli läbi aasta. Liha ei tohi süüa.

RKM II 170, 229 (16a) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. (1962)
Taimede kasutamine arstirohuna, jookideks jm.
Pohlavartest - teed.
Ka võilillesid korjati - milleks?
Sipelgaid korjati pudelisse.
[---]
Rukkililled - korjati enne õitsemist. Valmistati sissevõtmiserohtu.
Raudnõgesed: kuivatati ja nendega viheldi (mingi haiguse vastu).
Raudrohtu korjatakse praegugi.
Paiselehed.
[---]
Perenaisel olnud aidas laepeal terve laadung maarohtusid.

RKM II 175, 44 (7) < Audru khk., Audru v., Potsepa k. (end. Tamm), s. 1901 (1964)
Külmetamise vastu on pihelgaõietee ja poolgaõietee. [Poolgas = pohl.]

RKM II 195, 129 (43a) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Paju t. (1965)
Pohlavartest tee on ka reuma vasta ja köha vasta ja.

RKM II 195, 277 (19) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k., Sillaotsa t. (1965)
Pohlavarre tee jooksvahaiguse vastu.

RKM II 203, 19 (6b) < Simuna khk., Mari k. (1965)
[Köha.] Pohlaõie teed ja pohlalehe teed juua. Hanerasvaga määriti lastel rinda ja jalapõhju ja soendati kamina ees.

RKM II 229, 528 (13) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Põiehaigust ravib heinapebre vann. Istuda kuuma ämbri peal aurus. Tean, et inimesi on terveks saanud.
Pohlamarjad on ka põiehaiguse vastu.

RKM II 257, 419d < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Neeruhaiguse vastu on pohlaõie tee.

RKM II 278, 92a < Suure-Jaani khk. (1970)
Rahvameditsiinis on pohlaõie tee ja pohlad jooksvarohi.

RKM II 283, 227 < Rakvere khk., Laanemõisa k. (1971)
Pohlavarred kogu juurtega üles võtta ja keeta teed. Ummukses keeta. Juua põie- ja neerukivide vastu.

RKM II 283, 231 < Rakvere khk., Mariküla k. (1971)
Pohla õienupud koos lehenupuga teeks teha on neeruhaiguse vastu.

RKM II 300, 480 (4) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Pohla (paaluka) lehe ja õie tee on köha vastu.

RKM II 319, 16 (47) < Iisaku khk., Lõpe k. (1975)
Teed teha: meie ämm korjas pohlalehti ja -õisi. Öeldi pohlavarre tee. Seda sai terve talv juua.

RKM II 331, 254 (57)a < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
Pohlavarre teed kasutati kõhuhaiguste vastu, reinvarred - kõhulahtisuse vastu, kuivatatud mustikad - kõhutõbe vastu /---/.

RKM II 331, 363/4 (31) < Väike-Maarja khk., Männialu (end. Naraka) k., Käba t. (1978)
Vanasti kanavarba tee oli arstimise jaoks, see ei olnud pidulaua tee. Pihlakamarja ja pohlatee oli, maasikad ja vaarikavarre tee, kummelitee ja köömnetee.

RKM II 355, 441 (88) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Pohlavartest või õitest keedeti teevett, pidid jooma need, kel oli põis või neerud haiged. Soovitav oli, et raviteed ikka vihalt, ilma suhkruta joodaks.

RKM II 355, 562 (45) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Pohlavarre tee (koos lehtedega muidugi) sobis neeru- ja põiehaiguste puhul.

RKM II 356, 375 (153) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Pohlavarred korjati oktoobris kõige juurtega. Kuivatati ära ja tehti teed. See oli reumahaiguse raviks.

RKM II 358, 386 (16) < Põltsamaa khk., Adavere k. < Põltsamaa khk., Rutikvere k. (1981)
Pohlavarred olid rohkem haiguse vasta, põie vasta, kadakamarjad olivad ka.

RKM II 359, 195 (58) < Põltsamaa khk., Pajusi k. (1981)
Pohlad on põievigade vastu.

RKM II 359, 252/3 (1) < Põltsamaa khk., Tõremäe k. (1981)
Tiisikuserohi oli tehtud, saarepuu tõrva maik oli. Möldri rohi. Veskimölder oli see. Temal oli poeg haige, saadeti tulema haiglast, et enam abi ei saa. Ja siis tema tegi ise rohu. Üks osa petersellijuuri, üks kadakamarju ja üks pohlalehti. Teeks tehti ja seda pidi võtma, et see rohi ei hakkaks neerude peale. Kui te kunagi Tartus käite, küsige, kas keegi teab sest laboratooriumist, kus seda möldrirohtu tehti. See oli 1938. või 39. aastal, ta hakkas seda rohtu tootma. See tee on ka teistele haigustele hea, supilusikatäis ühe liitri vee peale. Teha sest tee, siis mõjus.

RKM II 368, 306 (41) < Maarja-Magdaleena khk., Kaarli k. < Kodavere khk., Alatskivi v., Nina k. (1983)
Pohlaõie tee ja pohlavarred - köha vastu. Maikuus peab neid korjama.

RKM II 370, 240 (7) < Viru-Jaagupi khk., Tudu al. < Torma khk., Avinurme al. (1984)
Pohlavarred - köha vastu on isehakanud [st rahvapärane] naisterohi [st naiste poolt hinnatud ja kasutusele võetud].

RKM II 372, 65 < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Põiepõletikku raviti leesikateega. Ning leesikatee puudumisel asendas seda pohlalehe tee.

RKM II 376, 523/4 (19) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Leesikateed joodi neerupõletiku ja põiehaiguste puhul. Võis ka siis seda teed juua, kui haigust polnudki. Kus aga leesikaid ei kasvanud, siis joodi kasvõi pohlalehtedest keedetud teed. See aitas ka natuke.

RKM II 379, 466/71 (7) < Viru-Jaagupi khk. < Lüganuse khk. (1985)
Luudehaigused.
Minu õemees jäi haigeks. Saand arugi, mis tal viga oli. Karjus kondivalu ja keha läks tal sihukeseks imelikuks, oli paistes ja tursus ära siit-sealt, oli plekiline, kohe kole oli igatepidi näo ja teo poolest. /---/ Üks nendest, Miili Koljal, kuulus kodus ja kaugemal. Tema teadis ja tundis maarohtusi, tema oskas sõnu, tema mõistis masseerida ja veel muud, mida harilikud surelikud ei teadnud. Tema juurde mindi hädaga. Miili tuli ja lubas mehe terveks teha. Käskis osta mitu pudelit tinaturkat (denatureeritud piiritus, mida eesti ajal müüdi). Käskis metsast ja rabast korjata porssa, saarepungi, saarekoort, pohlavarsi, kasekäsna, mustikavarsi, seal oli teisi rohtusid veel, ma kõiki enam ei mäleta. Läksime metsa ja korjasime neid mitu kotitäit. Panime sealt igat sorti vanni ja valasime keeva vett peale, sinna hulka tinaturkat ka. Vanni peale paar-kolm pudelit. See polnd ju kallis, seda jõudis osta. Ja kui nüüd oli vesi paralt ära jahtunud, segati vett ja siis tuli haigel vanni minna. Pidi ennast seal leotama, liigutama, loputama ja soputama. Sedasama vannivett pidi ta ka mõne lonksu sisse võtma, et oleks seespool ja väljaspool. Iga päev oli pool tundi vannis. Tegime talle 22 vanni ja siis oli mees terve ka. Iga vanniga mehe tervis läks paremaks, viimaks täitsa hea. /---/

RKM II 381, 88/92 (17)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Harilikke pohlaõisi ütlesid vanad inimesed, et on üheksa haiguse vastu. Tarvitati neeru- ja põiehaiguse, reuma ja liigesepõletiku raviks. Üldiselt väga tuntud ja verdpuhastav taim. /---/ Sama haigustele tehti ka leesikateed.

RKM II 385, 32 (g) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Pohlaõied - põiehaiguste ja reuma raviks.

RKM II 385, 34 (47d) < Tori khk., Levi k. (1985)
Pohl - otseselt süües liigesepõletiku ja reuma raviks.

RKM II 385, 129 (72) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Hea rohutee jaoks peeti minu lapsepõlves järgmist segu: ühesuurustes osades pohla-, pihlaka- ja palderjaniõisi.

RKM II 385, 320 (64) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Neeru- ja põievalu puhul ja kui kusi hägune on, joodud kaeraleotist. Ka linaseemne keedist ja leesikateed. Ka pohlavarte teed on tarvitatud.

RKM II 385, 495 (11b) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Minu vanaisa kasutas reuma ravimiseks pohlalehti ja -õisi teena, marju aga salati ning moosina.

RKM II 385, 495 (11c) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Paljud kasutasid pohlamarju liigesepõletiku puhul. Mingisugune algeline elektriga ravimise viis oli ka olemas ning soonte masseerimine pidi vahest aitama.

RKM II 391, 381 (19) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Paluka- või pohlaõied korjata ja teha nendest teed, jälle peavalu vastu ja olla neerude korraldaja.

RKM II 453, 16/7 (4a) < Laiuse khk., Päde k. < Torma khk. (1992)
Pohlavarre tee ja pärnaõie tee on head kopsuhaigele.

RKM II 405, 521 (8a) < Tallinn (s. Laul), s. 1909 (1985)
Viis supilusikatäit peenendatud põldosja (kuuse moodi), viis supilusikatäit kibuvitsamarju, niisama palju pohlalehti ja linnurohtu (muidugi kõik kuivatatult).
Viis klaasitäit vett ajada keema, puistada see segu sisse, lasta tõmmata. Kurnata ja juua üks klaas päevas. See pidavat vereringet parandama, seega ka südametegevust.
Proovisin ka selle pool, kes seda keetis ja tarvitas. Maitsev ei olnud, aga liiga kole ka mitte.
Peale kuu aega tarvitamist peab vahet pidama ja siis korrata. Kui mõju ei tunne, siis ei maksa ka tarvitada.

RKM II 411, 30 < Tartu < Palamuse khk., Palamuse v. (toonud tema lesk 1985) < koguja Salme Soomelt (1923) (1959)
Jooksja (liigeste põletik).
Võetakse pohlavarsi ja kaerapõhku (põhku rohkem), valatakse üle kuuma veega ja lastakse hapuks minna.
Selles hapus segus vannitati jooksvahaiget, vanni temperatuur oli nii kõrge, kui haige kannatas. Umbes 4-6 vanni. Mõjus hästi.

RKM II 412, 167 (9)a < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Mamma korjas maarohtu: raudrohtu, leesikalehti, pohlaõisi, naistepuna. Minu ema ravis raudrohuga naistehaigusi.

RKM II 412, 167 (9)b < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Pohlaõie tee neeruhaiguste vastu.

RKM II 453, 16/7 (4b) < Laiuse khk., Päde k. < Torma khk. (1992)
Pohlavarre tee on neerudele ka hea. Kui lume alt välja tuleb ja on roheline, siis on vaja korjata.

RKM II 414, 611 (30) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Pohlalehti õitega koos. On ka külmetuse vastu ja neeruhaiguse vastu.

RKM II 415, 107 (22) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Köha vastu pohlaõie tee, mesikatee, üheksavägise õie tee.

RKM II 445, 58/9 (1) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. < Torma khk., Tammesaare k. (1991)
Ega vanast ei täidind poest raha eest teed osta. Korjati:
köömned;
pohlaõied - vanaema korjas ja kuivatas ja sest tehti teed;
pärnaõie teed ka joodi, pidi tervisele parem olema kui teine tee;
piparmünt, ennemast öeldi vehverments, see pidi ka hea olema;
raudrohu teed ka tehti, ma ei tea, misjaoks;
kummel, seda korjati teeäärtest ja õuest.

RKM II 446, 94/5 (15) < Torma khk., Lagedi k. < Torma khk., Ülejõe k. (s. Oja), s. 1928 (1991)
Korjasime naistepuna, liivarohtu, kummelit, raudrohtu. Sõja ajal korjasime pohlalehti ja -õisi, tegime teed.

RKM II 446, 425 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k. (1991)
Pohlad on reuma vastu.

RKM II 447, 44 (35) < Torma khk., Kükita k. < Tomra khk., Kasepää k. (s. Antst), s. 1915 (1991)
Kui põis oli haige, keedeti leesika- ja pohlalehtedest teed.

RKM II 450, 256 (9) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Pohlalehti ja õiekobaraid ka korjasin, perenaine pani kummuti peale kuivama. Liigestepõletiku vastu on päris see tee ja pohlamarjad ka.

RKM II 457, 97 (54) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Pohlaõie tee oli jälle väga hea neeru- ja põiepuhastaja. Ja me jõime palju seda pohlaõie teed, no lehed ka selle hulgas.

RKM II 458, 304 (43) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Põietee on pohlalehed, pohlavarred, apteegist leesikast.

RKM II 460, 327 (12)a < Tomski obl. (1993)
Mustikatest, lehtedest, vartest ja pohlakatest keedetaks ka tsaid.

RKM II 460, 327 (12)b < Tomski obl. (1993)
Mulle on soovitatud pohlakaid suhkruhaiguse vasta.

RKM II 463, 111 (7) < Viru-Nigula khk., Simunamäe k. (1994)
Pohlalehe tee liigesehaiguste vastu.

RKM II 465, 79 (14b) < Viru-Nigula khk., Pikaristi k., Väljaotsa t. (1994)
Pohlalehed korjati neerude vasta.

KKI 39, 268 (1) < Ambla khk., Liivaku as. (1966)
Pohlavarred kevadel vara, kui lume alt tulnud, pidid reuma vastu olema.

KKI 39, 651 (3) < Ambla khk., Liivaku as. (1966)
Pohlavarred pidid reuma vasta olema.

Vilbaste, TN 3, 76 (6) < Laiuse khk., Laiuse v. Iravere k., Kooli t. (1932)
[Arstimiseks tarvitatakse:]
Pohlavarsi.

Vilbaste, TN 3, 544 (5) < Tartu l. (1932)
Pohlaõitest ja -vartest saab teed ja jooksvavanne.

Vilbaste, TN 3, 565 (6) < Tartu l. (1932)
Pohlaõied (köha vastu).

Vilbaste, TN 3, 597 (b)7 < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Pohla- ja kummeliteed.

Vilbaste, TN 3, 713 (28) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Pohl. Tee on karastav ja tervislik jook.

Vilbaste, TN 11, 90 (28) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Pohlaõitest tehasse teed, väga hea tee leevakõrvasest peale rüübata, on kua hea köharohi, kautab köha ära. Isegi pohlalehe tee pidada hea köharohi õlema. Käidi talvel lume alt pohlavarssi välja kuapimas, et teed teha köha vasta.

Vilbaste, TN 11, 293/4 < Laiuse khk., Laiuse v., Kasevere k., Reino t. (1963)
Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.

Vilbaste, TN 1, 400 (169) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Pohl, palukas [Vaccinium vitis-idaea]. Viimane nimi harva kuulda. Ei ole Avinurme nimi, Tartu poolt toodud.
Pohlaõitest valmistatakse ka teed.

Vilbaste, TN 1, 465 (13) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pohlaõied [Vaccinium vitis-idaea]. Teena - köharohi, jooksvale, rinnahaigusele, paisetusele. Varred teena - köharohi; külmetusele, jooksvale; õied ja lehed teena - köhale; jooksvale.

Vilbaste, TN 1, 764c < Kuusalu khk., Tapurla k (1929)
Arstimisrohud:
Liikmerohud - pohlalehed seoti haige liikme ümber.

Vilbaste, TN 1, 791 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Pohl (Vaccinium vitis idea). Pohl, poolamari. Õitest ja lehtedest keedetud tee vahendiks maksahaiguste, kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 875g < Torma khk., Raja algkool (1938)
Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: pohlalehed - reumatismi, jooksjahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 1016a < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Pohlaõie tee köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 267 (k) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Pohlavarred - vereseletusele.

Vilbaste, TN 2, 270a < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.

Vilbaste, TN 2, 274 (34) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõrvetatud pohlaõisi joodi kohviga jooksvahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 282 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõige enam tarvitati aga taimi haiguste vastu. Nii jooksvahaiguse vastu pohlaõite ja türnapuu marjade ning õite teed.

Vilbaste, TN 2, 297 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Teed saab mustika- ja pohlavartest ja -lehtedest.

Vilbaste, TN 2, 305 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Köha vastu: vaarmarja varred, pohlavarred ja -õied (tee), sibulakoored, köömned, pihlakaõied, männikasud.

Vilbaste, TN 2, 327 (13) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Pohlaõie tee on südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 335 (26) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Pohlavarred - jooksjahaiguse vastu tarvitatakse teeks.

Vilbaste, TN 2, 336 (4) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
Pohlaõied - neist saab pehmet hääd teed, õisi kevadeti korjata.

Vilbaste, TN 2, 359 (1) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Enne, kui inimene haigeks jäi, siis pidi ta endale rohtu saama taimedest. Suuremalt osalt keedeti taimedest teed. Pohlavarre vett juuakse jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 362 < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Inimesed tarvitasid vanal ajal taimi rohuks ja värvimiseks. Nagu pohlavarssi tarvitakse jooksva vastu ja värvimiseks lepakoort.

Vilbaste, TN 2, 363/4 < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Jooksvahaiguse vastu tarvitati pohlavarssi. Vartest keedetakse teed ja tee juuakse kuumalt ja vihalt.

Vilbaste, TN 2, 365 (2) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Tiisikusehaiguse vastu juuakse pohlavarre teed. Pohlavartel lõigatakse juurikad ära ja keedetakse ummukses, siis juuakse seda vedelikku suhkruga.

Vilbaste, TN 2, 377 (3)< Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Jooksjahaiguse vastu tarvitatakse pohlavarssi, keedetakse teed, mida vihalt juuakse, ja tehakse veel pohlavarre vanne.

Vilbaste, TN 2, 390 (13) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Pohlatee kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 411 (26) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Pohlavarre tee on põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 413 (2) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Pohlavarre tee köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 417 (2) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Pohlavarre teed ehk pohlalehe teed tarvitatakse põiehaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 476 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti pihlakaõitest, pohlaõitest, pärnaõitest, valgeristiku õitest, maasikaõitest, raudrohu õitest.

Vilbaste, TN 2, 480 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.

Vilbaste, TN 2, 529 (2) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Pohlad.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 532/3 (2) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Pohlad keedetakse teeks ja tarvitakse teeks neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 604 (3) < Mihkli khk., Veltsa v., Oidremaa k. (1934)
Pohlalehtedest teed tarvitati joosvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 643 (4) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Pohlaõitest saab teed jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 647 (3) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Pohla- ja maasikaõitest valmistati teed.

Vilbaste, TN 2, 664 (3) < Räpina khk. (1930)
Maasika- ja pohlaõied teeks.

Vilbaste, TN 2, 675 (2a) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitati pärnaõisi, maasikavarsi, pohlavarsi, köömeid /---/

Vilbaste, TN 2, 710 (5) < Räpina khk. (1930)
Igasugustest õitest, nagu pärna, maasika, pohlade, õunapuu ja nii edasi, õisi tarvitati teeks.

Vilbaste, TN 7, 44 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Pohlad. Palukad. Õitsemise ajal korjatud varred - teeks jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 46 (9) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Pohlad. Palukad (Vaccinium). Lehtedest ja vartest tee jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 63 (8) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Vaccinium vitis idaea: pohl (jooksva vastu).

Vilbaste, TN 7, 87 (12) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Pohlaõied - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 131 (5) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Tiisikusehaiged jõid pohlavarre teed ja tegivad endale pohlavartest keedetud vee vanne.

Vilbaste, TN 7, 137 (8) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Pohlavarre vesi olla aidanud kõhutõbe vastu. Inimene oli leotanud ennast selle vee sees.

Vilbaste, TN 7, 146 (10) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Väga head on tiisikushaigetele pohlalehe ja männikasu tee.

Vilbaste, TN 7, 167 d < Räpina khk. (1930)
Pohlalehtedest (peaasjalikult kevadel lume alt väljasulanud lehtedest) tehakse teed neeruhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 186 (14) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Pohlakaõied. Tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 201 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Pohlaõied - seesama [keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu].

Vilbaste, TN 7, 261/2 (24) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Pohlalehtedest tehakse teed külmetamise vastu ja seapohla vartega värvitakse halli.

Vilbaste, TN 7, 375 (7) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Pohlavarred
Pohlavarred on siis head, kui köha on. Korjatakse metsast ja kuivatatakse ning tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 441 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Pohlavartest ja -lehtedest saab teed köha vastu ja juurtest jooksvarohtu.

Vilbaste, TN 7, 448 (30) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Pohlavarred on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (1)< Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Pohlavarred - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (2) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Pohlajuured - jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (26) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Pohlavarred - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (27) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Pohlajuured - jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 459 (27) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Pohlavars tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 470h < Jõhvi khk. (1930)
Pohlavarred jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 471/2 (12) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Vaarikavartest kui ka mustasõstra vartest ja lehtedest tehti vanal ajal teed külmetamise vastu. Vaarika-, pohla-, mustikamoosi tee sisse panna, siis kui inimene on külmetanud.

Vilbaste, TN 7, 477k < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Pohla-, mustika-, vaarika- ja teiste marjade moos tee sees on kah hea külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 477/8 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Maasika- ja pohlaõite teed võib tarvitada ka külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 480 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Pohlavarsi ja -lehti tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 9, 326 (21) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Pohla-, palukaõie (Vaccinium vitis-idaea) tee sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 9, 518 (63) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Pohlaõitest tee Tormas.
Tormas korjati tee keetmiseks sageli pohlaõisi. Kui õite hulka sattus lehti, siis neid ei eemaldatud. Õied ja lehed kuivatati vilus (näiteks lakas). Raviomadusi pole rahvasuust kuulnud. Tormas joodi pohlaõie teed küll vist ainult meeldiva maitse pärast.
Huvitav on märkida, et näiteks mustika- ja sinikaõisi teeks Tormas kunagi ei korjatud.

Vilbaste, TN 9, 526 (6a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Jooksva. Pohlalehed teena. Ühes minule tuntud perekonnas, kus üle 60 aastane pereisa jooksva tõttu ristluudes käia ei võinud, tarvitati joogiks ainult pohlalehe teed soojalt ja külmalt, taat paranes ja elas 82 aastaseks.

Vilbaste, TN 7, 492g < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Pohlalehtedest tehakse külmetuse vastu jooki.

Vilbaste, TN 7, 505/6 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Tarvitati ka veel pohlavarsi, vaarikavarsi, mustikavarsi tee keetmiseks.

Vilbaste, TN 7, 583 (4) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Pohlavarre tee jooksvahaigusele.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ij) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Pohlavarre, -õie teed juuakse südame ja närvihaiguse vastu, aitab ka jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (9) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Pohlavarre tee jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 608 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimisrohuks:
Köha vastu tehti pohlavarre teed. Pohlavarsi keedeti natuke aega. Sel teel saadud teed joodi iga päev.

Vilbaste, TN 7, 614 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal, kui apteekisid ja arste vähe oli, valmistasid inimesed rohtu.
Köha vastu võib tarvitada kuivatatud pohlalehti, kasepungasid, rauarohtu, põdrasammalt, pihlakaõisi, neid kõiki kuivatades ja teeks keetes.

Vilbaste, TN 7, 617 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

Vilbaste, TN 7, 620 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks: kaislad, sassaparilad, pohlaõied, kibuvits, ülane, palsamer - jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 620 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Pohlaõied, arnikad - venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 634 (4n) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Pohlavarred (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 696 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pohlavarred. Pohlavarred olid jälle hääd teeks keeta jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 708 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pohlavarred. Pohlavarre tee jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 716 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pohlaõis. Pohlaõitest keedetakse teed ja juuakse jooksvahaiguse vastu. Tarvitada võib igaüks nii, kuidas keegi soovib.

Vilbaste, TN 7, 726 (40) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pohlamarjade ja -õite tee on köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 734 (9) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pohlaõied. Pohlaõied on kopsuhaiguse vastu. Keeta teed ja juua.

Vilbaste, TN 7, 740 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pohlalehe tee. Pohlalehed keedetakse põiehaiguse vasta. Keedetis võetakse sisse.

Vilbaste, TN 7, 786a < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Mina, Põllküla algkooli V klassi õppur, kõnelesin oma vanaema Anna Marjasega, kes sündis 26. augustil 1865. aastal Kloostri külas Rätsepa talus. Vanaema teadis mulle rääkida, et põdrasamblad, noored männakasvud, männaõied, sookaerad, pohlaoksad, soo-oade juured, puutõrv ja aloe piima sisse tilgutada, aga teised teeks keeta. Kõik eelpool nimetatud taimed tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 834 < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Siis tarvitatakse teeks veel vabarnaõisi, pohlaõisi ja maasikaõisi.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 14) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Pohlakatee neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1001 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Palukas - pohl, tema teed tarvitatakse jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 43 (16) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Muid rahvuslikke teena tarvitatavaid taimeosi:
Piparmündi tee, liivatee, vaarmarja lehe tee, pohlalehe tee, kääkaatsa õie tee, kaselehe tee ja teised.

Vilbaste, TN 10, 268 (21) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Õunapuu. Õunapuu lehe ja pohlalehe teed seltsis joodi närvihaiguse vasta.

Vilbaste, TN 10, 311 (3) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Pohlaõie tee - jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 369 (42) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Pohl - õite ja varte tee parandab erkusi, ergupõletiku vastu.

RKM I 35, 212 (2) < Tallinn (1994)
Segada mett ja pohli ning süüa neid, kui on tugev köha.

Vilbaste, TN 5, 16 (9a) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Vaccinium vitis idaea. Külmetamise korral juuakse õie teed. Pohlaõie teed ei võivat palju juua, hakkavat neerude külge.

Vilbaste, TN 5, 16 (9b) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Reumatismuse vastu tehakse teed tervest taimest (juured, lehed, õied, varred). Pohlaõie teed ei võivat palju juua, hakkavat neerude külge.

Vilbaste, TN 5, 206 (1) < Tartu l. (1934)
Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 346 (5) < Tartu l. (1935)
Pohlaõie tee reumatismuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1175 (41) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Pohlatee ajab kusele. Arbulin on sees.

Vilbaste, TN 7, 1209 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Pohla (paluka) värsked lehed ja juured keedetakse teeks. Üks osa lehti ja juuri ning kaheksa osa vett - reumatismuse vastu. Kange pohlavarte keedis: külmetamise vastu, kurguloputamise vahendiks, seedimisrikete vastu.

RKM II 381, 88/92 (17a)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Pohla- ja mustikalehe ja -õie teed tarvitati igapäevase joodava teena, on maarohu teedest kõige maitsvam.

EFA I 26, 2 (3) < Halliste khk., Vana-Kariste k. < Halliste khk., Penuja k. (1997)
Liigesed haiged - jooge pohlavarreteed!
Kui ma olin noor, siis Penujas jõi rahvas ikka maateesid. Mäletan, et siis öeldi meil kodus sedasi: „Kui liigesed on haiged, tehke aga pohlavarreteed. See aitab.“ Küllap ka aitas, sest need liigesevaludega vanad eided ja taadid elasid väga vanaks, ikka 90-aastaseks.

EFA I 41, 72/3 (23c) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
[K.S.:] Pohlaõied ja maasikas, kui hakkas juba punaseks minema, metsmaasikas, siis oli ka külmetuse vastu, talvel tehti teed, koos vartega kuivatati ära.

EFA I 86, 52 < Kolga-Jaani khk. (2004)
Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.

Vilbaste, TN 9, 185 < Räpina khk. (1965)
Marjad söödavad.
Sitke marä - sõstrate marjad.
Tikerperi, kikerperi marä - karusmarjad.
Vabarna = vabarnamarä - vaarikamarjad.
Maaskmarä - maasikad.
Kurõmarä - jõhvikad.
Mustkemarä - mustikad.
Palohkna marä - pohlakad.
Joovhke marä - sinikad.
Murahka marä - murakad.

Vilbaste, TN 9, 68 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Vilbaste, TN 10, 230 (3) < Pilistvere khk., Imavere v., Laimetsa (Põhja-Viljandimaa) (1964)
Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Vilbaste, TN 10, 99a < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Vilbaste, TN 11, 219 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Palukas, pohlakas, pohl. Marju tarvitatakse keedise valmistamiseks. Pohla salatit tehakse. Palukavartest tehakse pärgi nagu karukolladestki.
Mõnel vaesel on marjakorjamine kõrvalteenistuseks.

Vilbaste, TN 3, 664 (22) < Tartu l. (1932)
Pohl. Palukas. (söögiks).

Vilbaste, TN 7, 463/4 < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.

RKM II 254, 345 (76) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Pohla keedeti ilma suhkruta.

RKM II 254, 379 (13) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
[Milliseid marju teil korjatakse?] Mustikaid, vaarikaid, maasikaid, murakaid, jõhvikaid, pohli. Valged vaarikad, hästi suured ja magusad, kuid neid juhtub harvem kui punaseid.

KKI 22, 463 (9) < Iisaku khk., Tudulinna k. (1956)
Pohlade kohta ütles üks mees minu emale: „See on lindude kraam. Mul on muudki süüa, ei mina lähe korjama!“ Nüüd korjatakse müügi jaouks. Siin metsades on jõhvikaid, pohli, mustikaid jne.

ERA II 260, 49/51 (8) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1939)
Pohlamarjadest keedeti õuntega ehk porganditega segamine keedist ehk - nagu ennem nimetati - moosi. Neid moosikeetmisi õpiti mõisa- ja linnaprouade juures: kui oli mõni talutüdruk mõisas ehk linnas teenimas ja tuli vahest koju vanemaid vaatama, siis ta näitas ka oma oskust, mis väljast oli õppinud. Sellejärel õppisid ka kodused marjadest toitusi valmistama, ja kui ühes peres midagi uudist on tehtud, siis varsi kõik küla teab sellest, kes siis tahab enam teisest alam olla, kõik katsuvad seda järel teha, mis teisel nähtud olema. Ja nii levis kiireste kõiksugu marjakeediste tarvitamine.

Vilbaste, TN 7, 616 (1a) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaislad (juured, lehed, varred; teena); vahtra-, kasemahl (käärima aetult); päris maavits (lehtedeta varsi); palsamer (teena.); pohlaõied (teena); ülaste õied (ligunenud piirituse ehk petrooleumi sees); nõges (vannid); sassabarilla (teena); mädarõigas (kuivatatud juured, ligunenud kaljas, kalja); kibuvitsa juured (teena); heinapepre vannid – jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 624/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Vilbaste, TN 7, 587 < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Muuks otstarbeks: 1) mustikast tehakse suppi ja moosi; 2) pohladest moosi; 3) karusmarjadest suppi; 4) vaarikatest ja maasikatest moosi; 5) ristikhein loomadele toiduks.

Vilbaste, TN 7, 595/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.

RKM II 211, 637 (38a) < Kodavere khk., Äteniidi k. < Kodavere khk., Assikvere k. (1967)
Teed tehti vehvermentsidest. Pohlaõitest saab nii punane tee, nõnna kui veri. Enamiste ikke poodist sai tuua seda hiina teed.

RKM II 254, 405 (25) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Pohlamari keeta ilma suhkruta, tarvitamise ajal panna.

ERA II 206, 297 (5c1) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Hiina teed peaaegu ei tarvitatud, selle aset täitsid pohla varred.

EFA II 3, 7 (17) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Linnurohi on neeru- ja põierohi. Ja pohlalehed ka.

RKM II 210, 273/4 (1a) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Muuga t. (1966)
Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.

ERA II 206, 329 (88) < Kuressaare l. (1939)
Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).