Rahvapärased taimenimetused

Leesikad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 11 (26) < Tartu (1894)
Leesikad, soopohlad (Arbutus uvae ursi). Lehed pruugitakse tee viisi põiekivihaiguse ja naeste "valgete" vastu.

ERA II 168, 653 (56) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Tuhkamarja ehk tuhkpoolga (leesika) vannid olla väga hääd joosvahaiguse vastu. Haige hautagu end soojas vannis. Tarvitatakse tervet taime, nagu ta maast rebitakse.

RKM II 81, 256 (13) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Hautamine katusesamblaga.
See on joosva vasta. Tali valdas mina nägin ja olen isi ka teinu. Suur puuvann olli, sammal toodi õlekatuste päält rihaga maha, vee sees pajas aetaks soojaks, jusku samlapudru sisse lähed, üleni pantaks inimene samlatödi sisse, kasvõi kaelani. Ikki järjest sooja vett juure, lina on inimesel ümmer, et sogaga kokku ei saa. Kui ära on hautanu, tuleb välla, romane lina ümmert ära, kuiva riiete sisse ja asemes teki alla, niikauas, kui ära jahtub. Katusesammal ja veel leesikad või tuhkpoolgad ja männakasud kokku panna, see on kõige parem joosjahaiguse vasta.
Mina põle küll näinu, aga võibolla, et mõni on kõrva ka hautanu. Aga inimest, seda ma nägin. Suur vann olli, puuvann. Kellel väega (= vaja) olli, viis aga jälle.

RKM II 81, 287 (37) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Leesikad või tuhkmarjad, mis nõmmes kasuvad, on ka head rohud, nende lehti keedad, punane ku joodav viin, see on neeruhaiguste vasta. Mina olen neid küll linnainimestel korjanu, kis tellivad.

RKM II 90, 160 (18b) < Tallinn l. < Märjamaa khk., Riidaku k. (1959)
Kusemisvalu vastu leesikatee.

RKM II 111, 102 (335a) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Neeruhaiguste korral juua leesika teed.

RKM II 111, 21 (37) < Muhu khk., Vanamõisa k. (1961)
Leesikas [Arctostaphulos uva ursi] - lehtedest ja õitest keedetud tee on neeruhaiguste vastu.

RKM II 135, 184 (7) < Hargla khk. (1962)
Põiehaiguse puhul keedeti leesikateed, see parandas kohe.

RKM II 160, 17 (30) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Põiehaigus. Leesikateed juua põiehaiguse vastu.

RKM II 160, 134 (37) < Haljala khk. (1961)
Allakusemine. Lapsele anti leesikateed juua.

RKM II 160, 131 (14) < Haljala khk. (1961)
Neeruhaiguse vastu joodi leesika- ehk seapohla teed.

RKM II 160, 179 (16) < Viru-Nigula khk. (1961)
Põiehaigus. Joodi leesikateed.

RKM II 160, 209 (24) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Põiehaiguse vastu joodi põierohu teed ja leesikateed. Kullaaru metsas kasvab leesikaid.

RKM II 170, 411 (7) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k. (1963)
Palavik.
Palavikku tunti külmvärinast, väsimus ihus, suu kuivab ära. See oli sel ajal, kui veel mõõduriista ei olnud. Palaviku vastu tehti siis leesikalehe teed, seda joodi soojalt ehk kuumalt. Nüüd ravib arst.

RKM II 175, 407 (13) < Audru khk., Võlla v., Vanaküla, Reku t. (1964)
Tuhkpoholgad [= leesikas] põiehaiguse vastu.

RKM II 207, 370 (31) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Põiepõletik. Haigele anti juua leesikateed.

RKM II 231, 474 (2) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Põiehaiguse puhul tarvitati leesikteed, rahvakeeles seapohlad.

RKM II 234, 350 (c) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Seapohla, tuhkpohla ehk leesika teed, kui põis oli haige, valus pissida ehk lapsed alla pissisid.

RKM II 238, 67/8 (15) < Püha khk. (1967)
„Kusi kinni“.
Minu isal oli tihti kusemine takistatud. Peamiselt oli see peale koduõlle joomist. Ta keetis selle raviks leesikalehtedest teed. Hiljem ta keetis õlut ainult kadakaveega. Korjas haljaid kadakaoksi (mida rohkem marju küljes, seda parem), keetis need tugevasti ära ja selle vee pani õlleveeks. Peale seda ta ütles, et selliselt keedetud õlu talle enam mingit viga ei tee. Samuti teeb praegu ka vend, kellel on sarnane haigus, ta on 69 a. vana.

RKM II 251, 260 (50) < Haljala khk., Pikasaare k., Maasikmäe t. (1969)
Leesikas on ka arstirohi - põiehaigusele hea.

RKM II 253, 402 (6) < Lihula khk., Äärenurga k. < Kirbla khk., Kirbla v. (1968)
Siapohlad ehk leesikatie on väga hia rohi põiehaiguse vastu. Harilik tie keeta ja juua, mitte sedasi rüübata. Harilik pohlatie on ka hia, vartega tükkis tarvitada. Olen kõik välja magand, mul põle änam mieles.

RKM II 254, 336 (31) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Ravimiks on ka leesikalehed.

RKM II 254, 483 (19) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Leesikas on neeru- ja põiehaigustele väga hea.

RKM II 262, 106 (33) < Kadrina khk., Järtu k., Paugi t. (1969)
Leesikas - põie-, neeruhaiguste vastu.

RKM II 262, 139 (28) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Leesikaõied - põiehaigus.

RKM II 318, 521 (3069) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kõige parem rohi on neeruhaiguse vastu leesikatee.

RKM II 336, 398 (24) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Seapohl [leesikas] põiehaiguse vastu. Korjati kartulikotitäis ja raviti põie- ja neeruhaigust. Tuhkpohlad kutsutakse ka neid. Tema mari jääb nagu tuhane, ei küpse nii punaseks.

RKM II 338, 349/50 (13) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Leesikaid korjati ka suvel nõmmest, nende teed joodi, kui põiel juhtus midagi viga olema. Põie- või neeruhaigusega söödi ka kolm kuni viis küpset kadakamarja päevas. Marjad peavad olema päris sinised ja küpsed, muidu ei aita. Kindad käes, murendati küpsed marjad okstelt põõsa all olevale riidele, sealt oli hea neid kokku korjata.

RKM II 351, 279 (33) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Nüitsel aul tarvitakse maarohtudest kõikse änam leesikateed. Leesikad kasvavad kõrgema maa pial kuuse või kadakate all. Leesikaid siis korjatakse sui, siutakse kimpu, sellega kuskile varju alla kuivama. Tarvitavad just vanad inimesed, kellel änam piss ei pia: olla selle rohuks. Nende marju ei võeta: need tulevad hilja sügise, siis on lehtede võim juba läind.

RKM II 363, 228 (25) < Rõngu khk., Palu k. < Maarja-Magdaleena khk., Elistvere k. (1982)
Neeruhaiguste vastu on leesiketee.

RKM II 363, 571 (18) < Otepää khk., Vana-Otepää k. (1982)
Leesikatee olli. Isa olli neerudega haige, paranes ära.

RKM II 366, 355 (12) < Tartu l. (1983)
Neeruhaigusi ravitakse leesikateega.

RKM II 369, 376 (11) < Maarja-Magdaleena khk., Kassema k., Sillaotsa t. (s. Limberg), s. 1895 (1983)
Ja kui jalad on haiged, siis käskis ta võtta kalmuse, ubalehe ja leesika. Need tuli ummuksis keeta ja siis vanni panna. Paar korda tuli niimoodi teha. Olle-ema oli ta nimi.

RKM II 372, 65 < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Põiepõletikku raviti leesikateega. Ning leesikatee puudumisel asendas seda pohlalehe tee.

RKM II 375, 562/3 (70) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Ei lubatud külmal kivil ega kivitrepil istuda, tõmbetuult saada, siis võis põiepõletik tulla, allkehasse tulid valud ja pissumine oli valus. Tuli keeta leesikateed, tuli soojalt riides olla. Kuumavee auru teha poti peal istudes ja siis teki alla sooja minna.
Kolhoosi algaastate õpetus on selline põiepõletiku puhul. Tuli toores sibul hästi ära taguda, nii et jäi mahlane sodi ja see õhtul enne magamaheitmist allkehasse vastu põieava panna. Nii mitu õhtut järjest. Sibul tõmbus kuivaks, võttis palaviku maha ja valud vähenesid ja pissumine muutus heaks.

RKM II 376, 523/4 (19) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Leesikateed joodi neerupõletiku ja põiehaiguste puhul. Võis ka siis seda teed juua, kui haigust polnudki. Kus aga leesikaid ei kasvanud, siis joodi kasvõi pohlalehtedest keedetud teed. See aitas ka natuke.

RKM II 380, 27 (30) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Põiehaiguste vastu on kasutatud ammustest aegadest leesikateed.

RKM II 381, 88/92 (17)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Harilikke pohlaõisi ütlesid vanad inimesed, et on üheksa haiguse vastu. Tarvitati neeru- ja põiehaiguse, reuma ja liigesepõletiku raviks. Üldiselt väga tuntud ja verdpuhastav taim. /---/ Sama haigustele tehti ka leesikateed.

RKM II 382, 444/5 (32) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Isiklikult usun taimede raviomadustesse. Leidub ju taimedes igasuguseid eeterlisi õlisid ja muid aineid.
Neid on vaja koguda ja uurida. Koolilapsed korjavad neid suvel ju suurtes kogustes. Mõned ravimid on omandanud meditsiinis kindla koha, nagu leesikatee, hennatee ja nii edasi.

RKM II 383, 91 (5) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.

RKM II 383, 427 (39) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Leesikalehed ja petersellitee on põierohi, kui piss kinni.

RKM II 385, 32 (h) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Leesikas - põie- ja neeruhaiguste puhul.

RKM II 385, 320 (64) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Neeru- ja põievalu puhul ja kui kusi hägune on, joodud kaeraleotist. Ka linaseemne keedist ja leesikateed. Ka pohlavarte teed on tarvitatud.

RKM II 391, 380/1 (18b) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ka leesikalehe tee korraldab pissimise elundid ja puhastab sisemist elundit seestpoolt.

RKM II 395, 406 (34) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Leesikad - sisemise haiguse, põiehaiguse puhul.

RKM II 412, 167 (9)a < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Mamma korjas maarohtu: raudrohtu, leesikalehti, pohlaõisi, naistepuna. Minu ema ravis raudrohuga naistehaigusi.

RKM II 412, 167 (9)c < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Leesika olli neeruhaiguste vastu.

RKM II 434, 184 (43a) < Nissi khk., Jutapere e. Pajaka k. < Nissi khk., Nurme k. (s. Ehrpais), 81 a. (1990)
Leesikaid oli siin vanasti ränka. Olen teinud leesikateed ja olen metsast toonud nurmenukkusi ja liivateed.

RKM II 434, 258 (94) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Leesikatee põiehaiguse vastu ja peterselli lehe tee ka.

RKM II 445, 327 (14) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Leesikatee on põierohi.

RKM II 445, 746 (6b) < Torma khk., Piilsi end. raudteejaam < Torma khk., Tõnusaare k., Teistera t. < Torma khk., Linnanõmme k. (1991)
Raudrohud, mis on köharohi jälle, ja leesikad.

RKM II 446, 443 (24) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k., Jaanira t. (1991)
Leesikalehed on põiele ja põiehaigustele. Teena, leutati ära. Parem on leutist ikka teha.

RKM II 447, 8 (25) < Torma khk., Tõikvere k., Kalda t. < Tomra khk., Rimmi k., Kiilaku t. (1991)
Leesikatee on hea põiehädade vastu.

RKM II 447, 44 (35) < Torma khk., Kükita k. < Tomra khk., Kasepää k. (s. Antst), s. 1915 (1991)
Kui põis oli haige, keedeti leesika- ja pohlalehtedest teed.

RKM II 458, 304 (43) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Põietee on pohlalehed, pohlavarred, apteegist leesikast.

RKM II 464, 279 (24) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Leesikas oli just põierohi, neid pidi purustama.

KKI 62, 375 (17c) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Vabarna-, palukaõie tii, leesikatii - om jäll üts arstirohi, põie vastu, apteegist õkva soovitati.

KKI 68, 89 (13) < Jämaja khk., Mõisa k. (1977)
Põiehaiguse vastu juua leesikateed.

KKI 68, 718 (2) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Leesikatee on põie vastu, kui põies viga on.

KKI 69, 294 (27) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Liesikalehti korjatakse, sie on ka põie- ja neeruhaigustele.

Vilbaste, TN 4, 312c < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[Arstirohuks:]
Neeruhaigetele on hää tee leeseist.

Vilbaste, TN 3, 713 (21) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Leesikas. Lehtedest valmistatud rohi on hääks abinõuks põiekatarri vastu.

Vilbaste, TN 11, 148 (12) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Leesikad - põiehaiguste vastu, teena.

Vilbaste, TN 11, 233 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Leesikas. Lehtedest teed tarvitati põiehaiguse vastu rohuks.

Vilbaste, TN 11, 375 (16) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Siapohl. Leesikas [Arctostaphylos uva-ursi leesikas].
„Sellest teevad tsäi, ku tihti pakitab väljas käimisest, nu kui vesi lahti.“

Vilbaste, TN 2, 228 (III) < Setumaa, Värska v., Vellna k. (1937)
Leesikalehti hautatakse pajas, seda leent tarvitavad inimesed loomaköha vastu.

Vilbaste, TN 2, 254 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Leesikmarja juuri ja lehti tarvitati tiisikusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 306 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kukemari (liisikas) (roosa õitega, kasvab liivasel maal). Lehti korjatakse õitsemise ajal. Tarvitatakse jooksjahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 307 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Seapohl ehk leesikas (kasvab nõmmemaades, on peaaegu hariliku pohla sarnane, ainult lehed on pikergused ja krobelised). Selle teed tarvitatakse põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 231 (5) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Tsiamarad. Leesiked on head, ka väga head, kaks tundi ummusis keedetakse seesoleva haigusele.

Vilbaste, TN 9, 526 (7b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Seapohlad, leesikad, kasvas ennemalt siin männimetsas liivamägedel (Metsakalmistul).
Põldkuused, kasvas siin liivastel kartulipõldudel.
Tean, et mõned naised neid mõlemaid rohtusid korjasid, nende täpsemat tarvitamisviisi ei tea.

Vilbaste, TN 7, 561 (1) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. < Pöide khk. (1930)
Leesikalehtedest keedeti kõhurohtu.

Vilbaste, TN 7, 566 (9) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Leesikad - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 709 (18) < Harju-Jaani khk. (1929)
Leesikas. Leesikatee neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 17) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Leesikas ehk seapohl neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (9) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Leesikalehed - põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 10, 43 (15) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Leesikalehe tee (põiehaiguse raviks).

Vilbaste, TN 5, 3 (4) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Leesikelehtede tee aitab põiehaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 1056 (18) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Leesigas = leesikas murdes. Tarvitatakse, kui inimesel kusi kinni ehk loom verd kuseb.

Vilbaste, TN 7, 546 < Kihelkonna khk., Viki k. (1930)
Korjata teateid Kihelkonna vallas leiduvate taimede kohta.
Kas on taimel rahvapärast nimetust.
Tikerperi - karusmari, antsperi - sõstar, kääkaats - nurmenukk.
Kas on taimed tarvitatud vanemal ajal ja ka praegu millekski, näiteks: arstirohuks, värvimiseks või nõiarohuks.
Näiteks: sammalt - värvimiseks, leesikaid - arstirohuks, kailusid - arstirohuks, maasikalehti - värvimiseks.

Vilbaste, TN 7, 543/4 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k.;Virita k., Kaasiku t. (1930)
Vanemal ajal ei olnud poodisi ega apteeke, kust oleks saanud tarvilisi aineid, näituseks värvi ja rohtu. Neid taimeid nimetati vanemal ajal hoopis teistsuguste nimedega kui praegus. /---/ Arstirohuks on tarvitatud vanemal ajal raierauarohtu, liigenterohtu, jooksjarohtu, pärnaõisi, lõhmuspuu õisi (lõhmuspuu – pärn), kadakamarju, balderjaane (valderjanid), leesikaid.