Rahvapärased taimenimetused
Krooklehed
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haav
- haigus määratlemata
- hambavalu
- haudumine
- huulte lõhenemine
- iluravi
- jalahaigus
- jooksva
- krambid
- kurguhaigus
- kõhuhaigused
- kõhuvalu
- köha
- külmetushaigused
- läkaköha
- mitme haiguse vastu
- nahakoi
- naistehaigused
- palavik
- peavalu
- profülaktika
- põletik
- silmahaigused
- song
- südamehaigused
- sünnitus
- venitus
- paistetus
- haigus tuvastamata
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H IV 1, 556/7 (12) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Krookleht, see kasvab iga aruheinamaa peal, ja sui on iga hommikul ta peal üks väega ilus selge kastetilk; sellepärast ütlevad ilmarahvas, et kui silmad haiged, siis pese nimetatud lehe pealt tilgast silmi, saagu siis nii palju, kui saab.
ERA II 27, 436 (31) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Krooklehed on kurguhaiguse vasta.
ERA II 27, 584 (7) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Krooklehetee on köha vasta.
ERA II 148, 282 (13) < Rapla khk., Raikküla v., Pühatu k., Muuga t. (1937)
Krooklehe tee on südamekloppimise vastu heaks rohuks.
ERA II 285, 58/61 (3f) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Krooklehed kõige juurikaga üles võtta, tee on hea külmetuse ja kõige haiguse vastu, vereringjooksu ja nõrga tervise kosutuseks.
ERA II 285, 58/61 (3g) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Kellel sooled kuppes käivad, saab krooklehe teed juues terveks.
ERA II 308, 102 (79) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Ku salakoi on, siis tulevad krooklehe õied pihu sees vahule hõeruda ja siis saab hõerutud sõnna piale. Salakoi, see on see nahaaigus.
RKM II 52, 430 (154) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Krooklehest keedeti teed, eriti läkaköha ja veel 99 haiguse vastu.
RKM II 148, 335 (24.1) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Ravimtaimedega ravimine.
Palavik - teelehetee, paakspuukooretee, krooklehetee.
RKM II 148, 335 (24.2) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Haavad - krookleht, kummelivesi, mailasetee ja nääritee.
RKM II 160, 183 (42) < Viru-Nigula khk. (1961)
Songad. Kui kõhukelme katki läheb. Joodi krooklehe teed.
RKM II 160, 205 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Külma vee rätik oli palaviku vastu. Krooklehe teed joodi. Tuli korjata õitsmisajal ja see mõjus samuti kui aspiriin.
RKM II 194, 86 (2) < Järva-Madise khk., Albu as., Kabeli koht (1965)
Siin kasvavad krooklehed. Seda teed tehakse ja juuakse külmetamise ja palaviku vastu.
RKM II 254, 371 (5) < Kadrina khk., Uduküla k., Kasemäe t. (1969)
Kortsleht - krookleht - köha vastu.
RKM II 254, 466/7 (26b) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Krookleht hea rohi vanainimese haigusele, aga ei tea, millisele (kas südamehaigusele või).
RKM II 262, 287 (12) < Rakvere khk., Lõuta k., Vahesoone t. (1969)
Krooklehe teed keedeti peavalu vastu.
RKM II 368, 380/1 (2) < Maarja-Magdaleena khk., Ruskavere k. (1983)
Krookelehed. Minul ema tarvitas neid alati; kui on hambavalu, siis võib juua, võib suus hoida ka. Nagu palaviku vastu.
RKM II 381, 88/92 (17)m < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Krooklehe teed tarvitasid naised kõhuvalu või põletiku korral, anti ka sünnitushaigele seda teed.
RKM II 382, 253 (9) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Haavasi raviti kompresside ja salvi ning karboliga. Kui oli suurem haav ja paistetusega, siis suvisel ajal pandi pääle söögikaali lehe, krooklehe ja õue peal kasvava teelehe kompresse. Tehti ka lahja viina kompresse. Salvi valmistati sulavaigu, mageda searasva ja mee segust. Kasutati ka tsinksalvi.
RKM II 382, 253/4 (10a) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
[Haudumine] /---/ Heinamaal olles pandi varvaste vahele, ja seda eriti ööseks, puhtaid kase ja krooklehti.
RKM II 400, 207 (36) < Koeru khk., Abaja k. (1987)
Silmad rähkavad ja punetavad, siis oli linnumagusa, aaloemahla ja sülje seguga õhtul silmad ära määritud. Suvel oli hommikuti kogutud krooklehtede pealt kastetilku ja sellega rähkas silmi kastetud.
Vilbaste, TN 11, 147 (6) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Krookleht (õietee palaviku ja köha vastu).
Vilbaste, TN 11, 473i < Iisaku khk., Illuka v., Agusalu k. (1965)
List-kletkam - krookleht. Olevat rohi hambavalu vastu. Kui seda panna hamba peale, kui see valutab, võtvat silmapilkselt valu ära.
Vilbaste, TN 1, 317/8 (54) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Krookeleht (ed) [Alchimilla vulgaris].
Lisa: eelmise saadetise nr 54 - krookelehe - kohta. On teine nimi krookslehed.
Olevat arstirohuna tarvitatav naistehaiguste vastu (missuguste naistehaiguste vastu just, ei tea), selleks juurtest teed teha ja juua.
Vilbaste, TN 1, 493 (4) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Krooklehe (kas kortslehed?) juured [Alchemilla vulgaris]. Teena - kõhuvalule, venitusele.
Vilbaste, TN 2, 431 (6) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Korjati maasika- ja krooklehe õisi, kuivatati ära ja tehti teed, see pidi inimesed alati noored hoidma.
Vilbaste, TN 7, 87 (2) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Krooklehed - jooksva vastu.
Vilbaste, TN 7, 451 (6) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Krooklehe tee - kui jalgades krambid.
Vilbaste, TN 7, 453 (31) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Krooklehtede tee - kui jalgades krambid.
Vilbaste, TN 7, 454 (5) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
[Nõidusvahendid.]
Krooklehe varrega tõmmata rist huultele peale, siis huuled paranevad.
Vilbaste, TN 7, 456 (5) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Krooklehe varrega tõmmata rist huultele peale, siis huuled paranevad.
Vilbaste, TN 9, 521 (73) < Hageri khk., Maidla k. (1965)
Krooklehed [Alchemilla vulgaris]. Krooklehtedest keedetakse teed.
Vilbaste, TN 10, 254 (19) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Krookleht. Krooklehe õie tee on külmetushaiguse vastu.
Vilbaste, TN 10, 254 (19a) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Krookleht. Peale lapse sünnitamist antakse ka emale seda teed juua.
RKM I 19, 21 (27) < Jõhvi khk., Kahula k. (1984)
Emaka häirete puhul juua krooklehe [kortslehe] teed, minule aitas.
Vilbaste, TN 7, 1217 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Krooklehed - kõhuhaiguse vastu.
EFA I 16, 98 (41) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Krookleht on väga hea rohi, kui on köha ja kurk haige.
EFA I 85, 256/7 < Võru l. (2004)
Sügisel või suvel kuivatasin ikka valget ristikheina teerohuks (see umbes vaksa pikkune valge ristikhein) seda esineb looduses harva; krooklehti, veel piparmünti. Nii kaua, kui ma piparmündi teed jõin, mul köha ei olnud, aga kui piparmünt otsa sai, oli varsti köha kallal.
Olen veel vaarikavarre ja mustasõstraoksa teed teinud.
Aga need teerohud tuleb kohe tee seest välja võtta, muidu on selline „leotise“ maitse, ei ole enam tee.
EFA I 85, 257 < Võru l. (2004)
Krookleht pidi olema noorenduserohi.