Rahvapärased taimenimetused

Koirohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 27, 204 (11) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Koirohu keedetud vett võetakse kõhuvalu vastu sisse.

H I 9, 40 (12) < Viljandi khk. (1897)
Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.

H II 6, 310 (VIII) < Hiiumaa (1890)
Koirohu õlle sees ära keetud - mädanema läinud roosi vastu.

H II 11, 31 (6) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Koirohtu liutatakse ka viina sees, mida siis kõhuvalu ja ka muu seesthaiguse vastu sisse võetakse.

H II 20, 538 (9) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Kõhutõbi. a) Antti lepaurvajahu, b) anti süssa soolaga segameni hõerutud, d) koirohu-viina, e) ka tõrva olla sisse võetud.

H II 21, 64 (39) < Tori khk. (1888)
Koirohtu kasvatase aiades kõhuvalu vasta.

H II 32, 631 (97) < Räpina khk. (1889)
Pänüla ehk koirohtu surmutud kokku, segatud meega, siis olnud hea pahusse vastu inimesele ja elajale.

H II 33, 570 (3) < Samaara kub. < Äksi khk. (1889)
Kui inimesel kurk valutab ehk kael paistetanud, võta koirohu õilmed, leuta viina sees ja kurista seda viina. See kaotavad valu ja paistetuse ära.

H II 33, 838 (7) < Jüri khk., Rae v., Kautjala k. (elukoht Suhhum) (1889)
Kui laps vällä on sõnatust, siis on tarvis ninda ohutada. Korja (otsi) 12 sugu rohtusi: punaeinu, lehmäsõrarohtusi, kaituserohtusi, jaanilillesi, reinvarresi, sookaisläid, kõrvekollast, raudrohtusi, koirohtusi, valgeid metsarnikaid, kollaseid metsarnikaid ja ubalehti. Igaüht võta kolme näpuga ja keida ummuses vällä, ninda kaua, kui kaks jägu vällä saab keinust ja üks järele jääb, ja pane pudelisse. Saab ta jahtunust, pane viinaklaasi vie ehk piima hulka 6-9-12 tilka, kui suur laps on, ja anna sisse. Muist rohtusi, midä keitmata jäi, kuivata vällä, pühi tuapühkeid hulka ja pane ukse all põlema. Siis võta laps alasti, kisu luud laiäli ja lase lapsele läbi luua suitsu, kuni laps läkästab. Millal ninda teed, igä kord avitab. (Lüganuse kihelkonnast saadud.)

H II 34, 772 (20) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Koirohud jooksja ja vuolmete vastu.

H II 74, 818 (23) < Torma khk., Avinurme (1906)
Kui seest haige oli, siis joodi ka koirohu (aedades kasvavad, pikad, põesas, halli marjadega rohud) vett. Seda saadi, kui neid padas ära keedeti.

H IV 3, 775 (23) < Tartu (Jaaku) (1888)
Pänilad (Herba Absinthii), koirohi, voolmate vastu pruugitav.

E 29573 (90) < Viljandi khk. (1896)
Pänüla ehk koirohu surmutud kokku, segatud meega - on hea pahusse vastu inimese ja elajatel.

E 39598 (1) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti oli.
Koirohu õileid pudeli sisse ja viina peale, siis on kõhurohi valmis, sest üks klonks sisse võtta. Seda rohto oli alati pudelitäis hoios.

E 46472 (15) < Palamuse khk., Kuremaa (1909)
Ehmatuse vastu aidata: puusüsi, tahm ja koirohud segi pandult, peeneks hõeruda, siis lehmanisa piimaga haigele sisse anda.

E 56675 (116) < Tallinn l. (1926)
Kollasetõbe vastu tarvitatakse ka koirohtu. Koirohted tulevad panna piirituse sisse, segu tuleb hoida sooja kohas, nii et vedelik pruuniks läheb, seda tuleb sisse võtta. Pealt tuleb määrida puuõliga.

E 78273 (4) < Vändra khk. (1931)
Kui köha või kurk haige oli, pandi küpse sibulat peale, anti koirohuteed ja tahma.

EKS c, 57 (1) < Tori khk. (1891)
Artemisia absinthium
Koirohi. Koirohu õied, lehed ja varred leotakse viina sees ja tarvitakse seda viina napsi viisi kõhuvalu vastu.

ALS 1, 253 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Kõhutõbi.
Kõhutõbe vastu on hää rauareia ja koirohu tee.

ALS 3, 44 < Kadrina khk., Kadrina v., Võduvere k. (1931)
Silmnäo nahahaiguste puhul pestakse nägu koirohu keeduveega.

ALS 3, 547 < Kadrina khk., Kadrina v., Võduvere k. (1931)
Maohaavade puhul juuakse koirohu keeduvett. On väga mõru. Ka tiisikuse vastu on hää. On olnud juhuseid, kus on aidanud.

ALS 3, 808 < Kadrina khk., Kadrina v., Tokolopi k. (1931)
Kui kõht lahti on, siis aitab koirohi. Kuivatatud koirohumarju süüakse ja juuakse vett pääle.

ERM 168, 24 (26) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Kõhutõbe (Dysenteria) vastu on Mihkli kihelkonnas laialt tarvitatav retsept: juua vähehaaval rüübates kalmuseteed + koirohuteed ühevõrra + soolahape, nii et vähe hapu.

ERA II 1, 556/7 (1) < Pühalepa khk. (1928)
Igasugust pikaldast haigust kutsutakse kidumise haiguseks. Selle vastu aitab pipar, türgi pipar või koirohi, mis viina sees leotetakse ja siis troppidena juuakse.

ERA II 25, 119/20 (24) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vaestemaja (1930)
Koirohi - seda keedetakse ka õllega ja antakse kõhutõbe vastu. Kõhuvalu puhul ka võetakse.

ERA II 27, 585 (15) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Kõhuhaiguse vasta koirohi, kibuvits.

ERA II 27, 586 (23) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Oksendamise vasta kadakas, koirohi, piparmünt.

ERA II 27, 587 (26) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Kollatõbe vasta paisulehed ja koirohi.

ERA II 38, 313 (68) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja (1931)
Koirohtu ja kadakavett keedetakse segamini südamehaiguse vasta.

ERA II 58, 641 (15) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. (1933)
Raskekujulise kõhu lahtioleku (pasanduse) puhul põletatud vana saapatald söeks ja söödud seda. Ka koirohukeedis parandanud kõhu, samuti noore tammekoore vesi.

ERA II 125, 148 (67) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Koirohutee on naiste ja meeste haiguste vasta, mis on saand teiselt.

ERA II 125, 425 (9) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Koirohi on tiisikuse vasta. Võib terve taim võtta ja teed keeta. Tema on paljudele haigustele hea, venituse vasta eriti. Igas kõhas koirohtu ei kasva. Kui võtad ilma peremehe loata ja tahad uude kõhta istutada, siis kasvama ei hakka. Kui küsida, siis akkab kasvama.

ERA II 135, 404 (26) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Kõhutõve puhul oli laialdaselt tarvitusel koirohi viina hulgas.

ERA II 141, 381 (67) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Koirohuviina võeti siistvalu vasta. Koirohu õisi korjati selle tarvis.

ERA II 143, 364 (35) < Rõuge khk., Haanja v. (1936)
Tõine on kõhu lahtiolek, mida iga sügise, kui piimatoitude päält üle minna lihatoitudele, ja kevadel, kui piimatoidud pääle algavad. Arstimiseks pruugitakse pälünäteed koirohu keedetist ehk söögipipra jahu, pool sõrmkübaratäit sisse võtta.

ERA II 148, 230 (12) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Vigala khk. (1937)
Kui kõht lahti, siis on hea koirohutee.

ERA II 158, 184 (78) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Koirohi on kõhurohi; vanad inimesed suitsetasid ja matsid riiete ala, kui külmetand olid.

ERA II 158, 259 (26) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Koirohi - need ajavad äkisehaiguse ära; koirohuga suitsetada riide all ehk teevett teha, siis kaub ära.

ERA II 172, 604 (67) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Koirohi leotati kohvi hulgas ja võeti luukondi haiguse vastu.

ERA II 193, 474 (24.19) < Põltsamaa khk., Rutikvere k. (1938)
Karjuvale lapsele panna kõhule viina ja koirohu leotist, samuti toomingakaabet.

ERA II 193, 504 (33.5) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
[Köha puhul]
Joodi koirohuteed.

ERA II 193, 569 (49.11) < Põltsamaa khk. (1938)
[Rohkete kuuriiete puhul toodi apteegist rohtu.] Kodusel viisil tarvitati kummelit, maranajuuri, palderjani ja koiheina (koirohu) teed.

ERA II 193, 644 (65.15) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
Koirohtu viinasse panna ja seda juua [sisemise valu vastu].

ERA II 195, 220 (39) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Kõhutõbi - keedeti koirohuvett.

ERA II 199, 487 (32) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kui kõht oli haige, siis tehti koirohuteed.

ERA II 201, 105 (64) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kõhuvalu vastu ehk kui kõht kinni oli, aitas koirohutee.

ERA II 206, 295/6 (4) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.

ERA II 206, 296/7 (5a) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Kõhuvalu korral tarvitati kadakamarjateed ja koirohuteed. Need mõlemid keedeti ära ja jõukamates peredes lisati veel juurde viina. See oli kohe igaks juhuks valmis keedetud. Ka venimise korral tarvitati neid.

ERA II 283, 487/8 (22) < Pühalepa khk. (1940)
Kuulus abinõu, kudas kõhtu eluaeg terve hoida ja kõiksugu haiguste eest kindel olla.
Kes oma kõhu eluajal terve tahab hoida ja ülepea kõigi haiguste eest kindel olla, see tarvitagu järgmist abinõu aastas kaks korda, ja nimelt, kui pungad puhkevad ja lehed jälle langevad, see on jüripäeva ja mihklipäeva ajal võetagu 6 peotäit kuivi koirohuseemneid, 1 peotäis rohelisi viinaruudulehti, 1 lood väikseid pipraivasi, tõugaku see uhmris segamine, pangu kotikese sisse, keetku poole toobi viinaga. Sellest võetagu hommikul, kui üles tõustakse, ja õhtul, kui voodisse heidetakse, üks sõõm soojalt, higistagu selle peale ja seda tehtagu 8 päeva järgemisi.

ERA II 290, 125/6 (71) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui kõht lahti, siis aitab koirohutii, tammekuur on kah selle vastu ja tedremadara juured (panna viina sisse). Mustikad aitavad kah ja toomingakoore tii. Siguritii on kah hia rohi (kõrvetud siguritest).

ERA II 293, 420 (20) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. (1941)
Kõht lahti, siis teelehed, koirohi ja kasekarp, neid üksikult keeta ja juua.

ERA II 295, 41 (10) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Koirohtu söödi kõhuhaiguse vasta.

ERA II 292, 436 (87) < Tallinn l. (1941)
Koirohuteed anti kõhuhaigele ja pesti haigeid silmi.

ERA II 14, 573 (1) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. (1929)
Ork ja orgatõbi, minu isa õli 6 nädalit haige. Kanepi mindi pakku - siin vanast õli palju kanepit. Kos naeste kerstud õlid, riidepakud sehes, sinna riidepakkude alla mindi ka pakku. Koirohtu kartis. Pidi niisuke vaim olema.

RKM II 14, 43 (87)a < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Kõhuhaiguse vastu on koirohu tii, lööb lahti.

RKM II 14, 52 (126) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Iga sõa järgi tuli koolerahaigus. Sõa järgi on kõiksugutsed õhud maal. Ta lõi kõhust lahti, seni kui sa pidit surema. Koirohu tiid tehti hirmus kanget.

RKM II 22, 182 (29) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Närvihaigusele koirohi, raudrohi ja veega pesemine hommiku ja õhtu viis minutit - tubase veega.

RKM II 31, 19 (32) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v. (1949)
Kui kõht lahti on, siis kõvaks keedetud muna anna latsele ja suurele inimesel koirohi.

RKM II 31, 19/20 (33) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v. (1949)
Üts mees jäi kolleritõbisse ja sures ära. Üts naisterahvas Alatskivist õpas rohtu - koirohu teed. Too võtab kehast kinni.

RKM II 53, 461 (7) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Kui on nõrgad silmad, siis juuakse koirohu teed.

RKM II 72, 324/5 (3c) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu anti koirohuteed.

RKM II 72, 433 < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Hingeldamise puhul keedeti teed kummelist, kraakslehest, palderjanist ja koirohust.

RKM II 89, 61 (15) < Kadrina khk. (1959)
Kõhulahtisuse korral anti musta kohvi, koirohu teed; ja ka rauarohu teed.

RKM II 111, 93 (293) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Kollatõbi tuleb maksast. Sellest jälle võivad teised haigused tulla. Kollatõve vastu keedeti koirohu teed ja joodi seda.

RKM II 111, 91 (283) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Kõhulahtisuse vastu tehti kas koirohu vett või tammekoore vett, kuidas kätte juhtus. Mõnikord söödi selle vastu ka kohvijahu.

RKM II 111, 89/90 (276a) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Hambavalu vastu keedeti maarohtudest vett. Seal oli koirohtu ja koerputke seemneid. Seda rohuvett võeti suhu ja lasti siis uuesti suust välja. Siis pidanud ussid, kes valu tegidki, hamba alt välja tulema.

RKM II 106, 145/6 (51) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Koirohutied tehti, kui õli kõht lahti. Üks pual liitri kõrraga juadi sisse. Sie aitas kõhe. Mõnikõrd tuli verd, ninda lahti oli, aga kinni pani.

RKM II 106, 143 (31) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kaiptusrohu tied ja koirohu tied juadi kõhuaigusega.

RKM II 106, 102/3 (5) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kui lei lahti vai tegi kõhu lahti. Üäldi pasapuri aigus. Tõinekõrd ise enesest, ommiku, ei õld palagi suhu võttand. Vurasid oma kõrda kuus seistes välläs käija ja jäi pidama. Kohe valu on mõnikord. Mõnikõrd ei õle. Kui seid kas kilgastand piima vai läbiaetud piima ega siis õld valu. Siis tegi muidu kõhu lahti. Kui kõht õli lahti, siis võeti pipraviina, koirohu tied, uuemal ajal musta kohvi. Süijä ei tõhtind. Kõva muna vaid süädi. /---/

RKM II 111, 563 (24) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Kõhutõbe vastu joodi koirohu teed.

RKM II 158, 434 (148) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Koirohutee on kõhuvalu vastu.

RKM II 159, 61 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Söögiisu andjad.
Koi- ja raudrohu tee joomine 3 korda päevas enne sööki ½ klaasi korraga.

RKM II 159, 172/3 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kõhuvalu. Koirohu teed tehti. Võttis valu ära.

RKM II 451, 394 (6) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Koirohi on ka kõhurohi.

RKM II 160, 115 (5) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Köha vastu joodi raudrohu teed ja koirohu viina. Söödi mett.

RKM II 160, 131 (9) < Haljala khk. (1961)
Kõhulahtisuse vastu joodi reinvarre teed, koirohu, teelehetite ja toomingakoore teed (hästi kanget, pruuni).

RKM II 160, 144 (98) < Tallinn l. (1961)
Soolikad. Joodi koirohu teed.

RKM II 160, 229 (24) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Koleera. Tagumiku alla soe vann, auruvann. Kasepuu sütt, küüslauku, koirohtu ja soola, kõik süüa järjekorras. Kaunapipra viin aitab ka.

RKM II 175, 142 (18) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Koirohi on kõhulahti vastu. Ma ole keet, õues olid suured koirohupõõsad.

RKM II 175, 264 (14) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Koirohi on kõige seestmise haiguse vastu, aga ka puhastab verd ja annab söögiisu. Riiete hoiuks on soodne.

RKM II 178, 206 (82) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Kuule, koirohi oo venitamise vastu ja kui sant seest oo ja ... [teed keeta.]

RKM II 180, 264 (3dii) < Tori khk., Sindi l. (1963)
Ka kadakamarja, koirohu, osja- ja salveitee on hea samade haiguste [neeru- või maksakivide] korral. Kadakamarju võib ka kuivalt süüa: esmaspäev viis kadakamarja ära süüa, siis iga päev üks mari rohkem. Nõnda 14 päeva, siis iga päev üks mari vähem kuni viie peale tagasi.

RKM II 181, 224 (31) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k., Tõnise t. (1964)
Kui inimesel olnud kõht lahti (või pasal), siis oli keedetud koirohtu ja joodud koirohu vett, see oli kõhu korda tiinud. Ka pasatõbe vastu oli sisse võetud musta vilja kohve (kohvi) puru üks supilusika täis päevas. Keedetakse veel vasikatele koirohu vett, kui vasikad on pasal.

RKM II 186, 95 (1c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Maohaiguse vastu keedeti koirohu teed. Joodi tooreid mune 1-2 muna päevas.

RKM II 186, 105 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Tiisikus.
Tiisikus on nakkushaigus, algul ei ole valu, ilmub pikaldane köha, iga õhta kerge palavik, hiljem sülgab röga ja tunneb väsimust.
Ravi: joodi sooja kitsepiima, söödi mett, joodi koirohu ja põdrasambla teed. Kange viina sisse pandi kanamunad, löödi katki kõige koorega sinna, lisati mett ja võid. Seda söö teeklaasitäis päevas kolm kord.
Joodi tervete laste kust 1 supilusikatäis kolm kord päevas. Haige paranes.

RKM II 195, 425 (55) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda as. (1965)
Kõhuhaiguse vastu oli koirohi, kui valutab ja lahti on.

RKM II 203, 25 (33) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Nahakoi. Koirohu vett keeta ja sellega pesta. Ka koirohu viinaga pesti ja pandi kompressid peale.

RKM II 215, 400 < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Kui kõht haigetas, siis joodi koiroho teed, ehk arnikateed vihalt ehk haketi vatsuli; pandi lõngä kera arava alla, siis lasti seljäs talluda, kas endast kergemb vanemb inimine ehk poisike ehk lapsuke. Vajutati ja moogiti kõhtu, vääneti naba, pandi sõrm naba auku siis keereti; pandi ka külma vee lappid kõhu pääle, kuuma vee pudelid ka.

RKM II 222, 48/9 (18) < Lüganuse khk., Liimala k. < Lüganuse khk., Kaunurme k. (1966)
Vähk.
Vähki raviti kasekäsnaga ja salpeetri ja koirohuga.
Liiter keedetud vett, 1 supilusikastäis purustatud kasekäsna, 1 teelusiktäis salpeetrit, 15 tilka koirohtu. Segu lasti seista 24 tundi.
Tarvitati 1 supilusikastäis 10 kord päevas.
Olin 6 a tagasi Tallinna haiglas. Saadeti operatsioonile, et vähk on maos. Ma keeldusin operatsiooni tegemast.
Tulin koju, hakkasin sellega ravima, elan tänani, 1966. a.

RKM II 229, 29 (7) < Haljala khk., Haljala (1966/7)
Nahakoi. Koirohtu keedeti koore sees, jäi salv ja sellega määriti.

RKM II 229, 398 (6) < Rakvere l. (1966/7)
Vähk. Vähja vastu on koirohu viin, mädarõigas ja küüslauk. Ma ise sain selle rohuga terveks. Teised, kes minuga haiglas olid, on kõik surnud. Koirohu viina ei tohi pikka aega võtta, on mürgine, peab vahet pidama. Mina võtsin igal hommikul ühe viinapitsitäie.

RKM II 229, 419 (53) < Rakvere l. (1966/7)
Nahakoi vastu on koirohu vesi. Enne haige koht puhtaks pesta ja hoida soojas koirohu vees.

RKM II 381, 66/7 (2) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kirjutan materjali, mälestuste järgi rahvameditsiinist, mida kuulsin oma vanematelt ja vanavanematelt. Teada olevatel andmetel on vanasti kõik need haigused esinenud, aga rahvameditsiin oli nii kõrgel tasemel olnud, et neid osati ravida. Enamuses ravimisvahendiks tarvitati taimeid, missuguse taime ravim aitas teatud haigusele. Tavalised rohud olivad mesi, sibul, reinvars, kummel, koirohi, teeleht, paiseleht, arnikas, viin, võisoolvesi, silgusoolvesi, ka terpentin oli väga tarvitatav. /---/

RKM II 229, 428 (20) < Rakvere khk. (1966/7)
Veikseröögatus. Teha paras lahja söögiäädikas ja koirohtu sisse panna. Peab seisma äädikas. See rohi on nahahaiguste rohi.

RKM II 229, 539 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Hääl ära. Koirohu vesi võtab hääle lahti, kui hääl on ära.

RKM II 229, 652 (10) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kõhuvalu. Koirohu õied kuivatati ära, hõõruti katki ja pulbrit võeti sisse. Kõhuvalu võttis ära, kui kaua aega oli valutand.

RKM II 229, 665 (2) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Valgete voolus. Koirohu vett juua.

RKM II 231, 177 (111) < Lüganuse khk., Purtse k. < Lüganuse khk., Aa Invaliididekodu (1967)
Kellel paeluss oli kõhus, sellele anti kadakamarju, toominga- ja pihlakamarju ja seasapi pulbrit koiroho veega.
Loeti ka ussisõnad, aga kuidas, seda ma ei tea, minust vanemad lugesid küll.

RKM II 231, 481 (12b) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
[Verise kõhulahtisuse korral] keedeti mustikakisselli ja anti juua koirohu teed.

RKM II 234, 350 (a) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Koirohu tee oli kõhulahtisuse vastu.

RKM II 240, 276 (6) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Koirohu teed tarvitati maohaiguste ja kõllatõve vastu.

RKM II 240, 292 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kõhuvalu puhul muditi, anti ussirohtu ja keedeti koirohuteed.

RKM II 240, 294 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kollatõve vastane rohi olid kindlasti kaseurvad ja koirohi. Kaseurvad pandi üheksasse hunnikusse, igas hunnikus üheksa urbe. Urvad keedeti toobi õlle sees, anti enne sööki natuke rüübata. Või keedeti koirohu teed ja anti haigele 2-3 korda päevas poole klaasi kaupa.
Mäeuse küla Narva Jaan oli väga haige, silmavalged kollased, väljaheide valge, aga kaseurvad aitasid.

RKM II 249, 589 (975) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1967)
Külmatõbi ehk maleria.
/---/ Arstiti mitmet moodi. Pandi viina sisse koirohtu ehk külmatõbelillesi, kuid see rohi aitas ainult ajutiselt. /---/

RKM II 251, 467 (4b) < Anseküla khk., Üüdibe k. (1969)
Koirohi oli ka kõhule hea.

RKM II 254, 483 (23) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Ma joon seda koirohu teed, kui sisemine värk üles hakkab ütlema. [Maohaiguse puhul.]

RKM II 254, 414 (35) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Koirohi - temast on abi kõhurikete puhul, annab söögiisu ja kosutab verd ka.

RKM II 254, 434 (19, 20) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Vähjale aitab viin. Vähjale aitavad koirohud.

RKM II 254, 473 (19) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Koirohi kasvab varjulistes kohtades, metsik, kuivatatakse koide vastu, koirohu tied kõhuvalu vastu.

RKM II 257, 407b < Palamuse khk. (1968)
[Kõhuvalu] Koirohu teed joodi

RKM II 257, 407j < Palamuse khk. (1968)
[Kõht lahti] Koirohu teed anti.

RKM II 257, 408b < Palamuse khk. (1968)
Söögiisu puudumine. Koirohu tee ja köömnetee annab isu.

RKM II 257, 408c < Palamuse khk. (1968)
Kollatõbi. Hiirekõrva tee ja koirohu tee aitab. Poeg sai terveks.

RKM II 257, 419a < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Maohaavade vastu oli koirohu tee. Minu õemees sai terveks. Elas veel 15 aastat.

RKM II 260, 177 (31) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Taim „paluna“ (vene полынь, koirohi) tarvitati reuma, kõhuhaiguse vastu.

RKM II 262, 192 (71) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Koirohi - kõhuvalu vastu.

RKM II 269, 240/1 (204) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kõtuvalu rohi.
Kui kõtt valla om, siss tarvitas teda. See on sihuke pujutaoline hain, kasvab umbes pool meetrit kõrge, kasvab söödi pääl. Tal on hästi vänge lõhn, teda kutsutas rahva keeles pänil ehk koirohi, sest koidele om ta kah hää. Teda tuleb korjata juulis-augustis. Tii tetas üten vartega. Siss tuleb võta üts tiiluitsatäis seda peeneks lõigatud rohtu poole liitri vii pääle. Ummuses ära kiita ja juua pool tiiklaasitäit kõrraga kolm korda päevan. Kah om ta hää kõtumürgituse vastu. Siss tuleb tii häste kange teta ja rohkem sisse võtta.

RKM II 269, 259/60 (6b) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Samuti kõhuhaiguste raviks koirohi - pänilad on hea rohi. Pänilad pantakse viina sisse ja knobloh võib ka olla seen.

RKM II 269, 278 (36) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Ühtegi pimesoolt ei lõigatud. Joodi koirohtu ja vanasti kõik said terveks.

RKM II 271, 515/6 (5) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Kõhuvalu.
Enne arstisid inimesed kõhuvalu metsarohtudega. Keetsivad metsarohu säiud: reinvarssa, koirohtu, mustasõstraoksi, arnikaid, raudrohtu. Pandi kuigipalju sääniku metsarohtu, keedeti, siis jõivad säiu asemel mõnda rohtu, jõivad lusikatäis kolm-neli korda päevas. Praegusel ajal inimesed arstivad nende rohtutega inimeste kui ka vasikate kõhutõbe.

RKM II 272, 387 (2306) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Koirohu tee on hea juua söögiisu puudusel, üks teeklaasitäis korraga. /---/

RKM II 278, 92c < Suure-Jaani khk. (1970)
Koirohu vesi on palaviku (kui kõht lahti) hea rohi.

RKM II 283, 221 < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Kui vererõhk on kõrge, siis koirohu teed juua. Väga kanget ei ole vaja. Kahe nädalaga oli õige.

RKM II 280, 401c < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ka võeti koirohu teed. Lastele olid need aga väga kibedad.

RKM II 301, 284 < Helme khk., Riidaja k. (s. Päiel), 80 a. (1968)
Kõht lahti.
Mia ole ikki peenikest pipart võttan.
Koirohi üteldes hää olevet.

RKM II 338, 346/7 (3) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kõhuvaluga joodi jälle pohlakalehe teed. Sellele valule aitas ka veel rukkilille, kibuvitsa marja, palderjaani, koirohu, teelehe ja kiviimela juurtest keedetud tee.

RKM II 338, 347 (5) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Peavalu puhul joodi jälle kas nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist või koirohust keedetud teed. Kasutati seda teed, millist ravimtaime juhtus just käepärast olema. Määriti ka veel jõhvikamahlaga valutavat kohta või pandi peale silgusoolvette kastetud lapp.

RKM II 338, 348 (7) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui lastel kõht valutas, arvati, et on soolteussid ja siis anti lastele süüa toorest porgandit ja juua koirohu teed. Palderjanitee aitas ka selle vastu, need, mis kasvasid heinamaadel.

RKM II 338, 348 (8) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Maks arvati haige olema, siis kui rinnust valutas. Sel puhul joodi koirohu, orasrohu juure, baburetski puu koore, võilille õie või nõgese teed. Teed keedeti väikestest kõrvenõgestest, millest keedetakse ka suppi.

RKM II 338, 358 (26) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kurguhaiguse ja külmetuse puhul juuakse nurmenuku, krookslehe, takjanupu, piparmündi, koirohu, pärnaõie, liivatee või kummeliteed. Kuristatakse kurku ka soolaga või soolveega.

RKM II 329, 370 < Rõuge khk., Leoski k. (1977)
Koirohi - pälümer - kõhurohi.

RKM II 349, 19 (5) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Kõht lahti, siis koirohu tie jälle hia. Panen kausi või kruusi sisse, kieva vett piale. Võtan seda, kõht jäeb kinni.

RKM II 349, 19 (6) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Kõht lahti, siis koirohu tie on ka abist.

RKM II 350, 45 (17) < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
Männikasvud, raudrohi, koirohi, kasekäsna keedis - ummukses keeta. Põleja panna mett, aloe (aloed on ka apteegis müüa) ja suhkurt. Võtta kolmeliitriline purk ja kui segu alles leige on, valada peale 300 g piiritust.
On valu vastu ja muidu hea võtta. Ergutab ja hoiab terve. ½ kandilist teeklaasi korraga iga päev kord.

RKM II 362, 599 (22) < Otepää khk., Kaurutootsi k., Kellamäe t. (1982)
Kui kõht lahti, siis anti mustikaid süvva vai koirohu teed.

RKM II 363, 228 (26) < Rõngu khk., Palu k. < Maarja-Magdaleena khk., Elistvere k. (1982)
Kõhuhaiguste vastu on koirohu tee. See on väga hea võtta.

RKM II 372, 93 (2)a < Tõstamaa khk. (1984)
Koirohi olnud vanasti tüüfuse (kõhutõve) rohi.

RKM II 380, 39 (91) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Koirohu teed või ka lehti viinaleotises võetakse kõhuvalu, kõhulahtisuse, gaaside ja seedehäirete korral.

RKM II 380, 162/3 (48) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Kõhuvalu vastu võeti kas Thilemani või piparmündi tilku, ka koirohu viina.

RKM II 381, 36 < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Rahvameditsiin tunneb terve rea metsarohtusid. Köha vastu põdrasammal, raudrohu tee, orasetee (mõjuv, väga vastik), koirohu tee ja palju muud. /---/

RKM II 381, 93/4 (19)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhulahtisuse korral joodi koirohu teed, võeti kanget musta kohvi. Tarvitati harilikku mustikat kuivatatult.

RKM II 382, 262/3 (17b) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Kõhuvalu puhul jälle punase piprakauna viina või koirohu leotist. /---/

RKM II 381, 288/9 (37) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kõhulahtisus.
Kui kõht lahti olli, anti kalmusejuuriku pulbert. Kalmusejuuriku pulbert anti ka vasikidel ja lehmadel, kui pasandasid kangeste. Koirohu tee on kõhu lahtioleku vastu ja reinvars on kõhu lahtioleku vastu. Mustikid veel süüas ja tammekoore teed tehas.

RKM II 383, 63 (7) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.

RKM II 383, 104 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Pea valutas.
Peavalu puhul keedeti ja joodi teed jälle mitmetest maarohtudest. Nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist ja ka koirohust. Paar kruusitäit aitas küll päevas. Määriti pead veel jõhvikamahlaga. /---/

RKM II 383, 430 (49)b < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kui kõhud lahti olid, siis sisse keedetud mustikaid ja koirohu teed.

RKM II 384, 175 (33) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kõhutüüfus. Möödunud sajandi lõpus või selle alguses, täpselt aastat ei tea, mil möllas tüüfus või koleera, mis ta oli, Leisi vallas, Aruste külas, olid inimesed, perede kaupa, põrandal õlgedel lamanud. Ta käinud [ema] ka neid abistamas, loomi talitamas ja teed keetmas. Kellel olnud koirohu teed juua, jäänud elama.

RKM II 384, 177 (38) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kõhu lahtiolek.
Joodi värsketest tammevõrsetest ja noorest koorest keedetud teed. Söödi kuivatatud mustikaid ja keedeti ka neist suppi. Söödi kõva muna. Joodi koirohu teed.

RKM II 384, 407 (38) < Keila khk. (1985)
Verise kõhutõve korral aitavat hästi kange koirohu-viinaleotis.

RKM II 385, 5 (1) < Tori khk., Levi k. (1985)
Ravi ja profülaktika.
Pärnumaal kuulusid rõuged (omaaegne kohutav haigus) minevikku – eelmise sajandi esimesse poolde, kuigi teistes maakondades nendega veel käesoleva sajandi algusel võideldi. Kes kohapeal haiguse ära hoidis, oleks huvitav?
Lapsepõlve aegadest mäletan epideemiana levinud difteriiti, selle ravi oleva kuuma mee ja hanerasvaga; samuti koirohu leotisega. Mõlemad haigused viisid ümbruskonnast kümneid lapsi hauda.

RKM II 385, 134 (8) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Kõhulahtisuse vastu on kõige parem koirohu tee. Siberis kord pojal oli pikka aega kõht lahti. Arstirohud ei mõjunud. Aga üks naaber, kah eestlane, läks läbi pimeda metsa seitse kilomeetrit teise külla, kus koirohtu kasvas, tõi sealt. Koirohu teega sai poiss terveks, on terve siiani.

RKM II 385, 32 (e) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Koirohi - kõhuvalu vastu, seedehaiguste profülaktikaks, tekitab söögiisu.

RKM II 385, 113 (24) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Kui meil kellelgi kõht lahti oli, tegi vanaema koirohu teed. Kui oli, pandi sekka ka kalmusejuuri ja veel midagi, ei mäleta enam. Aga koirohi üksi aitas ka küll. Apteegist saab koirohu tilkasid, need aitavad samuti.

RKM II 394, 363 < Räpina khk., Naha k. (1985)
Vähjatõve rohi.
Kalmusejuured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.

RKM II 396, 553 (59) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Koirohu tee on ka kõhuhädade vastu ja annab söögiisu.

RKM II 405, 227/8 (36) < Jõhvi khk., Voka al. < Jõhvi khk., Päite k. (1985/6)
Rahvas siin korjas viel koirohu õisi, raudrohu õisi, võilille juurikaid, paju koort. Kuivatasid kõik ära, segasid segamini. Nendest keedeti teed rinnahaiguste vasta, kui köha oli ehk hinge mattis ja üldse, kui rinnus valu.
Maitse järgi tehti tee kangus. Näpuotsaga pandi vee hulka, lasti silmapilk keeda.

RKM II 414, 449 (16) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Koirohu teed mu vanaema jõi. See oli kõhulahtisuse vastu. Ja minu isa, tollel oli kõht lahti, jõi tammekoore teed.

RKM II 430, 40 (3c) < Äksi khk., Kõdu k., Jüritoa t. (1989)
Koirohu teed kõhuhäirete korral.

RKM II 430, 68 (41) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Koirohi (vist toodi apteegist) - usside vastu kõhus. Põrsastel ussid, siis anti lastele ka.

RKM II 433, 567 (48) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Nurga t. < Ridala khk., Kiltsi k. (1990)
Koirohi, naistepuna, kummelid, piparmünt - need on mul ikka aida räästa all.

RKM II 434, 263/4 (113a) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Kus koirohi kasvab, neid toodi koide vastu.

RKM II 434, 263/4 (113b) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Koirohtu juuakse, kui seest haige.

RKM II 445, 432 (2) < Viljandi khk., Viljandi l. < Hargla khk., Koikküla k. (1991)
Koirohi oli pälime. Rohkem söögiisu, tehti teed ka.

RKM II 446, 249/50 (19) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Koirohi - sie oli ka kõhuhaiguse puhul ja söögiisu puhul.

RKM II 447, 86 (8) < Avinurme khk., Karusoo k., Karu t. (1991)
Kui kõht oli haige, anti koirohu teed.

RKM II 447, 349 (9) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Koirohi ja raudrohi pannakse koos keema, kui inimesel oli siest venind ja valud, siis parandab ära. Ja kui ei süö, siis ka.

RKM II 447, 487 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Koirohud - siest valu vasta, tegid tšaiut. Jõid, andis järele.

RKM II 449, 106 (22) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Koirohi - kui hakkab siest valutama, nii kibe on, aga kohe korraga võtab valu ära.

RKM II 449, 599 (9) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Koirohtu joovad, kui on siest haige.

RKM II 450, 550 (28) < Palamuse khk., Vanavälja k., Vanavälja t. (1992)
Kõhule oli koirohi, koirohu teed. Reinvars, selle õit, sellest tehti teed.

RKM II 466, 471 (7) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Koirohtu ka räägitakse, et on kõhuvalu jaoks.

RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

KKI 8, 91 (166) < Kuusalu khk., Kiiu k., Paju t. (1948)
Veretõve (düsenteeria) vastu aitab koirohi.

KKI 45, 509 (21) < Türi khk. (1967)
Koirohud pannakse viina sisse. Kui seest venind on, siis pidi aitama.

KKI 49, 78/9 (24) < Kadrina khk., Hulja k. (1969)
Rõigast ja koirohtu ja küüslauku, piiritus peale - see on hingeldamise vastu. Kaks nädalat peab seisma. Võib ka 56-kraadine viin, kui piiritust pole. Ükskord ma olin Rakvere jaamas ja üks vanamees tuli, ähib ja puhib. Istus ühe naise kõrvale. See küsis: „Miks sa hingeldad?“ See ütles, et matab hinge. Siis naine õpetas seda rohtu, oli oma meest sellega arstind, see oli veel tugev töömees olnud pärast.

KKI 64, 496/7 (25) < Põlva khk., Karilatsi k. (1974)
Maali käis arsti juures. Oli väga haige. Arst ütles, et tule kahe kuu pärast tagasi. Siis oleks ta juba surnud olnud, tal oli vähk. Ta tegi ise rohtu, teiste käest kuulis, jõi seda. Kahe kuu pärast oli juba terve. Arst küsis omale ka selle rohu retsepti, aga Maali ei andnud. „Te olete ise arst ja peate ise rohtusid teadma.“ Vähja vastu aitab ainult üks rohi. Tuleb võtta küüslauku, üks lusikatäis kaseurbasid, türgikaunu, koirohu tilku, üks lusikatäis salpeetrit. Need tulevad kõik lõigata ja panna 56-kraadise viina sisse. Nädal aega tuleb hoida soojas kohas. Ära kurnata. Pool tundi enne sööki juua. Siis jälle kohe teine pudel, see ka ära juua. Siis saab terveks.

KKI 67, 178 (5b) < Jämaja khk., Mässa k., Jõepõllu t. (1976)
Koirohu tee - kui kõht valutab või lahti on.

KKI 67, 316/7 (29b) < Jämaja khk., Iide k., Mäe t. (1976)
Koirohi oli ka arstirohi.

KKI 68, 89 (10) < Jämaja khk., Mõisa k. (1977)
Köhulahtisuse vastu anti koirohtu, see oli viha, viha rohi teeb söögiisu.

KKI 68, 219 (7a) < Jämaja khk., Laadla k. (1977)
Koirohi.
Koirohtu pandi akna vahele, et siis ei tules lapsel koiviga juurde, siis pidi lapsel köht haige olema. Kui see paistend läbi koirohu, siis ep tee midagi viga.

KKI 69, 65 (11) < Kadrina khk., Eru k., Linnamäe t. < Kadrina khk., Võhma k. – Eha Viluoja < Jaagup Laine (Laadna), s. 1908 ja Elli Laine (Laadna), s. 1906 (1977)
[E. L.] Koirohi annab head söögiisu.
[J. L.] ... Ja kõhulahtisuse vastu. Ta on küll väga mõru.

KKI 69, 335/6 (20) < Viru-Nigula khk., Kurna k. < Viru-Nigula khk., Kelu k. (1975)
Palderjanijuuriku, tetrematara juuriku ja koirohtu - viina peale.
Tetrematar - pisikese kollase õiega ja must juurikas. Korjati siis, kui õilavad, ega neid muidu tunne.
Koirohul on niiskesed pikad hallid varred. Nüüd saab apteegist.
Tetrematara ja palderjanijuurikad [tehti] noaga katki; varjulises kohas kuivatada.

Vilbaste, TN 4, 341 (1)j < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks: koirohi.

Vilbaste, TN 4, 388 (6) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Koirohi - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Koirohtu pruugiti jälle südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 154 (4.56) < Palamuse khk., Roela v., Roela k., Leedimäe (1932)
Koirohi - tarvitatakse rohuks koide vastu.

Vilbaste, TN 3, 544 (6) < Tartu l. (1932)
Koirohi aitab koide vastu, pannakse kõhuvalu vastu viinasse ja tehakse teed.

Vilbaste, TN 3, 563c < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Koirohu teed juuakse. Igasugustest metsarohtudest tehakse teed.

Vilbaste, TN 3, 702 (10) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Koirohi (Artemisia Absynthium L). Tema tee on vähjatõbe vastu.

Vilbaste, TN 3, 712 (14 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Koirohi (Artemisia absynthium L). Tee on külmatõbe ja vähjatõbe vastu.

Vilbaste, TN 3, 712 (14 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Koirohi (Artemisia absynthium L).] Mahl on luujooksjahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 11, 89 (25) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Koirohi. Kui kõht kõrrast ära õli, siis tehti koirohu teed ja tehasse nüidki veel, koirohu tee aitab kohe, vahel suab päevapealt abi, kolm-neli tassitäit päevas ära juua.

Vilbaste, TN 11, 272 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Pälin, ’koirohi’, tolle tee on kõhuvalu vastu rohi.

Vilbaste, TN 11, 330/1 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Koirohtu pannakse suririiete vahele, siis ei löö koid sinna sisse. Raputatakse seisvate riiete vahele, siis ei söö koid riiet puru.

Vilbaste, TN 11, 331 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Ja kui niisugune äkiline valu sisse lööb inimesele, siis on koirohuvesi hea sisse võtta.
Siis annavad sinikivi, sibulat ja püssirohtu. Kõik on kibeda valu vastu rohi.

Vilbaste, TN 11, 378 (31) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) kirburohi, b) koirohi [kirjakeelset nime pole märgitud] [? Artemisia absinthium L koirohi].
„Minu paaba [vanaema] ikke korjas kirpu- vai koirohtu kirpude ja koide vasta.“

Vilbaste, TN 1, 220b < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Pälünä (koirohi). Õitega varred pandakse tee sekka „kõturohus“. Kasvavad orukallastes.

Vilbaste, TN 1, 230c < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Vägihaania häierme leem ja pälüna (koirohi) häierme leemi hoitakse pudelis alale. Talvel, kui kõht korrast ära pöördub ja naba ära karanud, siis pääle „katla toesse“ [katla aur] võetakse kümme kuni sada tilka ja mindakse voodivaiba alla, seal oodatakse. Kui ei ole surmatõbi, siis tuldakse tervelt üles.
Vägihein kasvab Tindi orus. Lehed ligi maad, kämmal laiad, küünar pikad. Vars üksainus, kuni 6 jalga kõrge, pisikesed kollased õied ümber varre kuni küünra pikkuselt ladvaotsast allapoole.

Vilbaste, TN 1, 284 (24) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1931)
Koihein, koirohi. (Leida Abja vallast Härsi talust.) Juba õige vanast tarvitasivad vanad eestlased koiheinu, milledega ära hoiti riiete ja nahkade koitamine, kui neid kuivatult riiete ja nahkade vahele asetati. Ka praegu tarvitatakse koiheinu riiete koitamise vastu.

Vilbaste, TN 1, 332 (74.2) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Koirohi [Artemisia absinthium].
Arstirohuks tarvitatav: südamehaiguse ja ka isupuuduse vastu. Selleks tema keedist juua. Ka olevat seestvalu vastuline - keedist juua.

Vilbaste, TN 1, 332 (74.1) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Koirohi [Artemisia absinthium].
Olevat koide (riiete, nahkade sööja - pisukene liblikas - majades, kappides asuja, kus niisked kohad) vastuline. Sellepärast pandakse seda taime kappidesse või mujale hoonetes riiete vahele, siis sinna ei sigine koid - kartvat seda kanget haisu.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Koirohi [Artemisia absinthium]. Teena - kõhuvalule, viina sees - seestvalule, terad sisse võtta - jooksvale, kuivatatult pulbriks ja siis ühes suhkru ja veega sisse võtta - seesthaigusele, õied kuivatatult - paistetusele.

Vilbaste, TN 1, 573 (18) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Koirohud. Pannakse tervelt kui ka peeneks hõerutult riiete sisse (vahele) koide vastu, et need sinna ei sigine ja seisvaid riideid puruks ei näri.

Vilbaste, TN 1, 798 (a 1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Koirohi (Artemisia absinthum L.). Keedis vartest ja lehtedest kõhutõve (düsenteeria) vastu.

Vilbaste, TN 1, 798 (a 2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Koirohi (Artemisia absinthum L). Oksi kuivatatult kasutati vahel koide eemalepeletamiseks.

Vilbaste, TN 1, 1016 < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Koirohed kõiksuguste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 1031 (6) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Koirohi: maksahaiguse, oksendamise, kõhuusside puhul.

Vilbaste, TN 2, 309 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1930)
Köha vastu tarvitati koirohu vett ja männikasusid.

Vilbaste, TN 2, 335 (25) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
[Lisan mõned ülesmärgitud arstirohutaimed.]
Koirohi - kui keegi varastab salaja ühe oksa, siis kaob koirohi kohe aiast ära, kasvab aedades, metsas ei kasva, siinpool ei ole.

Vilbaste, TN 2, 394 (7) < Hageri khk., Hageri (1933)
Koirohtu kasvatatakse aedades, õitseb juuli- ja augustikuus. Tema õitest ja lehtedest valmistatakse teed krampide ja peapöörituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 413 (1) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Koirohutee on venituse vastu kasulik juua.

Vilbaste, TN 2, 417 (1) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Koirohtu tarvitatakse kõhuhaigusele.

Vilbaste, TN 2, 437 (10) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Koirohud seesmiste haiguste arstimiseks. Ning ka hambavalu vastu rohud.

Vilbaste, TN 2, 447/448 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Koirohi, ta kasvab liivases maas hoonete ümber, kus vanad prügikohad, ja mujal. Vars on tal pikk, õied on pisikesed koldsed nupud. Lõhn on kange, maitse mõru. Teda tarvitatakse kõhuvalurohuks ning teda tarvitatakse ka putukate hävitamiseks, kes noori taimi ära söövad. Ning kui lammastel kõht lahti, antakse ka seda vett.

Vilbaste, TN 2, 456 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kõhurohuks tarvitati soolikarohtu, ungrohtu, koirohtu.

Vilbaste, TN 2, 474 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Koirohtu tarvitati koide hävitamiseks ja kirburohtu kirpude hävitamiseks. /---/

Vilbaste, TN 2, 486 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Koirohtu tarvitakse koide eemale peletamiseks.

Vilbaste, TN 2, 588 (2) < Mihkli khk., Veltsa v., Oidrema k. (1934)
Köirohtu pannakse riietesse, et riided köitama ei läheks.

Vilbaste, TN 2, 640 (5) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Koirohtu ja maarjasõnajalga tarvitati kõhuusside väljaajamiseks.

Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Vilbaste, TN 7, 56 (4a) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Koirohi - koide hävitamiseks.

Vilbaste, TN 7, 56 (4b) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
[Koirohi] Tee on kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 86 (2) < Kose khk., Palvere k. (Kuivajõe) algkooli juhataja (1929)
Koirohi - koide peletamiseks.

Vilbaste, TN 7, 254 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Koirohi oli voolmete, kollatõve ja kõhutõve vastu. Rohi keedeti ehk ka leotati vees ja siis joodi.

Vilbaste, TN 7, 261 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Koirohi - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 265 (17) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Koirohi on jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 279 (23) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Koirohi jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 328d < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Koirohud - soolikate välja toomiseks.

Vilbaste, TN 7, 388 (16) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Koirohust tehakse haigele teed.

Vilbaste, TN 7, 390 (13) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Koirohi - pandakse riiete vahele koide vastu.

Vilbaste, TN 7, 393 (1) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Koirohi - koide vastu.

Vilbaste, TN 7, 405 (26) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Koirohuga hävitatakse kirpe.

ERA II 199, 487 (32a) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938)
Koirohtu pandi kirstu, siis see hävitas ära koid.

RKM II 162, 99 (17) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Riidekoi.
Koiliblikad tekivad jahutolmus ja asusid riidesse.
Tõrje: kui riided pandi seisma, siis riiete vahele pandi ükskord ajalehepaberit, teinekord tubakalehti.
Koirohi kasvab põllul ja omal aedades.

RKM II 312, 408 (18) < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Riidekoi.
Tubakalehed riiete vahele. Koirohi.

E XI 59 (162) < Tartu-Maarja khk. < Tartu l. (1928)
Koide vasta.
Koide ärahoidmiseks vaja tuua koirohtu ja panna riiete vahele. Ehk võtta selleks trükipaberit. Ehk kampferi. Ehk kastanjetõrusid. Kui need riide vahel, ei tule.

Vilbaste, TN 7, 440 (22) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Koirohtu pannakse riiete peale, kui koid riiete sisse lähevad.

Vilbaste, TN 7, 450 (10) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Koirohi - jooksva ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (10) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Koirohi - jooksva ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 469a < Jõhvi khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti tarvitati arstirohtudena nõndanimetatud maarohtusi. Arstisi siis ei olnud, kes haiguse vastu rohtu andis. Talurahvas ise arstis haiget. Nad tundsid igasuguse haiguse vastu rohtu. Näiteks koirohu tee oli hea seesmise haiguse vastu ja paelussi vastu viinaga võttes.

Vilbaste, TN 7, 469c < Jõhvi khk. (1930)
Aleksandritee teeb kõhu lahti. Tuleb võtta kamalutäis tammekoori ja pihutäis koirohtu, siis veel vengeliseemneid ja kadakamarju kaks supilusika täit. Siis tuleb keeta neid nelja toobi veega huumuses ja kaua liguneda lasta. Siis aitab see rohi kõige seesmise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 114 (3) < Ambla khk., Käravete as. (1965)
Koirohu tee - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (13) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Koirohu tee. Kõhulahtisuse korral - kõhutõbi jne.

Vilbaste, TN 9, 525 (3b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Kõhuvalu] Koirohi, varre ülemine osa õitega kõhutõbe vastu, joodud koirohu teed ja ka keedist pitsklaasiga.

Vilbaste, TN 9, 536 (1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ravimtaimedest.
Teed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida, siis kui õied kollast värvust näitavad.
Minule isiklikult mõjus see tee heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu. Ma jõin teda ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbruses ja üldiselt tundsin end paremini. Ka andis mõnekorraline koirohu tee joomine mulle head söögiisu. Isegi kui vahel süda paha, aitas mõni lonks sellist teest. Järjekindla joomise järele ta aitas isegi meeleolu tõsta, kuid siis ainult lahja teena tarvitatult. Kange teena ta mõjus järjekindlalt juues kõhtu kinnipanevalt, tähendab ebasoodsalt.
Üle veerand liitri korraga, kange teena kaks minutit keedetud, peotäis kuiva teed ja lastes tõmmata mitte otsesel tulel. Ta mulle oli harilikult tarvitamiseks, kui vajasin tõhusamat abi temast.
Üks 10 cm pikkune õiteoksake kuivatatult ehk värskelt aitas keeva vee sees, korra lastud üles keeda, lahja joogi, teena tarvitada.

Vilbaste, TN 9, 546 (1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ravitaimed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida. Minule isiklikult mõjus heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu ma jõin teda. Ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbrusis, ka andis ta mulle head isu. Kui süda paha on, üks lonks koirohu teed, mulle heasti aidanud.
Järjekindla joomise järel aitas ta isegi meeleolu tõsta, kuid lahja teena.
Kange teena järjest ta mõjus kõhtu kinni pannes ebasoodsalt. Nii ma võtan teda, kui ma tunnen “isu” ta järele. Veerand liitrit korraga kaks minutit keedetud, võib olla paar grammi kuivatatud taimi.

EKS 48 VI, 16 (15) < Palamuse khk., Kuremaa, Vinni t. (1908)
“Ehmatuse” vastu aidata: puusüsi, tahm ja koirohud segi pandult peeneks hõeruda, siis lehma nisapiimaga haigele sisse anda.

Vilbaste, TN 7, 537 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Rohud: koirohi, palderjanijuured, timerjeniõied, raudriiad, kadakamarjad, õispuu, pärnaõied, pihlakamarjad, kibuskimarjad, jooksjarohi, takiskipuu, leederpuu, ummulid, luuderohi, rebasekoltsed.

Vilbaste, TN 7, 564 (1) < Kihelkonna khk., Vedruka k. (1930)
Arstirohud.
Koirohud - kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 578c < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Kõhuusside vastu tarvitasid inimesed palderjaani teed, koirohtu, vesikressi, paakspuud, reinvart, isujuurt.

Vilbaste, TN 7, 608 (11) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Äkilise südamehaiguse vastu tehti heinputke juure teed ehk koirohi linnumagusaga. Heinaputke juured kuivatati ja keedeti ära.

Vilbaste, TN 7, 640 (Ia2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Koirohi - tarvitati maohaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 667 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Heinputke tee kange koirohu ehk tammekoore teega segatult kergendab kõhu vähjatõbe.

Vilbaste, TN 7, 700 (5) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Koirohi. Võetakse õisi ja keedetakse teeks. Köha ja külma vastu.

Vilbaste, TN 7, 705 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Koirohu tee - palaviku vastu. Teed võetakse paar kord päevas sisse, iga kord üks viinaklaasitäis. Varssi alaneb palavik, kui nii talitada.

Vilbaste, TN 7, 724 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Konnaosi ühes koirohuga on veetõve vastu, juuakse sisse.

Vilbaste, TN 7, 727 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ka kõhurikkeid arstiti taimede abil, tarvitati koirohtu, mis enne viinas leotatud.

Vilbaste, TN 7, 731 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Koirohu tee. Kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 733 (4b) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kui on ka riiete juures koisid, pannakse sinna koirohtu, siis koid surevad.

Vilbaste, TN 7, 738 (15) < Harju-Jaani khk. (1929)
Koirohi: mitmesuguste haiguste vastu, teeks keeta.

Vilbaste, TN 7, 840 (24) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Koirohi. Arstirohtu valmistatakse.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 12) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Koirohu tee usside vastu.

Vilbaste, TN 7, 997 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Vähihaiguse arstimiseks: kalmusejuured, koirohi, heinputke juured, teelehed, tammekoored, kirburohi ja kasekõbjas, kõik segamini ja teeks keeta ja seda teed siis juua.

Vilbaste, TN 7, 1012 (13) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Koirohi (pälime) - seedimise korraldamiseks (ka koolera vastu).

Vilbaste, TN 10, 42(4) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Koirohi. (Teed tarvitati maohaiguste puhul. Kuivatatud koirohtu hoiti villaste riiete vahel koide tõrjeks.)

Vilbaste, TN 10, 252/3 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Koirohi on kõhurohi. Minu tütrel oli kõht lahti, et oli verel, ja sai terveks. Kasvab liivases maas. Ei tohi varastada, siis kaob ära.

Vilbaste, TN 10, 368 (27) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Koirohu viin - venimiserohi, annab söögiisu.

Vilbaste, TN 10, 498 (9) < Väike-Maarja khk., Assamalla < Simuna khk., Luusika k. (1965)
Koirohi (koirohust keedeti tee, talvel, kui rinnad haiged).

RKM I 9, 373 (1) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Altkeha valud: koirohi, köömned, kummel, piparmünt, maasapp.

RKM I 9, 373/5 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

RKM I 9, 375 (14) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmavärinad: koirohi, mõruhein.

RKM I 9, 375 (19) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Närvinõrkus: islandi samblik, isujuur, koirohi, tõnnike, raudrohi.

RKM I 9, 375 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

RKM I 9, 377 (24) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Söögiisu puudus: isujuur, kalmus, koirohi, köömned, maasapp, maasikas, naerid, palderjan, punad.

RKM I 9, 379 (5b) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee segatuna koirohu või tammekoortega kergendab kõhu vähjatõbe.

RKM I 9, 379 (10) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

RKM I 18, 96 (3) < Iisaku khk. (1984)
Koirohi - venituse korral.

RKM I 18, 180a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Köha vastu oli raudrohu tee ja koirohu viin. Söödi mett. Hingati sisse kuuma vee peale tilgutatud tärpentiini auru. Puhastatud tärpentiini tilgutati ka magava lapse padjale, lapse nina lähedale.

RKM I 18, 182a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kõhuvalu korral joodi koirohu teed.

RKM I 18, 182c < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Oli kõht lahti, aitas pipraviin, kange hiinatee või koirohu tee.

RKM I 23, 202 (17) < Urvaste khk., Kaika k. (1990)
Koirohi viinaga aitab iiveldusele, kisub halva välja.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Vilbaste, TN 5, 21 (a3) < Tartu l. (1934)
Koirohtu tarvitakse kollatõve vältimiseks.

Vilbaste, TN 5, 30 (1) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Taimed, mida tarvitati ja osalt nüüdki tarvitakse arstimiseks.
Koirohi (teena). Kange köha, suhkruhaiguse, seedimisrikete ja nii edasi vastu.

Vilbaste, TN 5, 197 (18) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Koirohi. Kollatõbe, kõhuusside, vähjatõbe vastu.

Vilbaste, TN 5, 201 (7) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Koirohu teed tarvitati kõhuhaiguse puhul.

Vilbaste, TN 5, 206 (1) < Tartu l. (1934)
Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 342 (62) < Tartu l. (1935)
Arstirohud.
Koirohi.

Vilbaste, TN 7, 1025 (13) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Koirohi.

Vilbaste, TN 7, 1174 (29) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Koirohi: koide vastu pannaks õitsemisel võetud taimest vihtu, tehakse likööri.

Vilbaste, TN 7, 1165 (88) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Pännul. Koirohi. Artemisia L. Kõhurohi kõhu lahtiolekul ja kõhu venitamise juures.

Vilbaste, TN 7, 1186 (11b) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kalmuse juured koos koirohuga teeks keedetult on rohuks veetõbe vastu (hommikul ja õhtul pool klaasi sisse võtta).

Vilbaste, TN 7, 1198 (63) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Koirohi (Artemisia absinthium): lehed, õied viina sees kõhuhaiguse vastu, lehed koide vastu villaste riiete ja kapukate vahele.

Vilbaste, TN 7, 1234/6 (II, IV) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Koirohi [Artemisia absinthium]
Koirohi ehk vihand on Eestis üldiselt tuntud taim, oletatavasti vist tema laiadlise tarvituse suhtes. Nime mõiste selgub meile, vaadeldes tema tarvitusviise. Esikohale langeb siin muidugi tema igivana tarvitusala - koide peletaja. Sellel alal on ta kõige esmalt old tarvitatav. Ometigi kuulub see hõbehallide lehtedega taim ka muistsete arstimisvahendite liiki. Tema lemmikmaapind on enamiste huumusrikas muld, seega vajab rohkem multsed rammutud panda. Sellest selgub meile, milleks valib ta sagedaseks elupaigaks elamute ümbruse õuedes ja rohtaedus. Sageli ka ahervaredel, üliharva aga ka tee äärtes. Üks mõistatuslik joon läbistab tema tarvitusala. Kui vaatame vanu elamute asemeid, näeme sageli kasvavad toda hõbelehelist. Ja just eriti Läänemaal mõnes paigus, kus leidub muistseid ahervaru. Arvatavasti on neid siis muistsed elanikud omis aedus ja õuedes kasvatanud. Küsitav on siis, milleks - kas ilu suhtes, kaitsevahendiks koide vastu või arstimisvahendina. Tegelikult võib siin oletada kõiki kolme, kuid tema tarvitamisviis oli järguline. Selles mõttes, et esikohale langes muidugi koide peletus, teiseks arstimisvahend ja kolmandaks ilu. Nii oli ta siis kaunis tulus taim. Kaitsend koide vastu, selleks tarvitadi teda üldmõiste kohaselt ning sellepärast hakkas rahvas teda kutsuma koirohuks. Teda on juba palju lihtsam lahendada selles suhtes, et tema tarvitamisviis tema nimes on avaldatud. Ja kaunis algupäraselt on ta nii püsinud. Nüüd astume üle tema tarvitusviisile arstimisvahendina. Selles jäguneb ta kahte ossa, sest mõned ütlevad ta old inimese, teised aga loomade ravind. Tõelises mõistes näitab see, et mõlemile, inimesele kui ka loomadele, olevad old muistne ravind. Edasi minnes vajame teada, missuguseid haigusi temaga raviti. See on alguses kaunisti tumedate looridega kaetud, üks kõneleb üht ja teine teist. Kuid analüüseerides noid haigusi, leiame meie, et nad kõik ühele on sihitavad. Nende üldmõiste tsentrum on sisemiste haiguste all. “Kas verevoolude suhtes,“ esitasin kord ühele vanakesele küsimuse. “Ei,” vastas ta. “Minu vanemad kõnelesivad mulle, ta olevad hää rohi lahtise kõhule.“ Muuseas kõneles ta mulle veel, et ta olevad elus isegi mainitud katseid sooritanud, inimeste kui ka loomade juures, ja olevad kaunis häid tagajärgi annud. Vaatame nüüd, kuidas ta arstimisvahendiks tarvitadi. See old võrdlemisi lihtne käsitseda. Korjati oksad õilitsevast põesast ja kuivatadi kergelt päeva käes ning pandi neid siis kinnisesse kasti [kirstu], kus asusid ka muud ained. Näiteks kangad, lõngad, villad, ka riided sageli. Sääl täitis ta omi kohuseid kahekordselt. Esimeseks oli ta kaitsend koide vastu sääl, teiseks, tarbekorral võis säält võtta mõne kuivanud oksakese, teda keevas vees leutada, millest omas see kaunis mõruda maitse. Toda mõrudad vedelikku pidi eelmainitud haigestunu jooma, mille mõjul ta rikkes olev kõht paranema pidi. Mis ilu kohta öölda, oleks järgmine veel. Meie, eestlaste, esivanemad olivad suured looduse austajad, seda tunnistavad meile muistsed usundvahendid. Näiteks ohvripuud ja muud sellised esemed. Nõnda võib oletada, et meie esivanemad omi kodusi õige varakult juba kaunistasivad. Ei vaadetud mitte üksi palja ilu pääle, kuna nõuti ka neist kasu elulisteist küljeist.

RKM II 111, 529b < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
/---/ raske kestva valulise kõhulahtisuse vastu kasutatud veel koirohu leotist.

ERA II 125, 213 (21) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Koirohu viina joodi, kui kõht on raskest tõstmisest vai venitamisest haige.

ERA II 172, 604 (73b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Viinistu k. (1939)
Haiguste vastu tarvitati veel: raudrohtu, sibulat, kadakat, võilille, heinputke, koirohtu, tamme, sõnajalga, islandi sammalt, kibuvitsa.

ERA II 193, 127 (187) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. (1938)
Kõhuusside vasta on koirohoviin ja ussirohi.

ERA II 201, 105 (65) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kui koivalu (eha) väikese lapsele pääle paistab, siis teeb lapsele kõhtu haige ja laps karjub. Et koivalu magavale lapsele pääle ei paistaks, pandi aknale varjuks koirohtusi.

ERA II 138, 615 (68) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Koirohi - villi-, roosirohi.

ERA II 170, 685 (3) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Koirohi. Arstirohuna tarvitatakse taime õitsvaid latvu, mis pärast korjamist tulevad kuivatada. Koirohu tee on kõige parem vahend kõhulahtisuse, isupuuduse ja kõhu-usside vastu. /---/ Teed ei tohi aga juua palju, sest siis ta mõjub uimastavalt.

ERA II 170, 685 (3a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[koirohi] Teega pesemine arstib haiged ja rähmased silmad.

EFA II 1, 310 (4) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Kovaljova k. (Lüüli) Kondrova (s. Braaze), 65 a. (1995)
Mamma keetis koirohuteed, kui mul kõht haige oli.

EFA II 3, 358 (18) < Valjala khk., Jõõri k., Uuelu t. (s. Saar), s. 1921 (1995)
Koirohtu õpetati kõhurohuks, kui kõht lahti oli või valutas.

EFA I 19, 78 (61) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Leinfeld), s. 1913 (1997)
Kerbud küll seda koirohtu kardavad. Panti maha.

EFA I 25, 96 (6) < Rapla khk., Rapla bussipeatus (1997)
Varbavahede ravi.
Kui varbavahed on haudunud, katki ja liimendavad ega parane, siis tee koirohust tinktuuri (müügil ka apteekides koirohutinktuurina) ning määri sellega varvaste vahesid (mõned korrad), õhuta jalgu (käia toas paljajalu, ka õues), pese jalgu ja haigusest oled vaba. See jutt on õige.

EFA I 26, 20 (35) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1889-1951) (1997)
Kõhuussidele aitab ka reinvarre pulber ja tee.
Põllupeenrail võsastike ääres kasvab kuni 120 cm kõrgune kangelõhnaline taim, õied kuldpruunid ja kobaras; kasvatatakse aias. Korjata õisi, lehti ja seemneid. Sellest valmistatud pulber aitab lastel välja ajada kõhuussid (tarvitada nappides kogustes, s.o 1/2-2 g päevas), täiskasvanud rohkem. Kasutatakse ka teena, sageli koos koirohuga. Suurtes kogustes selle joomine pole kasulik, sest takistab neerude tegevust.

EFA I 41, 58 (9) < Karksi khk., Tuhalaane k., metsavahi maja (2000)
Mina pole tarvitanud mingit kõhurohtu. Koirohi, seda on tarvitatud küll siin perekonnas kaunis ohtralt. Suhkruga, et võtab kibeda ära, kõik saab korda kõhu. Kohvi, üteldakse, et võtab ka kinni kõhu, aga koirohi, see paneb ka. Supilusikatäis seda keedust enne sööki ja paneb kõhu korda.

EFA I 41, 72/3 (23e) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
[H.S.:] Maranajuur oli siis kõhu vastu. Koiroht oli ka, kui kõht oli korrast ära.

EFA I 57, 147 (2a) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 (2002)
Me korjame rohu jaost: zveraboi, on kollase õiega, ja aptetšnaja romaška, ja mat matšiha köha vastu, koirohi, till on krampide vastu.

EFA I 57, 147 (3) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 ja Olga Maksimova (s. Varol), s. 1915 (2002)
Koirohi - kui kõht on haige. Venelased ütlevad pol-polinka, nagu pool koirohtu.

EFA I 86, 90/1b < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

RKM II 17, 214 (42) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Kui kõht oli lahti, võeti koirohu vett.

ERA II 158, 308 (27) < Jämaja khk., Torgu v., Soodevahe k., Pilmani t. (1937)
Koirohud - neid tarvitatakse kui oled külmetand; suitsetatakse riide all haiget, pärast peab voodi minema.

ERA II 260, 207 (218b) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Koirohi otsitav ravimtaim palderjaani järele. Temal korjatakse vängelõhnalisi õisi. Mõru tee seutenikute [?] vastu. Kuivi õisi riputatakse riiete vahele, andvat ilusa lõhna ja hoiab koid eemal.

RKM II 375, 96 (31) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Koid olid väga hullud, sest rikkusid villaseid rõivaid, kangaid, lõngu. Tuli suve jooksul mitu korda rõivaid tuulutada. Koide vastu pandi seisurõivastele, villakottidesse, lõngakottidesse kuivatatud koirohuoksi või naftaliini. Siis jäid villased asjad terveks.

RKM II 21, 101 (11) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Koirohi - keedis olnd kollatõbe, mao- ja maksaiguse vasta eä. Samuti viina siis leotadult o eä võtta seestvalu vasta, laeha koirohu tee olnd eä silmäaiguste parandaja.

RKM II 375, 416 (69) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
Koide tõrjeks oli kõige parem, kui sai villaseid esemeid paar korda vähemalt aasta jooksul kloppida ja tuulutada. Rõivaste ja villaste kangaste juurde pandi kuivatatud koirohu oksakesi. Ka naftalini pandi koide tõrjeks. Ka villakotti tuli koirohtu panna.

RKM II 375, 557/8 (59) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Koid armastasid villaseid esemeid hävitada. Kõige tähtsam oli, et tuli aasta jooksul mitu korda villaseid rõivaid kloppida ja tuulutada. Seisurõivastele, villaste kangaste vahele ja ka villa- ja lõngakotti tuli panna koide tõrjeks kuivatatud koirohu oksakesi või naftalini.

RKM II 160, 106/7 (6) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Kõhuvalu vastu joodi koirohuniina ja koirohuteed.

Vilbaste, TN 5, 19 (13a) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Artemisa absinthium. Tiisikuse vastu viina sisse pannes ja juues. Samuti ka olevat hää kõhutüüfuse, reumatismuse ja maohaavade korral.

Vilbaste, TN 5, 19 (13b) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Artemisa absinthium. Koide tõrjeks riputada taime pulbrit riietesse.

H II 18, 603 (4) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Koiduvalge (eha) eest hoitakse last kangesti, selle tarvis pannakse õhtapoolsed aknad kinni ning akna pääle veel koirohu oksad püsti, nagu jaanipäevased meiud. On lapse korikad õues, siis tuuakse neid varsti enne päeva loojaminemist tuppa. Paistab koi korikate pääle, siis on lapse kõht kohe haige ning läbi käimine (eri) kollane koivalge karva.

H II 40, 1104 (8) < Tallinn l. < Hanila khk. (1893)
Vesikoi vastu oo hea koirohu tuhk, aga haava puhastameses tougatud telleskibi puru, odrajahudega segatud tainast peale panna.

RKM II 380, 26 (28)a < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
/---/ Kõhulahtisuse puhul oli heaks vahendiks kuivatatud mustikad, mustikamoos, tikrid.
Kui oli haigus tõsisem, kasutati kalmusejuurikaid viinaleotises. Samuti kasutati tedremarana juuri viinas ja koirohtu samuti viinas.

RKM II 349, 103 < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Kõhuhaigused. Neid kardeti väga, kuna sajandi vahetusel möllas välismaal ja Venemaal kolleratõbi. Ajalehed tõid kohutavaid sõnumeid. Kõhulahtisuse korral oli esimene vahend kuivatatud mustikate leotis piirituses. Ka koirohi oli sama hea (tee). Mustikate puudusel võis koleerakartusel ka kadakamarju närida.

ALS 1, 101 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Upa k., Luskare t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Punn, 67 a. (1928)
Kõht lahti. Kui kõht lahti, siis anti sisse koirohu vett ja üheksajuure vett, viimasi keedetakse enne õllega ja pärast pannakse vett sega et liig kange äi poleks.

ALS 1, 175 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Nasva k. (Grünthal) < Aadu Ellerbuš, 58 a. (1928)
Kõht kinni. Koirohtu antakse siis sisse kui kõht kinni.

ALS 1, 384 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Viik (paeluss). Viigi ajab seest välja kange rauareie rohu ja koirohu tee.

ALS 1, 386 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Köha. Köha vastu on hää koirohu tee.

ALS 1, 388 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Värske haava pääle rauareie- ja koirohu puru.

ERA II 260, 429 (55) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Ma oli pisike kui ma oli viluaige olnd. Koirohu viina oli antud.