Rahvapärased taimenimetused

Köömned

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik köömen Carum carvi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 40 (12) < Viljandi khk. (1897)
Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.

H I 9, 922 (6) < Viljandi khk. (1898)
Kui inimene ennast ära on külmetanud, siis saab temale köömneteed tehtud, mis kangeste higistama ajab, ja kui inimene siis mõni aeg riide all soojas seisab, on tervis jälle korras. Selle tee tarvis peab aga kas vihma- ehk jälle lumest sulatatud vett tarvitama. Ka jõe- ehk järvevesi on selleks hea, aga mitte iial kare ja külm allika- või kaevuvesi.

H II 27, 274 (12) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Köömned panni peal pruuniks kõrvetud, viina sees leutatud ja seda viina sisse võtta olla hea rohi kõhuvalu vasta.

H II 29, 512 (8) < Tartu-Maarja khk., Kavastu k. (1890)
Roosile keedeti järgmist rohtu. Kui juba mädä sisse lõi, võeti üts kortin tulekarva lehmä piima (sellel lehmäl pidi tulekarva karve olema, et sääl üttegi muud karva märki ei ole) ja umb. peotäis köömneid, keedeti hästi ummussehen ärä, sis anti tälle sisse ja pääle selle kohe mateti riiete alla kinni. Sedäviisi tetti kolm päeva, sis saavat terves.

H II 52, 48 (29) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Küümne.
Juuri ja varsi taarilõ sillas, et paremb maitsõs. Küümne leevä sisse ja kõrvõtetu piimaga sisemise haigusõ ja purutemise rohos, pääle latsõ olõmise. Silmärohos, katski hõõrutult, viina seen liutadu pr.

H II 56, 1043 (1) < Rõuge khk. (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896)
Köömned ärakõrvetatult viina sees: kõhuvalu vastu.

H II 56, 1044 (6) < Rõuge khk. (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896)
Hambavalu vastu veel: köömneid, linaseemneid suitsutada piibus tõrva pääl pidada jne.

E 38789 (9) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Ka köömned panni peal pruuniks kõrvetud, viina sees siis leutud ja seda viina vee hulgas haigele sisse anda - teha köha pehmemaks.

E 56655 (3) < Tallinn l. (1926)
Rohud roosihaiguse vastu.
Pangu seatina ja köömneid kõrvetagu ning siis pangu lambanahaga peale.

E 56679 (134) < Tallinn l. (1926)
Roosi vastu aitab siatina ja kõrvetatud lambanahk ning kõrvetatud rukkiterad köömendega.

E, StK 2, 185 (12c) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
[Kui krambid on]:
Vanne võib tarvit. heade tagajärgedega: köömnevee, soolavee, kümmeli tee.

ERA II 1, 810 (5) < Tallinn l. (1928)
Hambavalu vastu aidata köömnete suits, seda suitsu lasta haige hamba peale.

ERA II 1, 814 (31) < Tallinn l. (1928)
Roos kaduda ära siis, kui võetakse rukkijahu, köömneid ja terpentini, tehakse tainas ja pannakse haige koha peale nartsuga kinni sidudes.

ERA II 149, 589 (16) < Suure-Jaani khk., Taevere v. (1937)
Köha vastu oli köömne- ja kummelitee.

ERA II 158, 182 (67) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Kõhuvalu puhul söid köömneid.

ERA II 158, 422/3 (65) < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k., Tõrvaku t. (1937)
Köha vastu antakse köömne, rauavarre ja timmerjanni teed (siniste õitega).

ERA II 166, 110 (6) < Jõhvi khk., Illuka vanadekodu (1937)
Kõhuusside vasta on hiad reinvarred ja küemned.

ERA II 193, 487 (27.5) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Kõhulahtisuse vastu on kõrvetatud köömned, mustikad, oakeetmise vesi ja rõõsk piim soolaga (3 x näpuga soola suhu panna ja siis piima pääle juua).

ERA II 193, 509 (34.14) < Põltsamaa khk., Adavere v., Puiatu as. (1938)
Valutavasse kõrva juhtida köömneseemnete auru.

ERA II 193, 569 (49.9) < Põltsamaa khk., Adavere v., Puiatu as. (1938)
Puuduliku mense korral juua köömneteed.

ERA II 203, 396 (46) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Silmahaigused.
Kuna silma peetakse väga õrnaks orgaaniks, siis silma juures ei usaldata nii vabalt talitada nagu see oleks võimalik ehk mõne teise vea juures. Kõik isearstimine silma juures piirdub ainult välise veega pesemises. Silmade pesemiseks arstimise otstarbel tarvitatakse köömnevett (vett, milles köömneid keedetud, või lisatud pesemisveele juure köömneteed). (Vastse-Otepää vallas lasknud Kandsi-Peedu (Peedu Uibo, elas Kandsi talus) Hinnumäe-Hoolal (Hinnumäe talu Valgjärve vallas) oma silma arstida, kuid nimetatud külaarst tahtnud Kondsi-Peedul veel viimastki nägemist ära võtta. Mees pidanud hiljem pöörduma vastava, kutselise silmaarsti poole, kes päästnud mehe pimedaks jäämisest.)

ERA II 203, 418 (7) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Köömned.
Arstirohuna tarvitatakse köömneteed jahtunult silmade pesemiseks, kui silmad haiged. Muidu leiab ta laialdaselt tarvitamist söögi juures teena.

ERA II 260, 207 (219) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Köömen. Selle taime väikesi mõrudaid seemneid tarvitatakse leivategemisel, viinas leotatud köömed on kõhuvalu puhul mõjuv arstim.

ERA II 130, 287 (51) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. (1937)
Nohinuhtlus: nina punane jookseb vett, ajab aevastama. Keedetakse teed ja juuakse üsna kuumalt (liivateed, kummeliteed, köömnetee veel kõige parem). Valge linane riie pannakse rulli ja tuli otsa ja tõmmatse seda suitsu nina alla ja rindu.

RKM II 111, 61/2 (163) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kui laps noppis nina ja ta huuled olid punased, olid tal ussid sees. Selle vastu anti köömneid ja sipelgaseemneid süüa.

RKM II 106, 93/8 (18c) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Vehvermentsi tied, kiemne tied juadi.

RKM II 160, 135 (42) < Haljala khk. (1961)
Roos arvati tulevat ehmatusest ja ärritusest. Roosile pandi peale kuldasja. Roosipujud (siniseõielised taimed, kasvavad praegugi kohapeal prügihunnikus) segati köömnete ja rukkijahu hulka ja segu tehti pannil kuumaks (mitte kõrvetada). Kuumalt pandi roosile peale, nii kui haige kannatas.

RKM II 175, 145 (25) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Köömnetee on, kui väljas külma saand, viina sisse panna, võtab higistama, annab kohe tagasi. Ma käisi linnas müümas.

RKM II 175, 513 (13) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Audru khk., Audru v., Lindi k. (1964)
Härjamürakad, pärnaõied, vahtraõied, köömned - neid tarvitatakse teeks.

RKM II 183, 12 (6) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Gaasid kõhus. Köömneteed juua.

RKM II 197, 21 (19) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku v., Valasti k. (1965)
Köömned ja sibulad segi keeta, aidand südamele.

RKM II 211, 308 (10c) < Kodavere khk., Ranna k. (1966)
Köömned, need on seedimise rohi.

RKM II 211, 637 (38) < Kodavere khk., Äteniidi k. < Kodavere khk., Assikvere k. (1967)
Teed tehti vehvermentsidest. Pohlaõitest saab nii punane tee, nõnna kui veri. Enamiste ikke poodist sai tuua seda hiina teed. Ja külmetuse vasta köömnetee, kuumalt võtta. Mina korjasin alati ja korjasin kohe suured hulgad.

RKM II 215, 399 (24) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Tiisikust (kopsuhaiguseid) arstiti et joodi kust. Võis olla oma ehk lasti lapsed kussa. Joodi päivas kaks ehk kolm kõrda. Ja kui sõnniku veeti, veedi kopsuhaige lauta, sõnniku aisu sisse engäma. (Raagiti rahva seas, et Püssi krahv käind sõnniku veo ajal ikke laudas old sääl kauem kui nauul aegul.) Aeti tüliskivi ahjus tulisest tilgutati tärgendiini kivi pööle siis engati sisse. Ka kartuli keidu vee auru engati sisse. Määriti rindu ja selgä anirasvaga ja tärpendiinigä, ahjupaistel. Joodi kõiksugu maarohtosi, keemni, rauarohto, linnumagusaga.

RKM II 229, 24 (2) < Rakvere l. (1966/7)
Köha. Köömneteed joodi köha vastu.

RKM II 229, 423 (6b) < Rakvere khk. (1966/7)
Köömneteed juua, kui inimene ei maga, on rahutu.

RKM II 254, 374 (23) < Rakvere khk., Vetiku k., Makerja t. (1969)
Köömen. Kui külmetas, teed hia keeta. Kööment pandi peenleivale, kapsastele kui sisse tehti, keedetud peetidele piale. Karduli supile ka. Tilkade viisi antakse väikelapsele, pandakse luti sisse.

RKM II 257, 408b < Palamuse khk. (1968)
Söögiisu puudumine. Koirohu tee ja köömnetee annab isu.

RKM II 262, 106 (35) < Kadrina khk., Järtu k., Paugi t. (1969)
Köömned - kõrvavalule tehti köömnetee auru, ka pandi kõrva.

RKM II 280, 403a < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ägeda kõhu lahtisuse puhul kästi ikka päev otsa mitte süüa, mis lastel raske oli täita, sest isu oli hea.Vanad inimesed võtsid sisse napsu klaasi täie (u. 25 grammi) venituse õli, millest see koosnes, ei ole teada saanud. Ka anti lastele supilusikatäis kõrvetatud köömneid.

RKM II 320, 365 (7) < Ridala khk., Panga k., Kolga t. (1976)
Köömes teeb head söögiisu.

RKM II 346, 408 (5a) < Tõstamaa khk., Tõhela k. (1898-1977) ja Aleksander Kiirats, s. 1894 (1975-1979)
Külmetuse vastu on kumelid, niineõied ja nurmenukud, köömned.

RKM II 331, 363/4 (31) < Väike-Maarja khk., Männialu (end. Naraka) k., Käba t. (1978)
Vanasti kanavarba tee oli arstimise jaoks, see ei olnud pidulaua tee. Pihlakamarja ja pohlatee oli, maasikad ja vaarikavarre tee, kummelitee ja köömnetee.

RKM II 351, 261 (5) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Kui kõht lahti oli, siis tehti hästi kanget köömneteed, seda joodi ilma suhkruta ja hästi soojalt, süia tee ette midagi ei tohtind. Tee aitas alati.

RKM II 355, 443 (93) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Köömneteed (köömneseemne teed) joodi hea maitse pärast, aga pidevalt ei tohtinud tarvitada, olevat silmadele halvasti mõjunud ja ka verd nõrgestanud.

RKM II 360, 430 < Pilistvere khk., Vitsjärve k. (1982)
Oli kellegil kõht korrast ära, siis anti musta kohvi ja katkitambitud pipart, kes ei tahtnud võtta, see ei tohtinud enda häda kurta. Kanget köömneteed 3 korda päevas 2 supilusikatäit korraga.

RKM II 361, 341b < Kanepi khk. (1982)
Söögi kõrvale joodi pärnaõie, pohlaõite, ka -varte, maasikaõie, vaarikavarte, õunapuu lehe, õunakoorte ja isegi kirsiokste teed. Köömnetee pidi nägemist parandama.

RKM II 366, 355 (9) < Tartu l. (1983)
Kõhuhaiguste puhul raviti vanasti mustasõstra lehtedest valmistatud teega, köömneteega, petersellilehtedest valmistatud joogiga.

RKM II 368, 114 (37) < Äksi khk., Kärksi k. (1983)
Köömneid kasutati külmetuse vastu.

RKM II 368, 324 (26b) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
köömnetee - mao jaoks;

RKM II 369, 192 (8) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Lauri t. (1983)
Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.

RKM II 380, 25 (27) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Üldiseks kosutuseks kasutati meil porgandi-, õunakoore, köömne- ja muud teed. Hiinateed joodi meil kodus harva.

RKM II 380, 26 (28)b < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Soolegaaside vastu oli köömnetee.

RKM II 380, 37 (76) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Ka köömnetee oli (ja on) hea soolegaaside puhul ja hea enesetunde jaoks.

RKM II 380, 98 (7) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1985)
Üks supilusikatäis peenestatud peterselli ühe liitri keedetud veele, näpuga köömneid, lasta natuke tõmmata, seda teed juua 1 tass või klaas 2 korda päevas - maksahaiguse korral, kuni tõbi mööda.

RKM II 381, 88/92 (17)i < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Köömneteed joodi sooltegaaside, puhevuse korral.

RKM II 381, 293 (46) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Köömned.
Kange köömletee viinaga on ka kõhurohi. Viina pannas rasike sisse, mõjub rohkem.

RKM II 383, 324/5 (9) < Tallinn < Võru l. (1984)
Kui laps oli külmetanud ja köhis, kurk kibe oli, keedeti piparmündi ja kummelilehti segi, keedeti kange, kuum tee, laps rinnuli keedupoti peale, pidid seda kuuma auru kohe sisse hingama, pikalt ja sügavalt, et mõjuks. Palav hakkas sest aurust. Ka aeti siis voodisse, tekk üle pea, et hästi higistaks. Talvel tehti ka köömeteradest auru, kui muud värsket võtta polnud, see mõjus ka. /---/

RKM II 383, 374 (17) < Jüri khk., Mõisa k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v. (1984)
[Nohu] /---/ Ja suvel korjati kummeleid, nende kuiva kummelitele kuuma vett peale ja siis pidid seda auru kohe lahtise suuga sisse hingama. Mõned tegid köömnetest, mõned nurmenuku õitest, aga pidi nii tuline olema, kui sa vähegi võisid võtta.

RKM II 383, 437 (67) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kõhugaasid.
Kõhugaasid on ka üks piinav haigus ja nende vastu on köömnetee.

RKM II 384, 409 (46) < Keila khk. (1985)
Seedimist soodustasid kasekäsna (must torik, must pässik) tee; samuti piparmündi ja köömnetee.

RKM II 385, 32 (c) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Köömned - seedimishaiguste ja -häirete vastu (ka väikelastele). Tekitab isu, vähendab sooltegaase.

RKM II 385, 253/5 (23) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.

RKM II 390, 99 (8) < Suure-Jaani khk. (1985)
Kopsuhaigused. Paiseleht, raudrohi, köömned, teeleht.

RKM II 391, 269 (31) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Kõhuvalurohuks peeti vanasti ja ka hiljem ikka viina. Ja köömnede söömine.

RKM II 396, 553 (60) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Köömnetee on ka kõhuvalu vastu, samuti külmetuse puhul.

RKM II 400, 389/90 < Saarde khk., Veelikse k. (1987)
Kõrvapõletiku puhul pandi väljapoole peale küpsetatud sibulat, kummelikompressi ehk viinas või piirituses lahustatud taruvaigust. Pärast seda seoti salliga soojalt kinni ehk pandi sukasse tuliseid kaeru ja kasutati neid siis kõrva soojendamiseks. Meil pandi kõrvale peale veel pargitud lambanaha tükk (villaga vastu kõrva). Joodi sooja kummeli- ja köömeteed.

RKM II 405, 45 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme (1985)
Mao happesuse puhul aitab köömnetee.

RKM II 412, 167 (9)d < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Köömned olli maohaiguste vastu ja and söögiisu.

RKM II 414, 449 (15) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Vahest sai köömneteed võetud ja piparmünti. Ikka kõhuravi jaoks rohkem.

RKM II 419, 416 < Jüri khk., Mõisa k., Sepamäe t. (s. Emilie Saalverk), s. 1903 (kirja pandud ca 1975/82, saadet. 1989)
Vanemad inimesed närisid köömneteri, kui kõht lahti oli. Laps vast neelas tervelt alla.

RKM II 445, 58/9 (1) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. < Torma khk., Tammesaare k. (1991)
Ega vanast ei täidind poest raha eest teed osta. Korjati:
köömned;
pohlaõied - vanaema korjas ja kuivatas ja sest tehti teed;
pärnaõie teed ka joodi, pidi tervisele parem olema kui teine tee;
piparmünt, ennemast öeldi vehverments, see pidi ka hea olema;
raudrohu teed ka tehti, ma ei tea, misjaoks;
kummel, seda korjati teeäärtest ja õuest.

RKM II 457, 97 (53) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Vanaema korjas raudrohtu, kummelit, köömneid, palderjanijuurikaid. Palderjanile pandi viina peale, anti palderjaniviina, kui paha oli.

RKM II 464, 359 (40) < Viru-Nigula khk., Varudi-Vanaküla k. < Viru-Nigula khk., Vasta k. (s. Rätsep), 72 a. (1994)
Küömneid lasti süia, kui oli ehmatust või.

RKM II 465, 79 (14a) < Viru-Nigula khk., Pikaristi k., Väljaotsa t. (1994)
Küömneid oli väga hea neerude vasta.

RKM II 466, 14 (30) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Köömnetšai on köha vasta ja kui sa oled ära külmetand või kripp. Siis hästi kõva tšaid, nii et ta on kollane või vahane.

RKM II 466, 430 (6) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Susi), s. 1925 (1994)
Köha vasta joova köömnetsaid.

RKM II 466, 470 (3) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Köömned - kui palju jood, hakkab südame peale. Köha vasta on.

KKI 62, 384/5 (12b) < Karula khk., Lüllemäe k., Kalmistu t. (1973)
Köömne, pärnaõie, piparmünti mõni kasvat aian. Tuud mi lahksi terve talvõ läbi juua.

KKI 65, 242/3 (7b) < Kadrina khk., Vihasoo k., Kõrgemäe t. (1975)
No kummeliteed tarvitan ja köömneid ja pärnaõisi harva ja liivatied ja kibuvitsa marja tied.

KKI 69, 545 (4) < Lüganuse khk., Virunurme k., Hiie t. < Lüganuse khk., Tarumaa k. (s. Virunurm), s. 1909 (1979)
Köömneid korjati ja neist tehti muidu harilikku tied.

Vilbaste, TN 4, 211 < Äksi khk., Elistvere v. (1934)
[Arstirohtudeks tarvitatavaid taimi.]
Köömned.

Vilbaste, TN 3, 76 (8) < Laiuse khk., Laiuse v. Iravere k., Kooli t. (1932)
[Arstimiseks tarvitatakse:]
Köömneid.

Vilbaste, TN 3, 545 (2) < Tartu l. (1932)
Köömned viina sisse, tehakse teed ja pannakse leiva sisse.

Vilbaste, TN 3, 550 < Tartu l. < Põlva khk. (1932)
Tarvitati ka veel nõidumiseks ja igasugu nõidumisesemete valmistamiseks. Tarvitati ka toiduks.
Praegu tarvitatakse ka väga mitmeid taimi arstirohtudeks, nagu köömneid, kummeleid ja muud.

Vilbaste, TN 3, 616 (2) < Tartu l. (1932)
Külmetuse vastu tarvitatakse pärnaõie teed, vabarna-, köömne- ja teisi teid. Peale seda tarvitatakse ka kadakamarjade teed.

Vilbaste, TN 3, 635 (b1) < Tartu-Maarja khk. (1932)
Arstirohuks:
Köömned.

Vilbaste, TN 3, 712 (20) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Köömned (Carum Carvi L). Tee on söögiisu andja, korraldab mao seedimistegevust.

Vilbaste, TN 3, 783 (2.10) < Tartu l. (1932)
[Arstirohuks.]
Köömned.

Vilbaste, TN 11, 7 < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Carum carvi - köömned. Kasutatakse leiva sisse panekuks, teeks.

Vilbaste, TN 11, 93/4 (36) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Köömned kõlbavad jälle mitmeti kasutada, nagu teed teha ja leivale annavad hea maitse ja kui kõht lahti on, siis prae pihutäis köömneid panni peal pruuniks võiga ehk rasvaga ja pane siis üks toores muna ka veel peale. Kui köömned on pruuniks praetud, siis selle munaga veel hästi läbi praadi ja hästi ära segada. Kui need siis ära sööd, siis on kõht kõrrapealt kui lukus.

Vilbaste, TN 11, 380 (43) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Köömned [kirjakeelset nime pole kirjas] [Carum carvi köömen].
„Köömned kasvavad teeservas. Neid piab korjama, sai kuhugi menna, siis teeservast toin nisikese patsahkama, et ulatas köömneid tervest talvest. No sai tsäi teha ja magushapu leibadele sõtkuda.“

Vilbaste, TN 1, 412 (180) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Küemned (köömned) [Carum carvi] pandakse leiva hulka, et siis leib maitsvam saab; ka tehakse teed.
Pidada ka seedimist edendama ja kõhtu kõvendama nende tarvitamine sarnasel viisil.

Vilbaste, TN 1, 484 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Köömned [Carum carvi]. Teena - külmetusele, rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 575 (21) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Köömneteed juuakse ka mõnede juures Hiina tee asemel. Pidada ka jooksjahaiguse vastu hea olema. Üldse levineb metsateede tarvitamine Hiina tee asemel. Hiina tee pidada tervisele kahjulik olema, oma metsateed enamikus tervisele kasulikud.
Väga palju pruugitakse seda roogade juures, aga rohkem maitseaineks kui tervislises mõttes.

Vilbaste, TN 1, 804 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad. Kuivatatud seemned, kuivalt söödud, hästi kuivatult, ajavad kõhuussid (ka paelussi) välja.

Vilbaste, TN 1, 804 (3) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad.
Tee seemnetest rahustamisvahend ärrituste ja hüsteeriate puhul.

Vilbaste, TN 1, 1031 (7) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Köömned: krampide, halva seedimise ja loomale piima lisamise tarvis.

Vilbaste, TN 2, 232 (VI) < Vastseliina khk., Soe k. (1937)
Köömneteed tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 274/5 (35) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Joogiks valmistati kanavarva õitest, köömnetest, heinputkest, õunapuu õitest ja piparmündi lehtedest teed.

Vilbaste, TN 2, 300 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Tee köömnejuurtest on neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 305 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Köha vastu: vaarmarja varred, pohlavarred ja -õied (tee), sibulakoored, köömned, pihlakaõied, männikasud.

Vilbaste, TN 2, 380 (1) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Vanal ajal, kui värve saadaval ei olnud, tarvitati mitmesuguseid taimi näiteks arstirohuks ja värvimiseks.
/---/
Arstirohuks.
Arstirohuks tarvitati ka loodusest võetud taimi. Köömneid ja kammeleid tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 437 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Köömneid tarvitati kaelahaiguse ja külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 486 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Köömnetest valmistatakse teed.

Vilbaste, TN 2, 491/2 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Köömned. On meile sarikaliste perekonnast tuntud umbrohi. Kasvab kraavide ja teede ääres. Laialt tarvitatakse maitseainena köömnete seemneid. Arstimiseks valmistatakse apteekides köömnetest köömnevett, mis hästi maos seedimisetegevust korraldab ja seega tähtsaks osutub. Koduselt keedetud köömnetee on kui hea söögiisu ärataja ja tervislik jook. Peale selle rohuks seest täisajamise korral. Köömneõli pealt määrides on algava inglishaiguse vastaseks.

Vilbaste, TN 2, 665 (7) < Räpina khk. (1930)
Köömned - teena.

Vilbaste, TN 2, 670 (21) < Räpina khk. (1930)
Köömneid tarvitatakse tee tegemiseks ja muude toitude kõrvale.

Vilbaste, TN 2, 673 (5a) < Räpina khk. (1930)
Külmetamise vastu joodi kuuma köömneteed.

Vilbaste, TN 2, 675 (2a) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitati pärnaõisi, maasikavarsi, pohlavarsi, köömeid /---/

Vilbaste, TN 2, 676 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede kasutamine vanal ajal.
See oli siis, kui alles oli veel vana hea aeg. Inimesed tarvitasid toiduks igasuguseid taimi. Mitte ainult toiduks ei tarvitatud taimi, ka arstirohuks, ja nüüdki tarvitatakse toiduks väga palju taimeliike. Nii tarvitatakse teeks köömneid, maasikaid, vabarnaid, kummeleid ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 684 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ja praegusel ajal [kodused arstirohud].
Vanasti ja veel nüüdki tarvitatakse koduseid arstirohte, mis valmistatakse igasugustest taimedest. Oldi arvamusel, et ei pruugi sugugi osta apteegi arstirohta, sest need ei ole kõige paremad; iseäranis teadsid neid rohta vanemad inimesed ja oskasid neid ka valmistada.
Teed valmistasid ja valmistavad nüüdki inimesed: pähnaõitest, köömnitest, vabernavartest ja õunakoortest. Muidugi kuivatati need enne ära. Iseäranis hää tee saab pähnaõitest ja õunakoortest.

Vilbaste, TN 2, 698 (9) < Räpina khk. (1930)
Köömnetee söögiisu äratamiseks ja korraldab seedimist.

Vilbaste, TN 2, 700 (3) < Räpina khk. (1930)
Köömneist valmistatakse samuti teed, see olevat külma ja köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 705/6 (16) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitatakse maasikavarsi, pärnaõisi, vabarnavarsi, köömneid, ubinheinu, õunapuu õisi ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 707 (10) < Räpina khk. (1930)
Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Vilbaste, TN 7, 47 (16) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Köömned. Seemneid tarvitati: 1) teeks, 2) kapsasupi hulka, 3) sepikute pääle, 4) vorsti sisse.

Vilbaste, TN 7, 54 (5) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Köömnetee külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 59 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Köömnid - pandi leiva sisse ja keedeti teed.

Vilbaste, TN 7, 61 (12) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Köömnetee - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 146 (16) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Ka köömneid tarvitatakse mitme haiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 166 l < Räpina khk. (1930)
Köömneid kasvab savisel maal teede ääres. Temast valmistatud tee on hea söögiisu tekitaja ja korraldab ka seedimist.

Vilbaste, TN 7, 186 (18) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Köömned. Nendest tehakse ka head teed.

Vilbaste, TN 7, 251 (34) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Köömned - külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 262 (35) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Köömnetest tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 269 (20) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Köömnetee külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 428 (17) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Köömned - toiduks, rohuks.

ERA II 70, 221 (6) < Rakvere l. (1934)
Inimesele pidi rabaduse korral antama meresütt, soola ja köömneid.

Vilbaste, TN 7, 445 (7) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Köömned on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 459 (37b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
- köömneid teeks ja vorstirohuks,

Vilbaste, TN 7, 483 (47) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Köömneid pannakse peetidele, leiva sisse, teed tehakse.

Vilbaste, TN 9, 349 (10) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Köömned - tee reguleerib vereringet, kaotab peavalu, kõhuvalude korral esimene abivahend.

Vilbaste, TN 9, 517 (58. 1 ja 2) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Köömnete kasutamisest Tormas.
Köömnetest (nende seemnetest) keedeti teed, joodi hea, meeldiva maitse pärast.
Köömned lisati mõnikord leivataigna (enamasti magushapu leiva) hulka.
Tormas esines taimenimi ainult mitmuses - köömned. Ainsuslikku vormi pole koguja Tormas rahvasuust kuulnud.
Kui köömnete seemned olid juba enam-vähem valminud, siis korjati terve taim ja seoti taimed vihataoliselt kimpu. Selline “viht” riputati lakka või mõnda teise varjulisse kohta (näit. räästa alla) kuivama. Hiljem puistati kuivanud seemned kotikesse või karpi.

Vilbaste, TN 9, 525 (3a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Kõhuvalu. Köömned katkitõugatult võeti kuivalt suhu, rüübati vett peale, mehed tegid viinaleotist.

Vilbaste, TN 9, 540 (9) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Köömned: tee tugevalt keeta, kuid lõhna säilida lasta. Peotäis köömneid tarvitada ühes liitris vees. Ekstrakt juua päeva jooksul. Üsna värskendav tee, soodne gaaside vastu.

Vilbaste, TN 9, 544 (26) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Köömneid tuleb süüa nii palju, kui aga isu on ja saab, kui gaasisi on, eriti hea. Üldtunne paraneb kiirelt. Peotäis köömneid heasti keeta ühes liitris vees. See tee päeva jooksul ära tarvitada.

Vilbaste, TN 7, 486 (27) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Köömneid tarvitati palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 489 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Tee tegemiseks.
Köömneid.

Vilbaste, TN 7, 580f < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Köömnetee südamehaigustele.

Vilbaste, TN 7, 590 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Köömnetee - südamehaigus.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.17) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Köemned - köha vastu teena.

Vilbaste, TN 7, 617 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

Vilbaste, TN 7, 620 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kööme, raudrohi, niinepuu õied, niinepuu mesi, vaarikad - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 695 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Köömned. Ka köömneid tunti arstrohuna. Köömneist valmistati teed ja joodi seda külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 725 (21) < Harju-Jaani khk. (1929)
Köömneteed juuakse põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 840 (27) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Kööme. Arstirohuna tarvitatakse köömneteed. Valmistatakse köömneõli.

Vilbaste, TN 7, 928 (b, 4) < Rannu khk., Rannu v. (1932)
Köömned teeks, külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1020 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Köömned - (Carum carvi L.). Tema seemneid tarvitatakse teeks ja leivasse panemiseks.

Vilbaste, TN 10, 311 (9) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Köömnetee - puhetise vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (15) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Köömned - puhutuse vastu inimesele ja loomale.

RKM I 9, 373 (1) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Altkeha valud: koirohi, köömned, kummel, piparmünt, maasapp.

RKM I 9, 373 (8) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

RKM I 9, 377 (24) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Söögiisu puudus: isujuur, kalmus, koirohi, köömned, maasapp, maasikas, naerid, palderjan, punad.

RKM I 12, 263 (120a) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Köömneid ka peeti vanast ajast saadik arstimiseks. Köömnetheed tehti ka mitmesuguste haiguste puhul. Südame kloppimise vastu on ta hea rohi ja üteldi, et puhastab verd.

RKM I 12, 263 (120b) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Talvel iga haiguse ajal tehti köömnetheed ja just sellepärast, et talvel ei olnud muud lilletheed ju nii saada.
Teati küll haiguse ajal, missugust lilletheed väga vaja oles olnud. Ei olnud ju suvel aega neid korjata ja korraldada. Ei mõistnud ette aimata ka, missugust rohtu tarvis tuleb. Aga neid ikka korjati ka, mitmesuguseid rohte. Mindi ka häda ajal naabri käest rohtu otsma. Kui oli suvel korjatud mõnesuguseid rohte, siis oli jälle naabritele ka hää anda. Mõnikord toodi laudapealise luugilt heinapepreid ja ka heinaseemneid, mis heinte vedamisel ja üles ajades luugi ette maha pudenesid. Neist tehti theed ja küllap nad aitasid ka.

RKM I 18, 96 (5) < Iisaku khk. (1984)
Köömned - külmetuse tee.

RKM I 18, 182e < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Korratu mao- ja sooletegevuse puhul peeti heaks abistajaks köömneteed. Oli peresid, kus köömneteed tarvitati pidevalt ja ilma suhkruta.

RKM I 23, 202 (5) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Kui juua köömneteed, siis ei tule elus ühtegi vistrikku.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Vilbaste, TN 5, 16 (2) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Köömne (Carum carvi) teed tarvitatakse higistama ajava abinõuna ja tarvitatakse külmetamise puhul. Mõned tunnevad teed kasuliku olevat kõhu lahtioleku korral. Tee peab laskma hästi tugevaks tõmbuda, parem ühes veega keeta.

Vilbaste, TN 5, 193 (7) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Köömnetee - köha vastu.

Vilbaste, TN 5, 201 (8) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Köömnetee mõjus iga haiguse parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1025 (19) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Köömned.

Vilbaste, TN 7, 1222/3 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)

Köömnetee - südamehaiguse vastu. Südamevalu korral süüakse ka kuivi köömneid.

ERA II 125, 142 (37) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Kõhuussid tulid välja, kui lapsed sõid köömneid.

ERA II 170, 686 (5) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Köömned. Arstirohuna tarvitatakse ta seemneid, mis pudenevad kergesti vartelt pärast kuivatamist. Köömneteed tarvitatakse kõhukorratuste, söögiisu puuduse ja puhutuse korral. Ka pannakse köömneid leivasse.

EFA II 4, 195 (45) < Jaani khk., Võhma k. < Valjala khk., Jõelepa k. (1995)
Kummelitee, piparmünditee, köömnetee - seesthaiguse vastu.

EFA II 47, 75 (6) < Otepää l. < Otepää khk., Nüpli k., Tamme t. < Võrumaa, Valgjärve v. (2004)
Ussi on pika solkme, noie jaoss on köömne. Poodis müüs, aga meil ollive koton ka.

EFA I 16, 49 (29) < Martna khk., Rannajõe k., Maamõedu t. < Martna khk., Väike-Rõude k., Kasemetsa t. (Birk, eestistatud Luhaäär), s. 1922 (1996)
Köömned, piparmündid, nurmenukud, niineõied - teed tehti palaviku vastu.

EFA I 16, 160 (17) < Martna khk., Väike-Lähtru k., Panga t. (1996)
Isa ise korjas raudrohtu, sellest teed tehti. Isa oli viletsa tervisega. Isa tahtis väga liivateed, aga siin mitte teda ei ole. Ma käisin siit takka, kaks-kolm kilomeetrit, toomas. Isal ta lihtsalt maitses. Minu mees tahtis väga köömneteed. Mul õde ütles „riigitee“ - seda ka oli ikka.

Vilbaste, TN 2, 700 (3) < Räpina khk. (1930)
Köömneid pannakse leiva ja saia sisse, mis teeb leivale ehk saiale hää maitse.

RKM II 210, 515/6 (8a2) < Võnnu khk., Ahunapalu k., Põldrõugu t. (1966)
Köömned pruunistati ära, pandi viinasse, väga hea maitse.

EFA I 18, 94 (64) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Ma olen joonu päävalu vasta neid köömneid ja tilli.

EFA I 86, 52 < Kolga-Jaani khk. (2004)
Ravimtaimi kasutasite?
Loomulikult. Nüüd öeldakse vist, et see on toidulisand vist. No ikke, noh, pärnaõied, naistepuna, piparmünt, raudrohi, köömned. Ja siis igasugused pohlad ja pohlaõied ja kasepunga leotis: viina sisse kasepungad. Need põhilised teed ja asjad olid küll kõigil teada.

Vilbaste, TN 10, 99a < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Vilbaste, TN 7, 1023 (16) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kümmne. Kööme. Leiva juurde pannakse.

Vilbaste, TN 1, 218a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Köömne. Otsitakse suvel heina ajal, pandaks talvel kastes leiva sekka, saab mõnus köömne magu.

Vilbaste, TN 2, 660a < Räpina khk. (1930)
Köömneid tarvitatakse leiva sisse maitse andmiseks.

Vilbaste, TN 7, 398 (a) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Köömned - maitseaineks.
Jänesekapsas - supiks.

H, R 9, 145 (99) < Setumaa < Põlva khk. (1903) Sisesta Raivo kalle 2012
Köömne. Pandase leevä ja kohupiimä sisse.

Vilbaste, TN 2, 707/8 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Paljuid juur- ja puuvilju tarvitatakse inimeste ja loomade toiduks. Toitude maitseaineteks tarvitatakse köömneid, peterselle, tille, hapude kurkide juure ka mustsõstra lehti.

RKM II 254, 386 (6) < Rakvere khk., Kohala k., Väljaotsa t. (1969)
Köömneid pandi leiva peale, supi peale, kapsaste sisse.

ERM 52, 16/7 < Kolga-Jaani khk. (1985)
Peale odralinnaste tehti ka lustetest linnaseid ning võeti peale selle taari hautamiseks ka muid lisandusi linnastele abiks, nagu nisu- ja rukkikliid, kartohvlid jne., aga odralinnastest taari vastu taari neist ometi ei saanud. Ka on hauetele juurde lisatud humalaid, köömneid jne. Kõige uuemal ajal tarvitatakse õlle järele taari ainult nii kaua, kui ta veel hapu on, aga talvel, kus raba ära külmetab, ei võeta õlle järele taari sugugi, vaid raba tarvitatakse hauetena taari peale. Taari tarvis on ise tõrs, veiksemkui vanaaja tõrred. Põhjaõlgedeks ei ole perisõled mitte head, sest nad lähevad ruttu pehmeks. Seepärast võetakse poolvalminud rukkid, puhastatakse lehed küllest ära, pannakse umbes paari tolli paksuselt tõrre põhja peale, mida siis õhukese lauakestega ja risti ülekäiva puuga tõrre põhja kinni pantud saab, et hapnemisega põhja raba sekka üles ei tõstaks. Nõnda valmistatud õled peavad enne tarvitamist keeva veega ära leotatud saama, et nad taarile midagi võerast magu ei teeks.

RKM II 376, 522 (13) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Köömneteed keedeti tema meeldiva maitse pärast, aga pidevalt ei soovitatud juua, sest pidi verd nõrgestama. Köömneid tarvitati rohkem maitseainena, näiteks lisati kapsaste hapendamisel, söögipeedisalatile.

Vilbaste, TN 7, 623 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks.
Punaheinad: vorstirohuks, teeks. Köömned: maitseaineks, teeks.

ERA II 206, 295/6 (4) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.

RKM II 385, 3/4 < Tori khk., Levi k. (1985)
Seoses olukorraga pidi iga pere tundma koduseid ravivahendeid ja lihtsamaid ravivõtteid. Keerulisemas olukorras vajati rahvaarsti või siis Tartu Ülikoolis õppinud kutselist arsti.
Ravivahendite (-taimede j.m.) kasvatamine, korjamine, kuivatamine ja s kogu pere tööülesannetesse. Köömneplatsid vajasid teatavat hooldamist, valgeõielist kummelit kasvatati peenral ja parimaid pärnaõisi leidus kõrgel, kuhu pääses ligi pika redeliga. Nii et polnud ainult laste ala. Ka langes suurem õitsemisaja algus, mil droogimaterjali korjati, kevadtööde lõpu ja heinaaja vahel olevale paarinädalisele pooleldi puhkeajale.

ERA II 206, 320 (51) < Kuressaare l. (1939)
Kapsad raiuti kapsarauaga toobri sees peeneks pandi tünni ja siis tambiti puunuiaga seni kui vesi kapsastele peale tuli. Lisaks juurde soola ja köömneid. Kevadise jäoks pandi terved parajad suured pead tünni. Kui taheti kiiresti kapsaid hapuks saada, siis hautati neid katlas ja jällegi suured pead hautatuna paigutati tünni vajutis pandi kapsaste peale lauad ja nende peale kivid. Vett vahetada ei tohtinud, siis lähevad kapsad libedaks.

ERA II 206, 325 (63) < Kuressaare l. (1939)
Kohupiima süüakse leivaga. Kohupiimale pannakse juurde soola ja köömneid. Tehakse ka magusat toitu.