Rahvapärased taimenimetused

Nabahain

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

tedremaran Potentilla erecta

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERM 151, 81 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Nabahain. Kavab heinamaal. Juured kuivatataks, lõigutas peeneks ja pannas viina sisse. Tarvitatas, kui naba ära veninud.

EKS c, 61 (1) < Torma khk., Põlva khk., Viljandi khk., Rõuge khk., Äksi khk., Tartu l. (1891)
[Rosaceae]
Tormentilla erecta = tedremadar. Tedremadara juured pestakse puhtaks, lõigatakse tükkideks ja pannakse viina sisse ligunema. Seda viina tarvitakse napsi viisi kõhuvalu vastu, s.o. kui kõht lahti on.
Niisama tarvitakse seda taime Torma khk. Niisama Põlva ja Viljandi khk. kus taime "tedremaranas" kutsutakse. - Niisama ka Äksi ja Tartu khk. ja Jõhvis.
"Nabahain" kutsutakse teda Rõuge khk.: Nabahaina juured kuivatakse, tambitakse ja antakse pulber veega haige kõhu rohuks sisse võtta, nii palju kui süda kutsub.

H II 71, 526 (2a) < Vastseliina khk. (1903)
Vanal ajal, kui tohtrid es ole, sis rohitsiva rahvas hinnäst ja eläjid oma tarkusega. Kui kelgi sisemine haigus olli, sis kaibädi kostki suust mättä päält, kos neid kasvi, miä kutsutas "nabahaina juurõd". Need kuivedi edimäld ärä, sis pesti piinüs ja panti viina sisse. Sis kui inemine seda suutäüve võtt, sis olli sedamaid kõtu- ehk sesemine valu kaonu.

Vilbaste, TN 7, 368 (1) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Nabahaina juured pannakse viina sisse ja on valmis kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 971 (6) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
[Taimede kasutamine arstirohtudeks.]
Nabahaina juure - alkoholis leotatult.

Vilbaste, TN 7, 1099 (13) < Vastseliina khk. (1939)
Nabahain [Rahvapärane nimi]. Tedremaran (Potentilla tormentilla) [Kirjakeelne nimi]. Kuivatatud juures viina sisse - kõhu rohuks.