Rahvapärased taimenimetused

Mädarõigas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 10 (11) < Tartu (1894)
Mädarõigas, maarjarõigas (Cochlearia armoracia). Vingust uimastuse lahutuseks antakse nuusutada ja pruugitakse ka väljastpoolt, lappidega ihu peale - sinepi asemele.

H I 9, 41 (13) < Viljandi khk. (1897)
Kui rinnad kinni on, rögisevad, aga röga mitte välja ei tule, siis on kasulik iga hommiku üks teelusikatäis mett ja peenikeseks kaabitud mädarõigast enne söömist sisse võtta. See ajab röga välja ja puhastab rinda puhtaks.

H II 6, 310 (I) < Hiiumaa (1890)
Jooksihaiguse vastu tarvitatakse mädarõigast, ka pruugitakse sedasama hambavalu vastu. Ja saab esimelt õllega keedetud, siis viina sisse pandud. Ka kõhu lahtiolemise vastu on mädarõigas pruugitud, tuleb siis aga üksinda õlle sees keeta ja võtab rindu alt valu ära.

H II 32, 631 (98) < Räpina khk. (1889)
Maarjaritskad - mädarõikad olla head sisimese valu vastu. Selle haiguse parandamiseks pruugitud ka tedremarane rohtu viina sees.

H II 33, 633 (3) < Samaara kub. (1889)
Jooskja haiguse rohi. Jooskja, pistja haiguselle olla väga hää mädarõika sahvt, kõige parem arstirohi.

H II 47, 632 (175) < Pärnu-Jaagupi khk., Pööravere k. (1893)
Mädarõikajuurtest tehakse teed, mida köha vastu juuakse.

H II 49, 703 (1) < Pilistvere khk., Kabala k. (1895)
Salakoi ehk sammaspooliku vastu
1) Mädarõigas. 2) Võta heinade seast üks samblatükk, nühi sellega haiget kohta ja pane ta jälle vanasse kohta tagasi. 3) Võta silgupea, nühi sellega haige koht üleni läbi ja sööda seda ühe punase lehma kätte. 4) Mädanema hakkanud puu koorega nühkida. 5) Põhja poolt tuaräästa tilkadega pesta. 6) Elaja sitahuniku peale tekkinud vesi. 7) Vihmussa korjatakse pudelisse ja lastakse ära sulada; selle rasvaga võida.

H, Mapp, 951 (3) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Kõhu- ja rinnahaiguse vastu võta viinaga mädarõika juurikaid sisse.

E 29573/4 (91) < Viljandi khk. (1896)
Maarjaritkad - mädarõikad - head sisimese valu vastu. Selle parand. pruugitud ka.

E 56663 (1) < Tallinn l. (1926)
Kui pea valutab, siis tampigu mädarõigast katki, pantagu kahe riide vahele ja siis pea peale.

EKS c, 72 (1) < Põlva khk. (1891)
[Cruciferae]
Armoracia rusticana
Mädarõigas. Tükikene mädarõikajuurt suus hoida, olevat hää rohi tiisikusehaiguse vastu.

ERM 17, 6 (11)a < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Mädarõikajuured. Tambitakse ilma kuivatamata katki ja seda putru määritakse, kui pää valutab, otsa pääle, ja võtab kohe päävalu ära.

ERM 17, 6 (11)b < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
[mädarõikajuured] Viinaga leotust tarvitatakse sisemise haiguse vastu.

ERM 168, 11 (3) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Mädarõika juurikad kuivatakse, siis leotakse hapu taari sees. Leotist võetakse sisse. Südamekloppimise vastu.

ERM 165, 3 (12) < Jõelähtme khk. (1924)
Sisemiste haiguste vastu olid muidugi tavalised rohtud: lõngaeli, püssirohi, reinjaanivesi, arnikatee ja mädarõikajuur.

ERA II 10, 707 (22)a < Tallinn l. (1929)
Vähitõbe (kreebs) vastu peab aitama see, kui võetakse põllul kasvavad mädarõigast, hakitakse üsna peeneks ja süüakse, peale juuakse külma vett.

ERA II 27, 585 (9) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Higistama paneb kadakas, arnikas ja mädarõigas.

ERA II 27, 585 (12) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Jooksva vasta mädarõigas sisse võtta ja mänd, takjas, sookaerad vanniks.

ERA II 57, 683 (54) < Jüri khk., Rae v., Limu k. (1932)
Jooksvahaiguse vastu peab aitama, kui süüakse mäerõigast, ka viina sees liutakse teda ja juuakse seda viina.

ERA II 141, 104 (58) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Voolmete vasta mädarõika vedelt soolaga sisse võtta. Ka kalmukajuure vesi.

ERA II 167, 294 (28a) < Kose khk., Ravila v., Ravila vndk. < Kuivajõe v. (1937)
Nahkkoi vasta aidata sie, kui võtta mäerõigast ja kaapida neist mähka ja panna seda mähka selle koha peale, kus on nahkkoi. Sie rohi piab kautama märja nahkkoi.

ERA II 193, 482 (25.27) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
Väga praktiline vahend söögiisu puudusel on mädarõika (Cochlearia armoracia L.) värske juure kaabe.

ERA II 193, 525 (40.2) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Kabla k. (1938)
Vistrikkude puhul on väga mõjuv mädarõikakaabe.

ERA II 193, 578 (51.14) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Lahavere k. (1938)
Jooksja puhul on mõjuvateks rohtudeks: juua heinputke (Angelica sylvestris L.) teed, teha mõru kirburohu (Polygonum hydropiper L.) ja näsiniine (Daphne mezereum L.) koorte vanni ning määrida valutavaid kohti mädarõika (Cochlearia armoracia L.) kaapega.

ERA II 193, 584 (54.4) < Põltsamaa khk., Kurista v., Neanurme k. (1938)
Mädarõika kaabe 3 x päevas 1 tl. täis p. korraga sisse võttes kaotas aasta jooksul langetõve. Mädarõigast võeti sisse rasvase toiduga.

ERA II 193, 589/90 (55.8) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Nurga k. (1938)
Vingumürgituse vastu tarvitatakse mädarõigast e. maarjarõigast (Cochlearia armoracia). Antakse nuusutada ja pruugitakse ka väliselt (lappidega ihu pääle).

ERA II 205, 419 (1) < Tallinn l. < Keila khk., Saue v., Äesma k. (1939)
Lehtorn ja konnasilmad kauvad siis, kui pane linase riide peale mädareika kaapet. Ja mässi haige koht sinna sisse, pea seni, kui nad pehmeks lähevad ja kauvad.

ERA II 124, 392/3 (39) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. (1936)
Jeesuse süäme naglast oleved mädarõigas kasunu. Selleperäst ta ütelse ikki rohi oleved ja ää egä ädä vasta.

RKM II 14, 69 (161a) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Mädarõikas on siesthaiguse rohi. Kui rindade alt on venind või paistes. Juures kaabi ära, kas süö toiduga, kaladega, võib ka panna viina sisse.

RKM II 49, 346 (45) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui näole hakkavad ilmuma tedretähed, peab neid kohe ravima. Hästi mõjub nendele mädarõikapiim. Mädarõigas ära riivida (1 supilusikatäis) ja panna hästi klopitud hapupiima sisse, segada ja jätta päevaks ajaks seisma. Kurnata läbi riide. Selle mädarõikapiimaga tuleks niisutada mitu kord päevas tedretähti. Vedelikku pole kasulik korraga palju teha, sest värske mõjub paremini.

RKM II 111, 44/5 (122) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Liikmevalu vastu on hea mädarõika soust. Mädarõigas hõõruti peeneks, määriti haigele kohale, mähiti kinni.

RKM II 147, 304 (2) < Tori khk. (1962)
Kopsupõletik hakkas külmetamisest. Selle väljaarstimiseks pandi mädarõika lehti rinna ja selja peale. Mässiti riidega kinni. Need kiskund nahale suured rakud.

RKM II 159, 63 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Vähjaravi.
56% viin ½ ?,
1 spl salpeetrit
200 ? küüslauku
200 ? mädarõigast
Punane piprakaun.
Kasekäsna leotati (kasutakse laialdaselt).

RKM II 159, 119/20 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Veresoonte lupjamine.
1 liiter jõhvikaid, 200 g mädarõigast ja 200 g küüslauku lasta läbi hakklihamasina. 1 spl täis 2 korda päevas enne sööki sisse võtta.

RKM II 160, 19 (47a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Vähk. Vähk pannakse haige koha peale. Valdmann, elab praegu Rakveres, pani 20 vähki näo peale ja sai terveks. Mädarõigas on ka vähja vastu. 200 g mädarõigast, 100 g küüslauku, 1 spl salpeetrit ja ½ l viina lasta seista 24 tundi. 3 korda päevas võtta 1 spl täis.

RKM II 229, 398 (6) < Rakvere l. (1966/7)
Vähk. Vähja vastu on koirohu viin, mädarõigas ja küüslauk. Ma ise sain selle rohuga terveks. Teised, kes minuga haiglas olid, on kõik surnud. Koirohu viina ei tohi pikka aega võtta, on mürgine, peab vahet pidama. Mina võtsin igal hommikul ühe viinapitsitäie.

RKM II 229, 548 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Vähktõbi.
100 g küüslauku
100 g mädarõigast
50 salpeetrit
½ l viina (kangemat)
Tuleb viina sees leotada. Tuleb võtta supilusikatäis 3 korda päevas. Tean, et on inimesi selle rohuga terveks saanud.

RKM II 254, 347 (86) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kes tahab kaua elada, see söögu mädarõigast palju.

RKM II 259, 393b < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Siis ravitaimed. Mädarõigas, küüslauk, /---/ põdrasammal, teeleht, paiseleht, need on kõik sisemiste haiguste jaoks /---/.

RKM II 264, 337 < Laiuse khk., Sadala al. (s. Sander), s. 1890 (1969)
Kui valged verelibled söövad punased ära, siis selle vastu on mädarõigas. Minu mehe õetütar sai terveks. Ta sõi seda ilma normita.

RKM II 264, 339 < Simuna khk., Mariküla k. (1969)
Vähk. Võtta 50 g mädarõigast, 50 g küüslauku ja ajada hakkmasinast läbi. Siis lisada 1 teelusikatäis salpeetrit ja pool klaasi vett. Siis kuumutada, mitte keeta. Siis viina peale panna ½ liitrit 56%. Piiritus on veel parem. Kaks päeva lasta seista. 3 korda päevas üks lonks sisse võtta.
Üks Muuga naine sai ühe liitriga terveks. Minu õetütar ravib omal selle rohuga maovähki. Arstid leidsid, et tal on vähk juba pealt ära kuivand. Ta tunneb ennast juba terve olema, aga võtab veel seda rohtu.

RKM II 269, 234/5 (198b) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
[Palutatud paikade arstimine.]
Viil om hää hapukoor ja mädarõika mahl ja nüüdsel ajal olev söögisooda. Vanasti seda ei olnud.

RKM II 307, 473 (7) < Karula khk., Alaküla k., Võidu t. (1973)
Maarjasõnajalgadel ja mädarõika lehtedel on palaviku väljatõmbamise võime.

RKM II 318, 518 (3057) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kui käed ehk nagu lõhkevad, sega mädarõika kaabe ära hapukoorega ja määri neid kohte mõni kord, küll näed, kui ruttu nad ära paranevad.

RKM II 338, 349 (12) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.

RKM II 357, 611/2 (3267) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. (1981)
Verepuhastuse ravi.
See ravi puhastab verd, ravib ära nahavähi ja ajab liikmetest soola välja.
150 grammi puhastatud küüslauki, 150 grammi puhastatud mädarõika juurikaid roostevaba nuaga ära tükeldada. See segu tuleb panna nii suure pudeli sisse, et mahub peale valada pool liitrit 40 kraadi kanget poeviina, siis heaste ära segada, lasta seda segu seista kinni korgitult pimedas tuaruumis 5 päeva. Siis sisse võta enne sööki kolm kord päevas supilusikatäis korraga. Kui on karta nahavähki, siis võib seda rohtu sisse võta kolm portsjoni. Kui rohi saab lõpule, siis kõik vedelik välja kurnata ja rohuna ära võtta ja sama segu sekka uut viina valada.

RKM II 379, 395/6 (15) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Arukülas elas Kuusk Evald. Tema oli tiisikuses ja ta arstis ennast niisuguse rohuga: mesi, mädarõigas ja küüslauk. Mis vahekorras ta neid võttis, seda ma ei tea. Ju ta võttis siis vähe kõiki või palju kõiki või parajal määral kõiki. Neid ta segas ja purgi seest lusikaga sõi. Sõi ja sai oma haigusest tervest. /---/

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 381, 299 (53) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Mädarõika juure kaabet pandi paistetuse ja valu vastu pääle. Muhk tulli löömisest. Muhu pääle vajutati noateraga ristamisi. Käega es tohi enne katsu. Lahja äädiku lappi pandi veel pääle ja kardulekaabet. Kui see es aita, siss pandi mädarõika kaabet, see tegi siss puhta töö.

RKM II 383, 91 (5) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.

RKM II 384, 122 (2) < Kaarma khk., Jootme k. (1985)
Kui köhuvalu oli, kaevati mädarõigast maast, ölle sisse pand ja kui siis vett seda, sul ila josis süst - nii kange oli, siis poli enam midägi viga olnd.

RKM II 384, 162 (11) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Liigeste haigused.
Riivitud mädarõigast pandi haigele kohale kompressina, kuid seda ei võinud kaua hoida, sest ta hakkas punetama ja tõmbama. Lehtedest kõlbas samuti kompresse teha, nad olid nõrgema toimega.

RKM II 384, 400 (8) < Keila khk. (1985)
Tedretähed - aitas toores mädarõigas, parem, kui see oli riivitud. Sellega hõõruti nägu enne magamaminekut ja enne pesemist. Teise variandina aitavat võilillepiim või mõlema segu. Mõnikord lisati segule veel saunaviha tuhka. Ise pole kunagi abi vajanud.

RKM II 384, 409/10 (50) < Keila khk. (1985)
„Sihemiste hädade“ vastu kasutas mu kadunud äi August Järvine järgmist rohtu: kalkarijuur, tedremarana juur, kalmusejuur - hakiti peeneks ja kallati ½ liitrit viina peale. Hoiti 2 nädalat. Võeti 1 pits söögi alla. Teise variandi puhul asendas kalmust selle puudumise korral mädarõigas.

RKM II 385, 12/3 (16) < Tori khk., Levi k. (1985)
Liigesehaigused.
Saun, kadakaviht. Kuuseokka, heinapebre, rabaturba kuumad vannid või mähised.
Õhtul määrida kasepungad piirituses või mädarõigas piirituses.
Müügil oli „tiipsurohi“ – joodi ja parafiini sisaldav määre – kuumalt. Oli kange vedelik, lubati tõmmata pilpaga ühekordselt kriipse (valmistatakse apteegis praegugi).
Tarvitati ka dr. Kreutzwaldi õpetust: külm kompress sooja katte alla higistamiseni.
Liigesehaiguste all kannatajail oli välisõhus viibides kasulik ihuloleval külmal (verevaesel) kohal või valutavalt kohal pidada lambanaha tükki villaga sissepoole. Ka võis olla mitmekordne villane sall. Toas aga ära võtta, s.t. mitte hellitada.
Olen näinud reuma leevendamiseks villast aluspesu (Tarvastu); arvan, polnud praktiline, hellitusoht suurem.

RKM II 385, 42 (54) < Tori khk., Levi k. (1985)
Tökat ja tõrv.
Rasvaga keetmisel riivitud mädarõika või tammekoore lisamisel sügeliste ja verevalumite raviks.

RKM II 385, 585 (9) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Kopsupõletik hakkas külmetusest. Pandi mädarõika lehti rinnale ja seljale. Nahale tekkisid rakud (Juuli Tilk). Külmad kompressid olevat pandud peale (Juuli Kirkmann).

RKM II 402, 614/5 (25) < Juuru khk., Lõiuse k., Kopli t. (1987)
Roos, see olevat ehmatamisest ja vihastamisest tulnud. Mul oli endalgi. Seal põhjuseks ehmatamine ja pahandamine. Üks väga hea rohi, mis vanainimesed andsid, oli mädarõika lehed. Neid panna peale. Vanatädi ka teadis ja ema.

RKM II 403, 36 (2) < Juuru khk., Kuimetsa as. < Juuru khk., Lakevainu k. (1987)
Liigestehaiguse vasta on kõige parem mädarõika leht peale panna.

RKM II 409, 19 (5) < Harju-Jaani khk., Raasiku (koguja õde) (1988)
[Puusareuma]
Mädarõika juured pesta, peenendada, viinas leotada, 5 päeva pimedas hoida ja selle viinaga määrida.

RKM II 414, 312/3 (13) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Soovaveski k. (1988)
Kalmus tehakse ka vanni. Raudnõgese juur, kalmus ja mädarõika juur ja põdrasammal. Seda tehakse ka vanni. On väga hea vann tuberkuloosi ja bronhiidi ja sellise vastu.

RKM II 415, 107 (25) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Paisete vastu - küpsetatud sibul peale panna, mädarõigast riivida, panna marli vahele ja asetada haigele kohale.

RKM II 415, 108 (27) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Astma vastu - kibuvitsa marja tee, maasikaõie tee, mädarõigast, naistepuna, palderjani.

RKM II 430, 156 (50) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Mädarõika leht ja omakeedetud seep ka. Sellest tuli kollane vaht. See pidi tedretähed ära võtma ja päikesepunetuse võttis ka ära.

RKM II 445, 670 (3) < Torma khk., Jõemetsa k., Oja t. < Maarja-Magdaleena khk., Kudina k. (1991)
Mädarõika juurikad panen likku ja siis määrin, kui liigesed valutavad. Nädalapäevad leotada.

RKM II 445, 709 (9) < Torma khk., Sirgavere k., Väljaotsa t. (1991)
Luuvalu vastu - mädarõika juurikad või kooritud kastanjemunad viina sisse.

AES, MT 221, 52/6 < Jämaja khk., Hänga k. (1938)
/---/ Memm aga jähi aigeks. Löömas kääs ta oli, sääm külg jähi kangeks. Kubese kasus sedine suur köhm, kut ruusik oleks olnud. Vahest ta oli üsna kustund, surnud, kümme minutit vöi. Oh, oh, pale oli üsna igine, pühkisid se ära, surma igi. Ma määleta see ka. Siis nad arvasid, et see pidi jooksva aigus olema. Toodi undi rasva apteegist ja. See tehti ikka veeks, soojaks, ning anti sisse. Obuse kondid ouast toodi, keedeti vett, aga see anti tale nönda sisse, et tap isi es teegid. Vaada muidu tap liha inimesele sisse mitte. Mäda-röika ölut, mäda-röigas tuudi, pandi ölle sisse ligu. Keik jooksuva rohud, mis ükskid öppes. Ning siis, seda map tee, kes seda öppes, et Irmustes Sander, üks tark mees. Taarist selle juure minna. /---/

RKM II 458, 22/3 (3) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Ma tegin niisugust rohtu. Viina sisse mädarõigast ja küüslauku panna, siis seda võtan sisse. Mul mehe õetütar Tallinnas ütles, et nendel oli töökohas ka niisugune inimene, kes niimoodi teeb. Mingisugusele vereringe häirele ta on hea, 24 tundi on seist, siis võib juba võtta. Väike napsuklaasitäis kolm korda päevas võtta, siis paari-kolme päevaga hakkab mõjuma. Veiklane küüslauk, õpetati, ja niisama suur mädarõigas.

KKI 26, 333/4 (38) < Iisaku khk., Sootaga k. (1957)
Loviisa Mahmastol tunneb huvi, et mis aitab närvipõletiku vastu. Talvel jää peal kukkunud, olevat närvipõletik pihas. Sm. Ester Mägi soovitab mädarõika kompressi. Loviisa räägib, et olevat selle haiguse vastu ikka „apteegirohtusid“ joonud ja „maarohtusi“. Eelmisel päevalgi metsas käinud, toonud korvitäie „maarohtusi“.

KKI 26, 335/6 (41) < Iisaku khk., Sootaga k. (1957)
Vanal ajal ilus oli valge. Ega siis ei tahetud, et päike ära põletas. Mul oli tädi linnas. Sie tõi valget siepi, sie võttas näo valgeks.
Mädarõika mahla ka määrisime näole. Tuli ööks jätta, ühtlaselt peale määrida, hommikul ära pesta, võttas ka päevituse maha.

KKI 45, 358 (3) < Türi khk., Lokuta k. (1967)
Luugu mõisas harutasin seasoolikaid. Abaluus hakkas valu. Jaan Vooremaa, see oli vana arst, õpetas: „Pane mädarõika kaabet peale või sinepiplaastert. Et närvipõletik. Piha peale, 10-15 minutit” ja oli kadunud. Ei ole änam korrand.

KKI 67, 316/7 (29a) < Jämaja khk., Iide k., Mäe t. (1976)
Ravimine. Tammekoorega raviti põrssaid. Mädarõika viin tehti jooksva vastu.

Vilbaste, TN 4, 211 < Äksi khk., Elistvere v. (1934)
[Arstirohtudeks tarvitatavaid taimi.]
Mädarõigas.

Vilbaste, TN 3, 76 (10) < Laiuse khk., Laiuse v. Iravere k., Kooli t. (1932)
[Arstimiseks tarvitatakse:]
Mädarõigast.

Vilbaste, TN 3, 545 (5) < Tartu l. (1932)
Mädarõigas viina sisse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 703 (15) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Mädarõigas. Keedis on hambavalu ja jooksva vastu.

Vilbaste, TN 3, 714 (33) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Mädarõigas. Keedis on luuvalu ja jooksjahaiguse vastu tuntud.

Vilbaste, TN 11, 95 (39) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Mädarõigas on kua üks vanaaegne kõhurohi vai veel üldse terviserohi. Vanast pandi mädarõika juuri kalja hulka selleks, et kui mädarõika kalja jood, siis ei löö sisemisi kasvajaid.

Vilbaste, TN 11, 95/7 (40) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kuremua vallas oli üks vanainime hüüdnimega Mäe mutt. Poeg õli tal Palamusel puhvetipidaja ja pärast õli Varbeveres meierist.
See Mäe mutt reakis endast niisuguse loo. Temal õli mauvähk. Õli Tartus kliinikus ravil, aga see ravi ei aidanud, arstid nägid ära, et ravi ei aita, ja suadeti mutt haiglast välja.
Aga keegi õli õpanud, et too liiter viina ja pane toorid mädarõika juuri (peeneks lõigatud) hea pihutäis või kamalutäis neid juuri viina sisse ja lase nädalapäevad liguneda, siis võta teelusikatäis kalmupulbrit ja vähe aja pärast üks pitsitäis seda mädarõika viina peale, kolm kõrda päevas. Ütles, et kui võtma hakkasin, siis esimese kõrra aal lõi kole valu siise, aga vähe aa pärast kadus valu ära ja iga võtmise järele jäenud ikka seest pehmemast. Ütles, et üle poole sain sest viinast ära võtta, ühe kõrra hakanud kibadast välja aama, nii kui kükitanud, nii tulnud suur klomakas välja, ütles, et ehmatasin peris ära, et nüüd tuli vist sisemine värk kõik välja. Esite võttis nõrgast, ei jõud üles tõusta, aga õnnest õlnud üks puupulgage seal muas, nii et ulatasin käega ära ja hakkasin selle pulgaga harutama, et mis asi see on, mis välja tuli. Ütles, et õli neske poolverine klomakas sakilise servadega, keskpaigast olnud nagu paksem, servadest õhem ja servades õlnud nagu niidikesed. Pikkamisi tuli jõud tagasi, nii et sain üles tõusta, ja sestsuadik kadunud valu seest ära, et mis ta muud võis õlla, kui vähk tuli välja. Ja mutt õli tugev ja terve, ütles, mul põle enam miski viga ja õpan igaühele seda rohtu, kellel neske häda on, kui mul õli.

Vilbaste, TN 11, 233 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Mädarõigas, küüslauk, kuremarjad ühtekokku annavad hea rohu jooksva vastu. Mädarõigas ja küüslauk aetakse läbi lihamasina, sinna tambitakse kuremarjad hulka. Lisatakse veel mett juurde ja jooksvarohi ongi valmis.

Vilbaste, TN 11, 339 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Päevituse vastu oli mädarõika lehed ja tõrvaseep. Mädarõika lehtedele panime tõrvaseepi peale ja sellega hõerusime silmi ja kaela.

Vilbaste, TN 1, 231a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Juured:
Mädärõigas - maarjaritk. Kasvab Virumaal Triigi mõisahoonete ümbruses. Kämblalaiused, küünrapikkused siledad lehed. Juur tollijämedune, küünrapikkune, seest umbne ja valge. Kange vürtsiline lõhn ja mitte vastik mõru magu (maitse). Kaabitakse kaapeid sisehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 578 (32), 519 (M18) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Mädarõikad [mä(ä)ereikad]. Neid süüakse võimalikult rohkesti toiduga; ka lõigatakse hästi peeneks ja võetakse paljalt suhu ja vett peale rüübates neelatakse alla, kõhuhaiguse kui ka jooksja vastu.

Vilbaste, TN 2, 264 (10) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Uhe k. (1929)
Mädarõikad - juurikad viinas leotada ja juua, kaotab jooksva ära.

Vilbaste, TN 2, 266 (10) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Mädarõika juurikaid viinas leotada ja juua, kaotab jooksva ära.

Vilbaste, TN 2, 313 (5) < Kanepi khk. (1929)
Mädarõika juured (Cochlearia armoracia) hõerutakse katki ja pannakse saadud pudru paistetuse peale.

Vilbaste, TN 2, 418 (7) < Jõhvi khk., Voka k. as. (1930)
Mädarõigas riivituna ja mahl välja pigistatuna suhkruga segatult köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 421 (2) < Lihula khk., Lihula v., Peanse II k. (1930)
Mädarõigas - lehed pannakse mädaneva haava peale, kisub haava mädast puhtaks. Kisub ka mädaneva koha pealt mäda välja.

Vilbaste, TN 2, 658 (6) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu võitlemiseks tambiti mädarõika juured peeneks ja söödi nad soolaga sisse.

Vilbaste, TN 7, 52 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Mädarõigas - hambavalu vastu ja peeti viina sees, seest valu vastu.

Vilbaste, TN 7, 60 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Mädarõigas - hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 151 (6) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. (1933)
Sisemiste haiguste arstimiseks võetakse peedid ja mädarõikad, siis tambitakse peeneks ja seda vedelat juuakse sisse, siis pidavat terveks saama.

Vilbaste, TN 7, 302 (1b) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Jooksevhaiguse vastu mädareigas.

Vilbaste, TN 7, 312a < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitatakse taimeid? /---/
Kas arstirohuks.
Mädareigas on jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 326i < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Mädareigas on viigirohi.

Vilbaste, TN 7, 361 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Vilbaste, TN 7, 406 (23) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Mädaroigas on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 426 (37) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Mädarõigas on arstirohi.

Vilbaste, TN 7, 429 (41) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Mädaroigas - tiisikuserohi.

E 20643/9 (14) < Rõuge khk. (1895)
Tarkus ja nõidus.
/---/ Maohaiguse vasto andis minu vanaisa alati harjakaupmehe käest ostetud ussirohtu, vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinat, võtvad söögiisu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögiisuga ning närvad sööma on ehk liig magedalt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu äkiline kõhunäpistus, mitte söömise läbi siginud ussiviga, seda mõistis mo vanaisa kohe, mis niisugusele tuli anda. Pipraga viin või ehk räimesoolvesi, natuke rõigast, (mäda)rõigast ehk sibulat pääle salva, ka püssirohtu pani sagedaste nimitud vedeligu hulka. Ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et abi ei saanud. /---/

Vilbaste, TN 9, 349 (18) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Mädarõigas (mäerõigas) - närvide rahustaja - vererõhu reguleerija.

Vilbaste, TN 9, 528/9 < Kose khk., Kose al. (1963)
/---/ Tahan Teile ilmeksimatult mainida ühe taime juured, millised ravisid terveks minu lihase õe, kes põdes langetõvehoogude all - päevas kuus-seitse korda maha langedes ja huuli ning keelt katki närides.
Õde korjas neid juurikaid sügisel maa seest ja pesi need puhtaks ning näris neid toorelt kolm aastat.
Nüüd on minu õde nelja lapse ema ja temal pole enam langetõve hooge esinenud üle 20 aasta. See on faktiline ja puhas tõde. Õde käis kõik arstid läbi ja anti igasuguseid arstimeid, kuid midagi ei aidanud. Temale õpetas üks vana endine sõjaväe velsker nimega Kaan, kes elas (endises) Paasvere vallas, et hakka tarvitama (mädarõika juuri) ja sa saad terveks. Nõnda see ka oli.
Märkus: õde sai selle haiguse, kui ta oli väike ja ehmatas öösel sellest, et kõrval korteris joodikud läksid kaklema ja lärmasid.

Vilbaste, TN 7, 509 (5) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Mädarõigas. Paisutanud haiget hõõruti mädarõika tükkidega. Seda pidi tegema igal hommikul, kuid ühekorraga mitte liig palju.

Vilbaste, TN 7, 518 (16) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Mädarõigas. Mädarõika juurt tarvitatakse rinnaaluse haiguse, koleera ja jooksva ehk rematismi vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (16) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Nõges, mädarõigas - jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (17) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Mädarõigas - külmetuse vastu ja mitmesugustes.

Vilbaste, TN 7, 786c < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Venituserohud on: arnikatee, palderjani juured. Keeta teeks ehk leotada viina sees. Ingverijuured viina sees leotada, mädarõika juured süüa.

Vilbaste, TN 10, 272 (41) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Mädarõigas on vähjahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (26) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Mädarõigas - juured viina sees leotatult venimiserohi.

RKM I 12, 244 (60) < Tartu l. < Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Mädarõigas, tema kaabet tarvitati söögiisu puudusel.

RKM I 12, 280 (148) < Tartu l. < Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kui palavik oli, seda tunti sellest, et haige õhetas näost ja higistas. Siis panti mädarõika kaabet otsmiku peale ja ka hapuoblikaid ja theelehti suvel. Aga talvel panti kompresse.

RKM I 23, 203 (22) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Professor A. Paju soovitab gripi vastu järgmist ravimit: 500 grammi mett, 250 grammi küüslauku, mugulsibulat, mädarõigast ja jõhvikaid. Aetakse läbi hakklihamasina. Säilitatakse emailnõus jahedas kohas. Võetakse 2-3 supilusikatäit päevas.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Vilbaste, TN 5, 198 (28) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Mädärõigas. Jooksja ja luuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1025 (29) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Mädarõigas.

Vilbaste, TN 7, 1119 (13) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Mädarõigas (Cochlearia armoracia L.) riivitult päävalu vastu. Eemaldab palaviku. Hoitakse lapiga pääl. Kange nagu sinep, sellepärast ärgu hoitagu kaua pääl.

Vilbaste, TN 7, 1223 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Riivitud mädarõigas pannakse pudeli, viinaäädikas peale. Sellest igal õhtul kompress näole, kui on tedretähed. Kaovad kahe-kolme nädala pärast.

ERA II 139, 318 (57) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Kolera. Kolera vastu keedetakse mädarõika juurikaid, pannakse viina sisse ja juuakse.

EFA II 4, 35/6 (60) < Kihelkonna khk., Kõõru k. < Kihelkonna khk., Kallaste k. (1995)
Mul jalad kisuvad krampi, siis ma hõõru kampripiiritusega ja ole mädarõigast pand ja küüslauku ja, neid kampripiirituse sees hoian ja siis kui mul tule kramp, siis ma määri ja siis luusi. Siis läeb üle. Kui ma rase olin, siis ma olin ka nende rampidega nii kimpus. Siis ma astusi raua pääle, siis mul oli parem. Ilmamuutus on, siis ma ole üsna tõbine, kenad ilmad, siis üsna inime. Kui riidlemist saad, siis möjub ka. See möjub üleüldse tervisele.

EFA I 16, 90 (4) < Kirbla khk., Seira (end. Aruküla) k. < Muhu khk., Igaküla k., Kasemetsa t. (1996)
Mul valu ei olnd, aga lõi põlve sisse, justkui vesi oli. Hakkasin mädarõika lehti peale panema ja kadus.

EFA I 16, 118 (7) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Mädarõika lehed on rohuks ja riivitud mädarõigast linase lapi vahele panna ja liigestele peale.

Vilbaste, TN 11, 233a < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Mädarõigast tarvitatakse toitude juure - süldi ja lihatoitude juure maitseainena. Praetud kalade juure.

EFA I 21, 56 (4) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Mul oliva jala väega haige. Mädarõika kompressi tei, mädarõika lehe ja juurikat kah. Juure häste liistukesteks, vastu nahka ja panni kompressi moodu - kiled ja villaste rättega.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

Vilbaste, TN 9, 516 (57) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (end. Antonie Maasik) s. 1900 (1965)
Kurkide soolamisest Tormas. Korjati mustsõstralehti. Tünni pandi keev vesi. Kuumutati telliskivi ja pandi vee sisse. Nii kuumutati tünni, et kurkidele ei tuleks võõrast maitset - linaleomaitset. Kui oli “kahtlane” tünn ja kardeti, et “jooksma” hakkab, tehti rukkijahust ja veest kõva segu ja tõmmati praod kinni. Tünni põhi kaeti mustsõstra lehtedega. Mõnikord pandi hulka ka kirsilehti; aga neid palju ei pandud, sest siis pidid kurgid mustaks tõmbama. Lehtede juurde pandi tilli, natuke küüslauku või mädarõigast. Sageli mädarõigast ei pandud, sest neid kohapeal ei kasvatatud. Nii lasti kurgid kihtamisi (Torma murde pärane vorm) lehtede ja tillivartega. Peale valati soolaga keedetud jahe vesi. Kui kurkidel vesi peal, pandi vajutuseks puhas lauake ja sellele kivi kurke hoiti keldris.
Kurgid toodi enamuses Mustveest (kodanliku Eesti päevil). Tormas kasvatati kurke ainult nii palju, et värskelt süüa. Kurkidega käisid maal kaubitsemas Mustvee kohalikud elanikud. Kurke ja sibulaid vahetati ka vilja vastu. Sibulamüüjatel oli suur laastukorv. Korvi sibulate eest võeti tavaliselt korv või poolteist rukkeid. Kurki (murdepäraselt mitmuse osastava asemel ainsuse osastav) müüdi sajakaupa. Hind oli kõikuv, olenes kurgi saagist. Hinda ei mäleta.

Vilbaste, TN 2, 271 < Jõhvi khk., Jõhvi al. - J. Erm < Henriette Brück, Jõhvi gümnaasiumi õpilane < Pauline Krauerk
Toiduks tarvitati ka taimi: hapuoblikaid, jänesekapsaid ja nõgeseid - suppideks. Mädarõigast maitse ainena.

Vilbaste, TN 7, 431 (a) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Kassinaires - süüakse.
Malts - suppi.
Madaroikas - maitse aine.

Vilbaste, TN 7, 433 (a) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Küüslauk - maitseaine.
Malts - supiks.
Mäda roigas - toiduks.
Nõges - suppi.
Hapu oblikad - suppi.
Poolgad - toiduks.

Vilbaste, TN 7, 389 < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Maltsast keedetakse suppi.
Oblikat tarvitatakse supi keetmiseks.
Tilli pannakse hapnevatele kurkidele peale.
Mäerõigast pannakse kartulisupi sisse.
Seenest valmistatakse kartuli sousti.
Mooni seemneid pannakse saiale ja süüakse niisama valmind pärast.

Vilbaste, TN 7, 483 (54) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Mädareika juurdest saab sinepi.

Vilbaste, TN 2, 288 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Mädarõika juuri, hoblikaid, münte tarvitatakse toiduks.

Vilbaste, TN 7, 440 (a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Sigurit tarvitatakse kohvi valmistamiseks.
Nõgesest keedetakse suppi.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Porssi tarvitatakse õlletegemise juures omalate asemel.
Apuoblikaid lapsed söövad.
Omalatega tehakse olut.
Päevaroosi seemneid süüakse.
Seent tarvitatakse toiduks.
Murulaugust valmistatakse kartuli sousti.
Mäerõigast pannakse värske liha soustisse.

Vilbaste, TN 7, 420 < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Nõges, tehakse suppi.
Apuoblikad, lapsed söövad.
Omalad, pannakse õlle sisse.
Lusted, tehakse linnasteks.
Murulauk, pannakse supi sisse.
Mäerõigas pannakse värske liha kaste sisse.

Vilbaste, TN 2, 701/3 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.

Vilbaste, TN 7, 616 (1a) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaislad (juured, lehed, varred; teena); vahtra-, kasemahl (käärima aetult); päris maavits (lehtedeta varsi); palsamer (teena.); pohlaõied (teena); ülaste õied (ligunenud piirituse ehk petrooleumi sees); nõges (vannid); sassabarilla (teena); mädarõigas (kuivatatud juured, ligunenud kaljas, kalja); kibuvitsa juured (teena); heinapepre vannid – jooksva vastu.

RKM II 78, 529 < Kihelkonna khk., Pidula k. (1939) < Herman Taaler, Pidula algkooli 6. klassi õpilane (1940)
Arstimised õllega. Õlle sisse pannakse arnikat, see tervendab rinna all tekkivaid valusi. Õlle sisse pannakse mädareikaid, need tervendavad samuti valusi, mis tekkivad rinna all. Kuid pärast arnika õllesse panemist keedetakse õlut veel ära, aga mädareikaga jääb keemata, kuid selle eest lastakse mädareikaga seista kaks kolm nädalat.