Rahvapärased taimenimetused
Palotakja
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 70, 691 (15) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Palotagja, üts lajalt pruugitav, au sisse tõstetu, kõigõ paremb tiiskusõ tõbõ rohi. Tedä keedetäs ummussih paah, seeni kui siält pal'lo midägi perrä ei jää. Sis pandas vedelik kõvastõ korgitu pudeli sisse, sjuvvas säält söögiluidsä täüs kolm kõrd pääväs. Mitme saa suuga tunnistasõ terves saanu tiiskusõ tõbistõ hulk: palotagja kõigõ paremb rohi. Tohtride roho timmä vasta tühü.
E 29574 (97) < Viljandi khk. (1896)
Kadakamarjadest ja pihlapuu-õelmetest ja palotakjatest tehtud rinnarohtu.
ERA II 155, 685 (1) < Setu khk., Mäe v., Igrise k. (1937)
Tiiskusõ vasta om hobõsõ piim ja palotakja'. Palotakjest keedetäs tsäi ja tuud juvvas.
ERA II 174, 21/2 (6) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Tiiskushaigõlõ andas umma kust juvvah, piiritusõ seeh olnu hussi liimt, havutõt pedäjakasva, mäihhä ja piiretust kus om olnuh kusikuklaisi. Veel tetas ka niimuudu, õt miiga seest võiet pudelihe meelütädäs kusikuklasõh. Nimäh jääväh sinna kinni. Sis pandas pudelilõ kork pääle ja pandas leeväküdsämise aigu leevä sisse hauduma. Tuud andas juvvah.
Ka tsihki lehti ja palotakjite havutuisi andas juvvah. Karaserka pehmendäs ka rindu. (Need arstimisvahendid on köha ja ka tiisikuse vastu.)
ERM 151, 83 (13) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Tagjä - taja. Kasvab palus. Teed tarvitatas tiisikuse vastu.
RKM II 59, 588 (36) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Õgal inemisõl om tiisikuist pelädä, kel rüüss taha-i ar mant minnä. Mõnõlõ olõvat mii süümisõst ka saanu abi. Nii õt ku tarost võta valgõ vahaga mesi ja sis süü timmä õga päiv inäbä ku kõik muud söögikraami kokko.
No om jalki miile naat pandma pini rasva mano ja keedet kokko tu ka avitavat ku viil tiiskus olõ-õi väega vanast länü.
Siis tuudi viil palo päält palotatjiet, keedeti ar, valõti rummu-viinaga sedi ja juudi tiisikusõrohost.
Umma kust ka hapatõdi ja juudi, arvati ka abi saavat.
RKM II 304, 442 < Setumaa (1973)
Kühä ja kopsohaigusõ vasta juvvas palotakja tšai'i, mis om väiga mõrro.
Vilbaste, TN 1, 235 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
Palotaigja [Cetraria islandica] on must huunisa tauline seen. Enam samblatauline. Sellest keedetakse rinnarohtu, aga on mõru maitse. Palotaigja ei ole mitte põdrasammal. Põdrasammal on valge, taigja aga on hall, must ja haraline, nagu põdrasarved. Maast ülespoole kasvab kämblakõrguseks. Keetes läheb vesi paksuks, liimitauliseks. Rinnutu inimeste rohuks, siis kergem hingata.
Vilbaste, TN 2, 221 (2) < Setumaa, Värska v., Slobotka k. (1937)
Palotakjas keedetakse kinnise kaane all, leent juuakse köha vastu.
Vilbaste, TN 2, 223 (II) < Setumaa, Värska v., Kostkova k. (1937)
Palotakja keedetakse meega ja juuakse seda, kui köha on.
Vilbaste, TN 2, 228 (I) < Setumaa, Värska v., Vellna k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Vellna küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Palotakjaid keedetakse kinnise kaane all ja toda leent tarvitavad köharohuks.
Vilbaste, TN 2, 229 (1) < Setumaa, Värska v., Määsovitsa k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Määsovitsa küla ümbruses allpool nimetatud järgmisi taimi.
Palotakjas, keedetud kinnise kaane all, jahtunult köha vastu juua.
Vilbaste, TN 2, 230 (I) < Setumaa, Värska v., Kremesova k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Kremesova küla ümbruses allpool nimetatud järgmisi taimi.
Kinnises pajas keedetud palotakjas tarvitatakse köha vastu.
Vilbaste, TN 2, 233 (I) < Setumaa, Värska v. (1937)
Arstirohust tarvitatakse allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Palotakjast valmistatakse köharohtu: pannakse piima sisse, aetakse tule peal kuumaks, siis juuakse.
Vilbaste, TN 2, 237 (V) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Palotakjas keedetakse kinnise kaane alla ära ja juuakse köha- ning tiisikuserohuks. Arvatakse, et see mõru palotakja leem hävitab pisilasi.
Vilbaste, TN 2, 239 (1) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Värska küla ümbruses tarvitatakse arstirohuks allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Palotakjas keedetakse kinnise nõu sees ning seda tarvitatakse arstirohuks tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 2, 665 (11) < Räpina khk. (1930)
Palutakja tee - tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 186 (15) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Palotakjad. Keedetakse teed, et auru välja ei annaks, ja tarvitatakse tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 189 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Võpolsova külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas taimeid arstimiseks.
Palutakjas. Külarahvas keedab sellest taimest teed ja tarvitab kõhurohuks.
Vilbaste, TN 7, 223 (1) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Palotakjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.
Vilbaste, TN 7, 227 (1) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Palotakjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.
Vilbaste, TN 7, 230 (6) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Palotakjas. Takjast tehakse teed ja juuakse tiisikuse korral.
Vilbaste, TN 7, 231 (1) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Palotakja. Tehakse teed ja juuakse, kui köha on.
Vilbaste, TN 7, 234 (1) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Palotakjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.
Vilbaste, TN 7, 235 (1) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Palotakjas. Tehakse teed ja juuakse köha korral.
Vilbaste, TN 7, 237 (1) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Palotakjas. Palotakjast keedetakse teed ja juuakse köha korral.
Vilbaste, TN 7, 242 (1) < Setumaa, Kostkova k. (1930)
Palotakja. Tettäs tsäiji ja juvvas siss, ku kühä om.
Vilbaste, TN 7, 243 (1) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Palotakjas. Tehakse teed ja juuakse köha ajal.
Vilbaste, TN 7, 249 (1) < Setumaa, Värska al. (1930)
Palutakjas. Tehakse teed ja juuakse köha koral.
Vilbaste, TN 7, 789a < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Palutakjas on kopsuhaiguse ja kange köha vasta. Palutakjale tuleb keeva vett peale valada ja seda tükk aega hautada ja siis seda sisse võtta.
Vilbaste, TN 7, 982 (7) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
Rinnarohuks tarvitatakse ka palotakkaid, kõva köha korral veega hautatult.
Vilbaste, TN 10, 582 (1) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Taimed arstimina.
Põdrasammõl (palotagä) - tiiskuserohi.
Vilbaste, TN 7, 1025 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Palutakjas (islandisammal).
Vilbaste, TN 7, 1082 (34) < Setumaa khk., Obinitsa k. (1934)
Cetraria islandica /ka Peltigera canina/. Palotatjas. Keedetakse teed ja juuakse tiisikuse vastu.
H, R 9, 145 (91) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Palo taga.
a. Üte omma valge, ladva vereva, samble sugumatte. Kui lehma köhiva, sis keedetas. (Rennthiermoos).
b. Tõse omma valge, karvadse, tõse poole pääl halja, väega lihava. Pedaja mõtsoh, kadajapuhma all. Tiiskuse vasta keedetas, ummossih keedetas. Väega mõro liem. (Isländisches Moos) Seltener.