Rahvapärased taimenimetused

Kolmekõrraline

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 10, 195 (1a) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Rinnavalu vasta um hää kolmõkõrralise roho; keedä häste är ja panõ tsükrut mano ja sõs juu.

ERM 17, 1 (1a) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Kolmekorralised rohud.
Korjatakse ühes õitega. Keedist (üks peotäis toobitäie vee pääle) pruugitakse 1 tassi kuni 1/2 toobi kaupa enne söömist hommikul (1 kord päevas). Rohi aitab kõllatõbe (peaasjalikult) ja igasuguse kõhuhaiguse vastu.

EKS c, 63 (1a) < Rõuge khk. (1891)
[Labiatae]
Thymus serpyllum
Kolme-korralised hainad. Kolme-korralisi hainu keedetakse ummukses ja leent antakse haigele inimesele ilma arusaamata tõbede vastu, nii palju kui süda kutsub.

ERM 151, 83 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Kolmekorraline hain. Kasvab kesa pääl, korjatakse õitseajal. Teed tarvitatas rinnahaiguste vastu.

ERM 17, 1 (1b) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
[Kolmekorralised rohud]
Pruugitakse ka lapsevannitamiseks ja jalgade havvutamiseks (s.o. keedist).

ERA II 63, 152 (454) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. (1933)
Kolmekõrralise' roho' (väikeseleheline madal taim, lillakate väikeste õitega, kasvab heinamaadel). Sellest arvatakse, et ta õitseb kolm korda enne vana jaanipäeva.
Korjatakse õitsemise ajal varsi ühes lehtede ja õitega. Olevat "kõigi hädade vastu hää" nii loomale kui inimesele. Juuakse teena, loomale valatakse pudeliga suhu.
Inimesed joovad seda teed, kui rinnad haiged, aga ka kondivalu ja sisemise valu puhul.
Seda taime tarvitatakse kuivatatult ka mesilaste suitsetamisel, keerates neid suitsetamistuusti sisse, kuna ümber pannakse kas kuivatatud heinu või õlgi.

RKM II 329, 353/4 (18d) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. (1977)
[Ravimid:]
kolmõkõrraline hain (lilla õitega), tetti tiid - ütessa tõbe rohi.