Rahvapärased taimenimetused

Maarjasõnajalg

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 1, 674 (29) < Vaivara khk. (1888)
Maarjasõnajalg (Botrychium lunaria semeine mondraute) tarvitakse, veega ummukses keedetud, kurja silma vasta, loomade ja laste juures. Teda antakse teena sisse ja pestakse ka väljaspoolt.

H II 51, 31 (2) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. (1893)
Maarjasõnajalad, kui keväde olliva ärä kuivanuva. Tarvitadi neid põlenu haavade arstimisest, peenikeseks katki hõõruda ja haavade pääle panna.

H IV 3, 774 (17) < Tartu l. (1888)
Sõnajalajuured (Radix filicis maris). Maarjasõnajala juured. Selle juure pulbert pruugitakse laiaussi vastu.

E, StK 28, 90 (30) < Lutsi khk. (1925)
Maarjasõnajalg (M. papart') on hea liikmete kangeksjäämise vastu.

ERA II 27, 586 (22) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Paelussi vasta maarjasõnajalg ja takjas (siin hüütakse Saksamaa sõnajalg).

ERA II 125, 217 (40) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Maarjasõnajalg kasvab põlluheinamaal. Need on veikesed rohud pisikeste õitega. Sellega saab langevahaigust arstida.

ERA II 193, 598/9 (57.19) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Luige as. (1938)
Väliselt valutavaile kohtadele panna igal juhul maarjasõnajala (Aspidium filix-mas) varsi toorelt, kui ka kuivatatult, olgu valu siis jooksjast või põrutusest e. paistetusest tingitud. Keegi jooksjahaige vanainimene on magamiskoti täitnud sõnajalgadega, muidu ei saavat üldse magada.

RKM II 14, 62/3 (154d) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Maarjasõnajalad ehk palmisõnajalad, nied on juoksija rohod. Tuored lehed ümber panna. Minul õli selg haige, pidasin neid ümber. Need on kuldased rohod. Mul olid jalad paistes, hoidasin sukkade sies. Juured tulevad jälle kaapida ja lapiga panda peale.

RKM II 53, 285 (6) < Sangaste khk. "Stalin" kolh. (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõhurohuks oli kalmusejuur, palderjanijuur, ubaheinajuur, maarjasõnajala juur ja hiirekõrva juured. Neid korjatakse kõiki enne jaanipäeva. Kuivatatakse vilun. Siis jahvatatakse kohvimasinast läbi. See pulber segatakse söögisoodaga läbi ja pannakse purgi sisse. Kui kõht hakkab valutama, siis see pulber teeb terveks.

RKM II 91, 387/8b < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
Maarjasõnajalg, sellega pandi kompressi reuma ja liigestepõletiku puhus. /---/

RKM II 160, 137 (56b) < Viru-Nigula khk., Koila k. (1961)
[jooksva] Joodi ka maarjasõnajala juure viina. 1 supilusikatäis võeti korraga sisse. Sõnajalajuuri koguti hilja sügisel.

RKM II 160, 178 (2) < Viru-Nigula khk. (1961)
Jooksva. Tärkentiiniga määriti ja võeti sisse. Magati maarjasõnajala lehtede peal, see ajas higistama.

RKM II 169, 402/3 (606a) < Sangaste khk. (1963)
Reuma.
Kuivatadu sõnajalalehti pandu kotti, seal peal maganu, kel olnu reumahaigus (see pidanu olema maarjasõnajalg, keskelt tühi), karjala sõnajala juurt, mis kaalunu 2 kg, sellest tehtu jalavanne, üleni vannitus olla mõjuvam, isegi vana haiguse reuma kangestused. Mähistena kõrvaldavad igasugu põlendiku jalus, isegi siis, kui jalad olla siniseks paistetadu, sõnajalalehed saapa sisse panna võtvad jalaväsimuse. Kui algavad reumavalud, liigetereuma, puusanärvi valu (isijas), tuua värsked sõnajalalehed, asetada haige kohale, valu esiti suurenevat, pärast kaduvat täielikult.

RKM II 174, 94 (3) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Teine jooksjarohi oli järgmine: korjati maarjasõnajalgu (on üks hästi pehme ja ilus taim, kasvab enamasti kuusemetsa all). Siis korjati seda taime ja pandi koti sisse ja öösi heiteti sinna peale magama. (Olen ise seda proovind, aitab palju.)

RKM II 178, 205 (81) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Sõnajalgadega arstitse jah. Maarjasõnajalad, jah, sai jalge ümmer ja puusa alla panna, kui valu täis olid. Neid sõnajalgu o ju kahte sorti. Peenema lehtedega oo maarjasõnajalad.

RKM II 186, 49 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Kilpnääre (pugukõri).
Kilpnääre annab tunda, kael pakseneb, pea pööritab, südametöö suureneb, mõjub närvidele. Käed värisevad ja silmad lähevad punni.
Ravi: pealt määriti joodega. Maarjasõnajala juured, need on pikad mõõga moodi, juured keeta kinnises nõus auru all, lisada juure äädikat, sellega määrida pealt üks kord päevas, nahk enne määrimist vaseliiniga sisse määrida.
Minu ema ravis sellega endalt kilpnääre ära, elas 80 a. vanaks.

RKM II 195, 725 (16) < Iisaku khk., Tudulinna v., Roostoja k. (1964)
Maarjasõnajalg oli reima vasta. Mõned sidusid teda ümber käte riidega. Neid on mitut seltsi, ühel pidi kõva juurikas all olema.

RKM II 229, 653 (14) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Pugukael. Maarjasõnajala juured ära kuivatada (vanemad juured on suurema mõjuga). Siis söögiäädikas lahjendada söögi jaoks ja juuri selles keeta kaane all, et auru välja ei tule, üks tund aega tasasel tulel. Igal õhtul kompress ümber kaela panna, kuumalt peale panna. Õde sai terveks. Ta elas peale seda 30 aastat ja ei tunnud midagi.

RKM II 231, 475 (5a) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Reumat raviti maarjasõnajala mähistega ja ka kuivatatud noorte kaselehtede mähistega.

RKM II 231, 486 (21) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Kilpnäärme nimetust vanal ajal ei tuntud, seda nimetati kaelamunaks. Ravi siiski tehti. Keedeti maarjasõnajala juuri kanges äädikas ja määriti selle lahuga, kuni kaelamuna kasv kinni jäi. Hiljem hakati joodiga määrima kasvavat muna kaelas, ka see parandas.

RKM II 451, 395 (8) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Reumale pidi olema maarjasõnajalg, paned voodilina alla.

RKM II 254, 467 (30) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Maarjasõnajalad ikke haiguse vasta olema.

RKM II 257, 408d < Palamuse khk. (1968)
Pugukael. Maarjasõnajala lehti peal hoida.

RKM II 257, 408j < Palamuse khk. (1968)
[Peavalu] Maarjasõnajalgu pandi pea peale. Ristiema ravis ennast ja seekord sai abi.

RKM II 264, 343 < Simuna khk., Käru k. (1969)
Halvatus. Maarjasõnajala lehe vannid (suur sõnajalg) ja lehed ümber keha mässida aitavad.

RKM II 264, 343 < Simuna khk., Käru k. (1969)
Haiged nõrgad jalad. Maarjasõnajala lehtede mähised panna jalgadele.

RKM II 269, 262/3 (9) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Reumarohi.
Maarjasõnajalad on ka reumarohi. Sõnajalgu on kolme seltsi. Kui jalad paistetanud ja valutavad, siis tarvitati. Need tuuakse metsast ja kohe toorest peast pantakse ümber jalgu ja kuiva sooja lapi ümber ka veel - kompressi moodi. Maarjasõnajalg kasvab metsas ja surnuaial ka võib näha. Ilusad ümmarguste sakkidega lehed, helerohelised. Kasvab nagu sulg. Nii et teine ei ole rohi ja teine on rohi.

RKM II 307, 473 (7) < Karula khk., Alaküla k., Võidu t. (1973)
Maarjasõnajalgadel ja mädarõika lehtedel on palaviku väljatõmbamise võime.

RKM II 308, 155 (23) < Karula khk., Apja k., Liiva t. (1973)
Sipelgapiiritus lätt õliss, liigesevalu on, siis määrida. Maarjasõnajalgu ümber panna.

RKM II 347, 139 (45) < Räpina khk., Leevaku k. (1980)
Maarjasõnajalaga ka pandi - mähiti ümbre kidsi.

RKM II 348, 334 (34) < Äksi khk., Voldi k. (1980)
Reuma vastu - maarjasõnajalad panna külje alla. Ka nõgestega vihtlemine aitas.

RKM II 355, 333/4 (105) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Sõnajalgadest tehti ka viinakompressi. Väikesed hakitud maarjasõnajala tükikesed pandi viinapudelisse ja siis pliidiserva peale üheks nädalaks seisma. Oli hea määrimiserohi reuma puhul. Tuli haige kohale peale hõõruda õhtul enne magamaheitmist. Siis oli hea tunne, et nahk hakkab hõõguma ja valu jäi vähemaks. Maarjasõnajalg on Võisiku metsades vähe esinev taim. Teda tuleb hoolega otsida. Kui on näha, et väikesed udukarvad on varre küljes, siis see ongi maarjasõnajalg. Sellest võib nii pehmet lehte kui vart viinapudelisse peenestada.

RKM II 381, 422/3 (1c) < Järva-Madise khk. (1985)
Maarjasõnajalaga (Dryopteris filix-mas) olen alati ristluudes radikuliidivalud ära saanud, millele enam ambulatoorne ravi ei tahtnud aidata.

RKM II 384, 118 (9) < Kaarma khk., Kaisvere k. (1985)
Maarjasõnajalgadega raviti jooksjat. Sõnajalad pidi asemele panema ja nende peal magama.

RKM II 385, 127 (67) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Jooksva raviks pandi ööseks valutavate liikmete alla marlisse keeratud maarjasõnajalgu. Kuivatatud maarjasõnajalgu segati ka voodikoti põhkudesse.

RKM II 390, 465 (44) < Otepää khk. (1985)
Reuma puhul pidi maarjasõnajala ja sipelgavanne tegema.

RKM II 408, 293 (2) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. (1987)
Sõnajalad (maarjasõnajalg) pandi ümber jalgade, kui jalad valutasid. Lapiga kinni. Raudnõgesed pandi lappide vahele ja sinna kohta, kust valutas.
Mul oli üks tuttav vanapreili, ma olin siis alles noor, see pani sõnajalad ööseks voodilina alla, nende peal magas. Tal ristluud valutasid.

RKM II 446, 459 (5) < Torma khk., Lullikatku al. < Iisaku khk., Tudulinna (1991)
Vanaema ravis ise maarjasõnajalaga. Pani koti sisse, magas seal peal.

RKM II 461, 371 (24) < Võnnu khk., Koorvere k., Vassoja < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1981)
Minu meheõde ravis maarjasõnajala juure hautisega oma sissepoole kilpnäärme ärä. Aga pidevalt, iga õhta pani kompressi peale. Kümme päeva vahet ja siis hakkas jälle uuesti. Ta oli väga närvis tolle pärast ja siis oli ka väga hoolas tolle kilpnäärme ravimisega.

RKM II 468, 209/10a < Ambla khk., Pruuna mõis (1989)
Taimedega arstija olen ma ise. Arstirohtudest ei ole ma kuigi palju abi saanud. Mõnda neist ma ei talu. Tundub, et looduses kasvavad ravimid on parema mõjuga kui apteegirohud, mis on valmistatud, mõned küll looduses kasvanud taimedest, aga keemiliselt valmistatud. Olen kasutanud maarjasõnajalgu närvipõletiku korral.

KKI 68, 89 (11) < Jämaja khk., Mõisa k. (1977)
Radikuliiti ravitakse äädikas leotatud maarjasõnajalgadega.

KKI 68, 736 (19) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Maarjasõnajalg võtab köha ära.

KKI 69, 559 (1) < Lüganuse khk., Rääsa k., Müürisepa t. < Jõhvi khk., Võnnu k. (s. Timusk), s. 1900 (1979)
Reuma, jalg haige. Kange rohi, kriipsurohust öelda, see võttis siis valu ära. [Märkus: kõnealune rohi on apteegirohi.] Ma ei saand üldse liikuda.
Maarjasõnajalad, et siis neid tuua metsast ja nendega siduda kinni see jalg. Aga mina ei pääsend metsa. Maarjasõnajalgadel langevad lehed allapoole. Mulle keegi õpetas siis Lüganusel. Siis ma toorelt panin kohe.

KKI 69, 528 (59) < Lüganuse khk., Lipu k. (s. Lemendik), s. 1892 (1979)
Sõnajala juurist tehasse ka vannisid. Ühed on veiksed, peenikese varrega - maarjasõnajalad, ühed laia lehtedega ja ühed kõrged kitsa lehtedega.

Vilbaste, TN 3, 88 (3) < Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Maarjasõnajala juuri tarvitatakse paelussi väljaajamiseks.

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Maarjasõnajala juur ja ekstrakt on paelussi väljaajaja.

Vilbaste, TN 3, 676 < Tartu l. (1932)
Maarjasõnajalg (Sempervivum tectorum) [Vilbaste parandus: soboliferum].
Katkimuljutud lehti pandakse haavule peale. Noortest lehtedest valmistatakse ka suppi. Lehti pandakse ka savisse, muudavad savi sitkeks.

Vilbaste, TN 3, 703 (23) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Maarjasõnajalg. Tema juurte ekstrakti tarvitatakse paelussi vastu.

Vilbaste, TN 3, 713 (23) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Maarjasõnajalg. Juure ekstrakt on paelussi vastu. Ta on mürgine taim.

Vilbaste, TN 1, 489 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Maarjasõnajala juured [? Aspidium filix-mas ]. Pulbrina veega võtta - viigihaigusele (?), teena - laiaussi vasta.

Vilbaste, TN 1, 797 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Maarjasõnajalg (Dryopteris filix mass). Sõnajalg. Keedis juurtest - vahend paelussi välja tõrjumiseks.

Vilbaste, TN 2, 260 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Ussirohuks on meil maarjasõnajalg. Teda tarvitatakse piirituseleotisena ja pulbrina. Kuid ussirohuks on teda siiski soovitav tarvitada ikkagi arsti juhatusel.

Vilbaste, TN 2, 465/6 < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati väga palju taimi arstirohuks ja värvimiseks. Inimesed olid väga rumalad, ei tunnud muid rohtusi kui taimeid. Üks tegi proovi, et sellest taimest saab selle haiguse vastu väga hääd rohtu. Ja nii hakkasid kõik järele tegema. Arstirohuks tarvitati väga mitmesuguseid taimi. Nende nimed oleks järgmised. Palderjaanijuured, ingverijuured, arnikaõied, reinvarred, kummeliõied, üheksamaõied, raudrohu õied, kalkarid, maarjasõnajalg. Neist valmistati väga palju arstirohte.

Vilbaste, TN 2, 490/1 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Maarjasõnajalg. On ainuüksi arstirohuks tarvitatav. Kasvab vilus kuusemetsa all, on oma palmiokste kuju poolest kõigile tuntud. Arstirohuks tarvitatakse juurikaid, millest ekstrakte ja pulbrit valmistakse. Juuriksõrmed septembrikuul maa seest välja kaevata, soomustest puhastada ja läbitõmbava tuule käes kuivatata. Et meie kodumaal seda taime rohkesti, siis võiks teda isegi välismaa turgude jaoks korjata. Sõnajala juure ekstrakt on mõjuvam rohi paelusside väljaajamiseks. Ühtlasi mürgine, milletõttu ainult arstiretseptiga tarvitatav.

Vilbaste, TN 2, 640 (5) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Koirohtu ja maarjasõnajalga tarvitati kõhuusside väljaajamiseks.

Vilbaste, TN 2, 689 (14) < Räpina khk. (1930)
Maarjasõnajala juure pulbrit tarvitati usside vastu.

Vilbaste, TN 2, 693 (11) < Räpina khk. (1930)
Ussirohuks on maarjasõnajalg. Teda tarvitatakse piiritusleotisena ja pulbrina.

Vilbaste, TN 2, 698 (11) < Räpina khk. (1930)
Maarjasõnajalg tarvitati piirituseleotisena ja pulbrina ussirohuks.

Vilbaste, TN 7, 163 (IIf) < Räpina khk. (1930)
Maarjasõnajala piiritusleotist ja ka temast valmistatud pulbrit tunti kui ussirohtu.

Vilbaste, TN 7, 251 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Maarja sõnajalad - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 274 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Maarjasõnajalad on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 364 (12) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Maarjasõnajalast laiussi rohi: juured patta, keedetakse hästi kaua ummusel. Pärast võetakse juured seest ja see leem ongi laiussi rohuks (olevat väga mõru).

Vilbaste, TN 7, 383 (3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
Maarjasõnajalg.
Oli kellelgi liig palju kirpe majas, siis toodi maarjasõnajalgu.

Vilbaste, TN 7, 395 (32) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Maarjasõnajalg - hõõrutakse puruks ja pannakse ussist hammustatud haava peale.

RKM II 160, 42 (25) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Kirp. Maarjasõnajalgu pandi voodi.

Vilbaste, TN 7, 447 (18) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Ussirohuks on maarjasõnajalg. Seda tarvitatakse piirituseleotisena ja pulbrina.

Vilbaste, TN 7, 468 (5) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Maarjasõnajalg. Haigeid silmi pesti nendest keedetud teega.

Vilbaste, TN 7, 614 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Ussirohuks on hää maarjasõnajalg, teda tarvitati piirituses leotuna.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Maarjasõnajalg - ussirohuks.

Vilbaste, TN 7, 620 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Maarjasõnajalg - ussirohuks.

Vilbaste, TN 10, 272 (44) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Maarjasõnajalg (üks väike leht). Maarjasõnajalgu pandi voodi kirpude vasta.

Vilbaste, TN 7, 1161 (1) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Maarja sõnajalg. Struthiopteris (germanica Vild?). Paelussi rohi. Pidavat tarvitama “mõistusi”, normi teadsid vaid maa-arstid.

Vilbaste, TN 7, 1174 (34) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Maarjasõnajala ehk kasteheina keedis: neli tilka esialgu, tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1185 (2) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Maarjasõnajalg (naiste sõnajalg): keedis köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (26a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maarja sõnajalg. Tee langetõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (26b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
[Maarja sõnajalg] Peeneks tõugatud juurte sissesöömisega aeti paelussi välja.

Vilbaste, TN 7, 1221 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maarjasõnajalg. Lehed kuivatatakse pimedas ja jahedas kohas. Neist valmistatakse padi, mis magamisel asetatakse jooksvahaige liige alla.

EFA I 9, 253 (10) < Urvaste khk., Antsla v., Lusti k. (1995)
Mul oli veresete 60 ja paiselehtede ja maarjasõnajalgadega ravisin ära. Alumine pool tuleb panna vastu ihu. Takjalehti ma kasutasin ka. Need kujusid ära, päris nagu paberist läks ihu vastu. Ja seda ma soovitan küll põletike ja valudega.

EFA I 16, 118 (8) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Maarjasõnajalad panna liigeste peale valu puhul.