Rahvapärased taimenimetused

Mustikas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 11 (25) < Tartu (1894)
Mustikad, veskemarjad (Vaccinium myrtillus), kolera ja pikaliste kõhuhaiguste vastu.

E 56686 (156) < Tallinn l. (1926)
Kui kõht lahti on, võtta ärakuivatud mustikad, pudelisse panna, piiretust peale kallata ja soojas kohas hoida, kuni vedelik mustaks läheb, siis seda vedelikku veega sisse võtta - on kõht terve.

ALS 4, 203 < Risti khk., Kloostri v., Meera k., Lepiku t. (1932)
Kõhust kinnistav on mustikamarjade keedis.

ERM 150, 203 (18) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Kõhuhaiguse parandab kõige mõnusamini mustikamarjatee, mustikad, kui neid päikesevarjus kuivataks. Kui aga mustikamarju saadaval pole, siis mustikate varsi ja juuri päikesevarjus kuivatada ehk köetud ahjus pikkamisi. Toobi veele peab umbes 1 supilusikatäis marju lisama.

ERA II 42, 188 (25) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Kui kõht lahti, siis võeti pajapõhjast ja ahjuaugust tahma ning paja alt tuhka. Seda võetud siis sisse. Selle vastu olevat ka kuivatud mustikad. Kui lapsel kõht lahti, kohe ikki õige koledasti, siis oli ta nõiutud. Seda arstiti pialelugemisega ja muuga.

ERA II 142, 370 (63e) < Karksi khk. (1937)
Ku kõtt valla, jood tammekoore teed ja sööd mustikit.

ERA II 150, 431 (26) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike.
Selle vastu mõjub mustikamarja sahvt ehk keedis.

ERA II 150, 431 (27) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike. Ka kuivatatud mustikamarjad sissevõetult.

ERA II 155, 691/2 (30) < Setu khk., Järvesuu v., Saarepää k. < Setu khk., Jatsmani k. (1937)
Kõtuhaigusõ vasta ommava' ainokasõ' kuivatõduva' mustigõ', ega muu miäke nii hää ei olõ'. Mul tütrepoig tahtsõ jo kogone ar' koolda', verega ai vällä, a ko nakseva' kuivatuise mustiket andma, ar' parase - sai tervest.

ERA II 193, 487 (27.5) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Kõhulahtisuse vastu on kõrvetatud köömned, mustikad, oakeetmise vesi ja rõõsk piim soolaga (3 x näpuga soola suhu panna ja siis piima pääle juua).

ERA II 193, 488 (27.9) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Rutikvere k. (1938)
Kõhuvalu vastu tarvitati mustikat.

ERA II 193, 489 (27.12) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
[Kõhuhäirete vastu] süüa mustikaid värskelt, supina või närida kuivatatult.

ERA II 193, 489 (27.14) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
Mustikamarjad toorelt või keedetult [kõhulahtisuse vastu].

ERA II 203, 419 (14) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Mustikas.
Mustikaid tarvitatakse arstirohuna supiks keedetult kõhulahtisuse korral, mõjub kõhtu kinnitavalt. Ka toored marjad ei olevat laita süüa niisugusel korral.

ERA II 279, 230 (27/8) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k., Tagavälja t. (1940)
Marjadest korjati neid mis praegugi. Söödi piimaga. Moosi ei mõistetud keeta. Lastele kuivatati mustikaid kõhurohuks. Esteks lahtiselt tuule ja päikese käes paberi pääl ja pärast soojas ahjus. Peale leibade väljavõtmist pandi õhuke kord marju pannidega ahju. Paber pandi alla (mustikaile).

ERA II 290, 125/6 (71) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui kõht lahti, siis aitab koirohutii, tammekuur on kah selle vastu ja tedremadara juured (panna viina sisse). Mustikad aitavad kah ja toomingakoore tii. Siguritii on kah hia rohi (kõrvetud siguritest).

ERA II 189, 161 (141) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1938)
Kõht lahti oli, siis söödi kuivadadud mustikaid, pipart, kõrvetatud ube ja lepatürke (urbi, mis on käbi moodi).

RKM II 17, 189 (12) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. (1948)
Kui kõht on lahti tuleb süia mustikaid ja kuiva kohvi.

RKM II 59, 587 (34a)1 < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Muskamarju söövä õks naistõrahva ja latsõ kõtuhaigustõ aigu. Suvõl nimelt kuivati mustkit kõturohost. Keedetült om ka mustka hüä kõturoho.

RKM II 72, 324/5 (3b) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu söödi mustikaid.

RKM II 72, 432 (7) < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Kuidas raviti palavikku?
Mustika või jõhvikajoogiga, külmade kompressidega, pärnaõieteega, kuremarjade pigistamisega otsmikule. Asetati keha ümber külmi kompresse ning asetati jalga märjad sokid.

RKM II 111, 44 (117b) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Samuti aitavad [neeruhaiguste] puhul kibuvitsa-ja mustikatee.

RKM II 111, 163 (528) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Kui laste kõhud rikkis olid, anti mustikasuppi või musta kohvi süüa.

RKM II 174, 99 (20) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli kõht lahti, siis anti mustikid ja ka kasepuu sütt. Kohvi, jahu, viina jne.

RKM II 174, 301 (6) < Kodavere khk. (1963)
Kui juhtus olema kõht lahti, anti iga kord mustikaid. Talvel pudelisse pandud, suvel metsast toodud marjad, mustikad aitasid alati.

RKM II 229, 530 (21) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Vähk. Mustikad on vähjahaiguse vastu. Ka mustikavarre teed juua.

RKM II 229, 537 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Mul oli näos nahahaigus. Sügeles ja kestendas. Üle 20 aasta oli see haigus mul külles. Arstirohud ei aidand. Ükskord läksin pööningule ja lehitsesin seal vanu raamatuid. Ühe kalendri sabast leidsin oma haiguse vastu rohu. Haljad mustikalehed peale panna ja kinni siduda. Tegin nii. Kui õhtul panin peale, siis hommikuks oli minu nägu terve. Ühe korraga sai terveks.

RKM II 229, 548 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Suhkruhaigus. Mustikas kogu juurtega välja tõmmata, juured mullast puhtaks kraapida ja ära pesta. Marjad ei ole vajalikud, kui neid küljes ei ole. Kogu taim teeks teha ja juua. See inimene rääkis mulle, kes ise selle rohuga terveks sai.

RKM II 231, 481 (12b) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
[Verise kõhulahtisuse korral] keedeti mustikakisselli ja anti juua koirohu teed.

RKM II 254, 376 (30) < Rakvere khk., Vetiku k., Makerja t. (1969)
Mustikavarte vesi põiehaiguste vastu.

RKM II 280, 403c < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Kui oli mustikakeedist (suhkruta), anti seda tassitäis ära juua.

RKM II 300, 481 (8) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Mustikad on üldse seedimise parandajad.

RKM II 309, 302 (4n) < Lüganuse khk., Sirtsi k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (s. Sakslad), s. 1919 (1974)
Kui kõht lahti, andis mustikaid, ütles veel: karu sööb mustikaid, on tugev ja terve, sööge, siis saate ka terveks ja tugevaks. Piparmündi teed ka.

RKM II 328, 355 < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Mustikate söömine ajas lastel pikad valged ussid kõhust välja.

RKM II 331, 254 (57)a < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
Pohlavarre teed kasutati kõhuhaiguste vastu, reinvarred - kõhulahtisuse vastu, kuivatatud mustikad - kõhutõbe vastu /---/.

RKM II 349, 103 < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Kõhuhaigused. Neid kardeti väga, kuna sajandi vahetusel möllas välismaal ja Venemaal kolleratõbi. Ajalehed tõid kohutavaid sõnumeid. Kõhulahtisuse korral oli esimene vahend kuivatatud mustikate leotis piirituses. Ka koirohi oli sama hea (tee). Mustikate puudusel võis koleerakartusel ka kadakamarju närida.

RKM II 355, 335 (107) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Mustikate kohta võib öelda, et need on kõhulahtisuse korral hea sisse võtta. Suvisel ajal soovitati mustikamarju süüa, kui kõht lahti. Võis talveks pudelisse keeta. See komme oli rahval juba ammust aega. Ja vanasti, sajandi alguses ja kodanliku valitsuse ajal, oli metsas mustikaid külluses. Nüüd maaparandusega hakkavad metsamarjad vägisi vähemaks jääma. Kui marju juhuslikult polnud, aitas ka sellest, et mustikavartest teed keeta. /---/

RKM II 355, 442 (91) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Aga mustikamarjade söömine aitas kõhulahtisuse vastu. Talvel tarvitati pudelisse keedetud mustikaid, kui juhtus, et kõht lahti oli.

RKM II 355, 562 (44) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kui lapsel oli kõht haige, tuli anda mustikaid. Kõhulahtisuse puhul keedeti mustikasuppi või võis suvisel ajal süüa mustikamarju. Kui muud polnud, aitas ka mustikavarre tee.

RKM II 356, 285 (229) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Kui lastel või põrsastel kõhud lahti olid, siis anti mustikaid. Kui marju polnud, aitas ka mustikavarre tee.

RKM II 356, 375 (152) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kõhulahtisuse puhul söödi suvel kohe marju või talvel pudelisse tehtud keedetud mustikaid. Isegi mustikavarre tee aitas, kui kõht oli korrast ära. Ka põrsastele anti mustikaid kui kõht oli korrast ära.

RKM II 356, 547 (54) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui kõht oli lahti, tuli mustikaid süüa.

RKM II 357, 111/2 (139) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Kõhulahtisust arstiti soojaga. Kui oli, siis mustikatega (mustikakeedis, kuivatatud mustikad). Siis veel teelehest keedetud teega. Pipra ja viinaga. Sellest on siis üteluski: „Viin on naiste kõhurohi, seda neile keelata ei tohi!“ Istuti kuumal pliidil.

RKM II 362, 170 (32) < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Kaks aastat tagasi üks jäi puusast ära, enam käia ei saand. Mustikavarsi juua ja linnuteed, mis õue pääl kasvab.

RKM II 362, 170 (33) < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Veresoone lubjanemise vastu ma võtan mustikavarre teed.

RKM II 362, 599 (22) < Otepää khk., Kaurutootsi k., Kellamäe t. (1982)
Kui kõht lahti, siis anti mustikaid süvva vai koirohu teed.

RKM II 373, 255 (154) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Kui kõht läks lahti, keedeti kõva mustikavarre teevesi, mis pani kõhu uuesti kinni. Kui polnud talvisel ajal varsi käepärast ja polnud neid ei suvel valmis korjatud ega mindud ka metsa lume alt võtma, tarvitati pudelimustikaid. Mustikas oli üks esimesi metsamarju, mida perenaine hakkas mustikasupi jaoks talveks varuma. Marjad keedeti pudruks ja pandi trehri abil pudelisse. Lahtise kõhu puhul tuli musikaid lusikaga süüa, aitas küll. Võis ka supina valmis keeta ja siis anda haigele süüa.

RKM II 374, 238 (81) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui kõht oli lahti, oli mustikasupp rohuks. Aitas ka see, kui keedeti mustikavarre teed. Aitas inimestel ja loomadel, näiteks vasikatel, põrsastel terveks saada.

RKM II 375, 107 (49) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui inimesel läks kõht lahti, siis tuli süüa mustikaid või juua arnikateed. Siis läks kõht korda. Vasikatele ja põrsastele anti kõhulahtisuse puhul tammekooreteed.

RKM II 375, 234/5 (39) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui kõht läks lahti külmast või raskest venitavast tööst, siis võis küll kõhu kinnipanemiseks mustikasuppi süüa. Kui mustikaid polnud, siis vähemalt ettenägelikul pereemal oli varutud suvel mustikamoosi, et neist teed keeta ja see pani ka kõhu kinni.
Kui vasikatel ja põrsastel läksid kõhud lahti, keedeti linaseemne metti. See tugevdas looma ja pani kõhu kinni.

RKM II 375, 316/7 (45) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kõhulahtisuse puhul anti lastele mustikaid. Kui marju iga kord ei saanud, siis vähemalt mustikavarre teed ikka sai keeta, sest igas metsas oli nii palju mustikavarsi, et ettenägelik pereema suvel neid varus. Mustikate või mustikavarte tee tegid kõhu kinni.
Kui oli põrsastel ja vasikatel kõhulahtisus, siis keedeti linaseemnetest pehmet venivat metti, mis oli raviv ja ka häste toitev. See tegi alati kõhu korda.

RKM II 375, 409 (57) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
Kui lastel oli kõht lahti, siis keedeti mustikasuppi. Ka kummelitee oli hea juua kõhulahtisuse puhul. Puhastas soolikaid, valud kadusid ja kõht jäi kinni.
Kui vasikatel ja põrsastel olid kõhud lahti, siis keedeti tammekooreteed.

RKM II 375, 569 (86) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui lastel oli kõht lahti, näiteks külmetusest, tuli mustikasuppi süüa, pani kinni. (Ka vaskatele ja põrsastele anti kõhulahtisuse puhul mustkaid, keedeti ka tammekoore teed).

RKM II 376, 523 (18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Kõhulahtisuse vastu aitas inimestel, põrsastel, vasikatel mustikad. Kui mustikaid polnud, siis aitas ka mustikavarre teevesi.

RKM II 379, 466/71 (7) < Viru-Jaagupi khk. < Lüganuse khk. (1985)
Luudehaigused.
Minu õemees jäi haigeks. Saand arugi, mis tal viga oli. Karjus kondivalu ja keha läks tal sihukeseks imelikuks, oli paistes ja tursus ära siit-sealt, oli plekiline, kohe kole oli igatepidi näo ja teo poolest. /---/ Üks nendest, Miili Koljal, kuulus kodus ja kaugemal. Tema teadis ja tundis maarohtusi, tema oskas sõnu, tema mõistis masseerida ja veel muud, mida harilikud surelikud ei teadnud. Tema juurde mindi hädaga. Miili tuli ja lubas mehe terveks teha. Käskis osta mitu pudelit tinaturkat (denatureeritud piiritus, mida eesti ajal müüdi). Käskis metsast ja rabast korjata porssa, saarepungi, saarekoort, pohlavarsi, kasekäsna, mustikavarsi, seal oli teisi rohtusid veel, ma kõiki enam ei mäleta. Läksime metsa ja korjasime neid mitu kotitäit. Panime sealt igat sorti vanni ja valasime keeva vett peale, sinna hulka tinaturkat ka. Vanni peale paar-kolm pudelit. See polnd ju kallis, seda jõudis osta. Ja kui nüüd oli vesi paralt ära jahtunud, segati vett ja siis tuli haigel vanni minna. Pidi ennast seal leotama, liigutama, loputama ja soputama. Sedasama vannivett pidi ta ka mõne lonksu sisse võtma, et oleks seespool ja väljaspool. Iga päev oli pool tundi vannis. Tegime talle 22 vanni ja siis oli mees terve ka. Iga vanniga mehe tervis läks paremaks, viimaks täitsa hea. /---/

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 380, 26 (28)a < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
/---/ Kõhulahtisuse puhul oli heaks vahendiks kuivatatud mustikad, mustikamoos, tikrid.
Kui oli haigus tõsisem, kasutati kalmusejuurikaid viinaleotises. Samuti kasutati tedremarana juuri viinas ja koirohtu samuti viinas.

RKM II 380, 38 (86) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Mustikad on head kõhulahtisuse vastu: nii värsked marjad, moos kui ka mustikasupp.

RKM II 380, 38/9 (87) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Mustikalehtede keedist tarvitatakse suhkruhaiguse puhul.

RKM II 380, 39 (88) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Mustikaõied ja -varred koos lehtedega on astmavastase mõjuga.

RKM II 380, 162 (46)a < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Kui lastel kõhud lahti läksid, keedeti neile mustikasuppi.

RKM II 381, 19/22 (16) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Sajandi algul (1904) levis Väike-Maarja piirkonnas tüüfus, mis just noori inimesi mulda viis. Seetõttu iga kõhuhaigus tekitas paanikat. Kodustest ravimitest oli tuntuim mustikas. Neid kuivatati suvel hoolikalt, leotati piirituses ja võeti tilkadena. Lastele anti ka kuivatatud mustikaid närida kõhulahtisuse korral. Kui neid polnud, siis aitas ka kadakamari, närides 5 tükki päevas. /---/

RKM II 382, 305/6 (53) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
/---/ Taluaedas kasvatati koirohtu, piparmünti, üheksavägist, vereurmarohtu, hiirekõrva ja muudki. Heinamaalt kraavikallastelt juuriti palderjani, rabast koguti sookaile ja leesikast. Kuivatati õunapuu, pärna, maasika ja mitmete taimede õisi ja lehti. Vannide tegemise, hautiste, valamiste, mitmesuguste mähiste vajalikkust õpiti kohalikult veetohtrilt, samuti maarohtude kasutamist. Kes kord tema juures ravil oli olnud ja sellest abi saanud, pidas oma raviprotseduurid hoolega meeles ja kui oli vaja, õpetas teistele. Äkilise kõhulahtisuse korral, kas venitamise või mõne riknenud toidu söömise pärast, oli kohe esimene käsk: ära söö mõni aeg, küll siis kaob isegi. Tammekoore ja kummeliteed juua, las kõht puhastab ennast ära. Teisel päeval musta kohvi, pipraviina ja mustikaid, kui need kõik ei aidanud ja oli palavikku ka, siis oli tuulest tulnud tõbi või lendva sisse löönud.
Üldiselt palju oli ebausku, kuid samas küllaltki tarku võtteid vana haavade ravimisel ja maarohtude tundmisel, kogumisel ja kasutamisel.

RKM II 382, 439 (22) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Kõhuvalu vasta oli meie peres mustikakeedis pudelites.

RKM II 381, 288/9 (37) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kõhulahtisus.
Kui kõht lahti olli, anti kalmusejuuriku pulbert. Kalmusejuuriku pulbert anti ka vasikidel ja lehmadel, kui pasandasid kangeste. Koirohu tee on kõhu lahtioleku vastu ja reinvars on kõhu lahtioleku vastu. Mustikid veel süüas ja tammekoore teed tehas.

RKM II 383, 430 (49)b < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kui kõhud lahti olid, siis sisse keedetud mustikaid ja koirohu teed.

RKM II 384, 177 (38) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kõhu lahtiolek.
Joodi värsketest tammevõrsetest ja noorest koorest keedetud teed. Söödi kuivatatud mustikaid ja keedeti ka neist suppi. Söödi kõva muna. Joodi koirohu teed.

RKM II 384, 409 (48) < Keila khk. (1985)
Kõhulahtisust raviti mustikatega.

RKM II 385, 114 (26) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Kui kõht lahti on, siis aitavad mustikad. Ükskõik, kas niisama süüa või talvel kuivatatud mustikatest teed teha või mustikamahla või -moosi kasutada.

RKM II 385, 133 (6) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Kõhulahtisust raviti mustikatega. Keedeti tärklisega ilma suhkruta paks puder ja söödi. See on ka omal nahal proovitud.

RKM II 385, 32 (f) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Mustikalehed, -varred - seedimist soodustav (käesoleval ajal soovitav suhkruhaigetele).

RKM II 385, 33 (47b) < Tori khk., Levi k. (1985)
Mustikas - kuulus vahend keedisena seedehäirete, eriti kõhulahtisuse korral.

RKM II 385, 36 (48b) < Tori khk., Levi k. (1985)
Mustikas.
Tammiste vallas (Tori khk) tarvitatakse veelgi mustikateeks tooreid varsi. Maitsev. Hiljem selgus, et mustika varre-, lehe- (Rootsis veel juure-) tee korrastab maonäärmete tegevust ja vähendab suhkrut veres.

RKM II 385, 201 (8) < Pärnu l. (1985)
Kõht lahti.
Kõhulahtisuse korral anti mustikasuppi.

RKM II 385, 300/2 (43) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kõhulahtisus.
/---/ Lapsepõlvest aga mäletan, et kõhulahtisuse puhul anti mustikamoosi. Vanemad inimesed jõid sel puhul toomingamarja teed, ka tammekoore teed. /---/

RKM II 396, 555 (69) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Mustikatee on kõhutüüfuse ärahoidmiseks.

RKM II 399, 36 (18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1987)
Kästi mustikaid süüa, siis on silmad terved ja näeb hästi. Need inimesed, kes elasid mustikaraba ääres ja tarvitasid pidevalt mustikaid, olid head nägijad ja ei pidanud prille tarvitama.

RKM II 400, 74/5 (14) < Iisaku khk., Sälliku k. (1987)
See ütlemine on küll päris õige, et kui mustikaid volilt söed, läheb nägemine selgemast. Elan nüid Kukrusel, arvasin, et mis metsa menija ma enam, ku silmad nigu udused, et kas ma näengi marju korjada, aga nii kui ma natuke olin marju söend, läksid silmad nagu imeläbi selgest.

RKM II 411, 40 < Tartu < Palamuse khk., Palamuse v. (toonud tema lesk 1985) < koguja Salme Soomelt (1923) (1959)
Kõhulahtisus.
Annakse mustikasuppi tärklisega keedetult, vähese suhkruga.

RKM II 428, 135 < Tartu l. < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1988)
Kõhuvalu ja kõhulahtisuse korral anti tooreid mustikaid, mustikamoosi või kisselli süüa, sõltuvalt sellest, mida parajasti oli. Mustikaid hoiti haiguste puhuks, neid ei saanud tahtmise järgi süüa.

RKM II 430, 67/8 (37) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Mustikad - kõhulahtisuse vastu. Lasteaias oli düsenteeria. Kodus oli mustikaid - tegi iga päev mustikamorssi - haigus kadus ära.

RKM II 438, 160 (79) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui lapsel oli kõht lahti, anti mustikasuppi.

RKM II 438, 295 (12) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Kui kõht oli lahti, anti lapsele mustikasuppi, ka soovitati mustikavarre teed juua.

RKM II 460, 327 (12)a < Tomski obl. (1993)
Mustikatest, lehtedest, vartest ja pohlakatest keedetaks ka tsaid.

KKI 13, 680 < Põltsamaa khk., Lahavere k., Viragu saun (1950)
Kui kõht lahti, süüa mustikaid, juua tammekoortest keedetud vett.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Mustikaid (suppi) tarvitatakse kõhu lahtioleku puhul.

Vilbaste, TN 3, 635 (b8) < Tartu-Maarja khk. (1932)
[Arstirohuks:]
Mustikad.

Vilbaste, TN 3, 713 (27) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Mustikas. On kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 11, 219 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Mustikas. Mustikmarja keedis on hea kõhurohi, kui kõht valutab ja on seest lahti. Niisama ka kuivatatud marjad. Eesti iseseisvuse ajal valmistati ka mustikaveini kodusel teel.

Vilbaste, TN 11, 435 (6) < Iisaku khk., Sälliku k. (1962)
Mustikas - serniha.
Serniha on siis, kui seest lahti, siis kuivatatult võtta.

Vilbaste, TN 1, 492 (4) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Mustikamarjad [Vaccinium myrtillus]. Teena ehk kuivatatud marju süüa - kõhukatarrile, tiiskusele.

Vilbaste, TN 1, 578 (31) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Mustikad. Nende söömine, samuti vähese tärklisega keedetud supp, mõjuda parandavalt kõhuhaiguste vastu. Olen isegi tarvitanud marju ehk tärkliseta keedist arstimise mõttes. Mõnikord heade tagajärgedega.

Vilbaste, TN 1, 804/5 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Mustikas (Vaccinium mürtillus L.). Marjad kuivatatult süües, ka keedis ja mahl, vahendiks seedimisrikete vastu (kõht lahti). Üldse edendada mustikate söömine mao ja seedimiselundite tegevust.

Vilbaste, TN 2, 225 (3) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Mustikad kuivatatakse ahjus panni peal ja pannakse viina sisse.

Vilbaste, TN 2, 272 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Seedimiserikete puhul tarvitati ka mustikaid.

Vilbaste, TN 2, 276 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kuivatatud mustikaid tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 2, 297 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Teed saab mustika- ja pohlavartest ja -lehtedest.

Vilbaste, TN 2, 313 (17) < Kanepi khk. (1929)
Mustikaid tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 391 (22) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Mustikad kasvavad pehmetel metsaküngastel. Valged õied, mustad marjad. Marju tarvitati kuivatatult, kui kõht oli lahti.

Vilbaste, TN 2, 530 (7) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Mustikad.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (11) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Mustikad keedetakse teeks ja juuakse kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 707 (5) < Räpina khk. (1930)
Maioroonist tehakse vorstirohtu, mustikatest kõhurohtu.

Vilbaste, TN 2, 707 (10) < Räpina khk. (1930)
Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Vilbaste, TN 7, 52 (9) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Mustikaõied - valmistati teed, seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ig) < Räpina khk. (1930)
Toomemarju söödi kõhuhaiguse puhul, kas kuivatatult ehk toorelt, ja ka mustikamarjad olid hääd selle vastu.

Vilbaste, TN 7, 172 (24) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Mustikad - tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 186 (13) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Mustikad. Kuivatatakse ära ja tehakse teed kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 190 (22) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Mustikaõied. Seesama [keedetakse ja tarvitatakse teeks].

Vilbaste, TN 7, 259 (36) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Mustikad olid kõhutõve vastu. Mustikad keedeti ilma veeta pajas ära ja söödi siis. Talvel ei ole mustikaid, siis koguti mustikaid talveks. Sügisel pandi mustikad pudelitesse ja purkidesse. Nii võis neid ka talvel tarvitada. Nii võis neid kaua alal hoida.

Vilbaste, TN 7, 261 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kuivatatud mustikad - kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti on.

Vilbaste, TN 7, 264 (41) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Mustikad on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 270 (43) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Mustikad kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 274 (5) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuivatatud mustikad on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuivatatud mustikad kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 329b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Mustikad kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 443 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Väga häädeks rohtudeks osutusid külmetunuile niineõitest, mustikavartest ja -õitest tee.

Vilbaste, TN 7, 502 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Mustikad ja toomingamähk kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (12) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Mustikad on seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (10) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Mustikad on seedimisele.

Vilbaste, TN 7, 471/2 (12) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Vaarikavartest kui ka mustasõstra vartest ja lehtedest tehti vanal ajal teed külmetamise vastu. Vaarika-, pohla-, mustikamoosi tee sisse panna, siis kui inimene on külmetanud.

Vilbaste, TN 7, 474 (36) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kuivatatud mustikad on väga head kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 477i < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Vaarikavartest ja -lehtedest kui ka mustikavartest ja -õitest keedeti maitsevat teed.

Vilbaste, TN 7, 477j < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Nende kolme [mustikas, mustsõstar ja vaarikas] taime teed anti külmetuse vastu sissevõtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 477k < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Pohla-, mustika-, vaarika- ja teiste marjade moos tee sees on kah hea külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (20) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Mustikad - kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 9, 548 (6) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Mustikaid süüa kopsude tugevdamiseks, parandamiseks, sealjuures peab iga päev enne mustikasöömist vähemalt kümme minutit hingamisharjutusi tegema. Seejärel süüa enne sööki mustikaid kolm korda päevas, pool liitrit korraga.
Mustikaoksi õitsemise ajal noppida. Suhkrutõbe vastu teena üks liiter päevas. Kui janu on, järjest, nii kuidas mõju on.

Vilbaste, TN 7, 485 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Mustikaid tarvitati seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 505/6 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Tarvitati ka veel pohlavarsi, vaarikavarsi, mustikavarsi tee keetmiseks.

Vilbaste, TN 7, 517 (6) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Mustikas. Mustikamarju tarvitati värvaineks. Marjad on ka keedetult arstirohuks kõhurikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 578f < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Oksendamise vastu mustikat, aiaõisi, arnikat, isujuurt, münti kuuma vee sees.

Vilbaste, TN 7, 584 (13) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kui kõht lahti, siis tuleb kuivatatud mustikaid süüa.

Vilbaste, TN 7, 604 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Mustikavarred: köha vasta. Neid keedetakse teeks ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 607 (12) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kui kõht lahti, siis tuleb kuivatatud mustikaid süüa.

Vilbaste, TN 7, 610 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Oksendamise vastu tarvitati mustikaid, münti ja arnikat (kuuma vee sees).

Vilbaste, TN 7, 632 (1m) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kuivatatud mustikaid (kõhutõbe vastu).

Vilbaste, TN 7, 634 (4m) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kuivatatud mustikaid (kõhutõbe vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 640 (Ia4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Mustikad - tarvitati kõhuvalu rohuks.

Vilbaste, TN 7, 659 (6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Mustikad - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 708 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mustikaõied. Mustikaõite tee köha ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 726 (48) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mustikamarjad on seedimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 840 (34) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Mustikas. Kuivatatud marju tarvitatakse arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 28) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Mustikad kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 982 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
Ka arstirohtudeks tarvitati mõnda taime. Palderjaani juured on kõhuvalule heaks abiks, ka kuivatatud mustikad.

Vilbaste, TN 7, 1012 (11) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kuivatatud mustikad - kõhulahtisuse puhul.

Vilbaste, TN 10, 369 (49) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Mustikad - pasanduse vastu inimesele ja loomale, eriti põrsastele.

RKM I 18, 182f < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kõhulahtisuse puhul oli esimeseks ravimiks mustikasupp.

RKM I 23, 202 (2) < Helme khk., Patküla (Leeduks), s. 1924 (1990)
Kõhulahtisuse puhul joodi mustikateed.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Vilbaste, TN 7, 971 (16) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Mustikamarja - leota viinas ehk kuivatult maohaavade haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1023 (19) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Mustikas - kõhu lahtioleku korral.

Vilbaste, TN 7, 1024 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Mustkas - mustikas, on lahtioleku vastu, antakse suppi või mahla.

Vilbaste, TN 7, 1025 (28) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Mustikad.

ERA II 195, 220 (40) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Kui kõht lahti - tuhka süüa, kriiti. Sealiha kõrvetada. Ube kõrvetada. Mustikamoosi võtta.

RKM II 136, 193 < Simuna khk., Rakke (1961)
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

EFA II 21, 17/8 (16a) < Rõuge khk., Mäessaarõ k., Järvesuu t. (1997)
Mustikat tehti ikka niimoodi sisse ka, et talvel ikka saad võtta, ku kõht on lahti. Siis on ta täitsa kõhurohi. Ega siis tol ajal, ku mina nii noor olin nagu teie, ega siis ei olnud mingisugust arstirohtusid. Need olid kõik kallid tol ajal. Noh, ma ei tea, ei olnud kombeks arsti juures käia tol ajal. Noh, kui haige olid, siis pead ikka minema.

RKM II 381, 88/92 (17a)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Pohla- ja mustikalehe ja -õie teed tarvitati igapäevase joodava teena, on maarohu teedest kõige maitsvam.

Vilbaste, TN 7, 612 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks tarvitasid vanarahvas taimi: Rabarberist tehti suppi, mustikatest tehti suppi ja pirukaid. Teisi taimi loomadele toiduks.

Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.

Vilbaste, TN 3, 664 (23) < Tartu l. (1932)
Mustikas [rahvapärane nimetus puudub]. (söögiks).

Vilbaste, TN 7, 463/4 < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.

Vilbaste, TN 2, 701/3a < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Kirssidest, õuntest, pihlakapuu marjadest ja mustikatest valmistati ja valmistatakse ka praegu häid veine ja ekstrakte, mida joogiks ja ka viinasisse pannakse, mis annab hää maitse, nõnda räägitakse, mine tea.
Ploomidest, kirssidest, õuntest, pirnidest, mustikatest, palukanatest valmistavad perenaised väga häid keediseid, mida tarvitatakse tee juurde ja mida lapsed leivale määrivad. Teistest taimedest, millest veel jooki valmistatakse on humal ja kadakas. Humalaid tarvitatakse õlle tegemiseks. Kadakatest valmistavad ka praegu veel setukesed hääd kodukalja, mis on hariliku kalja sarnane ning selle maitsega.

RKM II 254, 379 (13) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
[Milliseid marju teil korjatakse?] Mustikaid, vaarikaid, maasikaid, murakaid, jõhvikaid, pohli. Valged vaarikad, hästi suured ja magusad, kuid neid juhtub harvem kui punaseid.

Vilbaste, TN 7, 624/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Vilbaste, TN 7, 587 < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Muuks otstarbeks: 1) mustikast tehakse suppi ja moosi; 2) pohladest moosi; 3) karusmarjadest suppi; 4) vaarikatest ja maasikatest moosi; 5) ristikhein loomadele toiduks.

Vilbaste, TN 11, 215/6 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Kollane akaatsia e. läätspuu kaunadest valmistasid lapsed isesuguseid pille. Lapsed sõid nende seemneid.
Kirsipuu vaiku tarvitati ja mõned tarvitavad praegugi kleepaineks - liimiks. Marjad müüdi maha kui saadi, sest olid kallid omale süüa. Jõukamad keetsid moosiks ja veini valmistasid kirsimarjadest.
Kreeke kasvatati nend vilja - kreekide pärast. Maitsevad väga lastele.
Ploome samuti ploomide pärast, veel maitsvamad kui kreegid.
Kasvatati ka mureleid nende marjade pärast.
Õunapuust tehti kotspoole e. surnukaid kangakudujaile naistele. Need said väga „libedad“, libedasti käisid kanga lõimevahest läbi. Kirvevarsi tegid mehed õunapuudest, need olid vastupidavad ja samuti libedad. Õuntest valmistati Eesti iseseisvuse ajal kodusel teel veini. Õunu kuivatati talveks supi jaoks.
Punastest, valgetest ja mustasõstardest valmistati samuti veini. Siis veel ploomidest, kirssidest ja pihlakamarjadest. Mõned tegid isegi nisuteradest „veini“. Niisama mustikaveini valmistati.

RKM II 381, 93/4 (19)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhulahtisuse korral joodi koirohu teed, võeti kanget musta kohvi. Tarvitati harilikku mustikat kuivatatult.