Rahvapärased taimenimetused

Paiseleht

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 2, 574 (20) < Rõuge khk., Vastse-Kasaritsa v. (1888)
Paiselehed on paise peäle panemiseks, rohuks.

H III 13, 656 (4) < Halliste khk. (1893)
Paisete peal tuleb paiselehti hoida, siis saavad nad terveks.

ERA II 308, 439 (43) < Paistu khk., Paistu v. < Halliste khk. (1943)
Paiselehest saaved hääd köhätiid.

H III 19, 325 (4) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Paisete peal tuleb paiselehti hoida, siis kaovad nad varsi ära.

H III 24, 463 (6) < Halliste khk., Kaarli v. (1895)
Kui ihu peal suuri paiseid leida on, siis tuleb nende peal paiselehti hoida, küll nad siis kaovad.

H I 10, 52 (2) < Risti khk. (1896)
Kui ihu peal paised on, siis pane paiselehed peale, mille abil paised ruttu kauvad. Paiselehed kasvavad jõe kallastel, peaaegu takjalehtede sarnased, kuid palju valgemad ja veiksemad.

H II 21, 64 (41) < Tori khk. (1888)
Paiselehed, mis mudastel kraavikallastel kasvavad, parandavad paised ära.

H II 26, 241 (102) < Suure-Jaani khk. (1888)
Kui sul paised on, siis otsi niisugune kivi, mida regi on nüüstnud (kellest talve reega on üle käitud), ja vajuta sellega paisid, ehk määri neid siarasva tükiga ja pane siis see rasvatükk õue kivi otsa, et teda metsalinnud ära viivad, ehk vajuta sõrmega nende peale ja pühi siis kolm korda vasaku jala kanna alt sõrmega, ehk pane paiselehta peale - küll siis kauvad.

H II 51, 21 (3) < Tartu (1894)
Paise.
b) Teelehed (mis maanteedel kasvada) limale litsuda ja pääle panna; niisama pidada ka paiselehtedega tegema, limale litsuma ja pääle panema, aga ära võttes kohe jõkke viskama, et vesi haiguse ära viib. Kui siis mõni juhtuda kogemata jões olema ja nende rohtudega kokku puutuma, pidada paised selle külge minema.

H II 51, 733 (5) < Halliste khk.(elukoht Ida-Karjala) (1894)
Suureks kasvanud paisete kautamiseks tarvitatakse niinimetatud paiselehti, mis mäda välja kisuvad.

H II 52, 46 (16) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Paisõ- ehk tiileht.
Pandas hapnõkoorõga paise pääle, et paise pehmes saas ja innembä juuskma nakas.

H, Mapp, 953 (24) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Paise vastu - paiseleht hoia peal.

E 4023 (12) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Paistusele pantakse paiselehti pääle, mis aia ääretel kasvavad ja mille sarnadus tubakalehe sarnadusega ühte käib; ka pehmeks tehtud savi, nilutud konna. Paistetud jalga hoietakse maa sees; niisama ka sivvu pistetud jalga.

E 4181 (2) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Paiseleht. Seesugumased lehed kasvavad teeäärsetes kohtades; on laiad ja paksud. Ons miski liikme koht paistetanud, siis mähitakse selle lehega kinni. Paistusele pruugitakse ka: rasvakelmet, külma savi, vett, jääd, soola, maad, hobusesitta jne.

E 19628 (521) < Rõuge khk. (1895)
Paiselehed on kobralehtede sarnatsed ja kasvavad leete põldude pääl, nad on ka keige palavama ilmaga ikka külmad, sellepärast pruugib neid talurahvas paisete pääle panemiseks, nagu teelehtigi, mis tee ääres kasvavad.

E 26277 (2) < Risti khk. (1896)
Kui ihu pääl paiseid on, siis pane paiselehti pääle, mille abil paised ruttu ära kaovad. Paiselehed kasvavad jõekallastel; nad on peaaegu takjalehtede sarnatsed, kuid palju valgemad ja veiksemad.

E XI 56 (152c) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
Ehk võetakse paiselehti ja seotakse neid paisele.

EKS c, 55 (1) < Tori khk. (1891)
Tussilago farfara = paiseleht.
Paiseleht. Paiselehed pannakse värskelt paise pääle, misläbi paised jooksma lähavad ja ära paranevad.

EKS c, 55 (2) < Tarvastu khk. (1891)
Tussilago farfara = paiseleht.
Paiseleht. Niisama kui Tori kihelkonnas. (Pannakse värskelt paise pääle, misläbi paised jooksma lähevad ja ära paranevad. )

EKS c, 55 (3) < Palamuse khk. (1891)
Tussilago farfara = paiseleht.
Paiseleht - tarvitus niisama viisi. (Pannakse värskelt paise pääle, misläbi paised jooksma lähevad ja ära paranevad.)

EKS c, 55/6 (4a) < Saarde khk. (1891)
Tussilago farfara = paiseleht.
Paiselehed pannakse värskelt paisete pääle, mis neid parandab.

EKS c, 55/6 (4b) < Saarde khk. (1891)
[Tussilago farfara = paiseleht]
Kuivatatud paiselehtide tee on hää rinnarohi.

EKS c, 56 (5) < Põlva khk. (1891)
Tussilago farfara = paiseleht.
Paiselehed, ülespaistetanud koha pääle pandud, laskvad paistetust väheneda.

ALS 7, 59 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1934)
Haavale on hea peale panna paiselehti.

ERA II 285, 53 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Paiseleht kasvab põllukraavi kallastel, õitseb varakevade, kui muu rohi alles üles tõusma hakkab, lehti pannakse mädapaisete peale, aitab tervendada. Õied on kollased, võilillede sarnased.

ERM 153, 13 (4b) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v. (1921)
Nagu kapsalehtki, olnud paiseleht. Paiseleht, küpsetatud sibulad, mage rasvanahk ehk pekk tarvitatud ka paisete korral, kusjuures paiseleht siis tarvitusele võetud, kui paise juba jooksma läinud.

ERA II 15, 233 (11) < Halliste khk. (1920-1929)
Paiselehed. Lehti pandi paisetele pääle.

RKM II 338, 360 (36) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Paisete ja paistetanud koha peale pandi kaalikapealseid, lepalehti, paiselehti, teelehti, raudrohtu, kumeleid, krookslehti, piparmünti või liivateed. Neist ravimitest keedeti teed ja pandi haigele kohale soojad mähised peale ehk pandi kohe maast nopituna haigele kohale. Need ravimid alandavad palavikku ja vähendavad valu.

ERA II 26, 422/3a < Rõuge khk., Tsooru v. (1902)
Paise- ja teelehed pruugiti paise arstimiseks.

ERA II 62, 174 (8) < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Liidiküla k., Kople t. (1933)
Neid (maa-aluseid) saab jõest vee seest. Ühel old kolm aastad peal. Unes õpetud: Mine sinna jõkke, nühi paiselehtedega. Siis saandki terveks, unes antud teada.

ERA II 134, 412 (7) < Saarde khk. (1936)
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Paiselehti värskelt pärast seoti paisete pääle.

ERA II 134, 458/9 (67) < Saarde khk. (1936)
Paised. (Koeranael, koeranastlik, peninagel). Paised on suured punased, ümbert paistetatud ja sinine. Keskel veikene tipp, mida paise pääks kutsutakse. Paisete all tuleb mõnikord mitu aega kannatada. Kui üks lõppeb hakkab teine jälle teisel kohal. Töötegemine peaaegu võimatu, sest paised teevad inimesel ihu haigeks. Kodune arstimine: kasvult korjatud toore paiselehtede päälhoidmine.

ERA II 141, 102 (42) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Paisete vasta võta paiselehed, hõõru nendega ja pane paise piale.

ERA II 148, 250 (10) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Paiseleht pannakse mädapaise peale, kisub heaste mäda välja.

ERA II 150, 430 (17) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Paised. Mädapaisetele võetakse värsked paiselehelehed, klopitas mahl välja ja pannakse peale.

ERA II 155, 687 (13) < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. < Setu khk., Mäe v., Varesemäe k. (1937)
Paisedi pääle kõlbasõ' väiga häste paisõlehe' koorõga (päälsega).

ERA II 158, 258 (13) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Korbalehed (paiselehed), nendega arstiti paiseid, pekseti kahe punase raudkivi vahel puruks ja pandi peale.

ERA II 167, 178 (22) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Paiselehed (Tussilago farfara) - sakslased neidki siin korjasid, kõik saadeti ära, olen ise proovind, ise jalutu olnud, keetsin paiselehti kompressiks ja jalad paranesid.

ERA II 167, 281 (4) < Kose khk., Triigi v. (1937)
Paiseleht oli abinõuks, kui paistetas kusagilt või mädanes.

ERA II 168, 650 (40) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Emalehte (paiselehte) pannakse paisete ja haavade pääle, samuti teelehte. Paiselehte nimetab rahvas siin emaleheks: tema pehme ja soe villane külg olla "oma ema" ja läikiv külm külg olla "võerasema". Paiselehe õied on aga "väikest sorti võililled".

ERA II 193, 530 (40.26) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Lahavere k. (1938)
Paisele pandi pääle paiselehti ja tõrva. Neljapäeva õhtuti tarvitati ka järvemuda ja mett määrimiseks.

ERA II 199, 489 (39) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Paiselehti pandi haava piale, kus oli paised. Lapsed mängisid paiselehe õitega.

ERA II 203, 217 (5) < Tartu l. < Võnnu khk., Kastre-Peravald (1938)
Paiseleht - paisete ja haavade, kui ka paistetanud kohtade pääle arstirohuna.

ERA II 203, 282 (77) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Paiseleht, nagu nimi juba ütleb, tarvitatakse paisetele panemiseks.

ERA II 203, 407 (83) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Paiseid pole tihti üldse arstitud. Lastud niisama iseenesest paraneda, kusjuures, et paise läheks ennemini "jooksma" (mäda hakkaks välja voolama), paisele pandud peale paiselehti või toodud siis apteegist paiseplaastrit, mida määritud linasele lapile ja mis siis pandud paisele.

ERA II 203, 419 (17) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Paiseleht.
Paiselehte tarvitatakse, nagu juba nimigi osutab, peamiselt paisetele panemiseks. Ka pannakse paiselehti haavale, kusjuures lehele pannakse ka tõrva. Tõrvane lehepool läheb haava poole.

ERA II 258, 392 (100) < Väike-Maarja khk., Vao v, Rae k. (1939)
Paiselehte pandi põlend haava peale. Lehtedest pressiti vedelik välja ja sellega määriti.

ERA II 261, 674 (91)b < Nissi khk., Piirsalu v., Saapa t. (1939)
/---/ [arstitakse] paiselehega paistetust ja reinvarrega looma kõhuhaigust.

ERA II 266, 220 (501c) < Simuna khk., Avanduse v., Kurtna k. (1939)
Põlenud haavale pandi pääle paise- ja kobrulehti.

ERA II 266, 140 (314) < Simuna khk., Salla v., Tammiku as. (1939)
Varvaste haudumise korral määriti varbaid männitõrvaga, siis veel üheksama lehed hõõruti puruks ja pandi varbavahele, ka paiselehed.

ERA II 285, 306/7 (144) < Paistu khk., Paistu v. < Halliste khk. (1939/40)
Paisel panti paiselehti pääle, mett ja rüäpöögle jahu, sellest tetti sihante taigen, see panti pääle.

ERA II 290, 124 (65) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui kurk haige, siis seotakse paiselehed ümmer kaela.

ERA II 290, 124/5 (66) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Mul kukkus laps maha ja sellest ma justkui ehmatasin ja sellest rind pastetama. Olli elitinga muudi. Siis õpetasid küll, et sinise paberi piale viitnurmaristi teha ja sellega vajutada. Ja jälle musti villu ja siidirätikuga vajutada, aga ei aedanud. Tõin siis isi aiast paiselehte ja pannin piale, ja varsti alananeski paestetus ära.

ERA II 308, 439 (43b) < Paistu khk., Paistu v. < Halliste khk. (1943)
Vanast panti paiselehti paise pääle.

ERA II 308, 103 (85) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Paiseleht. Ku on paestetend, siis pannakse piale. Võtab ää.

E 3896 (23) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1893) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paisede peal hoietadakse paiselehti, siis kaovad nad rutem ära ja koht, kus haigus oli saab seda varem terveks.

RKM II 14, 50 (119) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Kasvajale panti võid pääle, magedat võid, paksult riide pääle. Igale poole tema hakkas, see oli paha vesi, lei kokku ja hakkas paistetama, viimate kui vällä tuli. Paiselehed on, neid võisid pääle panna.

RKM II 14, 50 (120) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Muhud ehk paised kutsuti. Panti pääle paiselehte ja võid, pekiliha kah, seni kui juuksma hakkas, sie jahutas. Pigista ei või, jookseb ise vällä.

RKM II 21, 434 (4) < Vigala khk., Vigala as. (1950/1951) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Verikam või verikram - paise taolene kasujas, ajab sellä peale, teeb valu, pigistädes valus. Kergeste ei parane. Kui üks jäeb vähämäs, aeab teene kõrvalt jälle ülesse. Kui lahti pigistadä, tuleb verist mädä vällä ja tilgub päräst kaua aega verist nõret. Rohoks tarvitud paiselehti, teelehti, kaalilehti, rõikalehti, hapukoort. Koera lastud lakkuda, et koera suus olle ühessä otho.

RKM II 21, 223 < Pärnu-Jaagupi khk. (s. Sommer), s. 1902 (1950)
Paised: pidid hakkama, kui oo paha verd ihos. Arstimise jaos pandi peäle paiselehti, teelehti, kaalelehti, koera lasti lakku, et koera keelel olla üheksamät rohtu.

RKM II 21, 228 < Pärnu-Jaagupi khk. (s. Sommer), s. 1902 (1950)
Verikamm voi verikrämm: aeab sellä peäle, aab verist mädä vällä, ohad: paiselehed, teelehed, see aitab.

RKM II 53, 460/1 (2) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Paisete peale pannakse sibulat ja paiselehte ja kui paise on juba katki, siis pannakse tõrva peale, see võtab paistetuse ära ja kisub ka mäda välja.

RKM II 53, 468 (2) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Kopsuhaiguste vastu tarvitati ussi pealt viina. Paised - paiselehed.

RKM II 53, 489 (9) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Paiseid arstiti, kui pandi peale paiseleht. Määriti värske koore või võiga. Kui see ei aidanud, joodi ussivett või ussiviina.

RKM II 53, 489 (12) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Ussihammustusi raviti, kui pandi sellele kohale ussi pesa või konn paiselehega.

RKM II 53, 501 (2) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Paisete peale pandi paise- ehk kobralehti, samuti teelehti. Kasutati ka küpsetatud kuuma sibulat.

RKM II 59, 570/1 (5) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Paisõhtõ pääle köüteti väkev tsialiha lips, tu hoit lämmä ja oll määri iist ka. Mõnõ pani nailõ paisilõ mis kavva edesi mädäsi, pääle ingusmääri (inglismääri), määr kisk väega mätä vällä ja sis väega haltas ka. Paisidõ pääle panti suvitsõl aol kõik määri ja roho pasõlehtiga, vai ka verevänakri lehtiga. Paisõlehti panti ka ilma minkõldaki paisõ pääle, a abi tuust om ka väikene.

RKM II 59, 571/2 (6) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
/---/
Umbpalanut arstiti nii: kua sõrmõküütse all umbpalanu oll, tuul sõrmõl lõigati küüts lühkost. Sõrmõ otsa pejeti liha vai ka silgi suulleeme seeh, arvati, õt tu lasõ-õs edesi määdä. Saa-s suulleemest abi vai olõ-õs aigu kõõ kätt anomah pitä, siis pidi midägi sõrmõlõ pääle köütmä. Õt kuuma vällä kisusi, siis pejeti paisõlehti ja mui külmebid lihavit lehti nigu peedilehti ja kapstalehti.
Mõnõ pani leevä kohetuist umbpalanu pääle ja mähe närstuga kinni, tu pidi kuuma vällä kiskma, a kohetus kuivi varsti haigo sõrmõ külge ja sis ku tahetsõ, midä tõist ruuht pääle panda sis päse-es kuiv kohetus hüäga säält vallalõ. Viil panti pääle päälsega seätud kohopiima, tu kisk kuuma vällä ja pehmüt ka. Vägevät tsia lihha panti ka, tu avit mulku nahalõ havuta ja haigõ pelgääs liha all niiväega külmä. Küdsetüd sigulat ka alõvat umbpalanu pääle pant. Üts suurõ talo pernaane ütel, õt ma parebat ruuhd umbpalanulõ tijätk-i ku inemisõl umasitt. Ja tuul naasel oll sis alati sitt käe pääle pant, tä õks kitt tuust abi saavat.

RKM II 59, 584 (28b) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Kui silma veere oli haigõ, ku ülti, õt silmile om kuum sisse länü. Siis pejeti suvõaigu pääl õgasugutsid külmi lihavit lehti, nigu paisõlehte, peedilehti ja kapstalehti. Võieti silmä viiri päälsega. Kõüdeti kohopiim hõrrõ linadsõ närtsu sisse pejeti tuud ka pääl. Kõsti silmi hapnõpiimä leemega. Kõik rohitsamisõ piimaga oli, õt kuuma silmäst vällä kiski.

RKM II 64, 163 (9) < Rõuge khk., Varstu v., Hallimäe k., Väike-Hallimäe t. (1957)
Paisele panti paiselehti pääle ja hapundkoort kah veel. (Paiseleht - teeleht.)

RKM II 72, 122 (2) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Paisete puhul pandi küpsetatud sibulat peale ja kobra- ehk paiselehti ning teelehti.

RKM II 72, 327 (7) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kuidas raviti paiseid?
Paisetele pandi paiselehti peale ja määriti rasvaga.

RKM II 72, 331 (17b) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
[Kuidas raviti paiseid?]
Paisetele pandi paiselehti peale.

RKM II 72, 384 (8) < Urvaste khk., Antsla l. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kasvajat naha peal raviti igasuguste kodurohtudega. Paiselehtede ja mageda võiga määriti haava.

RKM II 91, 384/5d < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
[---] paiselehed, tee tarvitati kopsuhaiguse puhul.

RKM II 111, 114 (376)a < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Haavadele pandi peale saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.

RKM II 111, 114 (376)b < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
[saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.] Umbhaigele ja paisetele pandi neid ka, aga ainult siis, kui nad ära puhkesid.

RKM II 381, 71/3 (5)c < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Paiselehe teed ja lehti pandi paistetanud ja haudunud kohtadele.

RKM II 162, 103 (5) < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1963)
Naistehaigused.
Valud all kõhus või munasarjades. Seda haigust raviti kuumaks tehtud kaertega. Kaerad kuumutati katlas kuumaks, siis pandi kotti sisse, kott pandi kõhu peale nii soojalt, kui kannatas. Ka paiselehed kuumutati veega ja asetati mähisena kõhule.

RKM II 170, 229 (16a) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. (1962)
Taimede kasutamine arstirohuna, jookideks jm.
Pohlavartest - teed.
Ka võilillesid korjati - milleks?
Sipelgaid korjati pudelisse.
[---]
Rukkililled - korjati enne õitsemist. Valmistati sissevõtmiserohtu.
Raudnõgesed: kuivatati ja nendega viheldi (mingi haiguse vastu).
Raudrohtu korjatakse praegugi.
Paiselehed.
[---]
Perenaisel olnud aidas laepeal terve laadung maarohtusid.

RKM II 175, 145/7 (29) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Paiseleht on suur rohe. Mina olen abi saand. Arm on sii. Minul, kui oli kuie- või seitseteistaastane, kasvas seoke ihukarva muhk nagu sõrmeliige põse peale. Küll siis kõik tegin. Kivi pealt võtta vihmavett, sellega pesta; rahaga vaotada, nelja teeristi peale viia. Ma tegi vaskrahaga. Kivi võtta, seoke kärnane kivi, sellega vaotad kolm korda, jälle maha panna, nõnnagu oli.
Ei keegi ei aitand. Oli, nõnnagu oli.
Läksi ükskord kartuli võtma. Rentnikul preester. Seli preester ütleb: „Mis sa nii kurb?” Vaatas: „Ära kurvasta! Too vana kuu neljaba õhta paiselehti, pane magades peale.” Vaat see tähendab, ikka on arstid välja uurinud, et vana kuu neljaba õhtal on oma tähendus.
Ükskord ma heitsi päeva pikali, pane lehte peale. Näe unes korraga: „Viska ära! Kui sa päeva peal paned, siis ei aita.” Siis ma hakkasi öösi panema ja näe, kadusi ära. Kuivasi[d], kuivasi ja sai[n] lahti. Näe, veike arm on alles.

RKM II 175, 407 (9) < Audru khk., Võlla v., Vanaküla, Reku t. (1964)
Paiseleht pannakse kasvajate peale.

RKM II 186, 92 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Paisete ravi.
Peale ussihammustuse tekkisid suured punased pikergused kolme mädapeaga paised.
Ravi. Põllult korjasime paiselehti, külma veega puhastasime puhtaks. Lehed pidi olema täitsa värsked. Suur vesi sai ära raputatud, lehed üksteise peale laduda, kaunis paks kiht. Neid lehti sai pudrunuiaga tambitud, nii et vesi välja tuli, ja kohe paisele peale panna ja pealt sai kinni seotud. Võttis valu ja paise lahti.
Kui lehed läksid tuliseks, tuli sama protseduur korrata. Paiselehed tulid haigele asetada libe pool allapoole.
See ravi parandas hästi, andsin teadmisi edasi teistele.

RKM II 194, 331 (16) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Paiseleht kutsutakse võerasema ehk oma ema. Teinepoolt on tal pehme ja soe, teinepoolt külm ja libe. Libe pool on võerasema, karvane pool on oma ema. Kui liikmed valutavad või nikastatud on, tambitakse katki, pannakse peale. Võtab valu ära küll.

RKM II 229, 418/9 (50) < Rakvere l. (1966/7)
Paisele pandi paiseleht külma poolega peale.

RKM II 229, 667 (10) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Küünevihale pandi paiseleht peale.

RKM II 381, 66/7 (2) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kirjutan materjali, mälestuste järgi rahvameditsiinist, mida kuulsin oma vanematelt ja vanavanematelt. Teada olevatel andmetel on vanasti kõik need haigused esinenud, aga rahvameditsiin oli nii kõrgel tasemel olnud, et neid osati ravida. Enamuses ravimisvahendiks tarvitati taimeid, missuguse taime ravim aitas teatud haigusele. Tavalised rohud olivad mesi, sibul, reinvars, kummel, koirohi, teeleht, paiseleht, arnikas, viin, võisoolvesi, silgusoolvesi, ka terpentin oli väga tarvitatav. /---/

RKM II 246, 617 (20a) < Sangaste khk. (1970)
Paistetanud kohtadele pandi paiseleht pääle - võttis paistetuse.

RKM II 246, 617 (20b) < Sangaste khk. (1970)
Paiselehe tee parandas köha. Mõned olla isegi tiisikuse paiselehe teega parandanud.

RKM II 254, 381 (24) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
Kui oli paistes või mädanik, pandi peale paiseleht.

RKM II 254, 401 (6) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Paiseleht oli paisete vastu. Üks pool paiselehel on külm ja sile, hüütakse võõrasema, teine pool pehme ja karvane - oma ema.

RKM II 254, 457 (4) < Haljala khk., Paasi k. (1969)
Paiseleht on ummekasvajale, pane peale, kisub lahti. Paiselehe selja peale panemisel peab tema mõju käima läbi riide, palja naha peale ei tohi panna.

RKM II 254, 476 (39) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Paiseleht on paha taim [umbrohi], pidi olema arstirohi - vist juoksva vastu.

RKM II 254, 482/3 (16) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Paiseleht pandi peale palaviku vasta. Kui astusin naela, siis panin paiselehe peale. Üks leht kuivas ära, läks krobedaks [enne, kui jalg terveks sai]. Panin teise lehe, siis jäi vagaseks.

RKM II 259, 393b < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Siis ravitaimed. Mädarõigas, küüslauk, /---/ põdrasammal, teeleht, paiseleht, need on kõik sisemiste haiguste jaoks /---/.

RKM II 261, 197 (58) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Paiselehe karvane puol pandi peale haudunud varbale.

RKM II 262, 193 (80) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Paiseleht - tume puol vastu ihu paistetanud koha piale.

RKM II 269, 243/4 (206) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Sii om kah umberohi.
Kuuse- vai pedajavaik vai tõrv, see hästi vedel, mis om õkva puu siist vällä tulnu. Sii pannas selle haige kotuse pääle, pannas kas mõni paise- vai tiileht pääle, nii et sii vaik ei jää mähise külge. Sii om väga hää rohi kui sel hädal viil algus, ta ei lase enam sinna musta sisse minna ja tiib haava puhtaks, kisub kuumuse vällä ja siis häda ei saagi rohkem edasi minna. Mina ise olen seda alati tarvitanu; vana haavale om ta kah väga hää, teeb ruttu terves.

RKM II 269, 247/8 (210) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Paiseleht.
Paiseleht om niisuke taim, kasvab raentiku ja hõreda mõtsa äären, sii om mõtsa veeren. Madal taim, õige suurte sõõrikute lehtega. Äitseb vara keväja ja noid äitsmeid kutsutas võililledeks. Sii om hää rohi, kui koskilt om mõni kihulane purenu vai mõni muu kärvlane purenu, siis hakab sii kotus veretama ja lääb paistesse. Siss tuleb toda paiselehte pääle panna; kui üts ära närtsib, siss tuleb tõine võtta, pääle panna, nii kavva, kui terves saab.

RKM II 269, 275 (30) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Palaviku vastu - hapupiima kompress. Ka paiselehed pandi ümber pea. Siis pidi too peavalu ära minema. Peavalu tuleb ikka läbitõmbusest.

RKM II 280, 365/6 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Oli paise vasakul puusal - suur ja vihane - ütles: „Võta sibul, küpseta ära ja pane paisele pääle nii kuumalt, kui saad. Siis mälu suus tükk leiba soolaga ja kata sibul selle pudruga. Siis võta lapp ja määri selle ääred sula kuusevaiguga, et jääks terve koha peale kinni ümberringi.“ Ja ime: teine päev oli lapialune mäda täis koos paisesüdamega. Siis tuli see ära visata tulde ja uus puhas lapp pääle. Ütles, et kui on suiaeg, siis pane lapi alla kas teeleht või paiseleht. Ja pole minul enam eluaeg paiseid olnud, kuigi teistel neid ravida tuli, velskrina Siberis tegutsedes.

RKM II 287, 116 (19) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Paiseleht ja kumel keedeti segamini ja pandi paisetele teed kompressina peale.

RKM II 297, 622 (699) < Rakvere l. < Rakvere khk. (1973)
Umbeshaige.
Lapsed õues joostes said jala natuke katki, mustus läks sisse, väike haav kasvas kinni. Mustus jäi sisse, hakkas mädanema, haige koha ümber lõi palavikupunetuse, siis öeldi umbeshaige. Siis olid rohuks - keskkoha peale küpse sibul ehk leib-sool-või suus nämmuks näritud, see pandi keskkohta, kust mustus sisse oli läind, aga ümberringi pandi teelehti ehk kaalikalehti, paiselehti. Lehed võtsid palaviku ära, jalg ruiti lappidega kinni. Paar korda päevas vahetati ravimeid, nii paranes ruttu.

RKM II 316, 316 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Umbe.
Umbele viinakombressi ja paiseleht ja tiilehte, kui sinetes ja punetes, ja pekki võib kah panna.

RKM II 317, 475 (70e) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. (1975)
Paisõleht om varbavalu vasta, ku varbavaihõ oma haudunu. Viiso lasi roostõvett läbi, varbavaihõ naksi valutama, panni paisõlehti pääle.

RKM II 347, 139 (44) < Räpina khk., Leevaku k. (1980)
Kidsi olli. Paiselehega mähit kinni. Kus uss [uks] rüük, siis too usse paigal vaoti ka.

RKM II 349, 18 (2) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Paistetus on, võtan paiselehti, kieran ümber, siun kinni, haige koht jääb lehtede alle, võtab paistetuse ära ja valu võtab ka ära, läheb üle.

RKM II 349, 107/8a < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Haavade ravi. Sellega oli sageli tegemist: töövigastused, väiksemad kõrtsikaklused, kõige enam aga jalgade haavad suvel paljajalu käies. Suvel oli asi lihtne: haavast pigistati veidi verd välja, pandi värske tee- või paiselehet peale ja seoti lapiga kinni.

RKM II 349, 107/8b < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Paiseleht parandas ka vanad halvaks läinud haavad.

RKM II 351, 301 (23) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Paiseleht.
Jälle ei mäleta muud kui ta nime. Ehk pandi teda ka punetava paise piale - milleks see nimi muidu?

RKM II 357, 110 (134) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Köharohuks raudrohu (veriheina) ja paiselehe õie teed.
Anti piima (kuuma) meega, soodaga. Lusikasse võetud suhkrule sulatati pekitüki küljest tiku või pirrutulega rasva.

RKM II 357, 113 (143)a < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Paisetele pandi paiselehti peale.

RKM II 359, 472 (2) < Põltsamaa khk., Pudivere k. (1981)
Kui paistetus on, siis panna peale paiselehti, kaalilehti ja kapsalehti.

RKM II 363, 367 (2) < Otepää khk., Neeruti k. (1982)
Paiseleht om hää rohi küll. Ütel oli jala haige, valutese ja es saa kõndida. Ta pani paiselehe ööseks sukasääre sisse jala ümber ja see võtse valu ära.

RKM II 363, 421 (7) < Otepää khk., Neeruti k. (1982)
Kui paistetus on, siis teeleht võtab paistetuse ära.

RKM II 365, 359 (19)b < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Paiseleht oli köha vastu.

RKM II 365, 359 (20) < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Maast hakkas haigus, kui istusid maha. Lõi kergelt vistrik üles. Paiseleht ja teeleht tuli peale panna.

RKM II 370, 239/40 (6) < Viru-Jaagupi khk., Tudu al. < Torma khk., Avinurme al. (1984)
Kodulilledest korjan võilille õisi, võib lehti korjata ka. Nurmenukk, saialill, paiseleht - need kõik on astma vastu ja köha vastu. Need on raamatust loetud ja Tartu arstid on ka õpetanud. Metsarohtudest põdrasammal - astma vastu olen joonud.

RKM II 373, 6/8 (7) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Liigestevalude puhul tehti kadakavanni, nõgesevanni. Selleks keedeti võetud rohud vees ja siis lasti veidi jahtuda ja soojas vannis hoiti haige kehaosa. Oli suur nõu ja vannivett tehti rohkesti, siis mindi isegi üleni sellesse ravivanni.
Liigestevalude puhul tehti ka sellist rohtu, et võeti mesilaste vaha, hapukoort ja mett ning keedeti see pudruks ja sellist võidet määriti haigetele liigestele. Üldse nõudsid haiged liigesed sooja. Ka paiselehti pandi peale, see tõmbas paistetuse korral palaviku välja ja haige sai liigest juba paremini liigutada. Kui paiselehti ei olnud, sobisid ka takjalehed. Kui oli tugev paistetus, tõmbas roheline terve leht varsti kipra ja närbunult võeti sellise lehe asemel juba uus. /---/

RKM II 380, 18 (15) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Väikeste haavade puhul suruti haav kõvasti kinni, peale pandi tee- või paiseleht ning seoti kinni.

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 381, 6/7 (5) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Haavade ravi.
/---/ Suvel oli asi lihtne; haavast pigistati verd välja, pandi aia äärest võetud tee- või paiseleht peale ja seoti lapiga kinni. Ka raudrohu katkimuljutud lehed vaigistasid verejooksu näituseks sirbi- või vikatihaavast. Paiseleht parandas ka vana halvaks läinud haava. /---/

RKM II 382, 270/2 (25) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Külmetushaigused. /---/ Kui aga tekkis palavik ja rinnust valus kuiv köha süvenes, ninakaudu hingamine raskendatud ja haige väsinud, siis öeldi, et hingekeha on külmetusest umbne ehk kopsuhaigus - kopsupõletik.
Sinepipulbrist tehti plaastrit, pandi jahedaid kompresse, juua anti pärnaõie ja vaarikateed. Kui köha läks pehmemaks ja hakkas röga erituma, siis pandi voodi ette järi peale kauss liivaga. Et röga hästi lahtine oleks, selleks keedeti paiselehe teed. /---/

RKM II 383, 427 (38) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Paise peale pandi paiselehti või ka teelehti, kui paiselehti ei olnud kusagilt saada. Need kasvavad kraavikallastel, suured laiad lehed. Teelehed kasvavad igas õues. Tarvis ainult tunda.

RKM II 385, 135 (10) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Haavarohuks olid peamiselt paiselehed ja teelehed. Ka mädanevaid paiseid arstiti nendega.

RKM II 385, 233/7 (9b) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Veel kasutati suvel „ummes“ kohale õuemurus kasvavaid teelehti, ka paiselehti, millised enne tuli mahlale lömastada. /---/

RKM II 385, 497/20 (20)c < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Astmat raviti palderjani, naistepuna, kadakamarja, paiselehe ja nõmme-liivatee teega. Ma olen tarvitanud ka veel aed-liivateed. Hingati sisse kummeli- ja tärpentiniauru.

RKM II 390, 98 (1) < Suure-Jaani khk. (1985)
Roos, mis tekib ehmatusest, seda mähkida kummeli ja paiselehe mahlale hõõrutud lehtedega.

RKM II 390, 99 (8) < Suure-Jaani khk. (1985)
Kopsuhaigused. Paiseleht, raudrohi, köömned, teeleht.

RKM II 391, 378 (4) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Paiseleht on meie sageli esinev umbrohi. Tema lehe ülemine pind on alumisest teravalt erinev, lehe pealmine pind on tumeroheline, alumine aga valkjas ja peenekarvaline. Kui paigutada vastu keha lehe alumine pind, tundub see soe, ülemine pind aga külm. Paiseleht on ammust ajast rahvameditsiinis kasutatav arstimina köha vastu, teaduselikus meditsiinis kasutatakse paiselehte kui rögastama ajavat arstmit mitmesuguste kopsuhaiguste puhul. Arstimi valmistamiseks valatakse ühe supilusikatäie kuivatatud lehtede kohta teeklaasitäis keeva kuuma vett ja lastakse seista 10 minutit. Seejärel tõmmis kurnatakse ja võetakse sisse üks supiluiskatäis 3 korda päevas.

RKM II 391, 385 (34) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ka paised tulevad põrutamisest. Paise näol tuleb halb veri välja, mis on ära põrutatud. Paiseleht aitab.

RKM II 395, 161 (3) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Paiselehte, kui midagi paise on või lõikad midagi, kisub palaviku välja, kui peale paned.

RKM II 396, 26 (31a) < Võnnu khk., Kastre k. (1986)
Teelehte olen kasutanud põlendiku vastu. Paiselehte ka.

RKM II 396, 434 (15) < Võnnu khk., Kosova k. (1986)
Sammaspoole ravimiseks pidi olema paiseleht.

RKM II 396, 612 (9) < Võnnu khk., Lääniste k. (1986)
Paiselehte pandi haava pääle.

RKM II 397, 584 (17) < Kambja khk., Maaritsa k., Topsi t. < Jõhvi khk., Puru k. (1985)
Ka paiselehte pannakse haavale - halli poolega pääle.

RKM II 397, 444 (8) < Võnnu khk., Lääniste k. < Leningradi obl. (1986)
Neerupõlendiku vasta om teelehe (paiselehe) õie tee hää.

RKM II 402, 249 (12) < Türi khk., Suurekivi k. (endine Leedi k.) < Juuru khk., Paluküla k. (1987)
Konnasilma peale pandi paiselehte.

RKM II 415, 107/8 (26) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Paistetuse vastu pannakse haigele kohale kummeleid või paiselehti, ka võivad aidata teelehed.

RKM II 430, 501 (70) < Lääne-Nigula khk., Võntküla k., Sõõru t. (1989)
Sirelileht, teeleht või paiseleht - midagi nendest pandi peale, see võttis mäda välja.

RKM II 433, 416 (26) < Nissi khk., Siimika k., Mäe t. < Tallinn (1990)
Õla ja käe sees oli nari. Naabriperenaine oli, tal kõik käed ragisesid. Paiselehti ja mis nad peale panid.

RKM II 433, 637 (15) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Kõrtsi t. < Lääne-Nigula khk., Oru v., Keedika k. (1990)
Minu emal oli kasvaja kaenlaaugus, ei saand käia. „Lapsed, minge korjake paiselehte,” ütles. Pidas neid peal ikka ja sai terveks. Küll need ikka aitasid ka, need maarohud, ikka palju.

RKM II 434, 263 (110) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Paiseleht oli raviks. Sellega liikmehaigust raviti. Liigestele.

RKM II 434, 660 (10b) < Hageri khk., Kernu k. < Juuru khk., Ingliste k. (s. Kaivo), s. 1931 (1990)
Siis veel paiselehti ja isegi takjalehti pandi peale põletikule.

RKM II 442, 181/4b < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] paistetuse vastu teeleht ja paiseleht,

RKM II 442, 808 (1) < Tallinn (1991)
Paiselehti ja teelehti kasutati rohkesti paistetuse ja mädanevate haavade raviks, ka võileiva sodi, mis suus enne valmis tehti.

RKM II 443, 13 (27) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Sügeliste vastu kehal määriti paiselehed, linnurohi, põldosi, 15 minutit keeta, natuke äädikat ja pühiti kogu keha, ka nägu.

RKM II 445, 570 (10) < Torma khk., Lohusuu (Ülejõe) k., Jaagujüri t. < Torma khk., Avinurme v., Raja k. (1991)
Paisetele pandi ikka paiselehti peale. Kapsalehti isegi pandi.

RKM II 445, 670 (5) < Torma khk., Jõemetsa k., Oja t. < Maarja-Magdaleena khk., Kudina k. (1991)
Paisele said paiselehed ja need kaalikalehed peale panda.

RKM II 450, 257 (12) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Teelehed on nagu palaviku väljavõtmiseks, kui on paise või. Ja paiselehed on veel tugevamad kui teelehed. Mul oli jalg ära hõõrutud, hakkas paiste ajama ja tuli põletik. Ma panin iga päev teelehte ja paiselehte, siis jahutas ära ja saigi terveks.

RKM II 450, 549 (27) < Palamuse khk., Vanavälja k., Vanavälja t. (1992)
Köhale on paiselehe õie tee.

RKM II 455, 397 (6) < Pilistvere khk., Esku k. (1993)
Paiseleht on hea kurgurohi. See on see, mis on pealt „võõrasema“ ja alt „oma ema“. Pealmine pool on külm ja alumine pehme ja soe. Sellest keedetud tee teeb kurgu terveks ja toob hääle tagasi.

RKM II 461, 370 (23) < Võnnu khk., Koorvere k., Vassoja < Võnnu khk., Vastse-Kuuste al. (1981)
Paiselehte vai toda pandas konnasilmale pääle.

RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

KKI 34, 273 < Valga khk., Valga lähedalt (1962)
Paiseleht on hea. Kui on ikka paise, võid peale panna ja võtab ära.

KKI 62, 384/5 (12a) < Karula khk., Lüllemäe k., Kalmistu t. (1973)
Paiseleht. Kõnõldi, et om rohi. Kui hainamaan varba ar oll haudunu, siis mähksime õdagu magama minnen varba sisse, hummukult olli lehe närtsinu, likõ, varba sai paremas. Eks na pandsõva paisete pääle üldse.

KKI 67, 396 (2) < Jämaja khk., Tammuna k., Pigi t. (1976)
Paiseleht pandi paistetuse peale.

KKI 69, 47/8 (91) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Paiselehti pannakse paistetuse peale. Mul on 130-aastane arstiraamat „Koduapteek“, seal ka soovitatakse paiselehte.

KKI 70, 82 (6) < Karja khk., Linnuka k., Aadu t. (1980)
Möni ütleb, et maast on saand paised. Paiserohtu oli küll, kaalikalehti pandi peale, see tegi mäda sisse ja puhkeb ära ja hakkab ära kuivama. Paiselehti kasvas, niuksed laiakad lehed olid.

KKI 69, 351/2 (20) < Viru-Nigula khk., Kurna k. < Viru-Nigula khk., Kelu k. (1975)
[Paisetele] pandi vahest sibulas, küpsetati sibulas ja pandi peale. Sibulas küpsetati tuha sies, tule peal närtsitati.
Mesi pidi ka hea olema.
Paiselehte pandi ka paisele. Mõni ütles hapuoblikas, mõni tulihein.

Vilbaste, TN 6, 327 (3) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Paiseleht - tiiskuse, köha ja kõhulahtisuse vastu, keeta teed.

Vilbaste, TN 4, 211 < Äksi khk., Elistvere v. (1934)
[Arstirohtudeks tarvitatavaid taimi.]
Paiseleht.

Vilbaste, TN 4, 302 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Paiseleht: pannakse paisete peale.

Vilbaste, TN 4, 308a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Arstimisi taimedega.
Süämehaina - teena.
Tubaguliht - pandi meega haigele.
Paiseliht - hõõruti ja pandi haigele.
Mustaks põletatud sõnajalad - joodi teena.
Kassikäpä - leotati kuumas vees ning joodi siis pärast.
Põdrasammõl - teena.

Vilbaste, TN 4, 313d < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Paiseleht paisele kompressiks.

Vilbaste, TN 4, 369 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Paiseleht: põletiku vastu.

Vilbaste, TN 4, 377 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi arstirohuks: Ämmaleht, kummelihain, paiseleht, palderjaan, kalmusejuur.

Vilbaste, TN 4, 388 (11) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Paiseleht - katkistele kohtadele.

Vilbaste, TN 4, 404 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Paiseleht palaviku alandamiseks.

Vilbaste, TN 3, 88 (7) < Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Paiselehti pannakse umbeshaige pääle.

Vilbaste, TN 3, 479 (a) < Laiuse khk. (1932)
Vanasti tarvitati taimi:
Arstimiseks: palderjaani, kummelit, paiselehte, kadakamarju, pärnaõie teed.

Vilbaste, TN 3, 783 (2.9) < Tartu l. (1932)
[Arstirohuks.]
Paiseleht.

Vilbaste, TN 11, 434/5 (5) < Iisaku khk., Sälliku k. (1962)
Paiseleht - vaiselapseleht.
Vaiselapselehed panevad haavade vai paisede piale. Vaiselapselehe õiledest tehtud tee on tiisikuse vasta.

Vilbaste, TN 1, 310/1 (34) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Paiseleht [Tussilago farfara].
Paiselehte tarvitatakse arstimiseks, paisete ja mädandikkude parandamiseks sellega, et seda lehte haige kohtade peale pandakse, kus nad öeldakse „viha välja kiskuma“, ja siis haige ära paraneda.

Vilbaste, TN 1, 488 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Paiseleht [Tussilago farfara]. Teena - tiisikusele; ummuksis keeta ja veega pesta - ohatusele, villile; leht - paise pääle, kisub mäda ja alandab paistetust.

Vilbaste, TN 1, 603 (5) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Paiseleht on köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 815 (3) < Rõuge khk., Krabi algkool (1937)
Paiseleht - kobraleht (olen näinud, et tiisikushaige keedab kuivatatud lehtedest teed).

Vilbaste, TN 2, 222 (4) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Paiselehte pannakse paisete, haavade, konnasilmade peale.

Vilbaste, TN 2, 272 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Endisel ajal tarvitati taimi väga mitmesuguseks otstarbeks. Näiteks arstiti paljusid haigusi taimedest valmistatud vahenditega või jälle otsekohe taime endaga. Nii tarvitati paiselehe ehk vaeselapselehe õie teed kopsu ja rinna rögast puhastamiseks ja tema lehti lahtiste paisete peale panemiseks, sest need kaotasid palaviku ja tõmbasid kahjulikud ained välja.

Vilbaste, TN 2, 313 (16) < Kanepi khk. (1929)
Paiselehte tarvitatakse haavade ja paistetuse vastu, samuti ka teelehte.

Vilbaste, TN 2, 330 (32) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Paiseleht on köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 401 (6) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Paiselehed on ka ühed hääd haavarohud, mis kasvavad aedade ääres. Alt on valged ja päält rohelised. Neid tarvitatakse mõnel pool ka paisete vastu.

Vilbaste, TN 2, 440 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Köha vastu oli veel paiselehe tee ja raudrohu õie tee.

Vilbaste, TN 2, 623 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Emma k. (1934)
Arstirohud. Paislehti paistenud kohtadele, kus viha sees.

Vilbaste, TN 2, 646 (8) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Paisete vastu tarvitati paiselehti, teelehti ja kaalikalehti.

Vilbaste, TN 2, 669 (14) < Räpina khk. (1930)
Paiselehti tarvitatakse palaviku eemaldamiseks haigest kohast.

Vilbaste, TN 2, 675 (4) < Räpina khk. (1930)
Tarvitati verejooksu kinnipanemiseks ka paiselehti.

Vilbaste, TN 2, 680 (3) < Räpina khk. (1930)
Paiselehti - liikmete äranihkumise vastu.

Vilbaste, TN 2, 685 (4) < Räpina khk. (1930)
Kui on kellegil paised, siis pannakse paisele pääle paiselehti, mis kisuvad paise seest kuumust välja.

Vilbaste, TN 2, 688 (10) < Räpina khk. (1930)
Paiselehti tarvitati paisete pääle panemiseks, mis võttis kuumust.

Vilbaste, TN 2, 695 (6) < Räpina khk. (1930)
Paiselehti tarvitati ka põlenud haaval valuvõtjana.

Vilbaste, TN 2, 702/3 (13) < Räpina khk. (1930)
Kui kehal kuidagi paise tekkis, siis pandi see paiselehega kinni.

Vilbaste, TN 7, 57 (8) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Paiselehtedest köha vasta.

Vilbaste, TN 7, 131 (8) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Igasugu paisete ja vistrikute pääle pandi paiselehti, sellest siis ka tema nimetus. Paiseleht on õieline taim.

Vilbaste, TN 7, 131 (9) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Ka vanade haavade peale pandi paiselehti ja ka teelehti.

Vilbaste, TN 7, 196 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Paiseleht: alandab paise paistetust.

Vilbaste, TN 7, 225 (3) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Paisõleht. Kui jala peal on paise, siis pannakse paiseleht peale ja alaneb ära.

Vilbaste, TN 7, 388 (13) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Paiseleht pannakse koeranaelale.

Vilbaste, TN 7, 398 (24) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Paiseleht - paisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 400 (32) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Paiselehed - arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 422 (29) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Paiseleht - paisete parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 426 (43) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Paiselehed on arstirohi.

Vilbaste, TN 7, 429 (44) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Paiselehed - paistuserohi.

Vilbaste, TN 7, 431 (42) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Paiselehed - paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 433 (27) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Paiselehed - paise peale.

Vilbaste, TN 7, 461/2 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Paiselehti kuivatati ja tehti teed, seda jõid, kes olid läkastavas köhas.

Vilbaste, TN 7, 463g < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Paiselehti kuivatatakse ja tehakse neist teed, seda joovad need, kes on läkastavas köhas.

Vilbaste, TN 9, 326 (24) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Paiselehe (Tussilago farfara) lehe tee kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 545 (30) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Teelehed, paiselehed: kompressideks värskelt.
Viina sees kompressiks talveks.
Suurem peotäis iga kord, nii kuidas vaja (kui paistetud ülesse).

Vilbaste, TN 7, 616 (1.8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Paiseleht (vannid, teena); metsauba (vannid, teena); ubalehed (teena); takjas (lehed) – kopsuhaiguste vastu (tiisikuse).

Vilbaste, TN 7, 642 (9) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Paiselehed muhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 644 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Paisete peale pandi paiselehti.

Vilbaste, TN 7, 795 < Harju-Madise khk., Ämari al., Aaviku t. (1930)
Arstirohtudeks tarvitati liivateed, kummelid, raudrohi, paiselehed, krossilehed, maa-alused.

Vilbaste, TN 7, 805/6 < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Paiselehti pandi katkisele ja paistetanud jalasäärele.

Vilbaste, TN 7, 841 (37) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Paiseleht, ka paisuleht. Tarvitatakse arstimisvahendina.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 1) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Taimed, mida ma tunnen, ja kuidas neid tarvitatakse.
Arstirohuks.
Paiselehed jooksja vastu.

Vilbaste, TN 7, 928 (b, 5) < Rannu khk., Rannu v. (1932)
Paiseleht palaviku vastu (umbede pääle).

Vilbaste, TN 7, 944 (32) < Puhja khk., Kavilda v. (1932)
Paiseleht tarvitati arstimina paisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 987 (4) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
Paiselehti pandi paisete pääle, kus ta pidi paise parandama.

Vilbaste, TN 7, 1020 (4) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Paiseleht - (Tussilago farfara L.). Pannakse paiseile, haudunud kehaosadele ja nii edasi.

Vilbaste, TN 10, 251 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Paiseleht - vaeselapseleht. Külm pool pandi paisetele peale ja sooja poole all magas vaenelaps.

Vilbaste, TN 10, 582 (3) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
[taimed arstimina].
Paisõleht, paisõrohi.

RKM I 9, 373 (2) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Haudunud kehaosadele: kirburohi, paiseleht, tamm, vägihein.

RKM I 9, 375 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

RKM I 9, 373 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.

RKM I 18, 96 (8) < Iisaku khk. (1984)
Vaeselapselehed (paiselehed) - paisete peale.

RKM I 18, 97/8c < Iisaku khk., Iisaku al. (1984)
[tiisikus] Ka pruukisivad vaarikavarre, raudrohu, paiselehe ja sireliõie teed. Raudrohu teed tegivad siis, kui juba verd sülitasivad. Oli siis miski köha, kas kinnine vai lahtine, külmetuse köha, rögisemise köha, hingematmise köha vai hobuseköha, ikka need teed ja terpentiiniga rinda ja kõri määrida ja siis pliiti paistel soendasivad. Enne, kui apteekri ei old, sai terpentiini ja niisikesi rohtusid õpetaja Intlemani proua käest. Ikka raha eest, kudas siis muidu.

RKM I 18, 105 < Iisaku khk. (1984)
Paised öeldi, et lõivad sellest, kui keeva veega või keedetud veega saunas pesti, aga ka külmetusest. Raviti paise- või teelehe peale panemisega, vahele veel magedat rasva, see tõmbas mäda välja.

RKM I 18, 105 < Iisaku khk., Imatu k. (1984)
Lovise Mahmastel, sündinud Imatu külas, rääkis, et roosid olevat kolmet seltsi ja et roos lõi välja ehmatusest, kas pale peale või kuhu juhtus. Roosi olla rohitsetud seal enamasti sõnadega. „Mina vannun sind...“ ja peale pandi siis paiselehti, musta lamba villu ja tehti märgi kurja silma vastu.

RKM I 18, 174 (4) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Haigele kohale pandi kummelihauetis või paiseleht.

RKM I 19, 235 (265) < Jõhvi khk., Peeri k. (1984)
Paise või palaviku kohale asetada vaeselapse [paiseleht] leht, võib kasutada ka teelehte.

RKM I 23, 202 (4) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Paisetele pannakse peale paiseleht - alumise küljega allapoole. Ka joodi kummeliteed või haput jooki.

RKM I 35, 211 (II, 1) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Köha ja nohu puhul.
Köha kaob, kui keeta nõgeseõitest ja paiselehtedest teed, juua 1-3 klaasi päevas. Riivida mustrõigast ja teha plaastrit.

RKM I 35, 212 (3) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Kui tekib läkaköha, juua teed, kus on raudrohtu, nõgeseõisi (lehti) ja paiselehti (1 liitri kohta iga rohtu 1 supilusikatäis). Samal ajal viibida värske õhu käes ja suvel magada ruumis, kus ööselgi on aken lahti. Köha vaibub 3-4 nädala jooksul, ent võib veel hooti kesta ligemale aasta. Värske õhk ja viibimine kuuse- ja männimetsa all (seal on fütontsiide) mõjub tervistavalt. Siin kirjeldatud arstimisviis on mul läbi proovitud. Sel suvel haigestus mu tütrepoeg Joosep läkaköhasse ja nii teda sai ravitud. Algul arst andis ka ampitsilliini tablette.

RKM I 31, 243/6 (1k) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

Vilbaste, TN 5, 3 (14) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Paiselehti pannakse paisete pääle.

Vilbaste, TN 5, 12 (3l) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Paiselehed asetati palja ihu pääle - südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 5, 196 (1) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Arstirohud.
Paiselehed. Tarvitatakse paisete vastu.

Vilbaste, TN 5, 206 (3) < Tartu l. (1934)
Paiselehe leht pannakse paise või silma pääle, kui silm mäda ajab.

Vilbaste, TN 5, 227 (1) < Tartu l. (1934)
Taimed, mida tarvitatakse arstirohtudeks.
Kui keegi lõikas või veristas kas kätt või mingit muud liiget, siis pandi haava pääle paiselehti, nii et nad katsid haava.

Vilbaste, TN 5, 314 (15) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Paiseleht paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 5, 342 (59) < Tartu l. (1935)
Arstirohud.
Paiseleht.

Vilbaste, TN 7, 1026 (34) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Paiseleht.

Vilbaste, TN 7, 1026 (50) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Paiseleht (teeleht).

Vilbaste, TN 7, 1089 (11) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Paiseleht - paisele panemiseks, vähendab palavikku.

Vilbaste, TN 7, 1090 (1) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1165 (90) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Paiseleht. Tussilago farfara. Märkus: paiselehtedeks nimetatakse ka ojakuku (кувшинник) lehti. Ojakuku lehti hoitakse haige silma pääl jahutava kompressina.

EFA II 17, 97 (34) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Paiselehte korjati ja tehti teed külmetuse ja kurguhaiguse vastu.

EFA II 21, 18 (16b) < Rõuge khk., Mäessaarõ k., Järvesuu t. (1997)
Paiseleht panti peale, see ju ravib kõiki haavu.

EFA II 26, 21 (25) < Paistu khk., Anikatsi k., Härma t. < Puhja khk., Ängu k. (1998)
Varvad hauduvad - teelehti pandsime vahele. Paiseleht on ka niisugune - pandakse pääle.

EFA I 9, 253 (10) < Urvaste khk., Antsla v., Lusti k. (1995)
Mul oli veresete 60 ja paiselehtede ja maarjasõnajalgadega ravisin ära. Alumine pool tuleb panna vastu ihu. Takjalehti ma kasutasin ka. Need kujusid ära, päris nagu paberist läks ihu vastu. Ja seda ma soovitan küll põletike ja valudega.

EFA I 12, 7 (12) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Köha vastu.
Keeta sibulakoore teed ja võtta seda 3-4 klaasitäit päevas pärast sööki. Aitab sama hästi kui juua paiselehe- ja nõgeseõie teed.
NB! 1994. ja 1995. a olen ostnud apteegist Bromhexini hydrochoridum´i 8 mg (20 tbl) ja seegi võtab ruttu köha ära (täiskasvanule päevas 3 tbl ja 1 tbl korraga, lapsele 0,5 tbl 3 korda päevas).

EFA I 15, 12 (41) < Martna khk., Haeska k. < Lihula khk. (1996)
Nurmenukud on korjatud, muud ei ole. Nüüd tahan veel paiselehed ja teelehed korjata. Hiljaks jäin, paiselehe õied jäid mul korjamata. Minu tarkus on raamatust, taimearsti-raamatust. Vitamiini mõttes ma korjan nurmenuku lehti; kui ise ei söö, siis annan kanadele.

EFA I 16, 55 (10) < Martna khk., Enivere (nüüd Võidu) k. (1996)
Paiseleht on kurgu- ja kõhurohi. Võtab röga lahti.

EFA I 16, 223 (6) < Martna khk., Ehmja asundusküla (end. Võidu k.), Kalda t. (1996)
Koeranaeltele paiselehti ikka peale sai pandud.

EFA I 16, 260 (1) < Ridala khk., Kaevere k., Otsa t. (s. Päärson), s. 1910 (1996)
Paiselehtedest saab väga hea tee, kui sul köha on. Aga õigel ajal peab korjama, kui kaua kasvavad, siis ussid söövad ära.

EFA I 18, 61 (18) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Jurjevi k. (Volli) Teder, s. 1935 (1996)
Paiseleht, neid on kole palju siin. Juurikad kas piirituse sisse kuhugi. Kui jalad-käed valutavad, nendega määrida.

EFA I 21, 56 (7) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Paiseleht ja kobraleht om valude vasta, liigeste valude vasta. Teena võib juua, a pannasse kompressi.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

EFA I 41, 48 (9d) < Urvaste khk. < Paistu khk., Laanekuru k. (2000)
R.H. Ravimtaimi?
Paiselehte pannakse põlve peale, kui põlved valutavad, võtab valu ära. Mul on liigesepõletik, siis ka. Kaselehte kästakse ka, et kui liigesed valutavad, siis topi kõik (ümber puusade näitab käega) kaselehti täis ja pane ümber endale. Ma ei ole proovinud, aga muidu on vanarahva tarkus selline, et toored kaselehed peavad olema, noored kased.

EFA I 41, 74 (32) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
Noh, paiseleht kah. Minul oli bronhides nihuke nagu natuke astmaatiline allergia. Siis naabrinaine siin korjas neid paiselehti, paiselehe õisi korjas. Siis ma tegin iga hommiku seda teed. Ja võttis küll köha lahti. Vaat, lehti tuleb ka korjata ja siis sealt välja pressida seda mahla, et on hingamise teedele hea.
H.S.: Suhkruga paned kihiti purki ja siis seal lased seista, et tõmbab mahla välja. Sihukesed ravimtaimed ikka aitavad küll. Mina olen oma elus üldse väga vähe ravimeid tarvitanud.

EFA I 51, 34/6 (3i) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Juua kummeliteed või segatult mõne raviteega (paiselehed, raudrohi, piparmünt, saialill jt.), eriti talvel ja iga päev, kui ilmastik halb ja toitutud ebaregulaarselt (eriti kooliõpilastel!). Kummelid tee sees aitavad vabaneda raskustest, mis organism päeval saanud. Selline ravitee, kus kummelid sees, aitab vabaneda köhast, külmetus- ja ka nakkushaigustest. Nii toimisin oma peres, kus väikesi lapsigi, 2000. a talvel, ja meie peres polnud tarvis tablette üldse.

Vilbaste, TN 7, 1099 (2)< Vastseliina khk. (1939)
Paiseleht [Rahvapärane nimi]. Suur teeleht (Plantago major) [Kirjakeelne nimi]. Pannakse paisete peale.

RKM II 17, 213/4 (41) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Paisele ja koeranaelale pandi paiselehte piale. Küpsetud sibulas oli ka ia. Küinega ei võin pigistada - küine viha läheb sisse. Mul õpeti lambaliha ja loomasitta piale panna, siis ei aidan.

RKM II 21, 103 (17) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Paiseleht - paesete peäle pannes olla eä parandama. Palaviku ja nõrkuse korral paise lehed peale pannes ja riidega kinni mässitult olla eä rohi. Teeks keedetult puhastada kopsu ja rinnad eäks. Tiiskuse (tiisikus) vasta olla eä rohi.

RKM II 437, 468 (14) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Sulustvere k. (s. Kongas), s. 1907 (1990)
Ussihammustuse puhul pandi sinist savi peale, millele oli äädikat juurde lisatud. Selline kompress tõmbas palaviku välja ja alandas paistetust. Ka paiseleht soovitati peale panna. Need tõmbasid palaviku välja.

RKM II 72, 402 (9) < Urvaste khk., Antsla l. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mõningaid nahahaigusi peeti nakkavaiks; paiselehti panti peale, küpsetatult sibulaid ja heeringa nahka.

Vilbaste, TN 5, 16 (6) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Tussilago farfara - palaviku vastu.

EFA II 5, 331/2 (3 ja 6) < Püha khk., Pihtla v., Putla k. < Kaarma khk., Kaarma v., Tõru k. (1995)
Ma olin Kütil heinaseemet külvamas. Kas ta rebestas või, jalga lõi valu. Perenaine tõi paiselehed. Ma pesin need puhtaks, panin akna peale laiali. Hommikul panin kompressiks. Ma pole jalale toetada saanud. Linase riide mässisin ümber. Üks päev oli, võtsin lahti, üsna palju oli alanenud.
Mis löhna teeb öue peal, see on ka üks kummel, koerakuserohi, aga tal ei ole neid valgeid öisi.