Rahvapärased taimenimetused

Vehverments

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 49755 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Vehvermentsitee on vääga hää juua, kui oled külmetanud, ajab väga ihu higistama ja on ka rindadelle hää.

ERM 6a, 10 < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k., Kase t. (1921)
/---/ Jooksvahaiguse parandavad mündi ehk vehvermensi lehed, mis jõe mädastel kallastel kasvavad. Need lehed seutakse haige koha ümber.

ERM 17, 6 (13) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Külmetamise ja köha vastu. Vehvermentsitee.

ERM 6, 15 b < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Jooksjahaiguse on parandanud mündi ehk vehvermensi lehed, mis mädastel jõekallastel kasvavad.

ERA II 36, 565 (2) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Rutikvere as. < Põltsamaa khk., Pajusi v., Pajusi m. (s. Jaanson), 66 a. (1931)
Vehvermensid, keedetakse lehti ja varsi. Saab vehvermensiteed. Lehed ja varred kuivatatakse ennem ära. Võetakse siis, kui süda paha on.

ERA II 168, 653 (60) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Piparmünditee olla hää talvel külma ajaga, aitavat ka verd klaarida, kui pää valutab. Taime nimi vehverments.

ERA II 202, 80 (3) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kui söögitahtmine kadunud on, hina tigad [?hiina tilgad], arnikad, vehvermentsi, kõike kokku.

ERA II 203, 407 (85) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kui pea valutab, siis kui on ühtlasi ka palavikku ("pea on kuum"), pannakse pea peale (otsaesisele) külma vee lappi. Ka juuakse peavalu korral piparmündi- (kohalikus murrakus "vehmerventsi") teed kuumalt ja minnakse voodisse teki alla ja lastakse ennast (või kaetakse ise) kinni katta kasukate ja teiste seesuguste soojapidavate riietega. Kui ei juhtu olema pipamündi teed, siis juuakse ükskõik missugust kuuma teed et ainult kere sooja saaks.
Kui harilikult kellelgi pea valutab, siis on inimesel ka muu kere haige. Valutab ainult pea, siis seda nagu haiguseks ei peeta, mida tuleb seletada üldise maaelu karmusega - väikesest veast ei hoolita, ei panda seda nagu tähelegi, ei olda haiguste vastu nii peenetundelised nagu linnainimesed.

ERA II 203, 419 (15) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Piparmünt (kohapeal nimetatakse "vehmervents").
Piparmündi- (vehvermentsi-) teed tarvitatakse arstirohuna siis, kui kellelgi pole seedimine kõige paremas korras. Pidavat mõjuma seedimist korraldavalt.

ERA II 292, 417 (32) < Tallinn l. (1940)
Kellel ühtepuhku kõht täis ajas ja sellepärast valutas, sellele anti suhkru, sukrutüki peal vehvermentsi tilkasi ja 13 balderjaani tilkasi, lõngaeli, ja kui miski asi ei aitand, siis vajuteti surnumatmese, tähendab hauakaevamise kolme, kuue vai üheksa raudasjaga, siis enamb täis ei ajand.

RKM II 329, 168 (2) < Rõuge khk., Koke-Jüri k. < Rõuge khk., Rebase k. (1977)
Kõgõ paremb haiguserohi om pähnaõie ja vehverment. Need on külmetamiserohi nummõr edimene.

RKM II 106, 93/8 (18c) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Vehvermentsi tied, kiemne tied juadi.

RKM II 106, 85/6 (11) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kondihaigus. Üäldi, kääluid närib, jalaluid närib. Kääluud valutavad (käevarred), jalaluud (sääreluud). Kas siis õli palavik kaa vai ei õld, õli külmäväri vai ei õld, õli muidu kondihaigus. Ikke õli haigus kimpus, vai üäldi haigus vimmas, haiguse vimm sies. Kontisid närib, pia on uimane, südämä pääl on paha, niisikene raske õlemine. Viina võeti naps, tulist, kiemne, vehvermentsi tied, et ikke higistama ajaks, siis ajab haiguse menema. /---/

RKM II 175, 13 (18) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Vehverments, see on reumaroht. Rahustab südant.

RKM II 195, 725 (15b) < Iisaku khk., Tudulinna v., Roostoja k. (1964)
Vehvermentsi tee oli hea. Külmetuse vasta, ajab higistama.

RKM II 234, 360 (1a) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kui rinde alt valutas, süda läikis (oksendas), siis üteldi, et on voolmed. Selle vastu võeti sisse piparmündi (rahvakeeli vehvermentsi) tilku, lõngaeli vett (soolahape) või soolvett, kui muud ei olnud käepärast.

RKM II 249, 562/3 (930a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Kõri arstimine.
Kui keski kõri ehk rinnad ära külmetas, siis anti juua tulist piima või ja meega, mässiti sooja teki sisse, ka järgmisi teesi anti juua: vehvermentsi, pärna ehk saalomoni teed, need aitasid ka köha vastu, selga ja rinnale pandi pistmete vastu kuppusi, ka lastele anti sama arstimist.

RKM II 254, 414 (38) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Vehverments - see on südamerohi, ma joon seda teed praegugi, mul omal aias kasvab. [Piparmünt]

RKM II 272, 382/3 (2302) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Vehverments, piparmünt. V. K. Мятный трава. Vehvermentsid, nii kodused kui ka metsikud, lõigatakse oksad ära, siis kui nad õitsevad, kuivatatakse pööningul vilus ära ja keedetakse teed külmetuse vastu. Vehvermentsi tee on ka nii hea juua, kuid üle nädala ei soovita seda arstid juua, sest et mõjub pahasti nägemise peale. Üleüldse soovitavad arstid kõiki teesi juua vahelduses, joo ühte teed kolm päeva ja jälle teist kolm päeva ja nii edasi, kuni esimesega hakkad jälle otsast peale. Münditeed joodakse ka siin kandis mõnes peres, kuid minule küll see ei meeldi, on liiga vänge maitsega.

RKM II 329, 463 (25) < Rõuge khk., Järveküla k., Kuusiku t. (1977)
Vehverment - külma vasta. Kuivatatud lehed teeks.

RKM II 349, 110 < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Sajandivahetuse koduapteek. Peale eelmainitud rohtude leidus kodus veel kampripiiritust südamehäirete puhuks ja kampriõli valutavate kohtade määrimiseks ahjupaistel. Vehverments kõhuvalu vastu ja liikva kange külmetuse puhul tulise veega.

RKM II 362, 137 (6) < Otepää khk., Koorvere k. < Rõngu khk., Uderna (1982)
Vehvermentsi tee ajab higistama. Aias kasvavad.

RKM II 363, 89/90 (24) < Otepää khk., Kiriku k., Marsina t. (1982)
Kui külmetushaigus om, siis om uppinhaina tee hää ja lõhmuseäitsme ja vehvermenti.

RKM II 369, 192 (8) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Lauri t. (1983)
Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.

RKM II 381, 24/5 (17) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Samuti oli populaarsem ravim vehverments (piparmünt) hõõrumiseks kui ka sissevõtmiseks kõhuvalu ja gaaside puhul. /---/

RKM II 381, 16/9 (15)a < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Hea vahend kõhuvalu vastu oli ka vehverments. Kuna neid mõlemaid lastele suhkrutüki peal anti, ei olnud rohu võtmine kuigi suur probleem.

RKM II 381, 339 (102) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Vehverments.
Münt on halli lehtega, suured laiad karvatsed lihavad lehed, pikad õietorud, vehverments [= piparmünt] on vähema lehtega, väheldased rohelased lehed, seda ostetse apteegis, münte ei osta keegi.
Kange vehvermentsi tee on päävalu vastu. Vehvermentsi tee teeb südame hääs [= võtab iivelduse ära], kui süda alam on. Ja rinnad teeb lahti [= kui kinnine köha on, röga ei tule].

AES, MT 202, 12/3 < Tarvastu khk., Kaubi k. (1937)
/---/ Lastele toodi linnast rohi, sii olli nõrk pissohvi viin, sedä sorti ku kiriku viin. Sekkä panti pantskriiv, salmijaak, vehverments, ja nõiapiim olli üte rohu nimi. Sedä määriti paistuse pääle, ja rohus ka panti sedä nõiapiimä, segäti na, kik segi. Underselts olli üits rohi ja palderjaan. Pantskriiv ja salmijaak nii tulliv kaabitse peenikses.

RKM II 459, 144 (98) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Meil oli see vana sepp Kreitzwald, tõmmas ära mu hamma suust. Ja kes vehvermentsiga hõerus hambavalu puhul.

RKM II 466, 483/4 (11) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (1994)
Kasvatan kodu vehvermentsi. See on ka maitsev. Köha on ehk niimoodi, juo seda, on hea kohe.

KKI 62, 375 (17a) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Kõigist võit tiid tetä: maasikaõiedest, küümnetii, vehvermentsi - tuu kasus ka kodu aidveeren.

Vilbaste, TN 4, 283 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks ja kuidas tarvitati:
/---/ Veriheinu /---/.
Palderjaniteed, kummõliteed loomadele joogiks, kadakamarju ka loomadele joogiks, ärnikateed, pedäjekasu teed, kalmusejuuri süüakse pulbrina, verejooksu sulgemiseks, põdrasambla teed, vehvermentsiteed.

Vilbaste, TN 4, 383 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Vehvermentsilill (kartmise vastu).

Vilbaste, TN 4, 388 (17) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Vehmerventsitee - külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 4, 410 (9) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[Kuidas kasutati taimi arstirohuks? Missuguseid taimi? Kes kasutasid, kuidas neid kutsuti?]
Vehvermentsiheinad teena.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Vehvermentsi (piparmündi) tee rahustab inimest.

Vilbaste, TN 3, 578 (1b) < Tartu l. < Otepää khk., (1932)
Vehvermentsi ehk piparmünti kasvatatakse kui arstirohtu. Ta kasvab vesisel pinnal ja on rohttaim, väga tugeva magusa lõhnaga. Teda tarvitatakse teeks, hää on köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 4a < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Mentha arvensis - vehverments. Kasutatakse teena.

Vilbaste, TN 11, 436 (21) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Piparmünt - vehmerments.
Vehmermentsi tee annab söögiisu.

Vilbaste, TN 1, 427/8 (208) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Vehverments, piparmünt [Mentha viridis L., vars lühikene]
Tarvitatakse teeks, ka viina hulgas parema maitse tarvis. Kas ka mõne haiguse vastu, ei tea.

Vilbaste, TN 1, 492 (5)a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Vehverments [Mentha (? piperita)] (nii nimetab vanem rahvas peaaegu eranditult, kord öeldes: „ehk piparmünt“). Teena - palavikule, külmetusele, vereselitamiseks.

Vilbaste, TN 1, 492 (5)b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Vehvermentsisid piirituse sees leotatult suhkruga võtta - südamehaigusele (kas tilgutada suhkrule?).

Vilbaste, TN 1, 586 (63), 532 (W22) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Vehverments [olen näinud ainult toaroosina]. Sellest tehakse teed. Pruugitakse ka miski ravimiseks. Milleks, ei mäleta enam. Kui meelde tuleb ehk mujalt kuulen, siis täiendan.

Vilbaste, TN 2, 647 (6) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Vehvermensist valmistati teed.

Vilbaste, TN 2, 669 (16) < Räpina khk. (1930)
Vehvermantsi tarvitatakse tee valmistamiseks.

Vilbaste, TN 2, 700 (2) < Räpina khk. (1930)
Vehvermantsi kuivanutest lehtedest ja peenematest vartest valmistatakse teed, mida soovitatakse külmanutele inimestele, tal on terveks tegev mõju.

Vilbaste, TN 2, 704 (6) < Räpina khk. (1930)
Köha arstimiseks tarvitati ja tarvitatakse ka nüüdki vehvermäntsi teed.

Vilbaste, TN 7, 171 (1) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Rõsna külas Mäe vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Vehverments - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 174 (2) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Vehvermens - seesama [keedetakse ja juuakse köha vastu].

Vilbaste, TN 7, 177 (2) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Vehmermens - seesama [keedetakse ja seda leent juuakse kõhu vastu].

Vilbaste, TN 7, 179 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Vehvermens - keedetakse teed, tarvitatakse külmetamiseks.

Vilbaste, TN 7, 181 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Vehvermens - keedetakse teed, tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 183/4 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Vehvermens - sellest keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vasta.

Vilbaste, TN 7, 185 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vehvervens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 187 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vehverments - seesama [keedetakse ja tarvitatakse külmetamise puhul].

Vilbaste, TN 7, 189 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Vehvervents. Seesama [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].

Vilbaste, TN 7, 191 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vehvervents. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 197 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Vehmermes. Seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab külmetuse puhul].

Vilbaste, TN 7, 199/200 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 201 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Vehverments - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 202 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Vehvermens. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 203 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 205 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Vehvermens. Keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 206 (8) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 208 (8) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Vehvermens - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Liikva ja vehverments on hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 302 (1c) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Köha vastu palderjan, reierauad, vehverments.

Vilbaste, TN 7, 304 (A) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatakse taimed. Mesilaste nuppudest, kääkatsestest, kommelitest, vehvermentsidest ja veel muust rohtudest tehakse arstirohtu.

Vilbaste, TN 7, 306 (a) < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tiko t. (1930)
Arstirohud. Palderjanid, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvermendid, mindid, võilille kollane, külmkingapädid, poolalehed.

Vilbaste, TN 7, 307 (A) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid?
Arstirohuks tarvitatakse taimeid: mesilase mubudest, käekaatse õitest, komelidest, kibusbu marjadest, tümmerjaanidest, vehvermintsi õitest.

Vilbaste, TN 7, 333 (11) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Vehvermensi tee on ka köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 335 (10)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Vehvermendsi tee on ka kõhu vastu.

Vilbaste, TN 7, 358 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Teerohud. Vehverments on teerohuks head.

Vilbaste, TN 7, 361 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Vilbaste, TN 7, 364 (7) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Vehverventsid kuivatakse ja tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 393 (6) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Vehvermentist tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 400 (18) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Vehverments - teed arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 422 (16) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Vehverments - teeks.

Vilbaste, TN 7, 428 (18) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Vehverments - rohuks.

Vilbaste, TN 7, 431 (22) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Vehverments - teeks.

Vilbaste, TN 7, 451 (36) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Vehverments - tee.

Vilbaste, TN 7, 473 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Vehvermentidest tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 581e < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Vehvermentsi tilgad seest haigustele.

Vilbaste, TN 7, 648 (a7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Vehvermentsi tee - südamehaiguse vastu

Vilbaste, TN 7, 648c < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Vehvermentsi ja palderjaani taimi tarvitati teeks ka.

Vilbaste, TN 7, 653 (II-4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Vehermentsi teed tarvitati ka külmetamise- ja köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 657 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Vehermentsi teed tarvitati ka külmetamise- ja köharohuks [Gustav Vilbaste märkus “Ei. Mäeotsalt”].

Vilbaste, TN 7, 834 (12) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Vehverment - keedetakse teed.

Vilbaste, TN 7, 891 (a136, 5) < Nõo khk. (1932)
Vehvermentsi õite tee kõhuvalu vastu.

RKM I 18, 181b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Rabanduseks nimetati kõiki tundmatuid äkilisi haiguseid, mis algasid kerge palavikuga. Raviks võeti sisse püssirohtu, lahjendatud lõngaõli (väävelhapet), liikvat (Hofmanni tilku), vehvermentsi (öeldi: vehverments teeb vedrud kergeks) (piparmünt) või kampriõli tilku.

Vilbaste, TN 5, 314 (2) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Piparmünt ehk vehverments (piparmündi tee, piparmündi tinktuur) rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1026 (37) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Vehverments (piparmünt).

Vilbaste, TN 7, 1089 (1) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Missuguste haiguste vastu tarvitati taimi arstimiseks ja kuidas?
Vehvermentsi - teena külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1164 (76) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Vehverments. Münt? Mentha aquatica? Kultuurtaim aedades, tuletab välise kuju poolest meele M. arvens’ist. Külmetuse puhul rohutee (armeenlased lisavad ohtralt toitude juure).

Vilbaste, TN 7, 1283 (78) < Kihnu khk. (1939)
Münt - “vehverments”. Tarvitatakse rohkesti teena. Tee ka rohuks külmetuse vastu.

EFA I 17, 40 (12) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Saidanga (praegune Novo-Uika) k. (Põder), s. 1909 (1996)
Vehvermentsi kasvati rohu jaoss.

EFA I 19, 17 (33) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Kahte seltsi mjaatat on - vehvermentsi. Üks ronib maad pidi, on rohkem kasulikum; teine on kõrge, natuke on ainult lõhn.

EFA I 38, 81 (9) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Meil vehverments - tuu om tuu jaost, ku und ei ole. Tuud juud, om rahulik.

Vilbaste, TN 9, 197c < Räpina khk. (1965)
Vehverments - piparmünt (juuakse ka teena sisemiste haiguste vastu).

Vilbaste, TN 10, 99a < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

RKM II 92, 279a < Kambja khk., Ani as. (1959)
Kui hingeõhk haises, siis söödi vehvermendi (piparmündi) kompvekki loputati soola veega ja söödi magusaid lõhnavaid sööke.

RKM II 211, 637 (38a) < Kodavere khk., Äteniidi k. < Kodavere khk., Assikvere k. (1967)
Teed tehti vehvermentsidest. Pohlaõitest saab nii punane tee, nõnna kui veri. Enamiste ikke poodist sai tuua seda hiina teed.

RKM II 254, 452 (5) < Laiuse khk., Sadala v., Reasalu k. (1969)
Vehverments, piparmünt. Pedja jões kasvab, heinamaal ka. Tuua kodu, hea tee oli neist.

Vilbaste, TN 7, 707 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vehvermensi rohi. Vehvermensi rohu tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 53 (20) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Vehvermünt - kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 56 (9) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Vehvermünt - külmetamishaiguse vastu, teeks.

KKI 42, 169 < ??? (1967)
Ma elasin Pärnaia ääres, säel oli mäe all kaev, talve aeg mäeveer oli libe ja jäetand. Läksin kelguga vett tooma, üles toomisega liuestasin ja kukkusin õla paigast ära. Nii haige, et riideid ei saa selga panna ilma abita. Siis hobu ette ja läksin Kriisa Ottole. See laskis vehvermündi teed teha, siis soe vesi juure, masseeris ja tõstis seda haiget õlga, see raksatas. Siis pani 3 kupusarve õla taha ja mina mõne päeva perast terve, see masina krõps ei old valus, aga see piiritus, mis pärast haavadele valas, oli valus.

KKI 42, 170 < ??? (1967)
Poeg suri. Kas palju nuttasin või millest see peavalu hakkas, nii tegi valu. Heinakaare peal kui lõin vikatiga, siis peas torkas. Enam ei võind kannatada. Pühapäeval hobu ette ja kuppima, see põrund veri, Mäetaguse arstid olid igaviku puhkusel. Metskülas oli üks noorem mees, kes sellega hakkama sai. Kui läksin ja vanker põrutas, see käis peast ka läbi. Anti naps viina, tulist vehvermündi teed, pani kukla taha kaela peale 3 kuppu. Kui tagasi tulin, enam vankriraputus ei teind midagi, terveks sain, hüvasti.

RKM II 413, 473 (2) < Rõngu khk., Koiduaru k. (1988)
Vemmermentsitiid, palderjani, teelehte ikka sai kasutatud.

Vilbaste, TN 7, 310a < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatavad taimed: vihvermendid on köha tarviks väga head.