Rahvapärased taimenimetused

Vägihein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 29513/14 (8) < Viljandi khk. (1896)
Vägihainad jämedad nagu [---], lehed nagu takjal, kollased õilmed - pitkad hainad. 3-4 jalga juuri (suured), kaabitakse haava peale.

E 64240 (2) < Ridala khk. (1929)
Vägiheinu (Verbascum L) pannakse haudunud varvaste vahele.

EKS c, 67 (2a) < Äksi khk. < Tarvastu khk. (1891)
[Scrophulariaceae]
Verbascum thapsus Vägihein. Üheksamehevägi (Jõhvi khk.). Värskeid lehta tarvitatakse haavade pääle; sahvtile hõõrutud värskeid lehta pannakse haudunud kohtade pääle, iseäranis jalavarvaste vahele.

ERM 17, 7 (15) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Vägiheina õie tee samuti (köha vastu).

ERA II 193, 505 (33.12) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
[Köha]
Tehti jalgade ja käte vanni, anti midagi köharohtu, näit. vägiheina teed.

ERA II 193, 590 (55.12) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Vägiheina (Verbascum thapsus L.) õite teed 2-3 kl. päevas võtta päävalu vastu.

ERA II 201, 109 (89) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Verekusemine. Vägiheinatee.

RKM II 53, 501 (3) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Hõõrdumise puhul kasutati vägiheina.

RKM II 72, 122 (3) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Hõõrdumiste puhul pandi vägiheinalehed peale.

RKM II 111, 92 (289) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Üheksaväerohi ehk vägihein - maapealne taime osa tehti peeneks ja pandi viina sisse. See oli 9 haiguse vastu, ei tea, milliste vastu just, aga kui kuskil haige oli, määriti seda segu peale.

RKM II 111, 53/5 (151) < Muhu khk., Suuremõisa II k. (1961)
Maohaavade ja vähja vastu tehakse järgmist rohtu. Võetakse: kivisõnajala juuri 25% [kivi-imar - Polypodium vulgare], üheksaväerohtu e. vägiheina juurikaid 25% (ei tohi ära segada mürgise vägiheinaga, millel on mustjasrohelised kitsad lehed), palderjanijuurikaid 10%, mesilaste kitti 35% (see on ollus, millega mesilane lennuaugud kinni vaigutab, hall mass).
Juured ja kitt kuivatada ja panna likku piiritusse. Leotada 15 päeva teatud sooja temperatuuri juures. Iga päev loksutada.
Kui selline ekstrakt on valmis, siis võtta veel kasekitti 25%. Kasekitti leidub päris vanadel kaskedel, millel koor pragunenud. Nende pragude vahel on kollane meekoogitaoline mass. See ongi kasekitt. Kasekitt tuleb kuivatada ja teatud osast keeta teed. Siis lisada see tee piirituseleotisele. Segada. Sisse võtta väike supilusikatäis 2 korda päevas söögi alla.
Jutustaja ravis endal ise sellega maohaavad. Aastaid tagasi kellelgi vanemal naisel oli maovähk. Arstid tunnistanud ta lootusetuks. Siis hakanud see naine tarvitama seda rohtu ja mõne aja pärast hakanud vähk kuivama, järele jäänud vaid kimp veresooni. Naine paranes täiesti.

RKM II 319, 595 (4) < Ridala khk., Panga k. < Koeru khk., Väinjärve (1975)
Vägihein või üheksavägine pidi aitama igasuguste haiguste vastu.

RKM II 381, 296/8 (50)b < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Maalised.]
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, nahahaigused seaksed. Siss pandi öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [? = liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss pandi seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

RKM II 395, 230 (89) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Vägihein. Roosad pikad õied ja pikad kole karedad lehed, see on kopsuhaige rohi. Linnast oli üks, tal olid kopsud haiged, see jõi kogu aeg teed - juured ja lehed.

Vilbaste, TN 11, 288 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Vägihein vai üheksamehevägi. Seda nimetati üdismed. Tarvitati köha vastu. Neid on kaks seltsi, teine on mürgine. Kes neid õieti ei tunnud, see ei uskunud neid mürgisuse pärast tarvitada.

Vilbaste, TN 1, 230c < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Vägihaania häierme leem ja pälüna (koirohi) häierme leemi hoitakse pudelis alale. Talvel, kui kõht korrast ära pöördub ja naba ära karanud, siis pääle „katla toesse“ [katla aur] võetakse kümme kuni sada tilka ja mindakse voodivaiba alla, seal oodatakse. Kui ei ole surmatõbi, siis tuldakse tervelt üles.
Vägihein kasvab Tindi orus. Lehed ligi maad, kämmal laiad, küünar pikad. Vars üksainus, kuni 6 jalga kõrge, pisikesed kollased õied ümber varre kuni küünra pikkuselt ladvaotsast allapoole.

Vilbaste, TN 2, 314 (21) < Kanepi khk. (1929)
Vägiheina tarvitatakse külmetuse- ja köharohuna.

RKM II 381, 292 (44) ja 312 (71) ja 312/3 (72.18 ja 26) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Ravimtaimed. Raudrohi. Vaata maalised.]
Maalised.
Maalised need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kas või kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maalise heinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatadi. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tume pruun olli. Siss panti pääle, kus sügeles, ja vahapaber pääle.
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, naha haigused seaksed. Siss panti öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [?= liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss panti seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

RKM I 9, 373 (2) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Haudunud kehaosadele: kirburohi, paiseleht, tamm, vägihein.

RKM I 9, 375 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

RKM I 19, 114 (162) < Vaivara khk. (1984)
Langetõve ravim.
Seitsmevägine [harilik vägihein] on langetõve vastu.

Vilbaste, TN 5, 201 (4) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Vägiheina õie teed tarvitati külmetamise vastu.

RKM II 111, 74 (206) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Üheksaväerohi ehk vägihein. Selle õisi kuivatati, kuid ei tea, mille vastu. Sel taimel on 9 väge, 9 haiguse vastu.

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)