Rahvapärased taimenimetused
Magun
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 193, 482 (25.28) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Unetuse korral anti mooniseemne teed (magun, moon - Papaver rhoeas L.)
Vilbaste, TN 3, 152 (4.26) < Palamuse khk., Roela v., Roela k., Leedimäe (1932)
Magun = moon - arstirohuks; oopium, morfiumi - uimastavad rohud.
Vilbaste, TN 7, 188 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Magun: seesama [?] [pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks].
EFA I 101, 183 (22) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Magun (Papaver somniferum) - unimagun kasvab aias ilutaimena kuni 90 cm kõrgeks. Seemnetest valmistatakse mooniõli ja neid kasutavad ka pagarid saiadele, noortest kupardest valmistatakse oopiumi (piimamahlast, seda sisaldavad kõik taimeosad, olles seega väga mürgised). Magunataimed on mürgised, praegu keelatud nende kasvatamine müügiks.
Metsikult kukemagun, põldmagun jt on samuti mürgised. Keskajal valmistati magunatest reumavastast teed. (Teave pärineb meediast, loetust ja kuuldust aastatel 1995-2006.)
Vilbaste, TN 7, 640 (d1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Köömen - tarvita maitseaineteks. Maguni seemned - tarvitati maitseaineteks.
Vilbaste, TN 10, 104 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Moon ehk maanilill. Magun. Kallaste naised leotanud magunaseemneid piimas. Hommikul antud seda leotist lastele juua. Lapsed pandud uuesti magama. Uksed lukku ja naised läinud ise Kokora ja Pala metsasedesse senile. Õhtul, kui marjult või seenili tagasi tuldud, maganud lapsed ikka veel. Ise nad kõnelesid seda.