Rahvapärased taimenimetused

Mustsõstar

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 113, 599 (72) < Saarde khk. (1934)
Vanad inimesed räägivad, et mets-mustsõstra marjadest tee olla hää seestvalu vastu ja vähendavat haigust, kui rinnus pisted torgivad.

ERA II 206, 297 (5b) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Higistamise vastu tarvitati mustasõstraõisi, maasikaõisi.

RKM II 22, 181 (26) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sabatuha vasta on mustasõstra lehed ja varred; pesta, keeta ja sisse joota, kolm korda päevas.

RKM II 111, 44 (117a) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Neeruhaiguste vastu on head mustsõstramarjad.

RKM II 160, 15 (14) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Vesitõbi. Mustasõstravarre teed juua. Minu õde sai terveks.

RKM II 186, 26 (3b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Saunas raviti jooksvahaigust. Haige oli saunalaval, võeti üks väike rümkatäis (klaasitäis) saarepuu tõrva sisse, viheldi hästi kuumas leilis.
Tõrva kuumutati saarepuust kodusel teel.
Palavikku võeti alla mustasõstra keedisega, pandi kuuma vette ja anti haigele juua. Söögiäädekas segati külma veega, linane riie kasteti selle segusse, väänate kuivaks ja pandi haigele ümber. Seoti vellase rätiga kinni, hoiti niikaua, kui riie läks kuumaks (soojaks), siis korrati mitu korda.

RKM II 229, 526 (1b) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
[Palavik.] Vaarikad ja mustsõstrad on palaviku vastu.

RKM II 229, 651 (5) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kui pea kohises ja kõrvus olid helinad ja halb enesetunne oli, siis vanaisa ravis seda haigust linnumagusaga. Kortna (on nii suur kui teeklaas) sisse pandi lusikatäis mett ja vett pandi täis. Sellest pool anti hommikul enne sööki ja pool õhtul magama minnes. Sellest saadi abi. Mustasõstra kuivatatud lehtedest keedeti teed ja pool kortnat korraga võeti sisse sama haiguse vastu.

RKM II 231, 480 < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Sarlakihaigus tõi sageli surma, kuid vahel sai ka koduse ravi puhul abi. Suure palaviku tõttu anti juua haput jooki ja kurku loputati mustasõstra vartest keedetud veega. Nahka hõõruti viinaga.

RKM II 271, 515/6 (5) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Kõhuvalu.
Enne arstisid inimesed kõhuvalu metsarohtudega. Keetsivad metsarohu säiud: reinvarssa, koirohtu, mustasõstraoksi, arnikaid, raudrohtu. Pandi kuigipalju sääniku metsarohtu, keedeti, siis jõivad säiu asemel mõnda rohtu, jõivad lusikatäis kolm-neli korda päevas. Praegusel ajal inimesed arstivad nende rohtutega inimeste kui ka vasikate kõhutõbe.

RKM II 307, 49/50 (22) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. (1973)
Köhale tehti mustasõstra okstest tiid ja tärpentini aurutust. Tehti vesi kuumas ja kivi ka kuumas, pandi tärpentini vette ja kivi sinna sisse. Võeti riie ümber, esi olid sääl all ka, hingasid toda tärpentini sisse.

RKM II 363, 423/4 (4) < Otepää khk., Oriku k. < Kanepi khk., Kooraste v. (1982)
Mustasõstra urvakesi panna viina sisse ja ka kaseurvakesi - saab hea rohi. Kui kondid, liigesed valutavad, siis võtad õhtul sisse lonksu ja hommikul on kohe paremb.

RKM II 366, 355 (9) < Tartu l. (1983)
Kõhuhaiguste puhul raviti vanasti mustasõstra lehtedest valmistatud teega, köömneteega, petersellilehtedest valmistatud joogiga.

RKM II 371, 414 (5)c < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. < Kuivajõe k. (1984)
Pihlakamarja tee - silmarohi, mustasõstratee ka.

RKM II 375, 293/5 (19) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kui inimene külmetas, siis tuli palavik, rinnus olid valud, luud-kondid hakkasid valutama, tuli haigel voodisse heita. Sellega võis kaasneda ka nohu ja köha. Tsaarivalitsuse ajal ei tuntud sõna „gripp“. See sõna tuli tarvitamisele kodanliku korra aja alguses. Haige pidi jooma higistamapanevaid jookisid nagu pärnaõie teed, veel kuuma piima meega, vaarika- või mustasõstra jooki tee hulka panema joomisel. Samuti olid head ka vaarikavarre ja mustsõstra oksa tee. Selliseid jooke võis anda ka pere teistele liikmetele, kes just voodihaiged polnud. /---/

RKM II 375, 539/41 (41) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui mehed tulid külmaga pikalt teelt 8voorist, veskilt jne.), siis koju jõudes tegid punši. See oli selline jook, et magusale kuumale teele kallati viina hulka ja joodi kiiresti ära, et see mitte ära ei saanud jahtuda. Kojutulek oli ikka õhtul ja siis mindi ka kohe teki alla. Ei tulnudki haigust kallale ja hommikuks olid kõik töövalmis. Ju see kuum jook pani vere käima ja ajas ka higistama ja siis haigus ei tulnud kallale. Kes punši ei teinud, see vähemalt kõva suutäie valget viina ikka võttis ja ka see oli mõjuvalt kasulik.
Kui aga naised või lapsed olid külma saanud, siis esimeseks rohuks oli kohe kuum teevesi, mis pani vere käima ja tegi keha soojaks. Hea oli ka kuum piim meega. Kui siiski haigus tuli, pidi inimene voodisse jääma, siis olid kõik kuumad joogid head - kuum piim meega, kummelitee või pärnaõie tee vaarikamoosiga, mustasõstra moosiga. Hea oli ka mustasõstra oksa ja vaarikavarre tee. /---/

RKM II 380, 21/2 (24) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Külmetushaiguste vastu joodi kuuma punši. Anti juua kuuma pärnaõie teed. Ka vaarikavarre või vaarikateed. On tehtud teed mustsõstra lehtedest ja kuivatatud mustsõstardest higistama ajamiseks. Lehti koguti õitsemise ajal. Samuti tehti morssi jõhvikatest ja anti juua palavikuhaigele. Kui palavik tõusis kõrgemale, tehti kompresse kehale ja peale. /---/

RKM II 381, 88/92 (17)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka joodi mustasõstra keedise ja lehe teed külmetuse, köha, palaviku, põie-, liigesevalude puhul.

RKM II 384, 166 (20) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kurguhaigused. Määriti rinda tärpentiiniga ja soojendati ahju ees. Tilgutati ka tulisele telliskivile tärpentiini, pandi rätik üle pea ja hingati seda palavat auru sisse. Joodi toore sibula lõikudega kuuma piima. Lehmanisast tulnud soojale piimale pandi noaotsaga võid sisse ja joodi. Kuristati söögisooda ja lillatera veega kurku. Joodi lõhmuseõie ja mustasõstra teed. Palavikuga söödi jõhvikaid.

RKM II 384, 180 (46) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Külmetushaigus.
Esimene rohi külmetushaiguse vastu oli saunaleil. Joodi pärnaõie ja mustasõstra teed. Palaviku vastu söödi jõhvikaid.

RKM II 405, 521 (8b) < Tallinn (s. Laul), s. 1909 (1985)
Üks peotäis mustasõstra koori, kolm liitrit vett. Keeta, kuni järele jääb üks liiter teed. Päeva jooksul juua lonksuti ja janu kustutamiseks nii palju, kui on vastuvõetav. Radikuliidi puhul.

RKM II 429, 523/4 (14) < Kursi khk., Tõrve k. (1989)
Külmetushaiguste puhul keedeti pärnaõisi ja anti ka mustsõstra moosi.

RKM II 431, 172 (9) < Palamuse khk., Pikkjärve k. < Palamuse khk., Luua k. (1989)
Palaviku puhul anti vaarikavarre ja mustasõstra teed. Vaarikavarre tee paneb hästi ruttu higistama ja võtab palaviku ära kohe.

RKM II 446, 126 (37) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (s. Õunapuu), 76 a. (1991)
Maksale, sapile toore mustasõstra lehe tee. Seda on soovitatud haljana. Kas ta kuivamisega kaotab ära selle toime?

KKI 8, 32 (37) < Kuusalu khk., Kuusalu k., Tiitsu t. (1948)
Haava puhastavad teelehed, paisulehed, mustasõstra, kaalika lehed.

KKI 57, 167/8 (17b) < Hageri khk., Hageri k., Koka t. < Hageri khk., Rabivere k. (1984)
Mustasõstra pulkadest tehakse ka teed, kui vererõhk on kõrge.

KKI 68, 192 (7) < Jämaja khk., Laadla k., Matsi t. (1977)
Kui jalg on katki või varvas lammu [katki], pandi peale lepaleht, teeleht, mustsõstra leht või paakspuu leht.

KKI 69, 304 (6) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Abaja k. < Viru-Nigula khk., Mahu rand (Valtmann), s. Paulus, s. 1894 (1975)
Pärnaõie teed ja mustsõstra moosi [kasutati rohuks].

Vilbaste, TN 1, 465 (13) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.

Vilbaste, TN 1, 794 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Mustsõstar (Ribes nigrum L.). Vann lehtede ja noorte võsude keedisest jooksvahaiguse vastu. Kuivatatud marjad söödi suhkruga kurguhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 969 (33) < Kihnu khk. (1937)
Mustsuõstar - -suõstra.
Lehed kurkide hapendamiseks. Marjad palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 252 (35) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Mustasõstra pungad - neeruhaigetele.

Vilbaste, TN 7, 259 (31) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Mustasõstra lehed olid roosi vastu. Lehed pandi soojalt roosi pääle.

Vilbaste, TN 7, 278 (5) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Mustasestre lehe vann jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 477j < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Nende kolme [mustikas, mustsõstar ja vaarikas] taime teed anti külmetuse vastu sissevõtmiseks.

Vilbaste, TN 9, 525 (3d) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Kõhuvalu] Mustasõstra oksad keeta. Krooniline kõhulahtisus.

Vilbaste, TN 7, 687 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mustasõstra lehed köha vastu. Keedetakse mustasõstra lehtedest teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.

Vilbaste, TN 10, 268 (16) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Mustsõstar. Mustsõstra varre teed joodi veetõve vastu. Minu õde sai terveks.

Vilbaste, TN 10, 369 (45) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Mustsõstar - õied, lehed, marjad, tee külmetamise ja rinnahaiguse vastu.

RKM I 23, 203 (21) < Tartu l. (1990)
Jutustaja külastas Kuigatsi imearsti, kes oli kuulus oma kalli hinna eest müüdava rohu tõttu, mis pidavat ravima väga paljusid haigusi. Peremehe väljudes kahmas jutustaja pajast taimi ja peitis need põue. Kodus selgus, et sinna kuulusid: raudrohi, üheksavägine, mustsõstra varred ja karukollad. Jutustaja ise soovitab neid kasutada järgmiselt: võtta viis taime raudrohtu ja üheksavägist, kaks peotäit mustsõstra varsi (juppideks ja pikuti lõhki) ja 30 karukolla eospead, mida tuleb korjata hommikul viludaga. Tee keeta viie liitri veega.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Vilbaste, TN 5, 21 (a4) < Tartu l. (1934)
Vabarnaid ja mustesõstraid tarvitakse teena külmetuse puhul higistamise abinõuna.

Vilbaste, TN 7, 1177 (53) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Mustasõstra lehed: keedis. Külmetuse juures.

Vilbaste, TN 7, 1112a < Halliste khk., Abja as. (1930)
Arstirohtudena tarvitatakse mustasõstra (Ribes nigrum) lehti, pärna (Tilia parvifolia) õisi, palukaid (Vaccinium vitis idaea L.). Kuivatatakse ja tarvitatakse teelehtina.

EFA II 47, 75 (5) < Otepää l. < Otepää khk., Nüpli k., Tamme t. < Võrumaa, Valgjärve v. (2004)
Kodu raviti külmetust, siis ollive tiivee, mustasõstralehe olliva, varre ja. Väga avitas.

Vilbaste, TN 7, 477j1 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Samuti mustasõstra vartest ja lehtedest võib saada maitsevat teed.

Vilbaste, TN 7, 1222/3 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Köömnevarre keedisega hautatakse õlleankrusid, ka piimanõusid, et eemaldada halba lõhna ja maitset. Köömnevarsi tarvitatakse veel kurgi soolamiseks koos mustasõstra lehtede ja tillidega.

Vilbaste, TN 7, 477b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kurkide sissetegemiseks kasutati mustasõstra ja tammelehti.

EFA I 19, 139 (20a) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Valgevene, Vitebskaja obl., Liosjanski raj., Bondovo k. (s. Schmid), s. 1933 (1997)
Marjadest on lillakad ja maasikad. No siin on need metsamaasikad väega magusad. Mustsõstrad ajame läbi lihamasina, ühe kilo peale kaks kilo suhkrut, seisab toorelt.

EFA I 37, 84/5 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

EFA I 57, 147 (2b) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 (2002)
Mustasõstra lehed ja vaarikute lehed ja talvel noored võsud võtame tee jaost, ja punahein augustikuu sees hakkab õitsema.

EFA I 85, 256/7 < Võru l. (2004)
Sügisel või suvel kuivatasin ikka valget ristikheina teerohuks (see umbes vaksa pikkune valge ristikhein) seda esineb looduses harva; krooklehti, veel piparmünti. Nii kaua, kui ma piparmündi teed jõin, mul köha ei olnud, aga kui piparmünt otsa sai, oli varsti köha kallal.
Olen veel vaarikavarre ja mustasõstraoksa teed teinud.
Aga need teerohud tuleb kohe tee seest välja võtta, muidu on selline „leotise“ maitse, ei ole enam tee.

Vilbaste, TN 9, 516 (57) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (end. Antonie Maasik) s. 1900 (1965)
Kurkide soolamisest Tormas. Korjati mustsõstralehti. Tünni pandi keev vesi. Kuumutati telliskivi ja pandi vee sisse. Nii kuumutati tünni, et kurkidele ei tuleks võõrast maitset - linaleomaitset. Kui oli “kahtlane” tünn ja kardeti, et “jooksma” hakkab, tehti rukkijahust ja veest kõva segu ja tõmmati praod kinni. Tünni põhi kaeti mustsõstra lehtedega. Mõnikord pandi hulka ka kirsilehti; aga neid palju ei pandud, sest siis pidid kurgid mustaks tõmbama. Lehtede juurde pandi tilli, natuke küüslauku või mädarõigast. Sageli mädarõigast ei pandud, sest neid kohapeal ei kasvatatud. Nii lasti kurgid kihtamisi (Torma murde pärane vorm) lehtede ja tillivartega. Peale valati soolaga keedetud jahe vesi. Kui kurkidel vesi peal, pandi vajutuseks puhas lauake ja sellele kivi kurke hoiti keldris.
Kurgid toodi enamuses Mustveest (kodanliku Eesti päevil). Tormas kasvatati kurke ainult nii palju, et värskelt süüa. Kurkidega käisid maal kaubitsemas Mustvee kohalikud elanikud. Kurke ja sibulaid vahetati ka vilja vastu. Sibulamüüjatel oli suur laastukorv. Korvi sibulate eest võeti tavaliselt korv või poolteist rukkeid. Kurki (murdepäraselt mitmuse osastava asemel ainsuse osastav) müüdi sajakaupa. Hind oli kõikuv, olenes kurgi saagist. Hinda ei mäleta.

Vilbaste, TN 7, 164 < Räpina khk. (1930)
Mustasõstra, kirsi ja tamme lehti tarvitakse kurkide hapnemise juurde - ajavad ennem hapnema. Ka pannakse sinna tille, mis annavad hää maitse.

Vilbaste, TN 11, 220/1 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Sitikas e. mustsõstar. Marju tarvitatakse keediste ja veini valmistamiseks.
Mustsõstra lehti tarvitatakse kurkide soolamisel. Neid pannakse kurkide vahele ühes tillidega. Nende marju lapsed ja noored väga himustavad.

RKM II 210, 273/4 (1a) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Muuga t. (1966)
Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.

RKM II 338, 365 (46) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Pungad ja kasvud tuleb puudelt koguda varakevadel, siis kui need on veel väikesed ja väärtuslikud. Kuivatada ja alalhoida kui teisigi ravimeid. Juured taimedelt peab koguma sügisel, sest siis on nendel suuremad väärtused. Enne kuivama panekut peab juured kõik puhtaks pesema. Kuivatamisel tuleb neid aegajalt liigutada, et nad paremini kuivaksid. Pärnaõied, raudrohud, krookslehed, kumelid, teelehed, nurmenukkud, mustasõstralehed ja kibuvitsamarjad on sellised ravimtaimed, mille tee aitab igale haigusele, kui muud ei ole käepärast. Halvemat ei ole teinud ja ka ei tee, nendest ravimtaimedest tee mitte kunagi kellegile.

RKM II 385, 497 (19a) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Külmetushaigused.
Rahvas ütleb, kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Vaarikas on ammust ajast rahvale tuntumaid ravimtaimi. Ravimiks on marjad, aga kasutatakse ka lehti ja varsi. Vaarikat kasutatakse higileajava vahendina palaviku ja külmetushaiguste puhul, tavaliselt teena, millele rahvas lisas ka viina, kuid aitab ilma viinata samuti. Praegu samaks otstarbeks sobib mustasõstra tee ja ka kummelitee.