Rahvapärased taimenimetused

Teetitelehed

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 177, 49 (39) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k. (1937)
Haava pääle panemiseks: takjalehti, teeditelehti.

RKM II 309, 302/3 (4p) < Lüganuse khk., Sirtsi k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (s. Sakslad), s. 1919 (1974)
Kui lastel olid haavad, joosti ju paljajalu, astuti vahest puuorki või klaasitükki, siis ämm määris haavaümbruse või ehk rasvaga ära, lasi koera puhtaks lakkuda, võttis maast teetitte lehti, kastis võisoolvee sisse, pani haava peale, sidus nartsuga kinni ja haavad paranesid.

ERA II 292, 423 (51) < Tallinn l. (1941)
Pind võeti välja kas küüntega, noaga, sügavamalt nõelaga, vajaduse korral leigati ka nahk katki, kui muidu kätte ei saand. Oli väljas, siis piigisteti vähe verd välja, veike pind, siis jäi niisamate, kui oli suur, siis suvel pandi peale teetiteleht, silgunahk, sulavõid ehk kusi peale, hülgerasv kisub ka pinna välja.

RKM II 8, 84 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vähki (kreepsi) vasta on vaja tihti päälä saunas käia ja sääl hüvast kuumas haudu. Paras abi on teetitte lehega vajutada haiget kohta.

RKM II 146, 408 (10) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Lüganuse khk., Uniküla k. (1961/2)
Mädavistrikud.
Kraabitud kohale lõi vistrekud. Neid mädavistrikuid ööldi, et küünevihad on sees.
Mädavistrikud raveti: linaseemne keedis ja küpsetand sibulalõik pandi linase lapige peale ja seoti kinni. Ka teeleht, meil kutsuti teetitte leht, pandi peale.
Nimetatud ravi keskus mäda välja ja vähendas paistetus ja palaviku.
Teelehte tarvitakse tänapäev.

RKM II 161, 355 (252) < Lüganuse khk., Püssi v., Lohkuse k. (1963)
Lõigatud haavade ravist.
Haava pääle pandi ämeläse [ämbliku] võrku, sealiha, -nahka või soolvett. Rauaroho [raudrohu] puru. Suvel õli saada, siis pandi üle öheksame- ja äiäkaula [takjalehti], ka teetitte-, nauri- ehk kaalikalehti.

RKM II 162, 39/40 (2a)a < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Värske lõikehaavale pandi peale silgu soolvett.
Kui haav läks vanaks ja kõvaks, pandi peale teetitte leht (teeleht).

RKM II 186, 106 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Silmahaigused.
Odraiva.
Odraivale pandi allikavee kompress ööseks peale. Liivamägi, kus punane liivakivi oli sees, seal mäe all oli allik, selles allikas oli tervendav vesi. Lohusuus oli neid allikaid palju. Allikad jooksevad jõkke. Odraivale pandi ööseks hiinatee kompress ja puhtaks pestud teetitte lehed ja seoti kinni. See võttis palaviku ära.

RKM II 215, 401 (1) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Lõigatud haavadele kusti pääle, see õli esimine rohi, siis pandi teetitte lehti, rauarohto, rasva kelmenahka, ämäläse võrku.

RKM II 229, 423 (3a) < Rakvere khk. (1966/7)
Teetitejuured on kõige parem südamehaiguse rohi. Teed teha neist.

RKM II 229, 423 (4) < Rakvere khk. (1966/7)
Kõht lahti. Kui teetiteseemned (teeleheseemned) valmis on, mustad, ära kuivand, haamriga puruks taguda ja sisse võtta, kui kõht lahti on.

RKM II 309, 275 (u) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Lõikehaavadele oli esimene asi kusti peale, pandi ka võisoolvett, soolane pekikild, ka puhast ämblikuvõrku ja rasvanahka (hoiti magedat ploomirasva hobuseriistade ja saabaste määrimiseks) suvel sai teetitte lehte, takja- ja kaalikalehte ka.

RKM II 465, 7 (24) < Viru-Nigula khk., Kunda l. < Viru-Nigula khk., Letipea k. (1994)
Tietitelehed, kui sõrme haav läheb halvaks.

RKM II 465, 79 (15) < Viru-Nigula khk., Pikaristi k., Väljaotsa t. (1994)
Tietitelehti ja kanavarbaid korjati ka.

KKI 69, 172 (4) < Viru-Nigula khk., Toomiku k. (Treihof), s. 1899 (1975)
[Rahvameditsiinis] - tietitteleht.

KKI 69, 387/9 (50f) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Tietittelehti pannakse, kui sõrmes umbes on või põlendik või paistes midagi. Sie võtab küll palaviku ära. Panen peale, siis lapi, siis seon pindega kinni. Lehe pealmine pool tuleb vasta ihu panna.

Vilbaste, TN 1, 636a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l., Järve mõis < Jõhvi khk., Valaste k. (Kruut) (1929)
Teetitte lehed, mis tee ääres kasvavad, tarvitatakse paisete ehk kasvajate peale. Teeb ruttu augu ning imeb mäda välja.

Vilbaste, TN 2, 254 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Teetitemarju tarvitati siis, kui kõht juba nii rikkes oli, et verd välja ajas. Võeti teetite lehti ja marju, keedeti ummuses ära, kurnati läbi lapi ja saadud jooki joodi.

Vilbaste, TN 2, 412 (11) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Teetitte juured: paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 416 (2) < Jõhvi khk., Valaste k. (1930)
Teetitte lehtede teed tuleb juua tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 39 (15.1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Teetitelehed. Teeleht. Lehti pandi paisete ja „hakatiste“ pääle.

Vilbaste, TN 7, 39 (15.2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
[Teetitelehed. Teeleht.] Seemneid kõrvetati või tehti teed, kui kõht haige („seest lahti“).

Vilbaste, TN 7, 441 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Teetittedest saab köharohtu.

Vilbaste, TN 7, 445 (17) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teetite lehed pannakse haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 447 (4) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teetite lehed on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (8) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 451 (18) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teetite lehtedega arstitakse roosi.

Vilbaste, TN 7, 451 (19) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teetite juured - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (8) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi.
Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 453 (41) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Teetite lehtedega venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (42) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Teetite juured - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 475b < Jõhvi khk., Peeri k. (1930)
…ja teetite lehti, mis pandi mädanevale haigele.

Vilbaste, TN 7, 480 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Teetite lehed ja juurikad kondivalu, köha, paisete ja venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 483 (35) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Teetite lehed kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Teeditelehe teed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 491 (5) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Teetitelehed: köharohud.

Vilbaste, TN 7, 491 (9) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Teetitelehed on paiserohi.

Vilbaste, TN 7, 494/5 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Teetitelehed - kõrvaldab haavadelt palaviku.

Vilbaste, TN 7, 498g < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Teetiteleht kõrvaldab haavadelt palaviku.

Vilbaste, TN 7, 1217 (5a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Teetite lehtede tee - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (5b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
[Teetite lehtede] marjad kõhuvalu vastu.

ERA II 183, 21 (9) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1938)
Kui kuhugi pind läks ja kättä ei saand, siis pandi päälä mageda võid ja mageda sealiha ja leivapuru, taigina ja teedite lehti.

RKM II 106, 146 (58) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Tieditelehe juured kuivateti ja lõigeti viina sisse. On kopsuhaiguse vastu.