Rahvapärased taimenimetused
Ingver
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- halltõbi
- hambavalu
- isutus
- kõhuhaigused
- kõhulahtisus
- kõhuvalu
- külmetushaigused
- luuvalu
- nahahaigused
- peavalu
- silmahaigused
- südamehaigused
- sügelised
- venitus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik ingver Zingiber officinale
- harilik näär Pimpinella saxifraga
- harilik palderjan Valeriana officinalis
- kollane võhumõõk Iris pseudacorus
- kollane ängelhein Thalictrum flavum
- pajuvaak Inula salicina
- soo-piimputk Peucedanum palustre
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 6, 310 (II) < Hiiumaa (1890)
Kummelitee veega tuleb silmi peseda, kui silmad vett jooksevad; kui karvad silma seespool ette tulevad, nopitakse nad ära, ja peeneks hõerutud suhkurt, mille juure üks väike osa ingverituhka juure lisatakse, puhatakse sisse.
EKS c, 73 (d1) < Tartu l. (1891)
[Valerianaceae] Valeriana officinalis
Jungver. Juured pulbriks hõõruda, pulbert veega sisse võtta, on külmatõbe (hallitõbe), luuvalu ja päävalu vastu, niisama ka külmetamise vastu.
EKS c, 73 (d) < Tartu l. (1891)
[Valerianaceae] Valeriana officinalis
[Jungver] Pulber heinputke juurtega segatud ja siis sisse võetud, paneb lahtise kõhu kinni.
ERA II 148, 230 (14) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1937)
Ingverijuurikad on siis head, kui söögiisu on kadund.
ERA II 251, 383 (34) < Karuse khk., Kunila k. < Viljandi khk., Uue-Võidu k. (1938)
Kui kõht lahti on, siis selle vastu on ingveri-eli.
ERA II 285, 57a < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Ingver kasvab madala maa peal, tarvitakse seest-venituse haiguse vastu.
Vilbaste, TN 1, 621 (2a) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
On kaks ingveri: esimene - pole mürgine, tarvitati vürtsina, on hambavalu vastu. [Teine - mürgine.]
Vilbaste, TN 1, 621 (2b) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
[On kaks ingveri: esimene - pole mürgine.] Teine - mürgine, tarvitati sügeliste ja nahahaiguste vastu.
Vilbaste, TN 1, 624 (c) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Ingver. Neid on kahte seltsi. Esimene ei ole mürgine. Vanasti tarvitati hambavalu vastu.
Vilbaste, TN 1, 624 (d) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Teine on mürgine [Ingver]. Vanasti tarvitati sügeliste ja teiste nahahaiguste vastu.
Vilbaste, TN 2, 465/6 < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati väga palju taimi arstirohuks ja värvimiseks. Inimesed olid väga rumalad, ei tunnud muid rohtusi kui taimeid. Üks tegi proovi, et sellest taimest saab selle haiguse vastu väga hääd rohtu. Ja nii hakkasid kõik järele tegema. Arstirohuks tarvitati väga mitmesuguseid taimi. Nende nimed oleks järgmised. Palderjaanijuured, ingverijuured, arnikaõied, reinvarred, kummeliõied, üheksamaõied, raudrohu õied, kalkarid, maarjasõnajalg. Neist valmistati väga palju arstirohte.
Vilbaste, TN 7, 400 (9) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Ingverijuuri viina sisse arstirohuks, maitseaineks.
Vilbaste, TN 7, 429 (62) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Ingver - viina sisse, arstirohuks.
Vilbaste, TN 7, 431 (30) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Ingveri - arstirohuks.
Vilbaste, TN 7, 703 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ingverijuured. Südamehaiguse vastu. Juured puhastakse, lõigatakse tükkideks ning pannakse viina sisse. Kindel kork peab sellel pudelil olema, kus see nad on.
Vilbaste, TN 7, 786c < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Venituserohud on: arnikatee, palderjani juured. Keeta teeks ehk leotada viina sees. Ingverijuured viina sees leotada, mädarõika juured süüa.
Vilbaste, TN 10, 251/2 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Ingver kasvab põllumaades kivihunnikute juures, kust ei saa künda. Köömne moodi taim. Valged õied ja lehed suuremad kui köömnel. Juuri pandi viina sisse ja joodi kõhuhaiguse vastu. Meil kodus joodi. Seda taime on vähe leida.
Vilbaste, TN 9, 555 ja 556 < Tartu l. (1955)
Lgp. sm G. Vilbaste. Vabandage, et tülitan Teid oma kirjaga. Nimelt huvitab mind selline küsimus, kas Teie teate meie kodumaise päritoluga taime, mida meil, eriti Põhja-Eestis rahvas nimetab ingveriks. Taim kuulub sugukonda Umbelliferae ja kasvavat niisketes ja märgades kohtades ning rahvas kasutavat teda kõhurohuna. Minu poole pöördus sellise küsimusega üks kohalik arst ja palus, et ma püüaksin seda selgitada. Tartus aga ei leidnud ma inimest, kes oleks seda teadnud. Sm K. Eichwald soovitas mul pöörduda Teie poole, kuna Teie olete tegelenud selliste küsimustega. Kui Teil on võimalik vastata, siis palun see saata aadressil: TRÜ Taimesüstem. ja geobot. kat. Mitšurini 40 H.. Kuulpak
[soo-piimputk Peucedanum palustre]
EFA I 23, 48 (45) < Kullamaa khk., Üdruma k., Kivimäe t. < Kullamaa khk., Jõeääre k. (Kreegi Anni), 87 a. (1996)
Ravimtaimed - arnika - tehti teed, kui kõhuvalu või vanainimene seest venind; ingverijuured - viina sisse pandi, kole kange.
Vilbaste, TN 7, 646 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Ingverivarse tarvitakse venimisehaigusele.