Rahvapärased taimenimetused

Viinalilled

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 9 (2) < Tartu (1894)
Naistepunad, viinalilled. Pruugitakse tee viisi naesterahva kuuhaiguse kinnijäämise juures.

H I 6, 9 (7) < Tartu (1894)
Keralilled, viinalilled, maililled (Convallaria majalis). Palaviku ja langetõbe vastu.

E 39601 (21) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Viinalilled kasvavad kõva heinamaal 1-1½ jalga pikk, kollase õiega. Neid õisi korjatakse, pannakse pudelisse viina hulka. Rinna- ja kõhuhaiguse vastu.

RKM II 397, 584 (18) < Kambja khk., Maaritsa k., Topsi t. < Jõhvi khk., Puru k. (1985)
Naistepuna (kutsuti ka viinalälled) pandi viina sisse, see oli venituse vasta.

Vilbaste, TN 3, 760 (1) < Tartu l. (1932)
Rohttaimed.
Tarvitatakse arstirohuks.
Härjakapsad - viinalilled.

Vilbaste, TN 11, 328 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Ja viinalilled kasvavad peenarde peal, kollaste õitega. Neist teeme teed, korjame tee jaoks. [viinalill ’naistepuna’]

Vilbaste, TN 1, 1028 (13) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Viinalilled: neeruhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 251 (25) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Viinalilled - naistehaiguste rohi.

Vilbaste, TN 7, 271 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Viinalilled on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 4) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Lihtnaistepuna ehk viinalilled on kõhu lahtioleku vastu.