Rahvapärased taimenimetused

Viinapuna

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 229, 653 (11) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kollatõbi. Viinapuna õie teed tehti. Viinapunal on kollased õied ja ümarikud lehed, kasvab kõrgemas kohas aruheinamaal.

Vilbaste, TN 1, 307 (17) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Naiste pune (naistepuna); punerdaja; viinapuna; punejas [Hypericum perforatum].
On tarvitatav arstirohuna: tehakse teed - „puneja teed“, mida juuakse mitmesuguse haiguse vastu, nagu neeru-, jooksvahaiguse ja verekusemise vastu; parandavat ka mõned rasked sisemised haigused. Ka ehmatuserohuna tarvitatav. - Ka värvitakse sellega lõngu või riiet. Kui neid palju korjata ja padas keeta, siis saab kollakas-lilla värvi. - Pandakse ka viina hulka, siis võtab halva viinamaigu ära.

Vilbaste, TN 1, 491 (2)a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Viinapuned [? Hypericum perforatum]. Viina sisse - venitusele, kõhurohuks.

Vilbaste, TN 1, 491 (2)b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Viinapuned [? Hypericum perforatum]. Õied teena - jooksvale.

Vilbaste, TN 1, 495 (5) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Viinapune [? Hypericum]. Teena verevoolamisele.

Vilbaste, TN 1, 921 (8) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Viinapuna [Hypericum perforatum] - vanasti pandud õisi viina sisse, tegevat viina punaseks, sama taim mõnel pool (Kaavere) tuntud lastepuna nime all.