Rahvapärased taimenimetused

Upinhain

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 23, 153/5 (14) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Upinhain. Krampide vastu. Upinhaina keedetud vee sees, paaditakse lapsi, samuti ka suuri inimesi.

ERA II 193, 618 (60.3) < Põltsamaa khk., Adavere v., Puiatu as. (1938)
Tõmmata ninna [kui nohu] upinhaina (kummel - Chamomilla vulgaris L.) õite pulbrit.

ERA II 203, 390 (21) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kes on ennast külmetanud, tarvitab "külma väljaajamiseks" upinhaina-teed.

RKM II 208, 34 (36) < Põlva khk., Adiste k., Koti t. < Põlva khk., Himmaste k. (1966)
Upinhain olli palaviku vasta.

H I 10, 195 (1c) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Uppinhaina tii um kah väega hää, tuud võit õkva peris tii iist juvva, panõ häste tsükrut mano.

RKM II 348, 490/1 (27)a < Äksi khk., Äksi k. (1980)
Ravimeid.
Kummel, upihain. Lakas varjus kuivatati. Palderjanijuuri pandi viina peale.

RKM II 363, 10 (6a) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Upinhain, selle tiid tehti ja joodi, kui külmetanud olid. Siis om veel raudrohi ka hää.

RKM II 363, 156 (18b) < Otepää khk., Kassiratta k., Peebu t. < Võnnu khk. (1982)
Upinhaina tii on hää kompressideks.

RKM II 395, 62 (13) < Võnnu khk., Võnnu al. (1986)
Upinhaina [kummelit] korjati ka alati. Toda oli kah kodu, ära oli kuivatetu. Kostki paisten oll, siis sai abi. Isa lõikas alati noid nutte.

RKM II 395, 273/4 (10) < Võnnu khk., Üleküla k. < Võnnu khk., Terepi k. (1986)
Meie vanaema [Miili Vuks] oli roosi- ja pahusiarst. Looduslikke ravimeid kasutas ja keetis salve. Hambavalule ka. Õige kõrge taim - hambavalurohi. Korjas neid nupukesi, pandse keeva vee, tegi keeva vee. Tegi hingamiseauru, keetis kaalika ja upinhaina [teekummeli] ja tolle taime nupukese. Lina ja teki üle pää, madalale üle pää, pidid ikka sülitama teiste nõude vahepääl, üleni higitses lätsi ja siis pandse voodi. Too aitas kurgumandlile ja hambahädale ka.
Ema-kadonu arste küll neid mandleid. Hakkas suhu sissepoole jooksma ja alanes ära.

RKM II 395, 405 (30) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Kummelikompress (upinhainas kutsuti - vana eesti rahva sõna).

RKM II 396, 434 (14) < Võnnu khk., Kosova k. (1986)
Upinhaina teed joodi põletikurohuks.

KKI 62, 375 (17d) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Upinhaina - kummõlitee - tuu võtt palaviku ära. Kos mu kodu oll, sääl kasvi, ega muru pääl na ei kasu.

Vilbaste, TN 2, 228 (II) < Setumaa, Värska v., Vellna k. (1937)
Upinheina keedetakse ilma kaaneta pajas, inimesed tarvitavad seda leent köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 233 (V) < Setumaa, Värska v. (1937)
Upinheinast valmistatakse rohtu, pannakse vee sisse, aetakse tule peal kuumaks, siis juuakse.

Vilbaste, TN 2, 238 (IX) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Jaanihein ja upinhein loetakse ka köharohuks, millest valmistatakse teed.

Vilbaste, TN 2, 316 (47) < Urvaste khk. (1929)
Upinhainu, mis keedetud ummikus katlas, tarvitatakse kombresside juures.

Vilbaste, TN 7, 174 (5) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Upinhein - keedetakse teed ja tarvitatakse külmamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 189 (13) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Upinhein. Keedetakse ja tarvitatakse joogiks.

Vilbaste, TN 7, 208 (15) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Upinhein - külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 224 (15) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Upinhein. Tehakse teed ja on kõhuvalu rohi.

Vilbaste, TN 7, 233 (10) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Upinhaina. Keedetakse teed ja juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 235 (8) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Upinhainad. Tehakse teed ja juuakse köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 237 (4) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Upinhaina. Upinhainast tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 240 (10) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Upinhainaid. On köha vastu head ja kui rinnad haiged.

Vilbaste, TN 7, 246 (7) < Setumaa, Värska al. (1930)
Upinhaina. Keedetakse ära ja selle vee sees kastetakse rätti ja pandakse rätik silmade pääle, siis kisub silma seest kuumust välja.

Vilbaste, TN 7, 1012 (8) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kummel (upinhain) kompresside jaoks.

Vilbaste, TN 10, 582 (5) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Upinhain (kummel) - igasugu põlõtiku rohi.

Vilbaste, TN 5, 196 (2) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Upinhain. Kurguhaiguse vastu ja ka kompressideks.

Vilbaste, TN 5, 201 (11) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Upinheinast tehti teed kaela (kurgu) kinnioleku puhul.

Vilbaste, TN 5, 286 (a3) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Upinheina teed palaviku ja hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 602 (3) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Upinhainu tarvitatakse mõnel pool arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 1026 (55) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Upinhein (valge ristikhein).

Vilbaste, TN 7, 1164 (86) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Upinhain. Kummel? Kasvab õuedel ja teeäärtel, lõhnab paremini kui ромашка = apteegikummel. Pannakse lapse vannitamise vee sisse, tehakse teed ja tarvitatakse neilsamul juhustel, mil apteegikummelit (ромашка).

H, R 9, 139 (7) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Upinhain = Camilla. /---/ (Nulganaisile keedetas timast tsäid. Apteegist ostetas).

EFA I 17, 30 (26) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Upinhaina tsai - gripi vasta ja kui talvel köhid.

EFA I 18, 44 (2) < Omski obl., Lilliküla k. < Rõuge khk. (1996)
Upinain - kollane ümarik nupp on otsan, muru peal kasuse. Matal, muru piti. Ku rindu all valutas, pane ummusse alla, keeda seda tsaid.

EFA I 21, 121 (6a) < Kanepi khk., Kanepi al. < Kanepi khk., Kaagvere k. (1997)
Upinhaina ja saialille teed teeme põlendiku vasta.

EFA I 38, 81 (7) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Upinhaina tsaid tetas, ku kurk vallus vai köha om.

Vilbaste, TN 9, 197a < Räpina khk. (1965)
Arstirohud.
Upinhain - kummel (tarvitatakse teena kõha vasta)