Rahvapärased taimenimetused

Aloe

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 113, 593 (45) < Saarde khk. (1932)
[---] Mõned maa-arstid tarvitavad põletatud koha määrimiseks aloe lehtedest välja pigistatud vedeliku, mis valu vähendamiseks ja haiguse parandamiseks hea abinõuna mõjub.

ERA II 290, 125 (70) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui kõht kinni, siis hapupiim, kärjemesi või kumelitii. Võib kah võtta üks leht aloed, kiita kärjemii siis ära.

ERA II 167, 151 (6) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. (1937)
Põletamise korral pandi näpuga soola niiskele haavale ehk toodi mõisast aloed ja pandi seda.

RKM II 111, 79 (235a) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Aloe mahl on kopsuhaiguste vastu.

RKM II 111, 79 (235b) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Samuti on [aloe mahl] hea külmand asjadele.

RKM II 108, 356 (95) < Saarde khk. (1961)
14-aastase plikana jaanipäeval Saarde surnuaial kangeste köhisin. Juurde tuli hobuste naaber ja õpetas köha vastu aloemahla toorelt tarvitamiseks. Köha kadus küll ruttu.

RKM II 106, 118 (23.1) < Kiviõli l. (1960)
Vähktõve puhul:
Teeklaasitäis väikesteks tükkideks lõigatud aloed, sama palju peenikest suhkrut. Segada segamini, lasta seista 24 tundi. Segu kallata ½ liitrisse piiritusse (95 kraadi) ja tarvitada üks viinaklaasitäis korraga tund aega enne sööki samas koguses meega, st sulatada viinaklaasitäis mett, kallata teeklaasi ning lisada sellele sama palju piiritust, segada ja juua. Ravimit tuleb tarvitada kaua aega.

RKM II 106, 111/2 (15) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Põlend aavale ma muud ei tia, kui seda, et siebiga määriti seda kõhta ehk siis süömäsuada roppudeti päälä. Aluelehe küljäst jällä murreti üks tükikene ja senega hõõruti seda kõhta. Seda pidi kõhe tegema, kui põletas, pera ei aitand enam miski asi.

RKM II 135, 185 (6) < Hargla khk. (1962)
Põletushaavad: pandi aloelillist pigistatud vett pääle ja valget muna, puistati pääle kartulijahu.

RKM II 159, 398/9 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Tiisikus.
Minu ristitütre emal oli kopsutiisikus. Ta oli umbes 26-27 aastane. Käis sõjaväearsti juures. Arst kirjutas rohud. Keelas rannas käimise. Vaatamata arsti keelule läks ta Narva-Jõesuu suvitama. Seal kohtas ta üht tuttavat professorit, see oli öelnud: „Visake need rohud ära. Mina kirjutan teile hää retsepti.“ See koosnes aloest, meest, suhkrust, glütseriinist, võist, šokolaadist ja ploomirasvast. Kõiki aineid tuleb võtta võrdselt ja keeta ½ tundi. Sisse võtta iga päev 1 teelusikatäis 3 korda kuuma piimaga. Ristitütre ema sai terveks.
Kurgutiisikuse puhul on ka hää rohi. Majaperemees kasutas, sai samuti terveks.

RKM II 180, 262/3 (3a) < Tori khk., Sindi l. (1963)
Rahvapäraseid ravimeid.
Aloet 250 g, mett 250 g ja naturaalveini 250 g. Aloe läbi lihamasina ajada koos koorega. Segada mesi, vein ja aloe. Segu panna õhukindlalt musta pudelisse ja seista lasta 3-4 päeva. Tarvitatakse närvi- ja vähihaiguse vastu. Päevas kolm korda teelusikatäis sisse võtta, hiljem võib annust suurendada. Tarvitada kuu aega pidevalt.

RKM II 186, 44/5 (11c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Teiseks 1 osa mett, 1 osa aloelille mahla ja üks osa viina, seda segu võeti ööpäevas üks teeklaasitäis, see oli maohaava rohi, seda võeti kolm korda päevas enne sööki.

RKM II 186, 53 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Põletusehaava ravi.
Värske põletushaavale raputati kohe söögisoodat ja tilgutati aloemahla peale, see võtis valu ja haav ei läinud mädanema.
Kui käed külmand (külmavõetud), siis kasteti käed külma vette ja hõõruti lumega, seni kuni nahk tõmbas punaseks, roosakaks, siis andis valu järele.

RKM II 186, 95 (1a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Vähk (kreeps.) Vanasti vähki tunti kreepsi nime all.
Teda raviti aloelille mahl segatud meega kolm korda päevas supilusikatäis. Paljudel juhtudel haiged paranesid.

RKM II 222, 47 (16) < Lüganuse khk., Liimala k. < Lüganuse khk., Kaunurme k. (1966)
Põletushaav.
Põlenud haava raviti aloelille mahlaga. Võeti aloeleht, pressiti mahl välja, selle mahlaga määriti haiget kohta, mitu kord korrati ja põlenud haav sai terveks.

RKM II 231, 481 (13) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Põletushaavadele pandi kohe peale kuiva söögisoodat, määriti aloelille mahlaga. Määriti ploomirasvaga, võiga ja nii edasi. Külmavõetud kohta hõõruti lumega, määriti rasvainega.

RKM II 231, 483 (16b) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Kuid mädanema läinud vanu haavu raviti kuusetõrvaga, aloemahlaga. Veel kasutati laste uriini, seega tehti mähiseid.

RKM II 231, 487 (23) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Kopsuhaigust raviti koduselt. Haigele anti juua raudrohu teed, kolm klaasi päevas. Siis veel söödi mett ja aloemahlaga segatult.

RKM II 254, 443 (21) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Aloed pannakse peale, kui on ära põletand.

RKM II 272, 301/5 (2250a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Aloe, tulelill, tohter: V. K. Aлой, алоэ. L. K. Aloe.
See lill on arvatavaste igal maal kuulus oma tohterduse poolest, tema pikad kitsad ja paksud mahlased lehed on äärtest kaetud terava otsaga piigikestega, mis sisaldavad endis mürgiollust. Kui selle taime lehti ravimiseks tarvitatakse, siis lõigatakse lehe piigid hoolega maha. Kui see taim saab viie aastaseks, siis ajab ta külge veikesed valged õiekesed, milledel ei ole mingit ilu. Kui iga aasta hoolega ta võsud ära murrad, midagi võib pottidesse istutada, siis kasvab see taim kuni ühe meetri pikkuseks ja pöidlajämeduseks. Räägitakse, et see lill ei ole enne raviks kõlbulik, kui saab vanaks 5 aastat, mitte nooremalt. Põlend haava määrida selle lille lehe mahlaga, võtab valu kohe ära ja haav saab mõne päeva pärast terveks, ainult peab haava ilma sidemeta hoidma. Olen seda ise proovinud omal ihul, sellel arstimisel on ükskõik, kui vana see lill on.

RKM II 272, 301/5 (2250b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Aloe, tulelill, tohter: V. K. Aлой, алоэ. L. K. Aloe.]
Mauhaavasi arstitakse aloelille lehtedega nõnda: lill peab olema vanem kui neli aastat, ei tohi anda aloelillele kuntsväetisi ega ka teisi väetisi, nagu on ta potis kasvanud, nii las kasvab, ka ei või lille üleliiga kasta, võib kasta puhta veega ainult kaks korda kuus, mitte rohkem.
Kui hakkad rohtu võtma, siis murrad lehe ära nii, et keerad ühes kiuga ümber lillevarre ära, siis lill ei jää põdema. Lehe murrad ära õhtul ja pesed hoolega külma veega puhtaks ja paned pimedasse kohta seisma, lilleleht peab kõige vähemalt pimedas kohas enne tarvitust seitse tundi seisma. Hommikul, kui üles tõused, loputad suu leige ehk külma veega puhtaks, see hävitab kõik haigusepisikud ära, mis öö jooksul suhu on kogunud.
Nüüd lõikad terava nuaga lillelehel kahelt poolt teravikud ära, kui leht on lai, siis poolteist sentimeetrit pikkuselt, kui on leht kitsas, siis 2-3 sentimeetrit pikkuselt, okkad visake ära, aga lehe otsast leigake tükk ära, mis okastest ära puhastati, võtta teelusikatäis suhkruliiva, mitte rohkem, ja panna lille lehetükk ühes suhkruga suhu, närigu hästi peeneks ja neelaku alla, mitte vähem kui 15 minutit enne sööki. Niimoodi tuleb võta kolm kord päevas kaks nädalat, siis pidada vahet kaks nädalat ja jälle korrata, nii kaua, kuni haigus ära paraneb. Muidugi peab haige ka ennast hoidma toitudega ja eluviisiga. See rohi võtab juba esimese rohusuutäie allaneelamisega valu ära, nii kui käega pühib, kuid tervekssaamiseni võtab ta siiski aega. Ma tean inimest, kes niisuguse arstimisega ennast päris terveks ravis ühe aasta jooksul ja on praegu elus, ta ravis ennast 1956. aastal.

RKM II 308, 235 (3) < Valga l. (1973)
Aloemahla panin - peab üle kolme aastane aloe olema, sama palju mett ja konjakit. Terve aloe panin, sain pool liitrit ja üks klaasitäis. Laagerdada lasta ja võtta kõhuhaiguse vastu.

RKM II 309, 275 (v) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Põletishaavadele pandi peale võid, rasva, kartulikaabet, seepi. Toodi ka mõisa kärneri käest aloelille lehti, mis ka peale pandi.

RKM II 350, 45 (17) < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
Männikasvud, raudrohi, koirohi, kasekäsna keedis - ummukses keeta. Põleja panna mett, aloe (aloed on ka apteegis müüa) ja suhkurt. Võtta kolmeliitriline purk ja kui segu alles leige on, valada peale 300 g piiritust.
On valu vastu ja muidu hea võtta. Ergutab ja hoiab terve. ½ kandilist teeklaasi korraga iga päev kord.

RKM II 359, 444 (19) < Põltsamaa khk., Pudivere k. (1981)
Ma olen maarohtudest teed teinud, sest mul olid noorest peast kopsud haiged. Männikasvud, need tulevad ummuksis aurutada, sinna juurde panna mett ja aloemahla. Ja seda kolm korda päevas 1 supilusikatäis sisse võtta.

RKM II 372, 294 (35) < Tartu l. (1984)
Aloemahl või -leht põletushaavale. Aloemahla tilgad sissevõtmiseks.

RKM II 380, 106/7 (9a) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1985)
Rääkis Ida Kruusman Rakvere rajoonist Lepnalt 10 a tagasi, vähihaiguse retsept, mina tundsin ka seda Tamme-nimelist Lepna meest, kes oli vähihaige ja sai allpool ära toodud ravimiga terveks, kuid haigestus umbes viie aasta pärast taas vähki ja suri.
Kolmeaastase aloe lehed lõigata tüve juurest, keerata tumedasse paberisse, hoida 15-18 päeva jahedas ruumis, siis pesta lehed ja lõigata peeneks ning tampida klaasnõus, lisada leiget vett 100 g kohta 1,5 klaasi, lasta seista 3 tundi jahedas ruumis. Seejärel keeta 3 minutit, korkida kinni, säilitada pimedas ruumis. Lisada pisut piiritust, selle puudumisel viina, aga seda natuke rohkem.
Teine, täpselt sama koosseis, aga lisatakse 1 supilusikatäis mett ja pisut salpeetrit.
1 supilusikatäis 3 korda päevas, 30-45 päeva, 2-3 ravikuuri aastas.

RKM II 381, 73/8 (6)f < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Põletishaavale pandi aloet peale, linaseeme õli mähis, söögisooda mähis ja toore kartuli mahla või kaabet. Samuti purukslitsutud värskeid teelehti hõõrutud ja põletatud vahedesse. Ka pandi põletatud koht hapupiima sisse ehk haput koort peale. Selleks, et villi üles ei võtaks.

RKM II 383, 522/3 (8b) < Tallinn < Läänemaa (1985)
Aloeleotis viinas on populaarne ravim sapipõie ja maksahaiguse vastu.

RKM II 385, 636/7 (23)a < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Vähihaiguse vastu tarvitati rahvameditsiinis mitmeid ravimeid. Võeti 250 g aloet, 250 g mett ja 250 g naturaalveini. Aloe aeti koos koorega läbi lihamasina, segati mee ja veiniga. Segu pandi õhukindlasse musta pudelisse ja lasti seista 3-4 päeva. Tarvitati 3 korda päevas teelusikatäis korraga. Nii pidevalt kuu aega. Hiljem tuli annust suurendada. See pidi olema ka närvide raviks.

RKM II 442, 181/4e < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] põletushaavadele aloe.

RKM II 443, 15 (31) < Tallinn (1991)
Pole kordagi haige olnud, ka lastehaigustes. Ema oli tal ka terve olnud. Oli taimeteadlane. Ja tema ka söönud lapsest peast siiani lahja toitu ja taimeteed ja salatisi. Viina ükski tilk ega suitsu ka mitte. Iga päev üks väike võsu süüa aloed. Aitab igasugu haigusi!

RKM II 464, 278 (20) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Aloe ja mesi, meil oli Miilas kooliõpetaja, tema poiss oli raskelt tiisikuses. Tema raviski sellega: aloe ja mesi ja rasva, kietis neid ja sedamoodi andis poisile kogu aja seda ja sai poisi terveks.

Vilbaste, TN 4, 211 < Äksi khk., Elistvere v. (1934)
[Arstirohtudeks tarvitatavaid taimi.]
Aloe.

Vilbaste, TN 4, 312a < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Arstirohuks:
Aloelille mahla köha vasta.

Vilbaste, TN 3, 568 (95) < Tartu l. (1932)
Aloelilled (põletatud haava peale).

Vilbaste, TN 3, 659 (7) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Veresulgemise vastu - raudrohi ja aloe.

Vilbaste, TN 3, 659 (12) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Silmarohuks - aloepulber.

Vilbaste, TN 1, 488 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Aloe [Aloe]. Mahl - põletamise korral haavale.

Vilbaste, TN 1, 567 (1) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Arstitakse aloega. Pidada olema hea rohi köha vastu, niisamuti ka tiisikuse ning kopsukatarri vastu. Ka põlenud kohtadele (tulehaavadele) määritakse peale tema harudest välja pigistatud sahvti (mahla).
Esimest olen vast hiljuti kuulma hakanud, teist on mulle teadmata ajast tarvitatud.

Vilbaste, TN 2, 274 (28) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Aloemahla pandi põlenud haavade ja haigete silmade peale ja piimaga keedetult tarvitati teda tiisikuse ja kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 305 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Tiisikuse vastu: põdrasammal (keedetakse hummuses, keedist juuakse), aloe (keedetakse aloe, mesi ja sibul koos), metsoa lehed ja juured (teena), kadakamarjad (tee).

Vilbaste, TN 2, 383 (3) < Hageri khk., Hageri (1933)
Aloelehtedest pigistati mahla haavadele.

Vilbaste, TN 2, 399/400 (2) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Niinepuu mähast saadi hääd rohtu põlend haavadele, samuti ka toalillest „aloest“ pigistati mahla põlend haavule.

Vilbaste, TN 2, 413/4 (9) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Aloeroosi leht põlend haavale kasulik peale panna.

Vilbaste, TN 2, 418 (2) < Jõhvi khk., Voka k. as. (1930)
Aloed põlenud haavadele.

Vilbaste, TN 2, 440 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Aloelehti tarvitati põlend haava rohuks, ka koerõispuu marjad olid põlend haava rohuks.

Vilbaste, TN 2, 450/1 (6b) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tiisikusehaiguse vastu tarvitatakse ka aloeroosi ja Islandi saarelt korjatud põdrasammalt. Need segatakse leiva hulka ja siis süüakse [Ei saa aru].

Vilbaste, TN 2, 471/2 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Aloe.
Mõnedel lastel on kange himu üle tule hüpata. Juhtub aga, et jalg kogemata tulle jääb, siis on kohe head rohtu. Tuleb võtta aloelehti ja piigistada haava peale.

Vilbaste, TN 2, 482/3 (14) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Aloe põlend haavale.

Vilbaste, TN 7, 148 (7) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Aloetaime tarvitatakse tiisikusehaiguse vastu ja veel põlenud haavade peale pannakse seda. Temal tuleb lehtedest välja vett, seda pannakse haava peale. Tiisikusehaiguse korral imetakse seda vett.

Vilbaste, TN 7, 249 (9) < Setumaa, Värska al. (1930)
Aleo. Lillemahla tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (14) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Aloe on põlend haige vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (5) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Aloe on põlendhaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 446 (19) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Alueroos põlenud haavade vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (29) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Aloe - tiisikuse [vastu].

Vilbaste, TN 7, 453 (52) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Aloe - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 459 (36) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Aloemahl põletushaavade vastu.

Vilbaste, TN 7, 461h < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Aloemahla pandi põlenud haavadele, see parandas ruttu haavad.

Vilbaste, TN 7, 463f < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Aloemahla pannakse põlend haavadele, see parandab ruttu haavad ära.

Vilbaste, TN 7, 480 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Aloemahl põletushaavade vastu.

Vilbaste, TN 9, 321 (5) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Aloe (Aloe arborescens) lehe püdev osa parandab põlenu haava ja kubla.

Vilbaste, TN 9, 321 (6) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Aloelehe (Aloe arborescens) püdeve jao sahvt (keedis) om tiisikuse vastu. Eesti VR aig arsts üits Eesti reili endä selle rohiga terves.
Aloelehti siist kaabitsetse vedel ja püdeve jagu väitsega vällä ja mõõdets suhkruga pooles. Keedets sahvti. Ja sedä sahvti võets kolm kõrda päeväs iki üits supilusikutäus egä pääle sööki sisse.

Vilbaste, TN 9, 349 (5a) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Aloe (toas kasvav) (pukasarv). Vedelik parim ravi põlenud haavadele.

Vilbaste, TN 9, 349 (5b) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
[Aloe (toas kasvav) (pukasarv)] Tuberkuloosi korral kolm lusikatäit päevas sisse võtta.

Vilbaste, TN 7, 484 (78) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Aloe põletamishaava peale.

Vilbaste, TN 7, 486 (30) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Aloed tarvitati põletatud haavale.

Vilbaste, TN 7, 492h < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Alue (kaktus), lehed lõigatakse lõhki ja pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ie) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Aloelill kasutakse põlend haava peale: tuleb pigistada seesolev mahl haavale.

Vilbaste, TN 7, 693 (10) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Aloe. Põletamise vastu. Piigistada lehest mahla ja haavale kompressidena panna.

Vilbaste, TN 7, 705 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloeleht - põlend haavale hää panna. Parandab kiiresti haava.

Vilbaste, TN 7, 712 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloe. Aloest pigistakse välja tema mahl. Mahl pannakse põlenud haavale ja siis terveneb haav.

Vilbaste, TN 7, 717 (18) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloe. Aloemahla pannakse põlend haava peale. Isegi kõige selle kestaga tükkis seotakse see aloe haavale niikauaks, kui see soojaks läheb, siis võetakse ära ja pannakse uus. See on selleks, et valu vähendada.

Vilbaste, TN 7, 724 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloeleht murtakse katki ja määritakse mahl põlenud haavale.

Vilbaste, TN 7, 727 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tiisikuse vastu tarvitati ka põdrasambla teed ja aloet meega keedetult. Kui tiisikushaige majas, täideti kõiki neid õpetusi ja arvati neid tingimata abi tooma.

Vilbaste, TN 7, 729 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloemahla pandi põlenud haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 734 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Aloelill. Aloelill on tiisikuse vastu. Selle lehed keedetakse piimaga ja juuakse seda piima.

Vilbaste, TN 7, 786a < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Mina, Põllküla algkooli V klassi õppur, kõnelesin oma vanaema Anna Marjasega, kes sündis 26. augustil 1865. aastal Kloostri külas Rätsepa talus. Vanaema teadis mulle rääkida, et põdrasamblad, noored männakasvud, männaõied, sookaerad, pohlaoksad, soo-oade juured, puutõrv ja aloe piima sisse tilgutada, aga teised teeks keeta. Kõik eelpool nimetatud taimed tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 786b < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Jooksjahaiguse vastu on järgmised taimed: aloe tee sisse tilgutada, sasbarid leotakse viina sees, maavitsad teeks keeta, vihmakassi vee kaussidel keeta lehed.

Vilbaste, TN 7, 848 (5) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Taimed, mida tunnen.
Õistaimed.
A. Rohttaimed.
Aloe [rahvapärast nimetust pole kirjas] - arstirohu taim.

Vilbaste, TN 7, 862 (18) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. - Gustav Vilbaste < E. Besemitner ?
[Muud rohttaimed.]
Aloe (võietakse põletishaavu).

Vilbaste, TN 5, 548 (d50) < Otepää khk., Pühajärve as. (1934)
Aloe. Tarvitatakse põletatud haavade võidmiseks.

Vilbaste, TN 7, 1118 (12) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Aloe (Aloe arborescens) - sahvt tiisikuse vastu. Aloelehtedest kärbitakse ainult mahlane osa. Keedetakse suhkruga pooles. Võetakse kolm korda päevas, iga kord üks supilusikatäis enne sööki. Tõsiasi, millele arstid peaksid pöörama tähelepanu.

Vilbaste, TN 7, 1119 (12) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Aloevartest (Aloe arborescens) vedelikku või mahlast ollust määritakse põlenud kohale. Aitab ruttu.

EFA I 12, 95/6 (2) < Pilistvere khk., Kabala-Kurla (1996)
Kui kõht kinni.
Mul oli sageli see häda, et kõht jäi kinni. Külas õpetati, et sel otstarbel kasvatage toalillena aloed. Võta üks oksake, tambi see katki, peale sooja (külma) vett ja võta sealt klaasist 2-3 lonksu. Kohe on asi korras. Õige jutt.

EFA I 57, 17 (5) < Omski obl., Rõzkovo k. (s. Madis), s. 1927 (2002)
Aloe on jazvast ja on želudka /maohaiguse/ vastu. Aloe ja mesi ja viin. Ta piab olema vinogradnõi viin, a mul vinogradnõi viina ei olnud.

EFA I 57, 17 (6) < Omski obl., Rõzkovo k. (s. Madis), s. 1927 (2002)
Võta kaeravett, havvuta. Ta on paha juvva. Kaks klaasi aloe soki ja siss kilo mett ja poole liitre pudel viina. Ja pia bankas silla all pimesi 15 päeva. Tüdrukul kõvasti pritsup oli, korraga andsin suure lusika. Ja kui külma saab, seda anna.

RKM II 106, 120/2 (25) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Tiisikus. /---/ Siin Kohtlas üks mies jõi enese tervest. Männikasvu tie. Kevade vara nuared kasvud kõrjeti. Võis kõhe nindasamate panna kieva vie sisse, nagu tie tõmmas. Tehti ikke, et õli hia mõru, seda juadi. Nüüd ütlävad, et on hia kuerarasv. Suladetud kuerarasva tielusikaga. Kitsepiim pidi hia õlema. Aluemahla imeti. Kõhe nindasamate, vai siis õlid alueõksad piirituse sies, seda siis võeti enne süämist. Linnumagusa süädi. /---/

RKM II 405, 746/7 (18)b < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Köha puhul tarvitati aloemahla teelusikatäis korraga, kaalikas lõigati pooleks ja õõnestati ära, pandi suhkurt täis ja küdevasse ahju küpsema. See siirup, mis tekkis, rahustas köha. Siis kaeluvarre teed tarvitati, sibula- ja suhkruleotist. Mesilaseteed, kasepunga teed, männiokka teed. Aniisitilkasid tunti. Moes olid ka mähised ja kompressid. Hingamisteede haiguste puhul kasutati sooje kaelamähiseid ja kopsupõletiku puhul kasutati külmavee kompresse ja märja lina sisse mähkimisi. Suurejõel on eduga ravitud köha kuuseokka teega.

RKM II 449, 403 (28) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Umbe sõnadega ei arsti, siis pead: lõika aloveroos lõhki ja pane piale, see kisub hästi välja. Ta on haavarohi ka väga hia. Ja kui köha on. Kis närib toorelt teda ja kis hautab [aloe].