Rahvapärased taimenimetused

Nõiakollad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 32, 654/5 (82) < Räpina khk. (1889)
Kellel silmaviga olnud, nendele antud rohuks kadedusheinu, nõiakõldu ja maarjaheinu kokku keedetult.

H II 51, 21/2 (7) < Tartu (1894)
Nõiakõllad. Kui laps ära olla kahjatsetud, tal kõht lahti olla jne., siis võetavat kahjatse- või nõiakõllasid. Nimetatud kõllad kuivatatavat ära ja hõõrutavat peenikeseks ja pandavat kaku sisse, mida siis lapsele süüa antavat. Kui laps ära olla sõnatud, pidada teda neljapäeva õhtul kolm korda nõiakõlladega vihtlema.
Ka peab last nõiakõlladega suitsetama.
Metsas peab üheksat seltsi puuokstest viht tehtama, igalt puult kolm raagu ning selle vihaga neljapäeva õhtul last viheldama.

E 29513 (7) < Viljandi khk. (1896)
Nõiakõllad keeta, juua, siis ajada paha tuju ära - inimese viha pärast.

ERA II 24, 215 (94) < Türi khk., Väätsa v., Röa k., Röa vaestemaja (1930)
Nõiakollad - niuksed kollased, kuuskede all kasvavad. Kõhuvaluhaiguse vasta olla hea. Keedetakse ja antakse sisse (nõiakollad: nõiakoldasi).

ERA II 24, 233 (57) < Türi khk., Väätsa v., Röa k., Topsi s. (1930)
Nõiakollad - pannakse tee hulka "seesthaiguse vasta". Aga neid ei pailu panna, on kanged.

ERA II 24, 339 (92) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mäeotsa t. (1930)
Kui pole söögiisu, juuakse nõiaroo-oksa (olevat seesama taim, mis tuntud enam nime all "nõiakollad") vett. See on kange rohi; palju ei tohi korraga võtta.

ERA II 37, 142 (89) < Jõhvi khk., Järve v., Järve k. < Jõhvi khk., Järve v., Valaste k. (1931)
Nõiakollad on kollased lälled, külgehakkavate haiguste vasta keetakse ja pestakse.

ERA II 13, 608 (11) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. (1929)
Umurid, nõiakollad (taim). Sellega suitsetatakse, kui arvatakse, et paha silm on üle käind.

RKM II 81, 301 (64) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Nõiakolladega arstimisest. - Nõiakollad on annekollad, nemad kasuvad püsti üles ja ladvas säpendab jusku kuld. Need korjataks ja kuivataks, siis keedetaks, kui tarvis. Annekollaga pestaks, ku kollatõbi olli, annekolla veega. Silmade ääre tõmmataks sulega ja tehti rätik niiskeks üle palede, ihu pääl - tehti linadest pintsel, tehti ihu üle niiskeks. Enne anti põrsastel sisse. Annekollad on suur rohi. Kuusekolladega põle midagi teha, need, mis maad kada edesi kasuvad.

RKM II 194, 329 (8) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Umurid on väga mürgised. Metsas kasvavad, kuputaolised. Kõhuvalu vastu tehti tied. Vähe võis võtta. Neid nimetati ka nõiakollad.

Vilbaste, TN 11, 333 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Kui väikesed lapsed haiged on, siis nende nõiakolladega viheldakse last. See peab arst olema. Kõhuhaiguse puhul.

Vilbaste, TN 1, 370/1 (110) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Nõiakõllad (-kollad) [Lycopodium selago].
Nõiakõlla tolm siarasvaga segades kaotab täiu peast, kui selle salviga pead sisse hõõruda.
Nõiakõlla vett antakse ka loomadele sisse; nimelt siapõrsastele, kui kõht lahti - õige pisut joota; ka lehmadele, kui piim halb - venib. Mõned joodavad loomadele kui nõidusevastulist rohtu.

Vilbaste, TN 7, 642 (21) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Nõiakollad juukste rohuks.

Vilbaste, TN 7, 1012 (16) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Karukollad (nõiakollad) haudunud koha peale (tolmu).

Vilbaste, TN 7, 1089 (4) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Nõiakollad - kuivatatult teeks ehk viinas leotada - seesmiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1175 (35) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Nõiakollad: tehakse tee, viiekuusele lapsele viis tilka piimaga, kui kõht lahti.

Vilbaste, TN 7, 1097/8 < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Kurja eemale peletamiseks:
Nõia kollasi, kuuskjalgu ja kaibusi tarvitati laste suitsutamiseks, et hoida neid “kurja silma” eest.