Rahvapärased taimenimetused
Punahein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- haudumine
- jooksva
- kõhuhaigused
- kärnad
- köha
- külmetushaigused
- nohu
- rinnahaigus
- seest haigus
- südamehaigused
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik punand Fumaria officinalis
- harilik pune Origanum vulgare
- liht-naistepuna Hypericum perforatum
- nõmm-liivatee Thymus serpyllum
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 6, 9 (5) < Tartu (1894)
Nõmme kaetiseroht, rabanduseroht, punahein (Thymus serpyllum). Kõhuhaiguste vastu.
H II 37, 313/4 (2) < Jõhvi khk., Toila (1892)
Nõgelase-kärnä arstita üheksä seltsi rohtodega, mis enne jaanipäivä kõrjeta, kui viel kõik lälled õilevad. Ninda arstis üks küläeit üht haiget, kes jo mittu aastat selles haigusses õli, tervest. Ta kõrjas siit ja säält parajal õilemise ajal ninda kui: Pirtisi, kaibtuserohtusi, naistepunesi, jaanilälli, punaheini jvm., keda enam kõiki ei mäleta, ninda et neid ikka üheksä seltsi kuas õli. Selle roho viega vihtles ta haiget saunas ja hõõrus neie rohtodega, kellest ka haige kõhe varsti tervest sai, ehk küll enne asjata apteegirohtosi pruukis.
ERM 22, 26 < Rõngu khk. (1920)
Ninajooksmise - nohu - vastu aitab puna, teena tuleb punaheinast keedet vett juua.
ERM 150, 203 (19) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Punaheinad, lilla-roosaka õitega. Korjata kõige lehtede ja vartega. Kuivatada päikesevarjus, juua seda teed, siis kautab külmetusest saadud haigusi.
RKM II 106, 146 (52) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Naistepunast tehti tied. Neist varsist. Sie on sie punahein.
RKM II 407, 8/9 (13) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Külmetus. Ema tegi rauarohust teed. Tuli juua ja teki alla minna. Teed tegi ema veel vorstipunast või punaheinast. See on harilik vorstirohi. See aitas. See oli lastele. Vanad inimesed võtsid viina ka.
Vilbaste, TN 11, 379 (35) < Iisaku khk., Iisaku al. (1961)
Punahein [kirjakeelset nime pole kirjas] [Origanum vulgare L harilik pune].
Kasvab kõrgel mägisel mäel. (Iisakus Majakamäel). Väikesed tuhmroosad õied, pruunikad õienupud. Meeldiva lõhna ja maitsega. Tehakse teed ja pannakse vorstidesse.
Vilbaste, TN 1, 482 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Punahein [? Fumaria officinalis]. Ummuksis keeta, teena juua - seesmise haiguse vastu, südamevalule.
Vilbaste, TN 1, 635a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l., Järve mõis < Jõhvi khk., Valaste k. (Kruut) (1929)
Punaheinad (ei mäleta, kas neid leidsin). Tarvitatakse toidu juurde, andvad hea maitse puljongile ning ka kodustele vorstidele. Ka tarvitatakse neid teeks. Olen isegi nende teed joonud.
Vilbaste, TN 2, 282 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kaibtusi ja punaheina tarvitati veel jooksvahaigusele.
Vilbaste, TN 2, 296 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Raudrohu õitest saab teed köha vastu, samuti ka punaheinast.
Vilbaste, TN 7, 482 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Punaheina värvimiseks ja ka tee hulka.
Vilbaste, TN 7, 483 (28) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Punahein vorstiroht ja tehakse teed.
Vilbaste, TN 7, 580b < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Punahein köha ja külmetamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 590 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Punaheinatee - köha, rinnahaigus.
Vilbaste, TN 7, 595 (1b) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarika, raudrohu, punaheina ja kaetisrohu teed külmetamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 623 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks.
Punaheinad: vorstirohuks, teeks. Köömned: maitseaineks, teeks.
Vilbaste, TN 7, 1244/5 (II, XIII) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Punand [Fumaria officinalis].
Kaunis säiliv on aga oma tarvitusalal old punand, siinse rahva keeles “puned”, ka “punahein”, siiski on ta muistselt rahva keskel tarvitatav esem. Punand on haruliste varte ja väikeste sinakate sakiliste lehtedega taim, violetsetel õitel tumepunased täpid. Kasvab põldudel ja aedus. Temaga raviti haavu, mida kutsuti rahvakeeles “haudunuks”. Et see arusaadav oleks, mainin selle haiguse suhtes mõnesõnalise selgituse. Sageli juhtub, et kinnised ja märjad kohad hõerudes hakkavad valutama ja sügelema. Eriti jalgadel on see sagedane nähe. Juhtuvad jalad märjaks saama kinniselt ja varbad üksteise vastu hõerudes tuliseks saanud ning hakkavad siis valutama ja sügelema, siis tarvitadi selle raviks punaheina lehti = folia Fumaria officinalis. Toorelt ja ümbertöötamata. Hästi lõhnavatelt punaheina vartelt korjati lehed ja hõeruti neid peos pisut mahlakaiks. Ja pandi siis haavule, mis ravis haavad. Ka on punand üks vanimaist maitsejookidest, mis muistsed läänlased on tarvitanud. Seda valmistati leotiskeediseks ning seda vedelikku kutsuti joogiks ehk võerkeelses sõnas “thee”. Teeks tehes tarvitadi punand üldiselt = herba Fumaria officinalis. Õitseajal korjati terved puned ning kuivatadi päeva käes.
EFA I 57, 147 (2b) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 (2002)
Mustasõstra lehed ja vaarikute lehed ja talvel noored võsud võtame tee jaost, ja punahein augustikuu sees hakkab õitsema.
Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.
Vilbaste, TN 7, 608 (15) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Teeks tarvitati kanavarba õie teed, pihlakaõie teed, kaituserohu teed, kõik tehti nagu harilik teegi. Punaheina õied pandi vorsti sisse siis saadi hea maitse.