Rahvapärased taimenimetused

Till

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 202, 21 (30) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kopsuhaiguse vastu. Tilliõied ära keeta ja seda vähehaavald juua aitab kergemine hingata ja puhastab kopsu. See vesi aitab ka silmahaiguse vastu, kompressid panna peale.

RKM II 283, 225 < Kadrina khk., Lobiküla (1971)
Tillitee on ka neerukivi ja põiekivi vastu. Meie naaber jõi seda teed ja sai terveks. Põiekivi tuli välja.

RKM II 300, 481 (6) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Tillilehed (maitseaine) on suvel toorelt süües ja talvel kuivatatult teeveeks keedetuna kõrge vererõhu vastu, iseäranis vanematel inimestel.

RKM II 329, 242/3 (16) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Toidutill om hää, kui pää ringi käü. Noid juuri ei ole vaja. Nuu lehe ja õie õnne. Tilli ma sei, pani leiva pääle ja kohopiima sisse kah, siis läts mul vererõhk ala. Tiis kah tei.

RKM II 367, 77 (2) < Maarja-Magdaleena khk., Papiaru k. (1983)
Me joome metsateed: vaarikad, pohlad, naistepuna, maasikad, maasikaõied, lõhmuseõied. Mul on üks niisugune pildiraamat ka, sealt saan [õpetust]. Isegi tillivarre teed joon, see võtab vererõhu alla. Joon niisugust rohuteed, mina poeteesid üldse ei osta ega joo ka.

RKM II 372, 290 (2) < Tartu l. (1984)
Tammekoore ja tillitee - südamele.

RKM II 375, 231/2 (34) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui inimesel tuli külmetamise puhul põiepõletik, tulid allkehasse valud ja pissumine oli valus. Tuli siis soojalt riidesse panna ja mitte uut külma ega tõmbetuult saada. Raviks tehti sooja auru allkehale. Selleks keedeti koorega kartuleid ja see kuum keeduvesi kallati madalasse nõusse, kuhu istuti peale nagu pissupotile. Istuti palja alakehaga vastu auru, aga riided võisid rippuda ümber jalgade ja poti (nõu), siis seisis ka vesi kauem kuum auruvann alandas põletiku ja valud vähenesid. Soovitati ka tilliseemne teed keeta ja juua soojalt. Veel oli hea heinapepre auru samasuguse istumisega teha nagu kartulikeeduveega. Üldiselt ei lubatud istuda külmal kivil ja trepil, see soodustaski põiepõletiku tekkimist.

RKM II 391, 377 (3) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Koeranaelad kaovad, kui neid järjest pestakse kange tilliveega.

RKM II 430, 154 (42) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Tilliõied ja sireliõied on vererõhule head, kõrge vererõhuga.

RKM II 466, 430 (5) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Susi), s. 1925 (1994)
Tilliseemnetest ka keeda. Üle uulitsa vene naine üks, lapsel kõht haige. Tillitsaid keetis ja sai terveks.

Vilbaste, TN 1, 493 (1) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kirsi- [Prunus cerasus] ja tillilehed [Anethum]. Teena - neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

EFA I 17, 79 (41) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Selimi k. (Kossar), s. 1920 (1996)
Tillitsaid jõi, et tavlenje suur ei ole.

EFA I 17, 104 (40) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Lilleküla k. (Jauk), s. 1929 (1996)
Ku om tavlenje, siss om till tavlenje vasta. Keeda tsai ja joo iga õdagu klaasitäüs. Vesi keeda är ja kuuma vii sisse. Tuud änamp ei tohi keeta.

Vilbaste, TN 7, 1222/3 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Köömnevarre keedisega hautatakse õlleankrusid, ka piimanõusid, et eemaldada halba lõhna ja maitset. Köömnevarsi tarvitatakse veel kurgi soolamiseks koos mustasõstra lehtede ja tillidega.

Vilbaste, TN 2, 669 < Räpina khk. (1930)
Mustasostra lehti tarvitatakse kurkide hapnema panemise juures, niisamuti ka tille.

EFA I 18, 94 (64) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Ma olen joonu päävalu vasta neid köömneid ja tilli.

EFA I 19, 171 (17) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. < Omski obl., Kalatšinski raj., Starõi-Helsingfors (Kadi, Jekaterina) Stalberg (s. Paulson), s. 1916 (1997)
Mürgi Salme, ta ikka teadis neid rohtusid. Tillitšaid peab jooma, a miski ma ei tunne paremat (südamekloppimise puhul).

EFA I 35, 10 (76) < Novosibisrksi obl., Togutšini raj., Russko-Semjonovka k. < Bolotnoje raj., Tšiburski huutor (Liisi) Kergand (Hindval), s. 1931 (1998)
Kodus kasvab till. Too on neeru rohust.

EFA I 57, 147 (2a) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 (2002)
Me korjame rohu jaost: zveraboi, on kollase õiega, ja aptetšnaja romaška, ja mat matšiha köha vastu, koirohi, till on krampide vastu.

EFA I 85, 256 < Võru l. (2004)
Peterselli ja sibulat panen salati sisse.
Mul ei ole kunagi kevadväsimust olnud.
Petersell olevat neerudele hea. Peterselli ja tilli supi sisse.
Ma EI OLE taimetoitlane.

Vilbaste, TN 9, 516 (57) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (end. Antonie Maasik) s. 1900 (1965)
Kurkide soolamisest Tormas. Korjati mustsõstralehti. Tünni pandi keev vesi. Kuumutati telliskivi ja pandi vee sisse. Nii kuumutati tünni, et kurkidele ei tuleks võõrast maitset - linaleomaitset. Kui oli “kahtlane” tünn ja kardeti, et “jooksma” hakkab, tehti rukkijahust ja veest kõva segu ja tõmmati praod kinni. Tünni põhi kaeti mustsõstra lehtedega. Mõnikord pandi hulka ka kirsilehti; aga neid palju ei pandud, sest siis pidid kurgid mustaks tõmbama. Lehtede juurde pandi tilli, natuke küüslauku või mädarõigast. Sageli mädarõigast ei pandud, sest neid kohapeal ei kasvatatud. Nii lasti kurgid kihtamisi (Torma murde pärane vorm) lehtede ja tillivartega. Peale valati soolaga keedetud jahe vesi. Kui kurkidel vesi peal, pandi vajutuseks puhas lauake ja sellele kivi kurke hoiti keldris.
Kurgid toodi enamuses Mustveest (kodanliku Eesti päevil). Tormas kasvatati kurke ainult nii palju, et värskelt süüa. Kurkidega käisid maal kaubitsemas Mustvee kohalikud elanikud. Kurke ja sibulaid vahetati ka vilja vastu. Sibulamüüjatel oli suur laastukorv. Korvi sibulate eest võeti tavaliselt korv või poolteist rukkeid. Kurki (murdepäraselt mitmuse osastava asemel ainsuse osastav) müüdi sajakaupa. Hind oli kõikuv, olenes kurgi saagist. Hinda ei mäleta.

Vilbaste, TN 2, 675 < Räpina khk. (1930)
Kurkide hapnema panemiseks tarvitati sõstra lehti ja tille.

Vilbaste, TN 7, 164 < Räpina khk. (1930)
Mustasõstra, kirsi ja tamme lehti tarvitakse kurkide hapnemise juurde - ajavad ennem hapnema. Ka pannakse sinna tille, mis annavad hää maitse.

Vilbaste, TN 7, 389 < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Maltsast keedetakse suppi.
Oblikat tarvitatakse supi keetmiseks.
Tilli pannakse hapnevatele kurkidele peale.
Mäerõigast pannakse kartulisupi sisse.
Seenest valmistatakse kartuli sousti.
Mooni seemneid pannakse saiale ja süüakse niisama valmind pärast.

Vilbaste, TN 2, 707/8 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Paljuid juur- ja puuvilju tarvitatakse inimeste ja loomade toiduks. Toitude maitseaineteks tarvitatakse köömneid, peterselle, tille, hapude kurkide juure ka mustsõstra lehti.

Vilbaste, TN 2, 701/3 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.

Vilbaste, TN 7, 396 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Köömned - pannakse vorsti sisse maitse ainena.
Seened - tarvitatakse söögiks.
Pitersell - pannakse supi sisse.
Tilli - tarvitatakse supi juure maitseainena.
Kurk - süüakse.
Kõrvits - keedetakse suppi.
Hapuoblikas - süüakse ja keedetakse suppi.
Mäerõigas - pannakse sousti sisse.
Peet - tarvitatakse söögiainena.