Rahvapärased taimenimetused

Naestepunad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 11 (29) < Tartu (1894)
Naestepunad, unerohi (Origanum vulgare). Õitest ja lehtedest keedetud tee pruugitakse "jahmatuse" vastu, antakse ka neile, kes "nõrga verega" on.

E 46970 (6) < Saarde khk., Voltveti (1909)
Kui naesterahvad kahvatud ja valged seisavad, siis pidada nad naestepuna heinadest keedetud teed jooma. Siis saavat neil puna palgesse tulema.

ERA II 124, 135 (62) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. (1936)
Naistepuna. 1) Sest tetti tiid sel aal, ku naistel kuumärgid ümmer ollid, ku õige pailu olli. 2) Ku eläjä punast kuseve, sis ka tetäs tiid naistepunast.

Vilbaste, TN 3, 760 (16) < Tartu l. (1932)
[Tarvitatakse arstirohuks.]
Arnika - naestepunad, olanka.

Vilbaste, TN 1, 579 (35), 519 (N3) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Naestepuned [naistepuned]. Pidada olema mingisugune naeste rohi või arstimise vahend. Mil viisil, mille vastu, ei tea.

RKM II 21, 101 (12) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Naestepuna - olnd vanaste rohuks jooksva aiguse ja liikmevalu vasta. Parandand nikastuse, väänämise- ja pigistusega saadud aigused, kui sellest keedetud vee kompressid pandud. Aavade pesemese tarbis eä rohi. Kõhu rohi.

ERA II 201, 57 (2) < Saaremaa (1890ndad)
Naestepuna. Temast keedetud vesi aitab soolikate vastu. Õienuput enne õitsemist korjada, vöib värvimiseks pruukida.