Rahvapärased taimenimetused

Paakspuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 7, 90 (8) < Tallinn (1894)
Sügeliste vasta olla hea rohi poakspuu ja mageda searasva salv. Selle salviga peab saunas määrima.

H II 16, 502 (13) < Rapla khk. < Hageri khk. (1889) sisestas E. Vahtramäe
Sügelasi kaudatakse järgmisel viisil.
Tuuakse metsast 9 paakspuud, igaüks ise põesast; ja kõik peavad ladvad eespidi koju toodud saama. Kooritakse ära, aga ikka ladvast peale hakates. Koored pandakse ühe poti sisse piimaga hapnema ja hapandakse 9 päeva. Siis määritakse sellega kolm õhtut ja igal õhtul kolm korda üle keha soojaks köötud sauna ehk tua keriksel hästi palavas. Siis on sügelased nagu luuaga ära pühitud.

H II 20, 538/9 (4a) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Sügelesed. a) Pesti keedetud paakspuukoore veega, mis kangeste kihelema aeas, nõnda et inime ennast üsa veriseks raetsis, siis määriti püssirohust ja hapukoorest tehtud salviga üle; see rohe olli aga hirmus kibe.

H II 58, 498 (4) < Vändra khk. (1897)
Paakspuu (Rhamnus frangula, "krushina") koor on sügeliserohi.

E 76410 (3) < Pärnu-Jaagupi khk. (1931)
Sügeliste arstimine.
/---/
Vanas kuus võeti paksipuu kollast koort ja lasti hapenda 9 päeva rõõsas piimas. Kui too segu oli seisnud 9 päeva, siis joodi seda ja määriti ka haigestunud nahale. Pääle nimetatud arstimise viisi ja vahendi olid veel teised viisid ja vahendid, nagu tuliste süte veega haige naha pesemine; palava lepapulgaga hõõrumine tule juures, tökat jm.

ERM 6, 18 b < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Samuti ka paakspuu kaabe, hapukoor ühte segades, seega määrides kaotanud kärnad.

ERM 150, 201 (16a) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Kui kõht umuksis on, siis võtku kolm puhastud sibulad, 1/8 naela paaks- ehk türnapuu koort ja Aleksandri leht osta apteegist. Kõik see segu keeta segamini, võtta kaks lusikatäit päevas 3-4 korda seda keedetud vett.

ERM 150, 201 (16b) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Ka võib saadaval oleval korral, kui kõht umuksis, süüa keedetult paakspuumarju. Olen proovinud, et parandab haigusest endal ja muil inimestel.

ERA II 7, 32 (5) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Tooma t. (1928)
Sügeliste arstimises on hapendet paakspuukoori üheksa päeva piima sees.

ERA II 7, 281 (5) < Märjamaa khk., Konovere k. < Märjamaa khk., Haimre as. (1928)
Sügiliste vastu. Punase lehma piimas hapendada paakspuu koori, selle vedelikuga määrida pärast vihtlemist.

ERA II 27, 294 (16) < Nissi khk., Laitse v., Aruküla k., Kiilimaa t. (1930)
Sügelesed. Paneb inimese keha kihelema.
Aapteegist toodi rohtu. Või keedeti paakspuu-hapatest.

ERA II 129, 475 (20) < Märjamaa khk. (1936)
Kui olid sügelised juba laiale üle käte-jalge läind, siis olla neid soola ja tuhaga hõerutud, ka paakspuu koorest keedetud vedelikuga pestud.

ERA II 193, 536 (40.57) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Sauka k. (1938)
Sügelisi peab hõõruma tublisti paakspuu valminud marjadega.

ERA II 285, 58/61 (3m) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Paakspuumarju süüakse, kui kõht kinni.

ERA II 285, 112 (33) < Jõelähtme khk., Iru v., Iru vndk. (1940)
Hambavalu vastu aitab sie, kui paakspuumarju suus pidada ja närida.

ERA II 191, 526 (242) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Kõht kinni - paakspuukoore vett.

ERA II 189, 161 (142) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1938)
Paakspuu musta koore alt võeti koort ja tehti teed, see aeas kõhuussid välja.

RKM II 17, 208 (12) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Paakspuud panna nõue sisse hapnema, seeni kui käheseb; sellega sügelisi rohitseda, siis kaovad ära.

RKM II 81, 36/7 (4a) < Märjamaa raj., Punane Täht kolh. (1958)
Sügelised olid vistrikud ja asusid esmalt käe sõrmede vahele, kui nende vastu rohtu ei saanud, läksid üle keha laiali ja olid visad kaduma. Kui esmalt mõni sügelisevistrik sõrme vahele ilmus, siis võeti toores lepapulk, tehti elava süte sees tuliseks ja sellega hõeruti sügelisi nii tuliselt, kui vähegi võis, siis kadusid need vistrad ära. Kui sügelised olid juba üle ihu laiali läinud, siis oli neid raske ära kaotada. Nende rohitsemiseks võeti toorest paakspuukoort, keedeti soolase veega ja kraabiti kollase väävli puru sinna sisse, sellega kasteti sügelisekohti tihti, kuni vistrad kadusid. Sügelisehaigust oli minu lapsepõlves veel mitmes kohas, sain isegi teiselt lapselt omale sõrmede vahele neid vistraid teretamise läbi, kui käed kauem koos olid. Neid arstisin eespool nimetatud rohuga ja sain neist lahti.

RKM II 111, 125/6 (436) < Muhu khk., Linnuse II k., Kase t. (1961)
Kärnad võtab ära paakspuukeppide koore kollasest osast keedetud vesi. Sellega tuleb kärnu pesta.

RKM II 111, 93/4 (295) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Sügeliste jaoks segati järgmist salvi: searasv - see hoidis koos, sulahõbe, peenike väävel - see on kaotaja, paakspuu koor - seda kuivatati ja hõõruti pulbriks, silmakivi ehk sinikivi peeneks tehtult - seda saadi apteegist.

RKM II 101, 422 (51) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Lintuss, need on pahaloomad, kaladest tekivad. Eesotsa inimesed ollid rumalad, sõid ussi ära, et kalarasu, ta on ju vimma sees nii ku suur rasvahunik.
Tubakavett keedeti tema vasta ja paakspuuvett, seda joodi.

RKM II 111, 62 (164) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kui solkmed sees, anti püssirohtu sisse.
Püssirohtu tehti kase- ja paakspuu söest, salpeetrist ja väävlist.

RKM II 111, 164 (533) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Verejooksu panevad kinni paakspuulehed.

RKM II 111, 563 (25) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Kõhukinnisuse vastu joodi petipiima või paakspuukoore keedist.

RKM II 147, 81 (48) < ? khk. (1962)
Langetõbi saab sedaviisi ära arstida: võtta üheksat sorti viljakandja puu otsast igaühest 3 oksa, keeta ummuses 3 tundi ja seda vett joota 9 päeva, iga päev 3 korda, siis kaub see haigus ära. [Jutustas haigla ooteruumis noorem naisterahvas, mittekohalik. Hakati loendama viljakandvaid puid: õuna-, pirni-, ploomi-, kreegi-, kirsipuu, pihlakas, toomingas, paakspuu... sinna katkes.]

RKM II 148, 335 (24.1) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Ravimtaimedega ravimine.
Palavik - teelehetee, paakspuukooretee, krooklehetee.

RKM II 224, 572 (45) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Sügelisi raviti saunas palavas paakspuu koorte veega.

RKM II 224, 587 (15) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Paakspuu koored tulises vees leotada. Soojas saunas pesta. Sügeliste raviks.

RKM II 318, 520 (3066) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kui kõht kinni, siis võib juua paakspuu koore keedist pool teeklaasi.

RKM II 329, 240 (3) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Ku kõtt väga umbne om, siis võtad hapuoblika tiid ja paakspuu koore tiid, siis läheb korda. Oblikat pead juurega võtma.

RKM II 348, 512 < Äksi khk., Tabivere < Saarde khk. (Gentalen), s. 1914 (1980)
Paakspuu - kõhulahtisusele.

RKM II 380, 33 (57) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Sügeliste vastu kasutati paakspuu koort. Seda kuivatati, hõõruti pulbriks, segati hapukoorega, lasti mõni päev seista ja määriti siis selle salviga.

RKM II 380, 317 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Paatspuu või paakspuu marjadega arstisivad kõhukinnisust. Ega neid palju ka süüa ei tohi, tieb haigeks.

RKM II 383, 61/3 (6) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Sammaspoolik.
Sammaspoolik on nahahaigus. Selle haiguse puhul kõõmendab nahk, olgu näus või kätel, ja sügeleb ka. See haigus arvatakse olevat maast hakanud inimesele. /---/
Sammaspoolikute hävitamiseks keedetakse maarohtude teed ja siis nendega pestakse. Selleks teeks kõlbavad kaselehed, liivatee, toomingakoortest, paakspuu koortest ja takjajuurtest keedetud tee. Nendega peab pesema. Mõni tarvitas tinti kohe sammaspooliku määrimiseks. Ja maavitsa marjade mahlaga määrimine ka olevat selle parandaja. Maavitsa marjad on niisuguse suuruse ja värviga ka kui pohlamarjadki. Aga need kasvavad enamuses alati raiestikudel, metsaäärtel, aga ka kodu heinakoplitest võib neid vahest leida. Maavits on pikkade ja peente vartega, lehed aga on päris ümmargused ja tumerohelise. Marjad valmivad sügisepoole suvel. Mõned kasutavad ka veel sammaspooliku ravimiks üheksavägise teed. Seda teed võib panna peale ka kompressidena. Üheksavägine on poole meetri kõrgune taim, kasvab peamiselt prügihunnikute ja varemete lähedal, ka vanades kruusaaukudes. Õied on taimel helekollased.

RKM II 381, 345 (4) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1982)
Süüdikud.
Kitspaatspuu [= paakspuu] on süidikurohi. Enne ollid nad süidikud, nüid on sügelised. Kui süidikud on, tõmmame kitspaatspuul musta koore maha. Sääl all on siss seante halekollane kiht. Seda kaabime nagu kaali, mitte et tükid, vaid kaabe tuleb. Siss pandasse tassitäis hapukoort ja need kaapmed sinna koore sisse. Kaks päeva seisab soojas. Siis läheb paksus ja on ilus tumekollane. Siss ahju paistel määriti süidikide pääle. Kolm õhtut määriti, siss olli puhas, keik olli kadunud.

RKM II 384, 409 (49) < Keila khk. (1985)
Kõhukinnisust raviti paakspuu koore leotise ja paakspuu marjadega, viimaseid söödi 4-5 tükki korraga, toorelt.

RKM II 385, 110 (20) < Pärnu l. (1984/5)
Minu lapsepõlves olid lastel sageli sügelised sõrmede vahel. Selle häda vastu toodi metsast paakspuu pulki. Nende pealt kaabiti koort ja mähka. Oli väga tugeva lõhnaga. Seda mähka tõmmati sõrmede vahele sügeliste peale.

RKM II 385, 117 (41) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Männiku t. (1984/5)
Kui kõht lahti oli, tuli juua paakspuu koore või tammekoore teed.

RKM II 400, 338 (5) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Luka kub., Selenski eesti as. (1987)
Paakspuu (kitseuibu) koor oli kõhurohi.

RKM II 433, 435 (41) < Nissi khk., Ellamaa k. < Kullamaa khk., Turvaste k. (1990)
Seda kutsutakse jooksva, kui luud-kondid on haiged. Vannid tehti kuuse- ja männikoorest ja paakspuust.

RKM II 458, 302 (36a) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Paakspuu koor on kõhulahtistaja, [---] [lasti kuuma veega tõmmata ja joodi, nagu vaja oli].

KKI 8, 40/1 (66) < Kuusalu khk., Kuusalu k., Tiitsu t. (1948)
Ussirohtu keedeti paakspuu oksadest ja lehtedest.

KKI 8, 105 (202) < Kuusalu khk., Valkla k., Jõe t. (1948)
Sügelised hakkavad hingeõhust. Nende vasta aitab paakspuu salv.

KKI 8, 370/1 (220) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Vainu t. (1948)
Sügelised. Neid oli enne palju. Paakspuu koored võeti ja siis lihasoolvesi, koos lasti seista. Viht kasteti selle sisse ja siis viheldi.

KKI 68, 192 (7) < Jämaja khk., Laadla k., Matsi t. (1977)
Kui jalg on katki või varvas lammu [katki], pandi peale lepaleht, teeleht, mustsõstra leht või paakspuu leht.

Vilbaste, TN 4, 473 (b) < Pühalepa khk., Kärdla (Kumari) < Arnold Napp, Reigi algkooli õpilane (1938)
Paakspuu koort aga tarvitatakse keha lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 11, 212 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Paakspuu koort müüdi Lill ja Hakkaja apteeki rohtude valmistamiseks.
Marjad pole söödavad. Lapsi hoiatati marju mitte süüa, kõht hakkab valutama.

Vilbaste, TN 11, 452 (1) < Iisaku khk, Sõrumäe k. (1963)
Paakspuu - hundimarjapuu koore tee aitab maksahaigele, neeruhaiguse ja langetõbe vastu on ka heaks rohuks.

Vilbaste, TN 1, 472g < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Millegiks tarvitati paakspuu ja sadakoorikute koori ja naisteniinepuid, milleks, ei mäleta enam.

Vilbaste, TN 2, 259 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Sagedasti tuleb meie metsades ette paakspuu. Tema õied on rohekasvalged, marjad alguses punased, pärast muutuvad aga mustaks. Paakspuu koor on peaasjalikult kõhu lahti võtmiseks. Värsket koort ei tohi tarvitada, sest see ajab oksele. Kui koor on seisnud 1-2 aastat, siis alles võib teda tarvitada.

Vilbaste, TN 2, 302 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Paakspuu marjad (on mustad marjad, kasvavad metsa all). Tarvitatakse külmetuse vastu - tehakse teed.

Vilbaste, TN 2, 475 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Paakspuust tehti teed ja see oli sügeliste rohuks.

Vilbaste, TN 2, 640 (7) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Paakspuu koort - kuivatatult - kõhu lahtivõtmise rohuks.

Vilbaste, TN 2, 692 (6) < Räpina khk. (1930)
Paakspuu koort tarvitatakse kõhu lahtivõtmise vahendina.

Vilbaste, TN 7, 41 (28) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Pasmaspuu, paatsapuu. Paakspuu. Koort keedeti rohuks sügeliste vastu.

Vilbaste, TN 7, 163 (IIb) < Räpina khk. (1930)
Paakspuu koort tarvitati kõhu lahtivõtmise rohuna.

Vilbaste, TN 7, 171 (9) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Paakspuu - keedetakse koort ja tarvitatakse seda leent kõhu lahtivõtmise rohuks.

Vilbaste, TN 7, 175 (12) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Paakspuu - paakspuu koort tarvitavad kõhu lahtivõtmise rohuna.

Vilbaste, TN 7, 395 (31) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Paakspuu - koort tarvitatakse kõhu lahtivõtmise rohuna.

Vilbaste, TN 7, 448 (23) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Paakspuu juurt tarvitatakse seespidiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 480 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Pavats (paakspuu) sügeliste vastu.

Vilbaste, TN 7, 578c < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Kõhuusside vastu tarvitasid inimesed palderjaani teed, koirohtu, vesikressi, paakspuud, reinvart, isujuurt.

Vilbaste, TN 7, 584 (12) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Paakspuu koored teevad kõhu lahti.

Vilbaste, TN 7, 593 (1d) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Paakspuu kõhu lahtitegemiseks ja vere puhastamiseks.

Vilbaste, TN 7, 595 (1d) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Piparmünt, raudrohi, kalmused, paakspuu: teed tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (18) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Paakspuu koored teevad kõhu lahti.

Vilbaste, TN 7, 616 (1v) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Pakspuu koort - kõhu lahtivõtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 621 (10) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Paakspuu - kõhu lahtitegija.

Vilbaste, TN 7, 661 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Paakspuu juuri tarvitati sügelite vastu.

Vilbaste, TN 5, 82/3 (6) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud]
Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.
Paakspuu: kasvab sagedasti leiduva puhmaspuuna meie metsades ja võsastikus. Tema õied on rohekasvalged, marjad alguses punased, pärast mustad. Paakspuu koort tarvitavad apteegid kõhu lahtivõtmise rohuna - lahtistajana. Värske koor aga ajab oksele; sellepärast peab rohuna pruugitav koor seisma enne tarvitamisele võtmist üks kuni kaks aastat.

Vilbaste, TN 7, 1185 (7) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Paakspuu: marjad viina see ehk koorekeedis - kõht lahti ühes palavikuga.

EFA II 5, 412 (45-47) < Püha khk., Sepa k., Männiku t. (Kurist), s. 1910 (1995)
Lammaste hagu tehakse paaspuust. Paaspuu koorest tehakse, vett keedetakse, kui kärnad on. Ja mõni värvis ka paaspuu koortega. See tuleb siuke kollakas ja see ei tule ära ka. Mida rohkem koori, seda paksem ta tuleb.

EFA II 17, 92 (12) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Kõht kinni, siis võeti paksipuu tee. Pikk puu musta koorega. Niisugune must koor, väiksed tükid võtta.

ERM 6a, 12 < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k., Kingu t. (1921)
Saarepuu tõrvaga määrida kärnasi, kui nad kusagile ihu pääle ilmuvad. Paakspuukaabe, hapukoor ühte segades - nendega päält ihu määrida.

RKM II 338, 346 (2) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Sammaspoolikuks hüüti nahal karedat sügelevat kohta ja üteldi, et see on maast hakand. Sel puhul määriti ikka maavitsa marjadega. Need on punased pohlast suuremad marjad ja kasvavad kivivarede lähedal rammusas maas. Selle maast hakand haiguse vastu aitas ka veel takjajuure veega pesemine ja haigele kohale kompressi peale panek. Abi oli ka paakspuu ja tammekoore leotisega pesemisest. Määriti veel krookslehe teega haiget kohta.

ERA II 201, 57 (1) < Saaremaa (1890ndad)
Paakspuu koore vesi aitab sojatöbe ja ummustuse vastu. 2 peotäit koori toobi vee pääle ja nii kaua keeta, kunni pool veest ära keenud on.