Rahvapärased taimenimetused

Verikõder

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 2, 314 (23) < Kanepi khk. (1929)
Pipra verikõtru (Capsicum annuum) kasvatakse toas toalillena. Selle kaunadest valmistatakse viinaga segades köharohtu, mis on ühtlasi rohuks ka teiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 658 (7) < Räpina khk. (1930)
[Kõhuvalu vastu.] Viina sisse pandi verikõtru ja seda viina joodi,

Vilbaste, TN 2, 676 (2) < Räpina khk. (1930)
Arstirohuks tarvitatakse paljusid taimi ja taimejuuri: palderjanijuuri, verirohu kaunu pannakse piirituse sisse. /---/

Vilbaste, TN 2, 686 < Räpina khk. (1930)
Kui köha on inimesel, siis juuakse musta kohvi verikõdraga, see võtab ruttu köha ära.

Vilbaste, TN 2, 695/6 (7) < Räpina khk. (1930)
Vererohu kaunad viina sees on kõhuvalu hävitajaks.

Vilbaste, TN 2, 701 (8) < Räpina khk. (1930)
Verikõtratest valmistati isesugune jook, mida hoiti pudelis, see rohi oli kõhuvalu vastu, sest ta on väga kibe.

Vilbaste, TN 7, 164g < Räpina khk. (1930)
Verirohu kaunad viina sees kaotavad ära kõhuvalu.

Vilbaste, TN 7, 171 (7) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 179 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 180 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Velna külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimi arstirohudeks.
Verikõder. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

RKM II 59, 581/2 (24) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Rüüss om sääne haigus midä õga ineminõ om ar põdõnu, kel vähestki ello, ikä om olnu. Ja rüüsüle kui kurälõ haigusõlõ om pallo ruuhi ka. Vana inemisõ kannahasõ ja joova kõkõ mõroba roho hindäle rüüsü vastulitsõst.
Kõdrapipõr pandas viina vai ka taari sisse, aetas kuumast. Siis tuud juvvas, ku rüüss kurguh kibises. Tuuga jäi mõnikõrd maaha ka. Viil sei vanõba inemisõ rüüsu aigu tuurid kuuslauku ja sibulit.
Pareba roho, midä kergeb oll juvva ja suust olõ-õs ni halva, noid anti latselõ ja helikubilõ haigilõ. Nigu keedet rõõskpiim sibuldõga ja lambarasvaga. Kel oll, pand viil mett ka rõõsapiimä mano. Tuud siis juudi nii kuumalt, ku suu kand. Perästpoolõ naati terbendiini ka kuuma piimäga juuma. Süüdi küdsetüisi sibulit, ka noist arvati abi saavat. Siis teti viil vabarnavarrõ tsaiji, juudi ka nii kuumalt, ku vähästki võidi. Siis palotõdi sukkrit ja keedeti viinaga segi. Ja mett keedeti viinaga segi tuud valõti kogoni väikeisile latsilõ luidsa otsaga suuhõ. Rüüsütämisõ aigu suitsudõdi paksu sinist papõrd ja kuivi nõgõsõ varsi. Täõks tuugi pidi ka avitama.

Vilbaste, TN 7, 181 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 183/4 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Verikõder - teda pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 185 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 187 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 188 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Verikõder: pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 188 (14) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Verikõder: tarvitatakse hambavaluks.

Vilbaste, TN 7, 189 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Verikõder. Kui kõht ja hambad valutavad. Teda pannakse ka viina sisse ja tarvitatakse kõhu arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 191 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 193 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder - teda pannakse viina sisse ja juuakse, kui kõht valutab.

Vilbaste, TN 7, 196 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder: pannakse viina sisse, juuakse kõhurohuna. On ka hambarohi.

Vilbaste, TN 7, 197 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder. Pannakse piirituse sisse ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 199 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse köharohuna.

Vilbaste, TN 7, 201 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 202 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Verikõder. Teda pannakse viina sisse, leotatakse ära ja tarvitatakse hambarohuna ehk kõhurohuna. Peale selle hõõrutakse veel kuumas saunas selga.

Vilbaste, TN 7, 203 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Verikõder pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 205 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Verikõder. Pannakse viina sisse ja tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 206 (5) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Verikõder: pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 207 (4) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Verikõder - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhurohuks.

Vilbaste, TN 7, 229 (16) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Verikõdõr. Verikõtra pannakse viina sisse ja juuakse kõhurohuna.

Vilbaste, TN 7, 232 (13) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Verikõder. Piipard keedetakse ka ummuseh ja kui köha on, siis juuakse.

Vilbaste, TN 7, 244 (12) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Veripipõr. Keedetakse ära ja juuakse, kui rinnad haiged, määritakse jalgu, kui valutavad.

ERA II 160, 331 (42) < Põlva khk., Kääpa k., Peedo t. (1937)
Kõtuvalu vasta om verekõdra viin.