Rahvapärased taimenimetused

Mündid

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

EKS c, 64 (4b) < Tarvastu khk. (1891)
[Labiatae]
Mentha arvensis
Mündid. Taime pruugitakse, ärakuivatatud, lahtise kõhuhaiguse vastu tee viisil. Võetakse umb. peotäis taimi ja valatakse ½ toopi keeva vett pääle, lastakse pool tundi seista ja juuakse seda, kui magama heidetakse, kõik ära.

RKM II 160, 128 (75) < Rakvere khk., Aruna mõis (1961)
Roos. Sinisele suhkrupeapaberile tehti musta pliiatsiga ristid peale ja pandi roosi peale. Pärast, kui suhkupaberit ei olnud, võeti sinine vihikukaas. Mündid (umbrohi) hõõruti peeneks ja pandi peale.

RKM II 383, 89/90 (4) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

RKM II 400, 77 (3a) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Mündid olivad, ennevanal ajal oli selle nimest punend. Sai hia tee. See oli rohust, kui kõht haige.

Vilbaste, TN 4, 210 < Äksi khk., Elistvere v. (1934)
[Arstirohtudeks tarvitatavaid taimi.]
Mündid.

Vilbaste, TN 1, 472e < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Mündid ja kalmused toodi voodisse, nende lõhn ajas kirbud ja lutikad voodist minema.

Vilbaste, TN 1, 1009 (4) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Mündid on kurguhaiguse vasta.

Vilbaste, TN 2, 446 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Mündid kasvavad vägeva maa sees, neid on mitu seltsi, näiteks metsa-piparmünt ning konnamünt, kuid kõige parem siiski on piparmünt. Tal on kallis lõhn, kui teda suus hoida, teeb suu külmaks. Kui kõht lahti ja valutab, võtta pool lusikatäit piparmünti, vala keeva vett pääle umbes tassitäis ning õhtul enne magamaminemist ära juua. See on väga tarvilik rohi, teda tarvitatakse veel teisteks abinõudeks.

Vilbaste, TN 2, 639 (XVII) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Mündid - maitseained ja tee.

Vilbaste, TN 7, 46 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Mündid (Mentha). Teed - lehtedest ja õitest.

Vilbaste, TN 7, 274 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Mündid on seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 374 (3) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Mündid.
Mündid on kõhuvalu vastu head. Tehakse teed ja juuakse. Mündid on ka koleera vastu, tarvitatakse niisama kui kõhuvalu juureski.

Vilbaste, TN 7, 431 (40) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Mündid - teeks.

Vilbaste, TN 7, 433 (20) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Mündid - teed.

Vilbaste, TN 7, 447 (12) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Mündid on jooksvahaigusele.

Vilbaste, TN 7, 451 (14) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Mündid - paistetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 459 (37a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Muuks otstarbeks:
- mündid teeks,

Vilbaste, TN 7, 474 (28) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Mündid on peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 484 (74) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Mündid pannakse vorstide ja tee hulka.

Vilbaste, TN 7, 598 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Mündid: sisemiste haiguste vastu teena.

Vilbaste, TN 7, 789/90 < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Kui kõht valutab, võta pool lusikatäit piparmündi rohtu ning pool mündirohtu, vala kuuma vett (korteri jao) peale, lase ummukses seista ning joo seda vett, kuni valu ära kaob. Mündi õied maarja-jäega keedetud värvivad villad kollaseks. Juured, mis kevadisel ehk sügisesel ajal korjata, kui neid õllega keedetakse, värvivad kollaseid villu punaseks.