Rahvapärased taimenimetused

Reinvars

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 12, 169 (31) < Väike-Maarja khk. (1890)
Naisterahvad pruugivad reinvarrede nuppusi, mis keedetud on, ja safrani puna vastu.

ERA II 167, 177 (18) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Reinvars (Chrysanthemum vulg.) - kõhu lahtioleku puhul hea teed tarvitada, on ka soolikausside vastu.

ERA II 27, 437 (35) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Kõhuhaiguse vasta võta pipart ja kuiva kohvi. Reinvarte teed.

ERA II 27, 586 (21) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Paisete vasta reinvars ja palderjan.

ERA II 125, 426 (15) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Reinvarrevett anti siis, kui kõht lahti õli.

ERA II 148, 230 (10) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1937)
Kui jalad paistetavad, tehakse reinvarte vanni.

ERA II 201, 105 (66) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kõhuusside vastu reinvarreseemed.

ERA II 283, 493 (35) < Pühalepa khk. (1940)
Kuupuhastuse korraldamine. Võta reinvarre koort ja seemneid, tõuka neid ja lase 24 tundi valge marjaviina sees liguneda, sellest võta 2 kuni 3 tassitäit kolmel hommikul.

ERA II 167, 282 (22) < Kose khk., Triigi v. (1937)
Kõhuusside vastu arvatud ikka kibedad rohud, näituseks reinvarre tee, viinaga, takjamahl, ka kasekoor olnud ravimiks usside vastu.

H II 33, 838 (7) < Jüri khk., Rae v., Kautjala k. (elukoht Suhhum) (1889)
Kui laps vällä on sõnatust, siis on tarvis ninda ohutada. Korja (otsi) 12 sugu rohtusi: punaeinu, lehmäsõrarohtusi, kaituserohtusi, jaanilillesi, reinvarresi, sookaisläid, kõrvekollast, raudrohtusi, koirohtusi, valgeid metsarnikaid, kollaseid metsarnikaid ja ubalehti. Igaüht võta kolme näpuga ja keida ummuses vällä, ninda kaua, kui kaks jägu vällä saab keinust ja üks järele jääb, ja pane pudelisse. Saab ta jahtunust, pane viinaklaasi vie ehk piima hulka 6-9-12 tilka, kui suur laps on, ja anna sisse. Muist rohtusi, midä keitmata jäi, kuivata vällä, pühi tuapühkeid hulka ja pane ukse all põlema. Siis võta laps alasti, kisu luud laiäli ja lase lapsele läbi luua suitsu, kuni laps läkästab. Millal ninda teed, igä kord avitab. (Lüganuse kihelkonnast saadud.)

ERA II 158, 423 (72) < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k., Tõrvaku t. (1937)
Kui kõht on lahti, keedetakse reinvartest teed.

RKM II 14, 69 (162)a < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Reinvars on jälle kui kõht on lahti.

RKM II 14, 69 (162)b < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
[reinvars] Mina võtan kuivalt nupusid, kuion ussid, siis kuivatatakse pulbriks.

RKM II 455, 236/7 (11) < Pilistvere khk., Kangrusaare k., Määra t. < Suure-Jaani khk., Kuiavere k., Noor-Kange Mardi t. (1993)
Reinvars (= soolikarohi) - harjad tulevad peale ja selle harja seemned võetakse välja ja antakse lastele suhkruga sisse, see on kõhuusside vastu. Et linaluu-ussid, nisuksed pisikesed.

RKM II 90, 509/10 (44) < Häädemeeste khk., Kägiste k. (1958)
Kõhulahtisuse arstimine koiheina ehk koirohuveega on üldtuntud ja tihti peetakse kuivatatud koirohtu varuks. Kui sellest aida juures juttu tuli, ütles 1877. a. sünd. Jaan Holland, kohalik: „Lepaurvad on kõige parem rohe, need pikad urvad, mis alaspidi ripuvad, nende vett keeta.“
1889. a. sünd. Aleksander Lepp, kohalik, lisas: „Koiheina vesi on väga kange, aga reinvarred on mahedamad. Reinvarre (Chrysanthemum vulgare Bernh.) õisi suus närida ja see vesi, mis säält välja tuleb, alla neelata. Kuivi piab talvel küll keetma.“

RKM II 106, 146 (59) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Reinvarre tied kaa tehti, kui õli kõht lahti.

RKM II 106, 146 (54) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Reinvarre vett juadi kõhuhaigusega.

RKM II 146, 67/8 (15a) < Jõhvi khk., Järve k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1961/2)
Reinvarre tied tehti, kui kõht on lahti.

RKM II 160, 16 (25) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Kõhuussid. Reinvarreõied kuivatati ära, tehti pulbriks ja anti rõõsa piimaga lapsele.

RKM II 160, 115 (13) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Soolikad. Reinvarre õisi või seemneid pandi võileivale ja anti lastele soolikate vastu.

RKM II 160, 131 (9) < Haljala khk. (1961)
Kõhulahtisuse vastu joodi reinvarre teed, koirohu, teelehetite ja toomingakoore teed (hästi kanget, pruuni).

RKM II 160, 131 (12) < Haljala khk. (1961)
Soolikad. Joodi kanget reinvarre teed ja võeti sisse ussirohtu, mida saadi apteegist.

RKM II 160, 179 (14) < Viru-Nigula khk. (1961)
Solkmed. Ussirohtu võeti sisse. Reinvarre teed ja hapukapsa vett joodi.

RKM II 174, 301 (7) < Kodavere khk. (1963)
Usside vastu anti reinvarre teed ja veel parem reinvarre nuppudest saadud seemneid, suhkruga segatult, sest seemned on vihad. Neid korjati ka talveks.
Rannakolhoosi põllukraavides kasvab neid praegugi külluses.

RKM II 381, 66/7 (2) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kirjutan materjali, mälestuste järgi rahvameditsiinist, mida kuulsin oma vanematelt ja vanavanematelt. Teada olevatel andmetel on vanasti kõik need haigused esinenud, aga rahvameditsiin oli nii kõrgel tasemel olnud, et neid osati ravida. Enamuses ravimisvahendiks tarvitati taimeid, missuguse taime ravim aitas teatud haigusele. Tavalised rohud olivad mesi, sibul, reinvars, kummel, koirohi, teeleht, paiseleht, arnikas, viin, võisoolvesi, silgusoolvesi, ka terpentin oli väga tarvitatav. /---/

RKM II 250, 499 (7) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Reinvarre õied - võib teed keeta, aga ka niisama õisi suhu võtta ja ära pureda - kõhulahtisuse vastu.

RKM II 257, 414c < Palamuse khk. (1968)
Kui kuuriided on valusad, siis pihlakaõie teed ja ka reinvarre õie teed juua, see hõlbustab. Keegi vanainimene õpetas mulle ja ma sain terveks.

RKM II 355, 443/4 (96) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
[ussid] Et lapsed küüslauku ei tahtnud, siis keedeti neile reinvarre teed. Reinvarsi tundi ka solkmerohu nime all. Oli ka see tee vihavõitu ja kange, kuid lapsed jõid seda siiski meelsamini kui küüslauguga jännata.

RKM II 380, 38 (84) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Reinvarre ehk soolikarohu teed kasutati soolenugiliste väljaajamiseks.

RKM II 381, 93/4 (19)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhuvalu puhul hõõruti reinvarre õienupud pihus puruks, pandi suhu, joodi vett peale, ka tarvitati teda soolika- või ussirohuna. See oli kombeks, et iga talu aianurgas kasvas reinvarre põõsas.

RKM II 381, 93/4 (19)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhuvalurohuks joodi arnikateed ja tehti palderjanijuurika, tedremarani juurika ja reinvarre õienuppude leotist viinas, mida võeti kõhuvalu korral. Ka joodi kasekäsna ehk kasekõbjase teed.

RKM II 381, 288/9 (37) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kõhulahtisus.
Kui kõht lahti olli, anti kalmusejuuriku pulbert. Kalmusejuuriku pulbert anti ka vasikidel ja lehmadel, kui pasandasid kangeste. Koirohu tee on kõhu lahtioleku vastu ja reinvars on kõhu lahtioleku vastu. Mustikid veel süüas ja tammekoore teed tehas.

RKM II 381, 314 (73) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Reinvars.
Reinvars on kõhuvalurohus, hirmus mõrru, kui võtad. Kui ätt ennast vaist ära venitas kive tõstes, siss mamma tegi pool tassi reinvarre teed. Reinvarrel on kärbilised lehed ja kollased õied, seaksed kanamunasora [=rebu] kollased väiksed tupsukesed.

RKM II 384, 409 (45) < Keila khk. (1985)
Kõhuussid aeti välja reinvarre ehk soolikarohu kange teega.

RKM II 413, 544 (15) < Puhja khk., Puhja k., Viina t. (1988)
Reinvars - taim. Usse aetas kõhust välla. Õisi ma korjasin, sõin suhkruga, hea soolikarohi.

RKM II 446, 249 (15) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Kui lastel olid solkmeussid, siis reinvarre õied ajavad solkmed välja. See oli vanasti ussirohi.

RKM II 449, 22/3 (11) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Reinvarss on ka. Mis on nuppudega reinvarss, on kollatõbe vasta.

RKM II 450, 550 (28) < Palamuse khk., Vanavälja k., Vanavälja t. (1992)
Kõhule oli koirohi, koirohu teed. Reinvars, selle õit, sellest tehti teed.

Vilbaste, TN 3, 716 (54) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Soolikarohi ehk reinvars. Kaotab kõhuussid.

Vilbaste, TN 2, 291 (3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Tedremarana juuri viina sees leotatult, reinvarre teed ja humuraid kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 334 (18) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Reinvars - kõhu lahtioleku puhul hea teed tarvitada, on ka soolikausside vastu.

Vilbaste, TN 2, 409 (12) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Reinvarre tee on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 440 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Reinvarre keedist õllega võeti sisse, kui venind oldi, ka arnikad olid venituse vastu, kui neid viina sees leotati ja siis sisse võeti.

Vilbaste, TN 2, 450 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Reinvars.
Arstirohuks tarvitati õisa ja lehti. Reinvars oli hää rohi kõhuusside vastu, niihästi loomadele kui inimestele.

Vilbaste, TN 7, 46 (12) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Reinvars. Õienuppe tarvitati arstirohuks (millised haigused, ei mäleta).

Vilbaste, TN 7, 50 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Kõhuvalu vastu oli reinvarre tee.

Vilbaste, TN 7, 267 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Reinvarsi keedeti kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 488a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tundsid eestlased väga palju taimi ja mõistsid neid ka väga palju tarvitada. Näiteks kui kellelgi köha oli, siis anti talle pärnaõie teed, reinvarre õie teed, nõmmekõrva teed, raudrohu teed või ka maasikaõie teed.

Vilbaste, TN 7, 578c < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Kõhuusside vastu tarvitasid inimesed palderjaani teed, koirohtu, vesikressi, paakspuud, reinvart, isujuurt.

Vilbaste, TN 7, 653 (II.2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Reinvarre juurikaid tarvitati venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 725 (15) < Harju-Jaani khk. (1929)
Reinvarre teed juuakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 10, 251 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Reinvars. Õite teed joodi kõhuusside soolikate vastu ja seemneid anti ka kõhuusside vastu. Seemned on vihavad. Pandi võileiva peale.

Vilbaste, TN 10, 272 (37) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Reinvars. Reinvarre õied kuivatati ära, tehti pulbriks ja anti rõõsa piimaga lapsele kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 1026 (46) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Reinvars (soolikarohi).

Vilbaste, TN 7, 1180 (67) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Reinvarre keedis ehk tubakuseemned solkmeusside vastu

Vilbaste, TN 7, 1190 (47) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Soolikarohi ehk reinvars krampide ja kõhuusside vastu.