Rahvapärased taimenimetused

Angervaks

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 7, 884 (6) < Jõhvi khk., Edise v., Vasavere k. (Tõnorist) (1889)
Angervaks kuivatasse välle, kõik varred ja õied, siis tehakse teest, mis ka südamehaiguse vasta hea on.

E, StK 28, 78 (17) < Lutsi (1925)
Kui jala ära lööd, siis on hea kuivatatud angervaksu (hangõrhain) peale puistata.

ERA II 167, 176 (6) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Angervaks - on peamiselt naiste rohud.

ERA II 167, 182 (64) < Järva-Madise khk. (1937)
Angervaks - on venimise ja seesthaiguse vastu.

ERA II 193, 564 (48.6) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Sauka k. (1938)
Valgetevoolu vastu on angervaksaõie tee.

RKM II 451, 394 (5) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Angervaksa õie tee - kui kõht on lahti, polegi muud vaja.

RKM II 229, 389 (4) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Valgetevooluse vastu joodi angervaksa õie teed ja valge ristiku teed.

RKM II 229, 392 (5) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Kõht lahti. Joodi angervaksa õie teed.

RKM II 250, 499 (6) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Angervaksa õie tee - korratu menstruatsiooni puhul.

RKM II 257, 418b < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Kõht kinni. Angervaksa õie tee on kõhukinnisuse vastu. Kui lapsel oli ummus (kõht kinni), siis anti sisse.

RKM II 361, 341a < Kanepi khk. (1982)
Siis veel kui naistel „menses“ väga jooksis, joodi piparmündi teed ja pandi külma tuhka kõhu pääle.
Kui aga „valgete“ voolus oli, siis tehti valge ristikheina õie teed ja angervaksa õie teed. Kummalgi juhul veel naistepuna teed.

RKM II 380, 37/8 (81) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Angervaksadest tehti keedust või hautist nahahaiguste raviks.

RKM II 397, 578 (2)c < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Kui kõht oli lahti - angervaksa teed.

RKM II 460, 367 (30b) < Tomski obl., Kaseküla k. < Zõrjanski raj., Vambola k. (1993)
Angervaksad - lihtsalt kohe saiut.

Vilbaste, TN 11, 374 (15) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Angervaks. Angervaks [Filipendula ulmaria angervaks].
„Seda korjavad kõhu lahtiminemise vasta. Inimest jaust ja ka loomade jaust.“

Vilbaste, TN 11, 374 (15a) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
[„Seda korjavad kõhu lahtiminemise vasta. Inimest jaust ja ka loomade jaust.“]
“Nu sai tia, kus angervaksad kasvavad? Patstii iga kuhjalaba juures, võta, ku palju tahad.”

Vilbaste, TN 11, 437 (32) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu.k. (1962)
Angervaks - angervaks on jooksvarohuks ikka old.

Vilbaste, TN 1, 494 (5) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Angervaksa õied [Filipendula ulmaria]. Teena - seest lahtioleku vastu, seesthaigusele, köhale.

Vilbaste, TN 2, 328 (24) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Angervaks on venitamise ja seest haiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 333 (6) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Angervaks - on peaasjalikult naisterohud.

Vilbaste, TN 2, 409 (13) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Angervaksa õite teed juuakse kuupuhastuste korratuste puhul.

Vilbaste, TN 2, 412 (13) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Angerva[a]ksa õied: peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 47 (19) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Angervaks (Ulmaria). Rohuks hullukoera hammustamise vastu (kange tee õitest ja vartest teha ja juua).

Vilbaste, TN 7, 274 (17) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Angervaks on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 728 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
[kõhurikked] angervaksa ehk vormikuseteed, vorstirohtu ja tomingakoore vett, mida teena sisse võeti.

RKM II 108, 353 (84) < Halliste khk., Vana-Kariste k. (1961)
Suurejõel kasutatakse vormiõie teed, kõhuvalude-seedehäirete ja valgevooluste rohuna. Vorm - angervaks Abja - Vana-Karistes angerbüst.

Vilbaste, TN 7, 834 (10) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Angervaks, angerpist (kikkapütsk) - keedetakse teed ja pannakse ka tubaka sisse.

Vilbaste, TN 7, 1181 (78) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Angervaks. Angervaksa juur. Tehakse mustaussi pulber. Keedis, üks-kaks klaasi kaks korda päevas. Ohatise vastu, mis sügeleb.

ERA II 138, 611 (1) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Taimede nimed, kuida neid Maarja-Magdaleena kihelkonnas Välgi külas nimetatakse ja mis asja tarvis pruugitakse.
Angervaks - õitest keedetakse tervise teed.

EFA I 19, 152 (14) < Omski obl., Znamenski raj., Finnõ k. (Soomeküla e. Suurküla e. Bolšoi Finnõ) < Kaug-Ida < Novõi-Helsingfors < Omski obl., Vana-Viru k. (s. Talverg), s. 1912 (1997)
Labasnik läti keeli on. See laseb hingata, südamele heasti. Angervaks, vot kuda on soome keeli. Belogolovnik. Lehed on teineteisele vastas. Milla lähed metsa, nii korjad. Kuskil vilus kuivatada. Millal metsa saan, nii korjan.

EFA I 102, 110 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Viltjalehine angervaks (Filipendula ulmaria)
Angervaksa, mesiõisi, jaksab kanda, armu tuua, südamessa rahu luua...
Angervaksa õis on kui helekollakas pits, mis hästi lõhnab. Oh seda suminat, mis õitsemise ajal õues on. Ta on suurepärane ravimtaim, otsekui aspiriin, veevedeldaja ja reumarohi.
Angervaks ütleb: „Minu meel on selge ja keskendunud.“ Angevaksa õietilgad aitavad tasakaalustada viimase piirini viidud inimest. Aitab südamel rahuneda. Nad toovad tundemaailma naeratuse ja liikumise rõõmu.

Vilbaste, TN 5, 16 (4) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Filipendula ulmaria. Naistel juua pärast sünnitamist õie teed, on hää abinõu palaviku vastu, mis muidu võib tekkida.

Vilbaste, TN 5, 20 < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Kui uss on inimest hammustanud, siis lõigata mätas, kus pääl kasvab Filipendule ulmaria ja viia see nõelamise kohale nii, et käega ei puuduta. Mätta asemele pista nuga. Hammustamise kohal mätast kolm korda maa külge puudutada ja pärast tagasi viia endisesse kohta, kust võetud. Naised viivad mätast ilma puudutamata põllega.