• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Teeleht

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• maa-alused
• palavik
• vererõhuhäired
• kärnad
• köha
• roos
• vere puhastamine
• veiseröögatus
• mesilase nõelamine
• vistrikud
• paise
• nahahaigused
• närvihaigus
• sammaspoolik
• rahutus
• põletik
• ekseem
• südamehaigused
• kivitõbi
• mädanev haav
• profülaktika
• kasvajad
• pind
• põrutus
• oksendamine
• tiisikus
• haav
• külmetushaigused
• muhk
• hammustus
• kõhutõbi
• hemorroidid
• haudumine
• verikamm
• ninaverejooks
• veresoonte laienemine
• verejooks
• kõhuhaigused
• menstruatsioonihäired
• sünnitus
• paistetus
• jooksva
• seest haigus
• kõhuvalu
• marutõbi
• lõikehaav
• koeranael
• maohaigus
• astma
• kopsuhaigused
• neeru- ja põiehaigused
• haigus määratlemata
• valu
• kõõm
• närvipõletik
• umbes
• vana haav
• peavalu
• desinfitseerimine
• raseduse vältimine
• naistehaigused
• reuma
• isutus
• maohaavad
• seljavalu
• silmahaigused
• värske haav
• põletushaav
• ussihammustus
• hõõrdumine
• mitme haiguse vastu
• konnasilm
• viha
• vähk
• jalahaigus
• lastehaigused
• hambavalu
• vill
• hääle vead
• kõhulahtisus

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• keskmine teeleht Plantago media
• liivateelehine mailane Veronica serpyllifolia
• suur teeleht Plantago major
• süstlehine teeleht Plantago lanceolata

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 37527 (15) < Jüri khk., Kurna (= Jaan Saalverk) (1898)
Kui mädanevat kohta tahetakse rutemale mädanemisele ajada, siis näritakse suus soola ja leiba segamini puruks ja pannakse seda puru mädaneva koha peale; ka pannakse teelehte peale. (Laiad läikivad ja siledad lehed, kasvavad teeradade peal.)

H III 27, 203 (4) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Teelehti pannakse vana haava peale.

H I 9, 56 (56) < Viljandi khk. (1897)
Sammaspooliku ehk veiseröögatuse vastu on rohuks, kui teelehed kõige õitega ummukses pajas ära keedetakse ja siis seda pääle määritakse.

H III 5, 30/1 (8) < Valjala khk., Pahna k. (1889)
Teelehed: need kasvavad enamiste õuete sees ja kus kõvaks tambitud maa on, need on ka iga kärna ehk leigut [tuikava, valutava] haige pääle head. Need on väiksed libedad lehed ja lehe sees on nagu rööd kõrgemad kohad, kui lehte katki võetakse siis näitavad sääl kohas kiud sees; need kasvavad väga vasta maad.

H II 11, 31 (7) < Rakvere khk., Kohala v. (1889) Sisestanud USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006
Teelehti peetakse paise pääl, mis paise hästi ära haudub ja mäda heaste välja kisub, niisamuti pruugitakse ka kaalikalehti.

H II 24, 219/20 (227) < Helme khk., Jõgeveste k. (1887-1889)
Haavarohi oli kõrvasitt (kõrvavaik) ja sool. Ka teeleht panti haava peale, et see kasvatavat haava kokku.

H II 27, 273 (5) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Värske haava peal olla hea kapsa-, kaalika- ehk ka teelehte hoida - haav ei minna siis mädanema.

H II 51, 21 (3) < Tartu (1894)
Paise.
b) Teelehed (mis maanteedel kasvada) limale litsuda ja pääle panna; niisama pidada ka paiselehtedega tegema, limale litsuma ja pääle panema, aga ära võttes kohe jõkke viskama, et vesi haiguse ära viib. Kui siis mõni juhtuda kogemata jões olema ja nende rohtudega kokku puutuma, pidada paised selle külge minema.

H II 51, 732 (2) < Halliste khk.(elukoht Ida-Karjala) (1894)
Teelehtede (maantee ääres kasvavad lehed) haavade pääle panemine arvatakse rohkesti kuuma ja mäda välja kiskuvat.

H II 52, 46 (16) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Paisõ- ehk tiileht.
Pandas hapnõkoorõga paise pääle, et paise pehmes saas ja innembä juuskma nakas.

H II 58, 498 (5) < Vändra khk. (1897)
Teeleht (Plantago major) on rohi mitme haiguse vastu.

H II 65, 680 (15) < Jüri khk. (1898)
Kui mädanevat kohta tahetakse rutemale mädanemisele saata, siis näritakse suus soola ja leiba segamini puruks ja pannakse seda mädaneva koha peale; ka pannakse teelehta peale. (Laiad läikivad ja siledad lehed, kasvavad teeradade peal.)

H II 67, 14 (1704) < Koeru khk., Vaali k. (Schults) (1893)
[Paised]
Vana arstimise rohud. Võta teelehti ja pane mädaneva hoava ja mädapaisete piale. Teelehed kisuvad mäda välla ja puhastavad hoava ära ja teevad terveks. Ka koalilehed on hiad muhu ja mädaneva hoava piale panna.

H IV 1, 555 (6) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Pannakse ka üks veike, nõndanimetatud teeleht, kes teede peal kasvavad, haavade peale, mis väega hea öelda olevat.

H, Mapp, 951 (2) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Abi silmahaiguse vastu. Kui silmad haiged on, hoia nende peal teelehti - saavd terves.

E 19628 (521) < Rõuge khk. (1895)
Paiselehed on kobralehtede sarnatsed ja kasvavad leete põldude pääl, nad on ka keige palavama ilmaga ikka külmad, sellepärast pruugib neid talurahvas paisete pääle panemiseks, nagu teelehtigi, mis tee ääres kasvavad.

E 38790 (12) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Värske haava peale olla hea kas kaalika- ehk ka teelehte panna, see hoida haava puhta.

E 39600 (13) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Tee- ja ka kaalikaleht pannakse haava peale.

E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Teelehe lehed - paise peal. Ka juured on rohi. Siis tarvitatakse veel: meelespea, ubalehti.

E 60800 (36) < Väike-Maarja khk. (1927)
Haudunud kohale pannakse teeleht peale.

E 78273 (2) < Vändra khk. (1931)
Kui sõrm või jalg mädanes, pandi vankrimääret, hapuleivatainast või leivapuru või teelehte haigele kohale.

EKS c, 73/4 (a) < Tori khk. < Tarvastu khk. < Äksi khk. < Palamuse khk. < Torma khk. (1891)
[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Teelehed, vanade halvaksläinud haavade pääle pandud, puhastavad ja parandavad need ära; niisama hääd ka värske haava pääl.

EKS c, 74 (b) < Viljandi khk. (1891)
[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Lehed sahvtiseks hõõruda ja umsi ülespaistetanud koha pääle panna, vähendab valu.

EKS c, 74 (b1) < Jõhvi khk. (1891)
[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Teelehtide sahvti võetakse vereoksendamise vastu sisse.

EKS c, 74 (b2) < Jõhvi khk. (1891)
[Plantaginaceae. Plantago major]
Teelehtide sahvti antakse naesterahvastele sisse, siis kui kuuriided üleliiga käivad.

EKS c, 74 (b3) < Jõhvi khk. (1891)
[Plantaginaceae. Plantago major]
Teelehe seemneid antakse siis sisse, kui keha seest lahti on.

EKS c, 74 (b4) < Jõhvi khk. (1891)
[Plantaginaceae. Plantago major]
Teelehe seemneid antakse ka naesterahvastele siis sisse, kui enneaegust mahasaamist karta on, üks noaotsatäis korraga.

ALS 2, 777 < Kadrina khk., Palmse v. (1929)
Kui haav ei taha paraneda, siis pane teeleht haavale (toored lehed), see puhastab haava ja kasvatab kinni.

ALS 3, 36 < Kadrina khk., Kadrina v., Hõbeda k. (1931)
Haavade peale pannakse Soomes ja Kadrina ümbruses, Virumaal teeleht (Plantago major ja P. media).

ALS 3, 325 < Rakvere khk. < Kadrina khk. (1931)
Paistetuste pääle pannakse Kadrina ümbruses, Virumaal, teeleht (Plantago major ehk media). Ka kriimustuste ja veriste haavakeste pääle pannakse seda, see paneb vere kinni. Sügisel, kui teelehti enam saada ei ole, pannakse kaalikalehti (br. napus esculenta).

ALS 3, 536 < Viru-Jaagupi khk. (1931)
Vähemad verejooksud.
Teelehe ja veriheina (Plantago major ja Achillea millefolium) lehed sahvtile hõõruda ja peale panna.

ALS 4, 251 < Risti khk., Vihterpalu v., Englamäe k., Renni t. (1932)
Kõhustkinnistav on teeleheõite keedis.

ALS 7, 255 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1934)
Haavadele peale panna teeleht.

ERM 6, 20 < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Arstitakse paise kaali-, teelehtede pealepaneku abil. Magus kaalilehega olla paisete kaotamiseks mõjus.

ERM 2, 1779/80d < Helme khk. < Tarvastu khk. (1921)
Teelehe juured. Teelehe lehed paise peale.

ERA II 285, 53b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
[teeleht] Seemneid küpsetati kõhulahtisuse puhul sissevõtmiseks.

ERA II 23, 153 (12) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Teenuiad südamekloppimise vastu. Teelehe õied (nuiad) keedetakse ära, pannakse apteegist ostetud "undersitsi" rohtu sekka ja siis juuakse kas tassitäis korraga või vähem, kuni südamekloppimine ära kaob.
1) Vedel rohi, mida apteegist saab - vahakas, rohu haisuga.

ERA II 25, 217 (4) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vanadekodu < Tartumaa (1930)
Teelehti pannakse paisete piale.

ERA II 26, 422/3a < Rõuge khk., Tsooru v. (1902)
Paise- ja teelehed pruugiti paise arstimiseks.

ERA II 27, 586 (19) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Köha vasta põdrasammal, teeleht, raudhein.

ERA II 31, 318 (7) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. (1930)
Kõhutõbe vastu saada abi, kui võetakse teelehti ühes juurte ja vartega, neid keeta ja seda vett juua, mispeale kõht saada terveks.

ERA II 57, 708/9 (1) < Rapla khk., Kabala v., Riidaku k. (1932)
Haiguste arstimisest.
Laste kärni ja paiseid kautas see, kui kao- (kaevu-) tee pealt teelehti üles võeti kõige mättaga ja vaotati haiget kohta. Peale selle laps pidi sülitama kolm korda mätta peale ja mätas sai tagasi pandud vanasse kohta samas asendis, nagu enne olnud. Siis laps pidi tuppa minema ega tohtind tagasi vaadata. Kes tagasi vaatas, kautas arstimise mõju ja sai ema käest karvustada.

ERA II 58, 643 (21) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. (1933)
Suuremale pistehaavale tulla peale siduda teeleht, lõikehaavale soolane kalanahk. Hea olla ka suurema lõikehaava pesemine kusega, mis panna ka verejooksu seisma.

ERA II 83, 249 (21) < Jüri khk., Kurna v., Sausti k., Maksimi t. (1934)
Kui on kõht lahti, siis võetakse teelehe vars, mis on õitsend, kuivatatakse ära ja need seemned, mis varre külges on, tuleb toidu hulka panna ja ära süüa ja kohe kaduda kõhu lahtiolek.

ERA II 113, 588 (20) < Saarde khk. (1930)
Tulehaavade ja igasugu põlemiste vastu on abiks, kui haiget kohta kinni katta niinimetatud suurde teelehtedega (laiad ümargused lehed, kasvavad tee-raa ääredel).

ERA II 113, 599 (73) < Saarde khk. (1934)
Põrutuse valu vastu olla hää, kui haiget kohta kas takja- või teelehtedega ümbert mähkida ja siis punase niidiga kolm korda ringi siduda.

ERA II 131, 213 (328) < Tapa l. < Kadrina khk. (1936)
Kui haavast veri jookseb ja ei taha hästi kinni jääda, pannakse teeleht haavale peale ja kohe veri jääb kinni.

ERA II 148, 154 (13b) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Vigala khk. (1937)
Kui kõht lahti, siis kõrvetakse lepaurvi sissevõtmiseks ehk keedetakse teelehe juuri, ehk põllumündi juurikaid, selle vee joomine aitab.

ERA II 148, 250 (11) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Teeleht on ka hea mädase haava peal pidada, kisub mäda välja ja haav ei lähe hukka.

ERA II 167, 157 (9) < Koeru khk., Rakke k. (1937)
Paisetele pandi piale teelehti ja kualilehti (kaalilehti).

ERA II 186, 400 (127) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. (1938)
Paisele pandi värskeid teelehti (taim) pääle ja mässiti riidega kinni.

ERA II 193, 488 (27.10) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Alustvere k. (1938)
Teelehe (Plantago major L.) lehtede ja seemnete teed juua 2-3 kl. päevas [kõhulahtisus].

ERA II 193, 535 (40.47) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tamsi k. (1938)
Paisete ravimiks on kaalilehed, teelehed ja mustasõstralehed.

ERA II 193, 633 (63.37) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Räsna k. (1938)
Põletishaavale pannakse soodat; seotakse teeleht kõvasti pääle.

ERA II 201, 102 (47) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Head haavarohud olid veel teelehed.

ERA II 201, 421/2 (35) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. (1938)
Tee- ja sinilille-lehti pannakse mädanevatele haavadele ja paisetele.

ERA II 203, 420 (23) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Teeleht.
Teelehest välja pigistatud mahla tilgutatakse värskele haavale - siis paraneb haav kiiremini, kasvab rutem kinni. Kui leht ei anna mahla välja, siis pannakse leht ise haavale.

ERA II 254, 320 (85) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Haudund varvaste vahele pannakse teelehte.

ERA II 273, 28 (4) < Tallinn? (1939)
Kui on neerud ehk põis haige ehk on neeru- või põiekivid, siis keeda teeleheteed ja joo seda iga päev üks korter ja see aitab paremine neist lahti saada ja sind parandada kui arstid.

ERA II 285, 58/61 (3b) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Teeleht aitab ka kõhutõve vastu ehk küll nii heaste ei aita kui heinputke juured.

ERA II 285, 58/61 (3c) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Teeleht vaigistab palavikku, teeleht võeti, pesti puhtaks, pandi haava ehk kuiva paistetuse peale, vaigistab valu.

ERA II 293, 420 (20) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. (1941)
Kõht lahti, siis teelehed, koirohi ja kasekarp, neid üksikult keeta ja juua.

ERA II 295, 41 (12) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Teelehti pandi "umbeshaige" piale.

ERA II 285, 53a < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Teeleht kasvab õuel, teede ääres ja põlluservadel; lehti pandi mädamuhkude peale, kisub mäda rutem välja.

RKM II 452, 256 (6) < Laiuse khk., Rohe k., Pärtli t. (s. Poom), 61 a. (1992)
Paise - siis teelehte kohe võtta.

RKM II 21, 434 (4) < Vigala khk., Vigala as. (1950/1951) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Verikam või verikram - paise taolene kasujas, ajab sellä peale, teeb valu, pigistädes valus. Kergeste ei parane. Kui üks jäeb vähämäs, aeab teene kõrvalt jälle ülesse. Kui lahti pigistadä, tuleb verist mädä vällä ja tilgub päräst kaua aega verist nõret. Rohoks tarvitud paiselehti, teelehti, kaalilehti, rõikalehti, hapukoort. Koera lastud lakkuda, et koera suus olle ühessä otho.

RKM II 21, 217 < Pärnu-Jaagupi khk. (s. Sommer), s. 1902 (1950)
Küüneviha hakand, kui küenegä ratsitasse ihonahk katki või nokitasse küenegä kärnäd katkise koha peält ää. Pandi piäle rasvanahka ja teelehti.

RKM II 21, 218 < Pärnu-Jaagupi khk. (s. Sommer), s. 1902 (1950)
Sukaviha tulnd sellest, kui viltsed kapetad või sukad jalges ja pastla tärges või pael hõerund naha maraskile. See koht hakand punetama ja valotama. Pandad peäle rasvanahka, teelehte, hapot juurekakko.

RKM II 21, 223 < Pärnu-Jaagupi khk. (s. Sommer), s. 1902 (1950)
Paised: pidid hakkama, kui oo paha verd ihos. Arstimise jaos pandi peäle paiselehti, teelehti, kaalelehti, koera lasti lakku, et koera keelel olla üheksamät rohtu.

RKM II 52, 430 (156) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Teelehte pandi katkise haava peale.

RKM II 21, 228 < Pärnu-Jaagupi khk. (s. Sommer), s. 1902 (1950)
Verikamm voi verikrämm: aeab sellä peäle, aab verist mädä vällä, ohad: paiselehed, teelehed, see aitab.

RKM II 49, 330/1 (15)a < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Teelehe seemneist ja juurtest valmistatud tee võtab palaviku alla, hea juua köha puhul ja hambavalu puhul.

RKM II 49, 330/1 (15)b < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
[teeleht] Lömakslitsutud lehed on heaks rohuks mesilase nõelamise puhul, põletikuliste paisete peale panna.

RKM II 53, 501 (2) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Paisete peale pandi paise- ehk kobralehti, samuti teelehti. Kasutati ka küpsetatud kuuma sibulat.

RKM II 64, 163 (9) < Rõuge khk., Varstu v., Hallimäe k., Väike-Hallimäe t. (1957)
Paisele panti paiselehti pääle ja hapundkoort kah veel. (Paiseleht - teeleht.)

RKM II 72, 122 (2) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Paisete puhul pandi küpsetatud sibulat peale ja kobra- ehk paiselehti ning teelehti.

RKM II 75, 368 (8) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (s. Erlach), 65 a. (1958)
Haava pääle pandi teelehti, veriheina. Teelehel ikka tumedam pool haige vastu.

RKM II 98, 351 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Haavast verejooksu sulgemiseks tarvitati ka ämblikuvõrku; suvisel ajal, kui kasvamas olid raudrohud ja teelehed, siis ka nende lehti. Suuremast haavast verejooksu takistamiseks tarvitati ka põienahka, milleks igas majandis, kus sigu tapeti, siis seapõied (täispuhutult) alles hoiti.

RKM II 111, 114 (376)a < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Haavadele pandi peale saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.

RKM II 111, 114 (376)b < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
[saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.] Umbhaigele ja paisetele pandi neid ka, aga ainult siis, kui nad ära puhkesid.

RKM II 111, 106 (342) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat ehk teelehte ehk mett. Aitas ka tangupuder võiga peale panna.

RKM II 111, 43 (112a) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Teelehed, samuti maksalehed, on head peale panna paisetele, haudunud kohtadele, kärnadele.

RKM II 111, 164 (534) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Haavadele pandi peale teeleht, see ei lasknud haava halvaks minna.

RKM II 146, 408 (10) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Lüganuse khk., Uniküla k. (1961/2)
Mädavistrikud.
Kraabitud kohale lõi vistrekud. Neid mädavistrikuid ööldi, et küünevihad on sees.
Mädavistrikud raveti: linaseemne keedis ja küpsetand sibulalõik pandi linase lapige peale ja seoti kinni. Ka teeleht, meil kutsuti teetitte leht, pandi peale.
Nimetatud ravi keskus mäda välja ja vähendas paistetus ja palaviku.
Teelehte tarvitakse tänapäev.

RKM II 148, 335 (24.1) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Ravimtaimedega ravimine.
Palavik - teelehetee, paakspuukooretee, krooklehetee.

RKM II 159, 168 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Reuma.
Teelehtedest keeta kange tee ja juua.

RKM II 159, 168 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kõht lahti.
Korjata teelehtede seemneid ja neid toorelt süüa. Paneb kõhu kinni.

RKM II 159, 173 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Jalg hõõrdunud.
Seoti teelehed ümber jalgade. Hästi mõjub.

RKM II 160, 15 (19) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Kõht lahti. Toomingakoore teed juua. Pajuurva teed juua. Pikad narmad keeta teeks. Juua, kui kõht jookseb läbi. Teeleheõie teed juua ja lepaurva teed juua. Narmad keeta teeks.

RKM II 160, 112 (47) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Haudunud kohale pandi kartulijahu, linase riide heideid, teelehti ja varba alla villast lõnga.

RKM II 160, 131 (9) < Haljala khk. (1961)
Kõhulahtisuse vastu joodi reinvarre teed, koirohu, teelehetite ja toomingakoore teed (hästi kanget, pruuni).

RKM II 312, 411/2 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Värskele haavale.
Varakevadel sinililli leht ja suvel teeleht. Need mõlemad kisuvad haavast palaviku ja haava ja selle ümbruse puhtaks ja valgeks. Panen neid hästi paksult peale ja seon haava kinni puhta valge riidega, kui sidet käepärast ei ole. Kui haab hakkab kinni kasvama, võtan lehed pealt ära. Lehti vahetan kaks korda päevas. Teeleht haaba kinni kasvada ei lase. Ja kui juhtub teinekord, et väikest haaba tähele ei pane ja see juba kinni on hakanud kasvama ja väikese mädakolde haava juurde on löönud, siis panen otsekohe teelehe peale, varsti pärast on haab lahti ja puhastab haava ära ja saab terveks. Eriti hea on kasutada teelehte ja ka sinililli lehte koos haavasalvidega nagu streptotsiidemelsioon või mõni teine haavasalv, eriti just suvel kuuma ilmadega. Kunagi ei pane ma suvel joodi haavale.

RKM II 160, 135 (43) < Haljala khk. (1961)
Paised. Kuusetõrv ja teelehti pandi peale.

RKM II 160, 174 (76a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Paised. Paisetele pandi ploomirasva nahka peale, ka võileivapuru ja teelehti.

RKM II 160, 178 (1) < Viru-Nigula khk. (1961)
Kui külmavärinad olid, siis arvati, et on palavik. Palaviku vastu pandi ihu peale kaalikalehti, teelehti ja määriti silgu soolveega.

RKM II 160, 210 (29) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Haavad. Ämblikuvõrku pandi haava peale. Kaalikaleht, õunapuuleht (hõõruti pehmeks) või teeleht pandi haava peale, kui palavik sees oli.

RKM II 170, 229 (16c) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. (1962)
Teelehed - haavale teeleht peale.

RKM II 175, 406 (6a) < Audru khk., Võlla v., Vanaküla, Reku t. (1964)
Teelehte haava peale panna.

RKM II 176, 343 (22) < Audru khk., Kabriste k., Koobi t. (1964)
Teelehed olid haava pääle panemises.

RKM II 178, 196 (39) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Meie vanal mädanes käsi ja suurema jao ta parandas kaale- ja teelehega ära.

RKM II 180, 264 (3di) < Tori khk., Sindi l. (1963)
Rohelised teelehed keeta ja seda teed juua kolm tassitäit tunnis neeru- või maksakivide vastu. Mõne päeva järele peab tulemusi andma.

RKM II 186, 32/4 (11h) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Haavu raviti teelehtedega.

RKM II 186, 48 (1a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Haavad.
Haavad, mis värsked olid, pandi kohe viina peale, siis võeti kuskilt nurgast ämblikuvõrku ja pandi haavale peale, kui veri jäi kinni, siis pühiti võrk maha ja haav seoti linase lapiga kinni.
Mädand haavale pandi teeleht peale, seoti kinni linase sidemega, seda korrati mitu korda päevas.

RKM II 186, 113 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Paised.
Paised olid mitme liiki: mädapaised ja veripaised. Ühed olid väiksed punased ja mädapead otsas ja väga valusad. Ühed olid suured sinised ja pekergused.
Ravi - paisele pandi peale tuha sees küpsetatud sibulat ja seoti kinni. Siis veel värsked teelehed puhtalt kinni seotud, soolast sealiha.

RKM II 204, 558/9 (19) < Keila khk. < Torma khk. (1965)
Väikese verejooksu puhul pandi haavale puhas teeleht ning hoiti senikaua, kuni veri “kinni jäi”. Tormas sõna “hüübima” ei tuntud.

RKM II 207, 369/70 (29) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Mädanev haav palavikuga.
Haavale asetati peale teeleht või valge sireli leht, mähiti kinni.

RKM II 210, 534 (5b) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. (1966)
Teeleht paistetuse vastu ümber mähkida.

RKM II 224, 587 (16) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Kuusevaik, mesi parandab haavad, ka teeleht.

RKM II 229, 389 (2) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Teelehe õievarred keedeti teeks ja joodi verejooksu vastu.

RKM II 229, 423 (4) < Rakvere khk. (1966/7)
Kõht lahti. Kui teetiteseemned (teeleheseemned) valmis on, mustad, ära kuivand, haamriga puruks taguda ja sisse võtta, kui kõht lahti on.

RKM II 229, 546 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Hambavalu vastu pandi haigele hambale teelehti peale.

RKM II 229, 664 (4) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Raseduse katkestamiseks võeti sisse kanget teelehe juure teed. See pani vered jooksma ja sai lahti. Pärast anti lepakäbi teed. Siis see pani jälle verejooksu kinni.

RKM II 231, 485 (19) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Roosi raviti külas nii: loeti roosisõnu, toodi metsast suvel ussinahka ja asetati roosile. Pandi roosi peale teelehti, määriti viinaga.

RKM II 250, 499 (4) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Teelehed paisete peale - võtab mädaniku välja.

RKM II 252, 544 (6) < Varbla khk., Ranna k., Kangru t. (1968)
Roos oli, rahva seas nimetati nii - see oli lihtsalt veremürgitus. Peale pandi teelehte. See oli mädanevatele haavadele ja paisetele, et kisub välja.

RKM II 254, 371 (1) < Kadrina khk., Loobu k. (1969)
Kortsleht, teelehe õis. Tee - põiehaiguste vastu.

RKM II 254, 381 (25) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
Paistetanud kohale võis panna tielehe.

RKM II 254, 399 (2) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Teeleht oli hea [peale panna], kui midagi umbes kasvas.

RKM II 254, 414 (36) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Tieleht on haavaparanduseks väga hea.

RKM II 381, 66/7 (2) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kirjutan materjali, mälestuste järgi rahvameditsiinist, mida kuulsin oma vanematelt ja vanavanematelt. Teada olevatel andmetel on vanasti kõik need haigused esinenud, aga rahvameditsiin oli nii kõrgel tasemel olnud, et neid osati ravida. Enamuses ravimisvahendiks tarvitati taimeid, missuguse taime ravim aitas teatud haigusele. Tavalised rohud olivad mesi, sibul, reinvars, kummel, koirohi, teeleht, paiseleht, arnikas, viin, võisoolvesi, silgusoolvesi, ka terpentin oli väga tarvitatav. /---/

RKM II 254, 443 (20b) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Tieleht pandi [haava] peale. Tieleht võttis palaviku ära.

RKM II 257, 407e < Palamuse khk. (1968)
Teelehe tee on maole hea.

RKM II 257, 419e < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Peavalu. Teelehe juure tee on hea suure peavalu vastu. Keeta ummukses ja seda teed juua.

RKM II 259, 393b < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Siis ravitaimed. Mädarõigas, küüslauk, /---/ põdrasammal, teeleht, paiseleht, need on kõik sisemiste haiguste jaoks /---/.

RKM II 262, 193 (78) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Teelehe varred - naistehaigused.

RKM II 263, 250 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Teeleht: sellega arstiti põlendiku enamjagu jalast. Pandi neid paksult haige koha peale ja paistetanud koha peale toureld, see ravis haiguse küll ära.

RKM II 271, 506/10 (2) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Lõigatud haava arstimine.
Kui inimene lõikas end nuaga või raius kervega. Pesti haav inimese kusega ära, pandi kuselapp peale. Toodi metsast karvaseid lehta - nimetati neid joodulehteteks. Hõõruti neid lehti peode vahel niikaua, kui lehed pehmeks läksid, siis pigistati lehe seest vedelikku haava peale. Siis pandi haavale teelehti peale, et haav nartsu külge kinni ei jääks. Haava peale pandi ka aloolehte.
Mõned näitused. Meie olime põllul rukkid lõikamas. Ma kogemata sirbiga lõikasin oma parema käe veikse sõrme kuni luuni ära. Veri hakkas jooksma nii mis hirmus. Ma võtsin teise käega sõrmest kinni ja jooksin isa juure. Isa võttis minu käe oma pihku. Luges haavale peale. Kadus valu ja verejooks jäi ka seisma. No kellel on kusehäda, kuske haavale peale, ütles meile isa ja läks ise metsa rohu seest karvaseid lehti tooma. Õde kusi mu sõrmele peale, haav sooja kuse pärast esiti kõvasti kipitas, siis jäi kipitus järele. Isa tuligi lehtedega, hõõrus lehti oma peode vahel, siis pigistas lehtede seest pruuni vedeliku haavale peale. Siis pani teelehti haavale peale ja sidus minu sõrme kinni. Hoia haava ümber narts alati märg. Kui kusta tahad, kuse haige näpu peale. Siis haava sisse ei löö palavik ja käsi ei lähe ka paiste, ütles isa. Niimoodi, nagu isa mind õpetas, minu sõrm sai terveks.
Teine juhtumine. Minu isa tegi pütti, mina läksin ise juure, et küsin isalt puu küllest laasta löia, tahtsin õue tuld teha, suppi keeta. Enne oli see mood. Suvel enamjagu väljas keedeti söia. Olivad tobades plekist ahjud, sui aeg, kui küdesid, ajasivad toad kole palavaks, võimata oli toas olla. Säädi välja ahjuvormiliselt kivid, senna kivide vahele saadi pott või pann, nii keedeti väljas toit ära.
Ei tea, kuhu isa oli sealt püti juurest läinud, ma võtsin kerve ja hakkasin ise pütilaua küllest laasta raiuma. Kerves lendas laastust läbi otse mulle jalga. Kole terav kerves. Suure varva kuni luuni raiusin ära. Arsti juure ei viidud. Ema pesi minu varva kusega puhtaks. Isa läks, tõi metsast karvalehta. Pigistas karvalehe seest pruuni vedelikku peale. Luges vere- ja valusõnad peale. Kadus valu ja verejooks jäi seisma. Niimoodu karvalehe vedelikuga ja kusega tehti minu varvas terveks.
Kolmas juhtumine: Minu tädil oli kaks poega, Mart ja Kostja. Tädimees tädiga sõitsivad põllule, Mart ja Kostja hakkasivad kahevõitlust tegema. Tõivad kerve ja püssi, panivad tuppa seina ääre püsti, rääkimine olnud neil niisugune olnud: teisest seinast jooksevad sõjariistade juure. Kumb enne missuguse sõjariista kätte saab, kohe tegutseb, olgu kerves või püss. Mart saanud ennem püssi kätte ja lasknud Kostjale käevarde. Ise ütelnud: „Minu võit.“ Kostja jooksis suure kisaga meile, verd kõik kohad täis. „Mart lasi mind,“ ütles Kostja. Ema kohe luges haava peale, verejooks jäi seisma. Kadus ka valu. Ema laskis meil kusta nõu sisse, selle kusega pesi Kostja haava, nõelaotsaga kiskus haava seest püssitropid välja. Püss ei olnud kuulipüss, vaid otsast laeti. Isa läks, metsast tõi karvalehta, hõõrus lehed oma peopeal pehmeks, siis pigistas Kostja haava peale lehtede seest mustjaspruuni vedelikku ja pani teelehti peale ja sidusivad haava kinni. Teelehed ei lase haava mädanema minna. Niimoodi kusega, karvaleheveega ja teelehtedega tegivad Kostja käevarre terveks. Niimoodu ennemal ajal inimesed arstisid inimeste ja ka loomade lõigatuid ja raiutuid haavasi.

RKM II 272, 394/5 (2314a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Teelehed, teeäärsed, lambakeeled. V. K. Подорожник. L. K. Plantago. Neid lehti on kahte tõugu, ühed on hästi laiad ja suured, aga teised on kitsad ja pikad nagu lambakeeled, kuid väärtus on ühesugune ja taimeollus on ka ühesugune.
Neid lehti pandi vanasti paisete peale ja igasuguste mädanikuhaavadele.

RKM II 272, 394/5 (2314b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Teelehed, teeäärsed, lambakeeled. V. K. Подорожник. L. K. Plantago. Neid lehti on kahte tõugu, ühed on hästi laiad ja suured, aga teised on kitsad ja pikad nagu lambakeeled, kuid väärtus on ühesugune ja taimeollus on ka ühesugune.]
Ka võeti teelehtede mahla sisse kõhuvalu korral üks supilusikatäis korraga.

RKM II 280, 365/6 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Oli paise vasakul puusal - suur ja vihane - ütles: „Võta sibul, küpseta ära ja pane paisele pääle nii kuumalt, kui saad. Siis mälu suus tükk leiba soolaga ja kata sibul selle pudruga. Siis võta lapp ja määri selle ääred sula kuusevaiguga, et jääks terve koha peale kinni ümberringi.“ Ja ime: teine päev oli lapialune mäda täis koos paisesüdamega. Siis tuli see ära visata tulde ja uus puhas lapp pääle. Ütles, et kui on suiaeg, siis pane lapi alla kas teeleht või paiseleht. Ja pole minul enam eluaeg paiseid olnud, kuigi teistel neid ravida tuli, velskrina Siberis tegutsedes.

RKM II 280, 372 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Haavast vere sulgemiseks oli valge vedelik - „tinaäädikas“. Nüüd enam seda ma pole kusagil näinud. Haav seoti siis lapiga. Suiaeg pandi teelehti pääle, lapi alla veel.

RKM II 287, 114 (13) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Teeleht pandi värske haava peale.

RKM II 287, 117 (22) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Keedeti salvi.
9 ainest: 1 - rukkioras, 2 - kumel, 3 - sibul, 4 - küüslauk, 5 - mesi, 6 - vaha, 7 - hapukoor, 8 - rasv, 9 - teeleht. Kõik ained pandi korraga keema. Oli keenud, siis kurnati või lasti läbi marli, et segu puhas ja klaar oleks, ja ta tardus ja oli nii ilus selge. Seda pandi haavale peale. See tegi nii ruttu haava terveks ja kasvatas kinni, isegi puhastas haava.

RKM II 297, 622 (699) < Rakvere l. < Rakvere khk. (1973)
Umbeshaige.
Lapsed õues joostes said jala natuke katki, mustus läks sisse, väike haav kasvas kinni. Mustus jäi sisse, hakkas mädanema, haige koha ümber lõi palavikupunetuse, siis öeldi umbeshaige. Siis olid rohuks - keskkoha peale küpse sibul ehk leib-sool-või suus nämmuks näritud, see pandi keskkohta, kust mustus sisse oli läind, aga ümberringi pandi teelehti ehk kaalikalehti, paiselehti. Lehed võtsid palaviku ära, jalg ruiti lappidega kinni. Paar korda päevas vahetati ravimeid, nii paranes ruttu.

RKM II 318, 522 (3070) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Mauhaavade vasta on hea teeäärsed lehed (teelehed), osjad, üks muskatpähkel ja kasepungasi, pane pudelisse, vala peale pool liitrit 40 kraadi kanget viina. Võta sisse kolm korda päevas enne sööki 30 tilka korraga.

RKM II 321, 421 (9) < Häädemeeste khk., Pulgoja k. (s. Holland), s. 1899 (1976)
Teelehed raviks.
Teelehed on ka hääd silma pääle panna, kui silmad paistetavad ja valusad on, aga lehed piab enne puhtaks pesema.

RKM II 331, 390 (38) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja al. < Ambla khk., Koigi as. (1978)
Teeleht pesti ära ja pandi värske haava peale, siis pidi vere kinni võtma.

RKM II 338, 346/7 (3) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kõhuvaluga joodi jälle pohlakalehe teed. Sellele valule aitas ka veel rukkilille, kibuvitsa marja, palderjaani, koirohu, teelehe ja kiviimela juurtest keedetud tee.

RKM II 338, 359 (29) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
[Hambavalu]
Pärnaõie või teelehe teed hoidi ka suus ehk joodi, siis aitas ka.

RKM II 338, 359/60 (35) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

RKM II 338, 360 (36) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Paisete ja paistetanud koha peale pandi kaalikapealseid, lepalehti, paiselehti, teelehti, raudrohtu, kumeleid, krookslehti, piparmünti või liivateed. Neist ravimitest keedeti teed ja pandi haigele kohale soojad mähised peale ehk pandi kohe maast nopituna haigele kohale. Need ravimid alandavad palavikku ja vähendavad valu.

RKM II 349, 107/8a < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Haavade ravi. Sellega oli sageli tegemist: töövigastused, väiksemad kõrtsikaklused, kõige enam aga jalgade haavad suvel paljajalu käies. Suvel oli asi lihtne: haavast pigistati veidi verd välja, pandi värske tee- või paiselehet peale ja seoti lapiga kinni.

RKM II 351, 301 (24) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Teeleht.
Kasvas vanaste õues teede äärtes ja nüidki, eks sellest tuli nimigi. Õied valged, kui lased õitsema minna. Pandi ka vahest valutava koha või paise piale jahutuseks. Teed temast küll ei ole keedetud ja loom ka ei taha teda süia.

RKM II 355, 444 (99) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Värske ja veega üleloputatud teeleht asetati värskele haavale. See puhastas haava. Samasuguse toimega oli ka kaalileht.

RKM II 355, 445 (100) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Teelehte pandi ka paistetanud koha peale. Võttis ilusti põletiku maha.

RKM II 355, 560 (38) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kui lapsed paljajalu joostes lõid varbad veriseks, siis pandi puhas teeleht katkise koha peale. See tõmbas palaviku välja ja valu kadus kiiresti ära.

RKM II 355, 560 (39) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kui suvisel ajal haavad sugugi paraneda ei tahtnud, pandi vaiku peale. Paranes kiiremini. Värske haava kohta öeldi, et kui teeleht peal, ei lähe mustus sisse ja siis alles lapp ümber.

RKM II 356, 378 (163) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Teelehti tarvitati suvel paistes koha peale kompressi jaoks. Alandas paistetust.

RKM II 356, 545 (44) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Haava peale asetati puhas teeleht, hoidis haava puhta ja vähendas põletikku.

RKM II 358, 355 (34) < Põltsamaa khk., Lahavere k. < Põltsamaa khk., Tamsi k. (1981)
Teeleht tuleb panna haava peale.

RKM II 359, 382 (9) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Kamari mõis (1981)
Kui mõni mädanik, haav oli või sellist, siis raudrohi hõõruti katki ja pandi siis seda peale. Haavade ja paisete peale pandi teelehti ja kaalilehti. Need kiskusid haava puhtaks.
Sibulad hautati ära ja pandi peale.

RKM II 359, 393 (25) < Põltsamaa khk., Pajusi k. (1981)
Teeleht on ka üks, mis võtab palaviku ära. Kui on mõni paise, siis teeleht on hea peale panna.

RKM II 359, 434 (4) < Põltsamaa khk., Kabla k. (1981)
/---/ Ka tee- ja takjalehti võib paise peale panna. Need kisuvad palaviku välja.

RKM II 360, 429 < Pilistvere khk., Vitsjärve k. (1982)
Rahvameditsiinis tarvitati veel, kui tekkis millegist paistetus, siis pandi haigele kohale teelehti, takjalehti ehk raudrohu lehti.

RKM II 361, 333 < Kanepi khk. (1982)
Paistetust määriti või, rasva ja hapukoorega. Pandi kaselehti ja teelehti peale.

RKM II 361, 336a < Kanepi khk. (1982)
Mesilase nõelamise puhul külmi teelehti või kummelikompressi.

RKM II 363, 421 (7) < Otepää khk., Neeruti k. (1982)
Kui paistetus on, siis teeleht võtab paistetuse ära.

RKM II 364, 49 (8) < Nõo khk., Meeri < Võnnu khk., Sarakuse k. (1981)
Teeleht on põlendikule hea. Temaga ravis vana Hunt põlve seest vee välja.

RKM II 365, 359 (19)c < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Teelehte soovitasse ka köha puhul.

RKM II 365, 359 (20) < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Maast hakkas haigus, kui istusid maha. Lõi kergelt vistrik üles. Paiseleht ja teeleht tuli peale panna.

RKM II 365, 360 (23) < Põltsamaa khk., Puduküla k., Luisu t. (s. Soplepmann), s. 1889 (1981)
Sammaspoolikule tuli panna paiselehte ja teelehte peale. Kompressi pandi ka peale.

RKM II 365, 484 (9) < Põltsamaa khk., Kaliküla k. < Põltsamaa khk., Anikvere k. (1981)
Haavadele tuleb ka teelehte peale panna. See võtab verejooksu seisma.

RKM II 366, 356 (3) < Tartu l. (1983)
Kui lõikad ära näiteks näpu, siis pannakse peale teelehte.

RKM II 368, 114 (37) < Äksi khk., Kärksi k. (1983)
Teelehti korjati. Sellega sai verd kinni panna.

RKM II 369, 482/3 (76) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Teelehte pandi haava peale.

RKM II 370, 240 (9) < Viru-Jaagupi khk., Tudu al. < Torma khk., Avinurme al. (1984)
Teelehti sai haudunud varvaste vahele karjas pandud.

RKM II 370, 433 (25) < Viru-Jaagupi khk., Kannastiku k. < Roela k. (1984)
Jumal, seda teelehtegi pandi, kui jalg oli haige, ema pani küll jala peale.

RKM II 373, 247 (131) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Kui vanal haaval oli põletik sees, pandi teeleht peale, mis tõmbas põletiku välja. Teelehti tuli pidevalt vahetada.

RKM II 373, 247/8 (132) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Kui köha puhul olid „rinnad kinni“, siis keedeti teelehe teed, võttis röga lahti ja haige enesetunne paranes.

RKM II 373, 609 (94) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Haava peale pandi ka puhas teeleht, hoidis põletiku tekkimist. Tolmust või porist teelehte ei tohtinud võtta.

RKM II 374, 231 (63) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Haavale pandi puhas teeleht peale, kiirendas paranemist.

RKM II 375, 79/80 (8) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui juhtus olema väike haav, tuli peale panna puhas teeleht, mis võttis vere kinni ja hoidis haava puhta ja haavasse ei tulnud palavikku. Eriti vanad inimesed hindasid haava puhul ämblikuvõrku [!!!???], mis hästi vere kinni võttis. Ida Käsnapuu mäletab veel, et kui tema kodus lapsena haav tuli, otsiti ämblikuvõrku, pandi nii see kõige enne haavale ja alles siis seoti lapiga kinni. Ütleb küll, et küll võis see ämblikuvõrk must ja tolmune olla, kuid ometi tarvitati, kuid samas arvas, et ehk oli ämblikuvõrgus mõni tähtis aine, mis ravis, sest muidu oleks ju veremürgitus tulnud.

RKM II 375, 132/3 (7) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Haavade tekkimisel oli kõige levinum ravi puhta teelehe pealepanemine. See hoidis haava puhta ja ei lasknud põletikku sisse tulla. Kord poiskesena läks Albert Toming läbi metsa tädi poole ja astus kanna sisse pudelipõhjast suure haava (oma 5 cm pikk). Talle tuli meelde, et tuleb teelehte otsida ja tegigi seda. Pani 2 teelehte peale ja see hoidis haava. Ei läinud rikki, vaid paranes päris hästi ära. Kord üks naabripoiss parandas oma raiskuläinud haava nii, et keetis vaigust, vahast ja võist pudrutaolise määrde ja pani haavale, väga hästi parandas. Vist oli ka mett keetmisel lisatud. Selline salv pehmendas haava ja hävitas pisikuid, alandas palavikku.

RKM II 375, 205/6 (7a) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui tuli lõikehaav ja veri hakkas voolama, siis pandi mõnikord joodi peale, kuid sellest inimesed loobusid. Kõige vanem rohi oli see, et otsiti õuest puhas teeleht peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht ei tohtinud tolmune olla, oleks pisikuid haavasse toonud. Teeleht ei lasknud haaval rikki minna, palavikku ei tulnud sisse.

RKM II 375, 277/9 (8) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Haavale otsiti suvisel ajal kohe õuest puhas teeleht peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht sulges verejooksu ja vähendas valu, sest põletiku hoidis ära. Mõnes peres oli kombeks väikesele haavale kohe peale pissuda, et see hävitab pisikud.

RKM II 375, 368/9 (7) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
Värskele haavale pandi raviks puhas teeleht peale. Siis ei läinud haav halvaks. Tehti siis nii, et teeleht pandi haavale peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht tõmbas siis palavikku vähemaks ja siis tuli see poolkuivanud leht uuega vahetada. Ka veri jäi teelehe alla seisma, ei jooksnud enam. Parem ravimoodus oli see, kui värskele haavale sai peale niinimetatud nõrevaiku, mis otse okaspuu tüvest välja nõrgus. Sai vaiku veel sealt võtta, kus oli tooreid laudu või palke. Sealt võis veel ilusat vaiku välja nõrguda. Kui aga juhtus nii, et hooletusest läks haav rikki, tuli seda ravida määrdega, mis keedeti vaigust, rasvast ja meest. See tõmbas põletiku välja, paistetuse alla ja valu vähenes.

RKM II 375, 528 (28) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Haavale tuli peale panna teeleht, see hoidis mustuse sissesattumist ja võttis palaviku vähemaks. Teelehte tuli vahetada, sest põletiku puhul muutus teeleht närbunuks. Tihti määriti värsket haava joodiga, piiritusega, siis sai haav puhtaks. Kui oli käepärast vaiku, oli see väga kasulik haavale. Halvaks läinud haavale keedeti määret, mis koosnes vaigust, võist ja meest. See parandas kiiresti. Ka pissu aitas.

RKM II 376, 522 (14) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Kui tekkis suvel väike haav, soovitati puhas teeleht peale panna. Haav paranes kiiremini.

RKM II 380, 18 (15) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Väikeste haavade puhul suruti haav kõvasti kinni, peale pandi tee- või paiseleht ning seoti kinni.

RKM II 380, 29 (38a) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Väikeste haavade puhul pandi peale puhas ämblikuvõrk, suhkrut, teelehti.

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 380, 40 (98) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Saialille õitest on tulu mesilase nõelamise puhul. Samuti aitab ka teeleht.

RKM II 381, 6/7 (5) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Haavade ravi.
/---/ Suvel oli asi lihtne; haavast pigistati verd välja, pandi aia äärest võetud tee- või paiseleht peale ja seoti lapiga kinni. Ka raudrohu katkimuljutud lehed vaigistasid verejooksu näituseks sirbi- või vikatihaavast. Paiseleht parandas ka vana halvaks läinud haava. /---/

RKM II 381, 73/8 (6)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Haavad, mis tekkisid lõike, kukkumise või mõnel muul kombel tekkimise tagajärjel. Vere sulgemiseks tarvitati kasepunga ja paplipunga piiritust. See ravim tehti kase- ja paplipungadest, mida kevadel korjati, siis kui kase ja papli noor leht hakkas lagedale tulema, need pungad olivad vaigused. Kuivatati ära ja leotati piirituse sees, kallati kohe värske haava peale, seoti kõvasti kinni. Iidsel ajal oli tarvitatud vere sulgemiseks ämblikuvõrku, ei kardetud, et see mustust võib haava viia. Ka pandi haavale teeleht verejooksu sulgemiseks.

RKM II 381, 73/8 (6)d < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Haavarohuks tarvitati veel teelehte, kaalikalehte ja kummelikompresse, paistetuse ja põletiku korral tehti savikompresse.

RKM II 381, 73/8 (6)f < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Põletishaavale pandi aloet peale, linaseeme õli mähis, söögisooda mähis ja toore kartuli mahla või kaabet. Samuti purukslitsutud värskeid teelehti hõõrutud ja põletatud vahedesse. Ka pandi põletatud koht hapupiima sisse ehk haput koort peale. Selleks, et villi üles ei võtaks.

RKM II 381, 115/6 (9) < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Paise hakkab kasvama väikse muhuna, pärast hakkab punatama, siis tuleb peal hoida teelehti, kaalikalehti. Need kisuvad palaviku, pärast lööb augu, siis tuleb mäda. Kui mäda tuleb, siis tuleb tükk leiba, võid, soola suus segamini närida, et pehme on (mitte vedel), panna paise peale. See kisub ruttu mäda välja.

RKM II 381, 117 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Umbeshaige.
/---/ Teelehti. Kaalikalehti. Kui juba mäda paistma hakkas, siis pandi peale. Soola, leiva, või nõmu. Pandi ka küpsesibulad. Sibul küpsetati sütel poolpehmeks, pandi haige koha peale. Seoti lapp ümber.

RKM II 381, 122 (5) < Tallinn < Rakvere khk., Rakvere l. (1985)
Haavale pandi teeleht peale.

RKM II 381, 434 (25) < Järva-Madise khk. (1985)
Haudunud jalavarvaste vahele pandi teelehti või sanglepa lehti.

RKM II 382, 253 (9) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Haavasi raviti kompresside ja salvi ning karboliga. Kui oli suurem haav ja paistetusega, siis suvisel ajal pandi pääle söögikaali lehe, krooklehe ja õue peal kasvava teelehe kompresse. Tehti ka lahja viina kompresse. Salvi valmistati sulavaigu, mageda searasva ja mee segust. Kasutati ka tsinksalvi.

RKM II 382, 253/4 (10b) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
[Haudumine] Et varemalt naised ei kandnud rinnahoidjaid ja kellel olid hästi lihavad rinnad, siis käsivikatiga niites rinnad õõtsusid kahele poole, hõõrudes higiseid nahapinde vastu mööda, mis lõpuks hakkasid veritsema ja inimene ei saanud enam seda tööd teha. Ööseks pandi ka siin kaali- ja teelehti, mis eelnevalt puhtaks pestud ja ära kuivatatud, rindade alla. Kui punetus ja palavik kadusid vähemaks, siis pandi rindade alla puhas linase riide lapp, mis kartulijahuga puistatud.

RKM II 382, 430 (8) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Vanade haavade raviks segati määret: mesi, vaik ja natuke jahu.
Veresulgemiseks väikesele haavale teeleht. /---/

RKM II 381, 270/1 (6) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Haavad.
Haavale pandi kapsaleht pääle. Lehe pääle pandi pergament ja linase lõngaga köideti kinni. Teeleht [Plantago major] on veel parem, see ei kuiva ära nõnda ruttu. /---/

RKM II 383, 76 (20) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Palavik.
Palavik kui oli käes või jalas, noh, et valutas väga. Siis pandi peale lepalehti, kaalikapealseid, teelehti või vaeselapselehti.

RKM II 383, 89/90 (4) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

RKM II 383, 91 (5) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.

RKM II 383, 427 (38) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Paise peale pandi paiselehti või ka teelehti, kui paiselehti ei olnud kusagilt saada. Need kasvavad kraavikallastel, suured laiad lehed. Teelehed kasvavad igas õues. Tarvis ainult tunda.

RKM II 384, 178 (40) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Põletushaavad.
Põletushaavale tuli kiiresti toore kartuli riivet peale panna, mis vähendas valu. Pandi ka teelehest pigistatud mahla, kuid see ei olnud nii hea ja võis alles hiljem panna.

RKM II 384, 178 (41) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Haudunud varbad.
Värskelt peenendatud teelehe puru ja kodus valmistatud kartulijahu pandi haudunud varbavahele.

RKM II 384, 400 (10b) < Keila khk. (1985)
Väiksemale haavale pandi teeleht, mõnikord ka kobruleht.

RKM II 384, 406 (25a) < Keila khk. (1985)
Hambavalu korral pidavat aitama teelehe juurika närimine.

RKM II 385, 114 (28) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Kui varbavahe haudunud on, siis kõige käepärasem rohi on teeleht. Muudkui nopi maast, hõõru natuke sõrmede vahel, et mahl välja tuleb, ja pista varvaste vahele.

RKM II 385, 135 (10) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Haavarohuks olid peamiselt paiselehed ja teelehed. Ka mädanevaid paiseid arstiti nendega.

RKM II 385, 37 (48i) < Tori khk., Levi k. (1985)
Teeleht.
Paisetele ja põletikkude raviks kompressina.

RKM II 385, 233/7 (9b) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Veel kasutati suvel „ummes“ kohale õuemurus kasvavaid teelehti, ka paiselehti, millised enne tuli mahlale lömastada. /---/

RKM II 385, 590 (32) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Umbekasvamine oli ka veremürgitus, kuid tõsisem „vihast“. Pandi peale võileivapuru, sibulat, teelehti, vesiroosi siidilehti (siidilehed asuvad juurikate juures).

RKM II 385, 637 (24) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Neeru- ja sapikivide raviks pidi jooma teelehtede, kadakamarjade, osjade või salveide teed. Kadakamarju võis ka kuivalt süüa.
Aliide Jürgenson sündis 28. aug. 1892. a. Sindis, elas seal Pärnu mnt 44-4 ja suri 1968. a.

RKM II 390, 99 (8) < Suure-Jaani khk. (1985)
Kopsuhaigused. Paiseleht, raudrohi, köömned, teeleht.

RKM II 390, 122/3 (4b) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Vere jooksu kinnipanemiseks kasutati teelehe lehti seoti haava peale lehe pealmisele poolele määriti eel nimetatud haava rohtu. Posijatel olid ka vere kinni panekuks sõnad, aga väiksemate haavade puhul neid ei otsitud.

RKM II 391, 426 (9) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Kui jala sees oli pind kasvama läinud või mõni muu põletik, pandi peale teelehti, mis terveks tegi.

RKM II 394, 363 < Räpina khk., Naha k. (1985)
Vähjatõve rohi.
Kalmusejuured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.

RKM II 395, 161 (4) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Teeleht niisama - vana haava peale.

RKM II 395, 406 (36) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Teelehe teed tehti, aga kopsuhaigusele ta ei oleva suurem asi.

RKM II 395, 421 (3) < Võnnu khk., Kaagvere k. (1986)
Teelehe teed jõin. Kopsuhaiguse vastu on see rohkem ja köha vastu ja tõesti tunnen, et tablettidega võrreldes on parem.

RKM II 396, 26 (31a) < Võnnu khk., Kastre k. (1986)
Teelehte olen kasutanud põlendiku vastu. Paiselehte ka.

RKM II 396, 556 (73) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Teelehed panna haavadele.

RKM II 451, 454 (54) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Mina korjan teelehte haava peale.

RKM II 397, 234 (8) < Võnnu khk., Laane k. (1986)
Teelehte pandas paistetuse pääle. Võtap paistetuse ja hoiap puhta kah. Ei lase põlendikku sisse.

RKM II 397, 444 (8) < Võnnu khk., Lääniste k. < Leningradi obl. (1986)
Neerupõlendiku vasta om teelehe (paiselehe) õie tee hää.

RKM II 397, 578 (2)d < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Kui hääl oli ära - teelehe teed.

RKM II 400, 87 (18g) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Teelehe juured on old ikka närvide rohust.

RKM II 401, 80 (10) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Teelehte pandi katkise koha peale.

RKM II 401, 436/7 (50) < Juuru khk., Tohvri k., Tohvri t. (1987)
Vanainimesed, kes maarohtusid korjasid, siis selle järgi, mis ajal ta õitses. Kuidas keegi. Teelehtesi pandi änamast haavade peale, kui paistetand ja põletand. Siis kiskus jahedamaks.

RKM II 401, 542 (5) < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Teeleht pandi niisuguse katkise koha peale, siis võttis, jahutas.

RKM II 403, 96 (9) < Rapla khk., Seli k. (1987)
Paise peale pannakse kaalilehte või teelehte.

RKM II 408, 293 (1) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. (1987)
Teelehed taguda mahlaseks. Mitte puruks ei tohi taguda. Ma koputan laua peal ühe puutükiga niikaua, kui märjaks lähevad, aga lehed jäävad terveks. Neid panna, kust valutab. Mul on puusas, ma panen ööseks püksi, püksikummi vahele.

RKM II 411, 17 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Emilie Saarepuult (1890) (1959)
Haudunud jalad.
Teelehed haige koha peale panna.

RKM II 412, 371/2 (28) < Puhja khk., Mõisanurme k. < Puhja khk., Mäeselja k., Piirioru t. (1988)
Paisele pandi teelehte pääle. Salvi keedeti: pandi mett, vaiku ja viina. Segati ja lasti ära hanguda, pandi pääle. Mul olli kaindla alla paise. Ma tei salvi ja panni pääle, siis läits juuksma. Lätsi sanna ja sai ära puhastada.

RKM II 413, 328 (24) < Rõngu khk., Uderna k., Külaotsa t. (1988)
Haava pääle pandi teelehte.

RKM II 413, 473 (2) < Rõngu khk., Koiduaru k. (1988)
Vemmermentsitiid, palderjani, teelehte ikka sai kasutatud.

RKM II 414, 345/6 (52) < Puhja khk., Ridaküla k. < Maarja-Magdaleena khk., Vaidavere k. (1988)
Varbavahed haudusid, siis kartulitärklist pandi. Ja ühed pika laia lehega kollase õiega taimed, üdismu. Seda lehte peeneks hõõruda veele ja sai varba vahele. Ma matsin kohe varbad sisse ja sidusin kinni.
Ja kui palavik, siis teelehti pandi.

RKM II 414, 629 (13) < Nõo khk., Külaaseme k., Miku t. (1988)
Teelehte pandi niisuguse paistetanu koha peale.

RKM II 415, 28 < Simuna khk. (1989)
Teelehte tunneb või peaks tundma iga inimene, iseasi on tunda teelehe raviomadusi.
On saabas või king hõõrunud raku jalga, ravivad teelehed, kui panna neid kingadesse. Parandavad vanugi haavandeid, isegi pahaloomulisi. Puruks hõõrutud värsked teelehed ravivad herilasetorkeid, marutõbise koera puremisi, ussihammustusi.

RKM II 415, 106 (18) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Kui veresooned laienenud jalasäärtel, siis lasti aadrit saunas või ka viheldi saunas nõgestega. Vanaema jõi ka kadakamarja teed. Kui oli veresoon katki, siis seoti kinni, pandi teeleht peale.

RKM II 415, 107/8 (26) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Paistetuse vastu pannakse haigele kohale kummeleid või paiselehti, ka võivad aidata teelehed.

RKM II 417, 65 (4) < Järva-Jaani khk., Jalalõpe k. (1988/9)
Teelehte pandi mitte haava peale, vaid haava kõrvale. Tädi Lisette rääkis mulle, sellest mul on meeles.

RKM II 428, 135 < Tartu l. < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1988)
Verejooksu korral (kui haav polnud väga sügav) asetati peale teeleht või purustati raudrohtu haigele kohale.

RKM II 430, 404/5 (7) < Palamuse khk., Nava k. (1989)
Teelehed - karjas sai käidud. Haudusid kontsad ära. Pandi teeleht peale - paranes ära.

RKM II 430, 501 (70) < Lääne-Nigula khk., Võntküla k., Sõõru t. (1989)
Sirelileht, teeleht või paiseleht - midagi nendest pandi peale, see võttis mäda välja.

RKM II 431, 21 (4) < Kursi khk., Pikknurme k. (1989)
Haavale pannakse raudrohtu või teeleht. Nina topitakse raudrohtu täis, verejooks jääb järele.

RKM II 431, 155a (8) < Palamuse khk., Kassinurme as. (Taadi Arno) (1989)
Paistus oli, siis olid teelehed. Pesti ära ja pandi peale. Ja kapsalehed. Tõmmab palaviku ära, paistus läheb ära. Ma olen praegugi pand.

RKM II 433, 284 (13) < Harju-Madise khk., Padise k. (1990)
Teelehti ikka pandi haavade peale. Rohkem ei tea.

RKM II 433, 604 (2) < Lääne-Nigula khk., Palivere as. < Jüri khk., Lepiku k. (1990)
Kui käsi mädanes, pandi teelehte ja vankrimääret peale.

RKM II 433, 637 (16) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Kõrtsi t. < Lääne-Nigula khk., Oru v., Keedika k. (1990)
Haavale pandi ikka teelehte, tehti vie sees puhtaks, pühiti kuivaks ja verejooks jäi pidama ka. Praegust pannaksegi.

RKM II 434, 91 (10) < Nissi khk., Lehetu k., Keldrimäe t. (1990)
Teelehte pandi peale, kui umbe oli või katki oli, paistes või. Teeleht pandakse, see tõmmab palavikku välja.

RKM II 434, 259 (98) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Teelehte haava peale. Vanale haavale. Vist värskele ka.

RKM II 434, 515 (17) < Märjamaa khk., Lümandu k. (1990)
Kui jalg oli katki, siis pandi teelehte peale, see puhastab ja kisub viha välja.

RKM II 434, 660 (10a) < Hageri khk., Kernu k. < Juuru khk., Ingliste k. (s. Kaivo), s. 1931 (1990)
Teelehti pandi paistetanud kohale.

RKM II 434, 744 (11) < Hageri khk., Sipa k. < Hageri khk., Peraldi k. (1990)
Teeleht pidi olema hea niukse väiksema haava peale panna.

RKM II 438, 42 (32) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1990)
Armilde Pajo kodus pandi ka teelehte ja kaalilehte haavale. See tõmbas palaviku välja. Eriti hea oli neid lehti siis tarvitada, kui polnud riiet haava sidumiseks käepärast.

RKM II 442, 181/4b < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] paistetuse vastu teeleht ja paiseleht,

RKM II 442, 181/4d < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] varbavahe haudumise vastu mustasõstra lehed ja teelehed,

RKM II 442, 808 (1) < Tallinn (1991)
Paiselehti ja teelehti kasutati rohkesti paistetuse ja mädanevate haavade raviks, ka võileiva sodi, mis suus enne valmis tehti.

RKM II 443, 21/4 (39l) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Teelehed on head haava peal, peavad vere kinni.

RKM II 445, 36 (22) < Torma khk., Avinurme al. < Torma khk., Lepiksaare k. (1991)
Teelehte pandi kohe peale, kui katki oli jala hõõrunud. Teeleht kiskus kohe välja põletiku.

RKM II 445, 270 (23) < Torma khk., Avinurme v., Laurissaare k. < Torma khk., Kärasi k. (1991)
Neesukene, kes halvast tahab minna - teelehte panna peale. /---/

RKM II 445, 327 (10) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Teeleht, kui jalg haige, siis peale panna.

RKM II 445, 570 (6) < Torma khk., Lohusuu (Ülejõe) k., Jaagujüri t. < Torma khk., Avinurme v., Raja k. (1991)
Raudrohtu tuli peale hõõruda ja teelehte, kui katki oli.

RKM II 446, 24 (42) < Tallinn < Torma khk., Raadna k. (s. Kokk), 61 a. (1991)
Värske haava peale pandi teeleht.

RKM II 446, 590 (7) < Torma khk., Kasepää k., Nisura t. (1991)
Talveks olid varutud kummelid ja raudrohud ja teelehed ja ärnikad ja palderjanid.

RKM II 447, 139 (5) < Torma khk., Palastvere k. < Tomra khk., Murru k. (1991)
Kuuse küljest tuleb korjata metsatõrva, siis meevaha ja sutike ka tarupigi, kui on (see tuleb lõpus panna). Ja kui on, siis karurasva, kui ei ole, siis võid või magedat searasva. Siis tuleb orast tampida peeneks, ja parem kui rukkiorast, aga kui ei ole, siis orasrohtu ehk teelehte (küllalt vähe). Vanaema pani viina, aga mina panin piiritust veel teelusikatäis või paar. Kõik tuli omavahel läbi keeta ja see säilib aastaid. See on hea salv, haavarohi.

ERA I 4, 352 (4) < Pöide khk., Laimjala v. (1932)
Paisemuhk või muu verekihvtitus.
Saab võetud imalad (mage) searasva ja haput rukkileiba ja saab suus puruks tehtud ja paistetand valus koht sellega kaetud. Kui suur pais on, tuleb mitu suutäit puru teha, nii et paksult pääl on. Siis tuleb puhas linane riidetükk pääle ja selle pääle kasukanaha tükk, muud riidid ka veel, nii et soe on, ja paari päeva pärast hakkab mäda joosma. Siis on suur valu üle ja siis saab leivapuru päält ära pühitud ja pääle saab pandud kas kobraleht ehk teeleht nii kaua, kut terveks saab. Pesemiseks on kas lahja marjää- (aloun) -vesi ehk sinikivi vesi või oma kusi.

RKM II 450, 162 (12) < Palamuse khk., Ehavere k. < Maarja-Magdaleena khk., Kõrenduse k. (1992)
Teelehte haava peale pandama, mina ka ei tea, kas ta siis aitab.

RKM II 450, 257 (12) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Teelehed on nagu palaviku väljavõtmiseks, kui on paise või. Ja paiselehed on veel tugevamad kui teelehed. Mul oli jalg ära hõõrutud, hakkas paiste ajama ja tuli põletik. Ma panin iga päev teelehte ja paiselehte, siis jahutas ära ja saigi terveks.

RKM II 451, 37/8 (8) < Laiuse khk., Altküla k. < Torma khk., Võidivere k., Sepa t. (1992)
Teelehed pandi, kui lapsel midagi kuskil viga, pandi peale ja. Hästi külm tundus olema.

RKM II 451, 121 (46) < Laiuse khk., Laiuse al. < Suure-Jaani khk. (naine), u. 80 a. (1992)
Teelehti pandi peale konnasilmadele.

RKM II 451, 183 (5) < Laiuse khk., Võikvere k. < Ambla khk., Pruuna mõis (1992)
Haava peale - teeleht maast.

RKM II 457, 24 (22) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k. (s. Evard), 69 a. (1993)
Kui veri jooksis, teelehti kasutati ja kui paistetus oli ja... verejooksuga mingi taime puru pandi peale.

RKM II 457, 95 (47) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Noh näiteks teelehte panevad peale, kaalilehte panevad ka - ikka vist valutamise puhul siis, kui sõrm jälle on pundund, paistes.

RKM II 457, 124 (27) < Pilistvere khk., Kirivere k. (s. Lang), s. 1928 (1993)
Teelehte pandi kohe haavale peale.
Oh naela sai astuda, võtsime pekki sinna augu peale, soolapekk suus magedamaks ja teeleht otsa ja kinni.

RKM II 458, 30 (26) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Teelehte pandi paisete peale. Kui ma laps olin, siis emal oli roos või meil öeldi eliting seda. Pani ka teelehte sinna. Sõrm jäigi kõveraks. Loopres oli üks arstiteadust õppind, vist üks mõisniku vend, siis ta käis selle juures, aga ei aidanud.

RKM II 458, 172 (3) < Pilistvere khk., Pilistvere al. (1993)
Mädaniku vastu pannakse teelehte peale.

RKM II 458, 300 (25) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Teelehte pandi paise peale või sedasi jahutamiseks.

RKM II 460, 367 (27) < Tomski obl., Kaseküla k. < Zõrjanski raj., Vambola k. (1993)
[Paised] Küpse sibulat ja teelehte võib ka panna.

RKM II 465, 40 (13) < Viru-Nigula khk., Vasta k. < Pilistvere khk., Lõimetsa k. (1994)
Paisetele teelehti pandi peale ja siis, kui ta oli täiskasvanud, pandi soolapeki tükk. See oli hästi valus, aga kiskus hästi välja. Marliga kinni.

RKM II 466, 429 (2) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Susi), s. 1925 (1994)
Teeleht - padaroznik - oli siin vistrik ja panin ööseks peale ja kiskus mäda välla.

RKM II 466, 438 (8) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. (s. Välk), s. 1927 (1994)
Teeleht ehk padarožnik on kopsuhaiguse vasta.

KKI 8, 32 (37) < Kuusalu khk., Kuusalu k., Tiitsu t. (1948)
Haava puhastavad teelehed, paisulehed, mustasõstra, kaalika lehed.

KKI 26, 159 (15) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1957)
Ükski mesinik ei põe jooksvahaigust. Jooksva vastu on mesilaste nõelamine. Möödunud aastal sain seitseteist nõela kätesse. Kui nõelamisele teelehe mahla peale nõristada, siis võtab paistetuse kohe tagasi.

KKI 39, 14/5 (3f) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Teeleht - paistetanud koha peale siduda.

KKI 45, 508 (19) < Türi khk. (1967)
Teelehega arstiti paiseid.

KKI 67, 178 (5c) < Jämaja khk., Mässa k., Jõepõllu t. (1976)
Teelehe tee - kõhuvalu vastu.

KKI 68, 192 (7) < Jämaja khk., Laadla k., Matsi t. (1977)
Kui jalg on katki või varvas lammu [katki], pandi peale lepaleht, teeleht, mustsõstra leht või paakspuu leht.

KKI 68, 737 (21) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Teeleht tegi haava terveks.

KKI 69, 114 (2) < Kadrina khk., Korjuse k. (1977)
Teelehed pandi haava peale.

Vilbaste, TN 4, 342 (7) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Teelehe juurtest valmistatud tee on kasulik köha, palaviku ja kopsust verevoolu vastu.

Vilbaste, TN 4, 473 (c) < Pühalepa khk., Kärdla (Kumari) < Arnold Napp, Reigi algkooli õpilane (1938)
Veel tarvitatakse keha lahtioleku vastu teelehe orasid.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Teelehti pandi haava pääle. Need vähendavad palavikku.

Vilbaste, TN 3, 475 < Tartu l. (1932)
Arstirohud: teeleht.

Vilbaste, TN 3, 544 (4) < Tartu l. (1932)
Teeleht võtab paistetuse ära ja peab verejooksu kinni.

Vilbaste, TN 3, 563a < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Teelehe kompress paistetuse alandamiseks.

Vilbaste, TN 3, 635 (b7) < Tartu-Maarja khk. (1932)
[Arstirohuks:]
Teelehed.

Vilbaste, TN 3, 659 (10) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Varbavahede „haudumise“ vastu - teelehed ja lepalehed.

Vilbaste, TN 3, 704 (34) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Teeleht. Tee on köha ja kopsust verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 3, 716 (58 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Teeleht. Juuretee kopsust verejooksu ja köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 716 (58 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Teeleht.] Lömaks litsutud lehed on mesilase nõelamise vastu.

Vilbaste, TN 11, 279 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Teeleht. Teelehte pannakse haavadele ja paisetele peale. Hoiab nad puhtad ja parandab haavad.

Vilbaste, TN 11, 437 (25) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Teeleht - teelehe juured on närvidehaiguse vasta.

Vilbaste, NT 11, 444 (5a) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Teeleht. Teelehe juured on old ikka närvide haiguse vasta.

Vilbaste, TN 11, 444 (5b) < Iisaku khk., Vaikla k. (1962)
Ku teelehti panna haava vai paise piale, siis teelehe sahvt kiisub paised jooksma, haava jälle nigu puhastab. Muudkui neid lehesi tuuleb natuke katki piigistada, et sahvt paremast välja tuleb.

Vilbaste, TN 11, 444 (5c) < Iisaku khk., Jõuga k. (1962)
[Teeleht] Mina olen oma jalgadega küll mässand ja proovind. Aga ei mitte miski. Ei kedagi ei saand. Hullemast läks. Sain abi, kui teelehed ja kartulikaabet panin ümber. Nende jalgade pärast ma jälle käin. Nagu pudru panin piale. Suvel õuve pial ongi teelehed.

Vilbaste, TN 1, 465 (14) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Teeleht [Plantago major].
Pannakse paisete peale.

Vilbaste, TN 1, 468 (14) < Keila khk., Saue v. (Friedrich) Kochtitsky (Kohava) < õpilastelt (1928)
Teeleht (tarvitatakse haavadele).

Vilbaste, TN 1, 487 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Teeleht [Plantago major]. Paisele, palaviku vastu, kisub mäda, jalahaudumisele. Mahla sisse võtta - vereoksendamise vastu, kuivi lehti suitsetada - tiisikuseköhale.

Vilbaste, TN 1, 621 < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Teelehe marju tarvitatakse kõhutõve vastu (teeks keeta)

Vilbaste, TN 1, 656 (2) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Teeleht [Plantago major]. Kas sõidutee või joogitee - ei ole teada. Leht pannakse mitte enam verd jooksva haava peale, edendab haava paranemist, kiirustab kinnikasvamist.

Vilbaste, TN 1, 794 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Suur teeleht (Plantago major L.). Teeleht. Keedis lehtedest ja juurtest naistehaiguse (kuupuhastuse) vastu, kui liig ägedasti käivad.

Vilbaste, TN 1, 794/5 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Suur teeleht (Plantago major L.). Teeleht. Seemned kõhu lahtioleku vastu (düsenteeria puhul). Kuivalt süüa teelusikatäis korraga.

Vilbaste, TN 1, 875c < Torma khk., Raja algkool (1938)
Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: teelehtedest valmistatakse arstimit tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 963 (32) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Teeleht (ainult siledalehelised). Leht paisele ja haavale.

Vilbaste, TN 2, 280 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Palaviku vastu tarvitati järgmisi taimi: teelehe kompressi, kartulikaape kompresse (mõlemaid tarvitatakse iseäranis haavade pääle), kummelivee kompresse.

Vilbaste, TN 2, 284 (2b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Teelehte tarvitatakse ka kasvaja vastu.

Vilbaste, TN 2, 292/3 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõiksuguseid haavu arstiti järgmiselt: puhastati haava koht puhtaks ja asetati sinna teeleht, mis haavast palaviku ja ka paistetuse ära võttis. Nii oli taim tähtsaks olevuseks inimesele.

Vilbaste, TN 2, 300 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Paisetele pannakse kuivalt pääle kas teelehti või vaeslapselehti. Vaeslapselehtedel asetatakse sile pool paisetele.

Vilbaste, TN 2, 307 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Teeleht (kasvab kraavikallastel ja õuedes). Lehed kuivatada ära ja viinas leotada soojas kohas ja selle teed tarvitada kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 309 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1930)
Paisete vastu tarvitati vanasti teelehti.

Vilbaste, TN 2, 313 (16) < Kanepi khk. (1929)
Paiselehte tarvitatakse haavade ja paistetuse vastu, samuti ka teelehte.

Vilbaste, TN 2, 367 (4) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Sookuuski tarvitati lehmadele punase vastu, keedeti vees. Teelehti tarvitati paisete vastu, neile võiti plaastrit pääle, see kiskus viha välja.

Vilbaste, TN 2, 383 (2) < Hageri khk., Hageri (1933)
Kapsa-, kaalika- ja teelehti seoti haavadele.

Vilbaste, TN 2, 390 (17) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Teelehed kasvavad kõval põndramaal. Suured rohelised nupud. Tarvitati kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 426 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Teeleht on meil sagedam taim, kasvab jalgtee äärtes. Rahva seas on tuntud haava puhtahoidmise ja paranduse rohi.

Vilbaste, TN 2, 430/1 (3) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Kui jalg ehk käsi katki oli ja mädanes, pandi kaali- ehk teeleht peale, see kiskus mäda välja ja haav hakkas paranema.

Vilbaste, TN 2, 458 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Teelehti tarvitakse mädaniku väljakiskumiseks paisete peale.

Vilbaste, TN 2, 471 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Teeleht.
Teelehte tarvitatakse haige haava puhastamiseks kui ka puhtaks hoidjaks.
/---/

Vilbaste, TN 2, 476 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Rohuks tarvitati: teelehe seemnetest tehti hambavalu rohtu.

Vilbaste, TN 2, 480 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
„Taimede tarvitamine vanemal ajal.“
Taimeid tarvitati vanemal ajal õige palju. Praegugi valmistatakse taimedest palju arstirohtusid. Tarvitatavad taimed olid näiteks teeleht, mida haige haava peale pandi, ka üheksamalehed.

Vilbaste, TN 2, 606 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k. (1934)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Teelehti pannakse haige koha peale.

Vilbaste, TN 2, 646 (8) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Paisete vastu tarvitati paiselehti, teelehti ja kaalikalehti.

Vilbaste, TN 2, 651 (7e) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Arstirohuks tarvitatakse veel kummelid ja teelehti. Kummeliteed ja teelehti pandakse haiguste peale nagu paised, villid ja muud.

Vilbaste, TN 2, 663 (9) < Räpina khk. (1930)
Teelehti pandi paisete peale, mis kuumust võtsid.

Vilbaste, TN 2, 672 (3) < Räpina khk. (1930)
Ka teelehti tarvitati haavade ja paisete kinnisidumiseks.

Vilbaste, TN 7, 39 (15.1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Teetitelehed. Teeleht. Lehti pandi paisete ja „hakatiste“ pääle.

Vilbaste, TN 7, 39 (15.2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
[Teetitelehed. Teeleht.] Seemneid kõrvetati või tehti teed, kui kõht haige („seest lahti“).

Vilbaste, TN 7, 51 (12) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
[Nõiduse vastu.]
Paisete peale pandi teelehti.

Vilbaste, TN 7, 54 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Teeleht värske lõigatud haava peale.

Vilbaste, TN 7, 56 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Teeleht - värske haava pääle panna.

Vilbaste, TN 7, 59 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Teeleht - pandi värske haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 78 (12) < Martna khk., Martna v. (1929)
Plantago major L. (teeleht). Värskeid lehti pandi haavade pääle, samuti nad olevat parandanud paiseid.

Vilbaste, TN 7, 88 (18) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Teelehe õied - pasanduse vastu.

Vilbaste, TN 7, 262 (38) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Teelehed pannakse mädaneva haava peale.

Vilbaste, TN 7, 271 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Teelehe marjad on kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Teelehti, kobrulehti, kaalikalehti ja küpsetatud sibulaid pannakse mäda pääle.

Vilbaste, TN 7, 388 (7) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Taimed.
Teelehti pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 390 (15) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Teelehti pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 393 (22) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Teelehte pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 398 (23) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Teeleht - paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 411 (22) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Teeleht pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 418 (41) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Teeleht - pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 420 (15) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Teeleht, haava peale.

Vilbaste, TN 7, 422 (14) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Teeleht - haava puhastamiseks.

Vilbaste, TN 7, 440 (28) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Teeleht pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 443 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Igasuguseid haavu kätel ja mujal hõõruti takjalehega ning tilgutati haava lehemahla ja asetati teelehti peale.

Vilbaste, TN 7, 443 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Teelehti pandi ka paisetele peale.

Vilbaste, TN 7, 458 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Teeleht mädaniku vastu.

Vilbaste, TN 7, 464f < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Teelehti pannakse haavadele, siis ei hakka haavad mädanema.

Vilbaste, TN 7, 471 (3) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Teelehti pandi haavade peale ja ka muhkudele, mis olid lahti läinud.

Vilbaste, TN 7, 478i < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Teelehti pandi vana haigete ja muhkude peale.

Vilbaste, TN 9, 49 (11) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Teelehti asetati paistetanud kohtadele.

Vilbaste, TN 9, 321 (7) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Teeleht (Plantago sp.) paneb verejooksu kinni, ku värske haaval toores teeleht pääle panna.

Vilbaste, TN 9, 349 (1) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Siin teadaolevad ravimtaimed.
Teelehed. Kasvavad teede äärtel. Mõjuvad hästi paistetustele - kasvajatele - kisuvad mäda välja.

Vilbaste, TN 9, 503 (20) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Teeleht ravivahendina. Väikese verejooksu puhul pandi haavale puhas teeleht ning hoiti senikaua, kuni veri oli hüübinud. Tormas sõna “hüübima” ei tuntud. Selle asemel öeldi: kuni (veri) kinni jääb.

Vilbaste, TN 9, 532 < Pärnu l. (1963)
Teile mõni rida ravimist.
Mina ravisin omale päraku kemaroid teelehtedega ära täielikult, need teelehed kasvavad tee äärtes ja teeradadel. Võtsin ja keerasin rulli ja lõigasin kääridega vatile ja panin õhtal vahele, kui läksin magama.
Nii ravisin terve suve ja olid kadunud, sellest on juba kolm aastat.

Vilbaste, TN 7, 497b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Teelehti tarvitakse rohuna palaviku ja paistetuste puhul.

Vilbaste, TN 7, 499 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve kaevand. (1930)
Teelehti paisete ning haava peale.

Vilbaste, TN 7, 565 (6) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Teeleht - haava puhastaja.

Vilbaste, TN 7, 578b < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Teelehti tarvitasid vanad inimesed paisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 578l < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Hambavalu vastu kummelt, teelehte loomulikul kujul.

Vilbaste, TN 7, 607 (16) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Teeleht haava peale.

Vilbaste, TN 7, 608 (6) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kui mõni kehaliige paistes oli, seoti kaselehed, kaalikalehed, takjalehed ehk teelehed ümber.

Vilbaste, TN 7, 610 (13) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Hambavalu ravitsemisel tarvitati kummelt ja teelehti (kuuma vee sees).

Vilbaste, TN 7, 632 (1h) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Teelehti (paisetele).

Vilbaste, TN 7, 634 (4k) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Teelehti (paistele) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 638 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Teelehti pandi haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 644 (1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arstirohuks tarvitati teelehti ja kaalilehti, neid pandi paisete peale.

Vilbaste, TN 7, 651c < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arstirohuks tarvitati vanemal ajal teelehtesi, et need kiskuda pahanduse välja, kui mõnda kohta on pahandus vahest sisse läinud.

Vilbaste, TN 7, 705 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teelehtede õite tee - kõhutõve vastu. Teed võetakse kolm kord päevas sisse umbes viinaklaasitäis korraga. Pääle selle ei tohi raskelt seedivaid toite süüa, enne kui on möödas kolm tundi, millal seda rohtu sisse võeti. Varssi pääle seda paraneb inimene.

Vilbaste, TN 7, 707 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Taimed, mida tarvitati arstirohuks.
Teeleht. Pahaks läinud haavale pandi teeleht. Teeleht kiskus haavast mäda välja.

Vilbaste, TN 7, 716 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teelehe seeme. Teelehe seemned kuivatati ära ja joodi kõhuhaiguse vastu. Ei olnud määratud kuidas, sest see oli ükskõikne.

Vilbaste, TN 7, 717 (19) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teeleht. Teelehte tarvitatakse mädaneva haavale. Ta pidi palavikku eemaldama ja haava puhastama.

Vilbaste, TN 7, 721 (9) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teeleht. Teeleht pandi mädaneva haava pääle, et ta sääl mustust välja kisuks.

Vilbaste, TN 7, 728 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mädaneva haava pääle pandi teeleht.

Vilbaste, TN 7, 806a < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Teelehti pandi haavale, mis kippus mädanema minema, teeleht oli seekord haavaparandaja.

Vilbaste, TN 7, 834 (3) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Teeleht - tarvitatakse ka mingi haava pääle palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 840 (31) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Teeleht. Tarvitatakse tervislise teena.

Vilbaste, TN 7, 891 (a145, 14) < Nõo khk. (1932)
Teelehed pannakse paistetanud kohtade pääle.

Vilbaste, TN 7, 997 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Vähihaiguse arstimiseks: kalmusejuured, koirohi, heinputke juured, teelehed, tammekoored, kirburohi ja kasekõbjas, kõik segamini ja teeks keeta ja seda teed siis juua.

Vilbaste, TN 10, 270 (29a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Teeleht. Teeleht pandi mädand haavale peale.

Vilbaste, TN 10, 270 (29b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Teelehe õie teed joodi, kui kõht oli lahti.

Vilbaste, TN 10, 270 (29c) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Närvipõletiku vastu joodi teelehe teed (ainult lehed).

Vilbaste, TN 10, 270 (29d) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Teelehe varred kõige peaga keedeti ära teeks ja joodi seda teed jooksva vastu.

Vilbaste, TN 10, 369 (32) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Teelehed - kisuvad palaviku haavast ja parandavad mädasid haavu.

RKM I 9, 373 (8) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

RKM I 9, 375 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

RKM I 9, 373 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.

RKM I 12, 248 (70a) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Paised või mädamuhud, neile oli suvisel ajal hea rohtu saada, mis nende valu taltsutas. Oma õue pealt korjasid teelehti (tõllalilli lehti). Neid panti paisele peale, tõmbusid palavikust kuivaks, visati need ära ja kohe uued peale ja nii korrati seda ikka mitmeid kordi.

RKM I 12, 280 (148) < Tartu l. < Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kui palavik oli, seda tunti sellest, et haige õhetas näost ja higistas. Siis panti mädarõika kaabet otsmiku peale ja ka hapuoblikaid ja theelehti suvel. Aga talvel panti kompresse.

RKM I 18, 96 (16) < Iisaku khk. (1984)
Teelehe juured - närvide rahustuseks.

RKM I 18, 105 < Iisaku khk. (1984)
Paised öeldi, et lõivad sellest, kui keeva veega või keedetud veega saunas pesti, aga ka külmetusest. Raviti paise- või teelehe peale panemisega, vahele veel magedat rasva, see tõmbas mäda välja.

RKM I 18, 178 (1) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Peavalu korral pandi peale kobrulehed vaheldumisi teelehtedega.

RKM I 18, 176a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Värske, lahtise haavaga sauna ei mindud. Haav pidi saama enne kindlalt kaetud. Seevastu vanade, kärnas haavade paranemine edenes saunakümbluse tõttu kiiremine. Värskele haavale pandi tavaliselt teeleht peale.

RKM I 18, 176b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Ka vanemal haaval hoiti teeleht peal.

RKM I 19, 18 (24) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. (1984)
Ekseemi, kõõma ja mädapaisete puhul panna peale salv, mis tehtud teelehest, puutõrvast, vahast [mesilase], sibulast ja võist. Kõõma võttis ära. Ravib ka vanu haavu ja haudund varbavahesid.

RKM I 19, 24 (37) < Vaivara khk. (1984)
Haavale pannakse teelehe [suurteelehe] leht.

RKM I 19, 101 (147) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. (1984)
Kõrge vererõhu vastu on teelehe ja saialille tee.

Vilbaste, TN 5, 3 (13) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Teelehte haavade pääle panemiseks.

Vilbaste, TN 5, 21 (a1) < Tartu l. (1934)
Maateadus:
Arstirohud
Teelehte tarvitatakse verejooksu vastu haaval.

Vilbaste, TN 5, 31 (9) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Vahtra-, kaali- ja teelehed (värskelt).
Paise pääle panemiseks.

Vilbaste, TN 5, 342 (60) < Tartu l. (1935)
Arstirohud.
Teeleht.

Vilbaste, TN 5, 346 (3) < Tartu l. (1935)
Teelehte tarvitatakse haavast palaviku väljakiskumiseks.

Vilbaste, TN 5, 354 (a56) < Tartu l. (1935)
Teeleht (arstirohuks).

Vilbaste, TN 7, 1026 (50) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Paiseleht (teeleht).

Vilbaste, TN 7, 1054 (12) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Eksikombel teatasin, et rahvas tunneb "teelehe" ja "saanirohu" all ühte taime. Ei, kumbki on ise taim.
Teelehte tarvitatakse üldiselt lahtisele haavale, paisele ehk muule kohale peale panemiseks. Ennetsi muljutakse lehte natuke puruks, et mahl lehest saaks haavaga kokku puutuda.
Saanirohtu ehk ka "Saanituttisi" tarvitavad ainult lapsed, mängusaanide valmistamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1089 (8) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Teeleht - tarvitatakse palaviku vastu, pannakse paistetustele.

Vilbaste, TN 7, 1123 (10) < Karja khk., Pärsamaa v., Purtsa k., Pamma as. (1937)
Teeleht. Lehti pannakse mädanema läinud varvastele ja paisetele arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 1199 (84) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Teeleht (Plantago major). Lehti tarvitadi haava pääle verejooksu takistuseks.

Vilbaste, TN 7, 1245 (II, XIV) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Teeleht (Plantago).
Teeleht on maa päält laiali minevate lehtedega rohttaim, mille keskelt tõuseb üks paenduv kollakasrohelise õispääga vars. Kasvav on ta ainult teedel, õuedel ja rohkem tallatud kohtel. Teda tarvitadi muistselt läänlaste keskel ravimisvahendiks ilma ümber töötamata. Ja ainult paisete ja villide ravimiseks. Selleks võeti toores lehekene ja pandi lihtsalt paisele, mis pidanud säält siis valu eemale peletama. Temaga seltsis ka veel külmaõie leht.

ERA II 170, 696/7 (17a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

ERA II 170, 696/7 (17b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[teeleht] Mahla saadakse värsketest lehtedest surumise teel, mida sellejärgi läbi puhta linase riide pigistatakse. Seda mahla vähese veega segatult võetakse sisse 2-3 teelusikatäit korraga paar korda päevas kopsulimastuse puhul. Haavad paranevad selle mahla abil kiiresti, samuti kaitseb see veremürgituste eest.

ERA II 170, 696/7 (17c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[teeleht] Purukshõõrutud lehed pääle seotuna parandavad paiseid ja mitmesuguseid nahavigastusi.

RKM II 136, 182 (3) < Simuna khk., Rakke (1961)
Vanemate haavade peal hoitud teelehti, kaalilehti, magedat searasva ehk ploomirasva, pealt nahka ka kuusetõrva.

EFA II 1, 270 (25) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Mutik), s. 1926 (1995)
Teeleht - seda võib juua kohe soki (juua teelehe mahla), mao jaoks on hea. Ja neid olen ma kuivatanudki.

EFA II 3, 21 (65) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Kui mädakolle on, pane teelehte peale, see parandab ära.

EFA II 4, 175 (22) < Valjala khk., Kogula vallamaja < Valjala khk., Lööne mõis (1995)
Kui on mingisugune haav, siis pannakse teelehte peale, siis võtavad viha ära.

EFA II 4, 254 (11) < Valjala khk., Sakla k., Veski t. (1995)
Varbavahed hauduma lähvad, siis teelehte pantakse vahel siinkantis.

EFA II 5, 333 (8) < Püha khk., Mustla k. (1995)
Mul oli tüdrukul ühekorra paistetus. Tädi tuli maale, panime teelehe peale. Teise hommikuks oli kõik, polnud paistetust.

EFA II 17, 434 (49) < Kullamaa khk., Liivi k. < Kullamaa khk., Läti k. (1996)
Ummeshaige, siis oli teeleht peale pandud - tõmmas mäda sealt välja.

EFA II 22, 233 (44) < Kanepi khk., Põlgaste k., Tammisoo t. < Setumaa (1997)
Teelehte varba vahele, kui haudub.

EFA II 22, 439 (14) < Kanepi khk., Saverna k. (1997)
Teelehte teati vanasti ka. Võtab, kisub palaviku välja.

EFA II 26, 21 (25) < Paistu khk., Anikatsi k., Härma t. < Puhja khk., Ängu k. (1998)
Varvad hauduvad - teelehti pandsime vahele. Paiseleht on ka niisugune - pandakse pääle.

EFA II 30, 55 (5) < Tarvastu khk., Tarvastu k. (1999)
Teelehte isegi mina usun. Kui mul ikka käe katki ajab ja sidet ei saa, siis panen peale. Teeleht on jahe ja võibolla aitab ka.

EFA II 30, 241 (6) < Tarvastu khk., Suislepa k., Kamsi t. (1999)
Teeleht pidi väegade hää roht olema. Mina korjasi siitsamast, korjasi, pandi jala pääle, võttis ära. Teeleht aitas.

EFA II 36, 288 (12) < Paistu khk., Pulleritsu k., Kipi t. (2000)
Teelehtedest on silmale kästud kompress teha, kui silmad haiged.

EFA II 47, 152 (22) < Kullamaa khk., Laukna k. < Hageri khk., Hageri khk., Anijala k. (2004)
Teelehte pandi, kui jalg oli paistetand. Haige koht, pandi seda sinna peale. Minu emagi pani, kui poisike olin. See pidi välja kiskuma, hoidis külma. Eks ta põletikku siis vast võttis ära.

EFA I 7, 21 (12) < Püha khk., Sandla k. < Valjala khk., Ariste k. (1995)
Teelehte väga palju kasutati. Öeldi, et mitte kõike ära niita. Teda pandi vist paise peale.

EFA I 15, 12 (41) < Martna khk., Haeska k. < Lihula khk. (1996)
Nurmenukud on korjatud, muud ei ole. Nüüd tahan veel paiselehed ja teelehed korjata. Hiljaks jäin, paiselehe õied jäid mul korjamata. Minu tarkus on raamatust, taimearsti-raamatust. Vitamiini mõttes ma korjan nurmenuku lehti; kui ise ei söö, siis annan kanadele.

EFA I 15, 128 (16) < Lihula khk., Alaküla k., Sooveti t. < Lihula khk., Valuste k. (1996)
Kui on põletik käel, siis pane teelehte peale.

EFA I 16, 65 (38) < Martna khk., Keskvere k., Karingi t. (Lillep), s. 1918 (1996)
Teeleht on selle haava rohi, kisub kõik haava puhtaks.

EFA I 16, 103 (19) < Ridala khk., Puise k., Ranna t. < Ridala khk., Puise k., Lõusi t. (Koogas), s. 1921 (1996)
Kui käe peal oli punane ja kestendas, teelehte panti peale kangesti.

EFA I 16, 113 (57) < Ridala khk., Puise k., Jaagu t. (Koplika), s. 1915 (1996)
Kui meie lapsed olime, kui kriimustus oli, panime kohe teelehte peale. Raudeina rohtu pandi ka, aga seda harvem.

EFA I 16, 239 (16) < Ridala khk., Puise k., Pruuli t. (1996)
Teeleht on haava peale väga hea, tõmmab põletiku välja. Koer hammustas, mul oli nii paistes ja valutas, panin peale ja võttis ära.

EFA I 18, 61 (21b) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Jurjevi k. (Volli) Teder, s. 1935 (1996)
Teelehte, no korjatasse seda ka. Haava peale, kui on palavik seen, kisub välla hästi.

RKM II 385, 8 (9) < Tori khk., Levi k. (1985)
Koeranel ja paise.
Koeranael väike, paise suur. Esialgu teelehe kompressid. Kui punetus kadunud ja mädapea tekkinud, küpsetatud sibula kompress. Mäda voolamisel paise (koeranaela) ümbrus pesta tõrvaseebiga puhtaks ja uus kompress. Kui „süda“ väljas, linane lapp vana haavasalviga. Paise ja koeranaela põdemisel ei tohtinud juua õlut (käesoleval ajal veel limonaadi, pepsikolat) - see tähendab jooki, milles pooleldi käärinud suhkrut.

EFA I 26, 16 (27) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Paisetele pandi teelehti.
Teeleht aitab välja kiskuda mädanevatest haavadest palavikku. Lömastatud tooreid teelehti pandi koeranaeltele, paisetele, villidele, nendega arstiti ka konnasilmi ja kärnasid.

EFA I 26, 17/8 (31) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Hambavalu korral.
Kui oli hambavalu, siis tehti kas kummeli või teelehe seemnetest teed, mida soojalt hoiti suus, päevas 6-7 korda; kasutati tavaliset õuekummelit.
Kui mittesuitsetajal hammas valutas, siis kästi tal suitsetada ja suitsu suus hoida. Nii andis ka valu järele.

EFA I 38, 7 (2, 3) < Tarvastu khk., Porsa k., Tammiku t. < Iisaku khk., Tudulinna al. (1999)
Igal õhtul panen jalale teelehti peale. See võtab paistetust vähemale. Kastanimunad kah aitavad paistetuse peale. Peris suka sisse sedasi, lase sukasuust alla. Väga paljud tarvitavad kastanimune siin. Ja teelehti.

EFA I 38, 33 (12) < Tarvastu khk., Olriku k. (1999)
Teeleht haava peale, see käis küll. Kui ikka midagi nihukest punni või põletikku oli, siis seda ma ole isegi viimasel ajal kasutanud, kui teinekord midagi nihukest on, siis teelehte paned pääle.

EFA I 85, 256 < Võru l. (2004)
Teelehte olen pannud, nagu öeldakse, haige koha peale.

EFA I 86, 67 < Kolga-Jaani khk. (2004)
Kas maarohtudest ravimit tehti, näiteks loomade tarbeks?
Ei, ei tea. Kui oli, siis siin naabritalus oli loomaarsti, kutsuti see. Kui mädanik oli, siis kohe võeti maal, kas siis mustsõstra leht pandi kohe peale või siis siin kasvab see suure laialeheline teeleht, seda pandi kohe peale, siis pekki kah, seapekk, soolapekk pandi kah peale. Valus oli, kui umbes oli, kuidas ta kiskus kõik siis, kui side ära võeti ja liha ära, siis see liha oli kõik mädane. Ja varsti sai terveks.
Kuidas ravisite?
Ikka teeleht ja mustsõstra. Arsti juurde mind ei viidud üldse.

Vilbaste, TN 9, 458 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1964)
Teeleht - teeleht, kasutatakse verejooksu tõkestajana.

Vilbaste, TN 7, 1095/6c < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Härjapää, veriheina, teelehe ja mesiheina teed tarvitadakse külmetushaiguste vastu.

Vilbaste, TN 11, 189 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Teeleht. Teelehte panti paisete peale rohuks.

ERA II 254, 317 (70) < Emmaste khk, Emmaste v, Viiri k (1939)
Teelehe õitest tehakse teed, kui kuuriie põle naistel kordas mette.

Vilbaste, TN 1, 472a < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Laiu teelehti pandi värskele haavale peale.

RKM II 160, 12/3 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Jooksva vastu juua kuisavitsateed. Vähe panna tee sisse, on mürgised vähe. Ülased viina sisse panna, 1 nädal leotada ja spl. 3x päevas sisse võtta. Vähe panna viina sisse, on mürgised vähe. Pudel pimedas hoida. Teelehevarred kõige peaga keeta ära ja juua seda teed jooksva vastu.

RKM II 160, 13 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Närvipõletiku vastu juua teelehe teed (ainult lehed).

RKM II 338, 349 (12) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.

RKM II 357, 111/2 (139) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Kõhulahtisust arstiti soojaga. Kui oli, siis mustikatega (mustikakeedis, kuivatatud mustikad). Siis veel teelehest keedetud teega. Pipra ja viinaga. Sellest on siis üteluski: „Viin on naiste kõhurohi, seda neile keelata ei tohi!“ Istuti kuumal pliidil.

EFA II 5, 314/5 (82/83) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Ämbliku võrku pandi siis, kui laps kuskilt vere oli lahti teind. Siis korjati ämblikuvõrku ja pandi sinna peale, et veri kinni jääb. Ma lõikasin omal sirbiga Tornimäel sõrme ära. Ja vanatädi ütles kohe nõnda: „Kui sul pissihäda on ja kui ei ole katsu, et piss tuleb. Et siis paneme peale“. Ja muljus kohe siia peale ja sidus kinni taskurätikuga. Ja on minu sõrm korras. Pole mitte enam salvi ega midagi peale pandud. Ja pärast teeleht veel, aga arstirohtu pole pandud.