Rahvapärased taimenimetused

Üheksamaõied

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 12, 168 (26) < Väike-Maarja khk. (1890)
Üheksamaa õied on head nõiduse vasta.

H II 11, 30 (2) < Rakvere khk., Kohala v. (1889) Sisestanud USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lastel pea kärnas on, siis korjetakse "üheksamaa õilmeid", kui nad parajaste õitsevad, ja hõerutakse neid õilmeid kahe pihu vahel, nõnda et vahutavad; selle pudruga määritakse siis kärnast pead. (Nimetud rohi kasvab kõrges maas 2-3 jalga kõrgeks. Lehed on takja-, ehk kobrulehtede sarnatsed, aga veikemad; õilmed katavad rohke poole tema varrest. Vars läheb ladvast kõige õilmetega teravaks; õilmed on kollased ja maitstes vihavad.)

ERA II 25, 80 (1) < Järva-Madise khk., Lohala k. (1930)
Öheksama-õied ehk öheksama-vägi. Sellest keedetakse salvi. Õied keedetakse koorega. Haige haava peale panna ja kui maast hakand ja katki.

ERA II 37, 62 (59) < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k., Joorami t. (1931)
Need üheksama õied on ka tiisikuse vastased.

ERA II 131, 212 (325) < Tapa l. < Kadrina khk. (1936)
Haudumise ravitsemine.
Kui varbavahed on n.n. haudunud, siis võetakse üheksama õie leht ja hõõrutakse see peeneks, ning siis seda pannakse varbavahele, see parandab ära.

ERA II 199, 205 (51) < Haljala khk., Vihula v., Villandi k., Pällu t. < Haljala khk., Auküla k. (1938).
Mitmesuguste paisete, haavade ja tõbede vastu aitab üheksamaa õilest valmistatud salv. Selleks võetakse nimetatud taime õisi, kuivatatakse, hõõrutakse peeneks pulbriks, segatakse hapukoorega parajaks salviks ja määritakse haavale.

RKM II 131, 400 < Tartu l. < Järva-Madise khk. (1961)
Tema teab rahvameditsiini alal mõndagi. Nii tunneb ja korjab ta metsast üheksama õit (= etümoloogia: üheksa mehe vägi). Need on pika varre otsas ringi asetsevad kollakad õiekesed.
Neid korjatakse, kuivatatakse, siis leotatakse viina sees või küpsetatakse leiva sees mahl välja. Seda ekstrakti kasutatakse mitmesuguste haiguste vastu nagu reuma, rinnahaigused jne.

RKM II 159, 200 (15a) < Rakvere khk., Rakvere l. < Viru-Jaagupi khk., Roela (1963)
Reuma.
Reuma puhul tehti üheksamaõite õitest leotis (viinaga). Hää vahend oli.

RKM II 159, 200 (15b) < Rakvere khk., Rakvere l. < Viru-Jaagupi khk., Roela (1963)
[Üheksamaõite] õitest keedeti ka teed, mida joodi mitmesuguste nahahaiguste puhul.

RKM II 160, 223 (81) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Haudumised. Haudumise vastu on sanglepa lehed ja üheksamaaõie lehed. Lehed hõõruti mahlaseks ja pandi haudunud kohale. Lapsele pandi koipurujahu haudunud kohale. Seda saadi koitanud puust.

RKM II 161, 355 (252) < Lüganuse khk., Püssi v., Lohkuse k. (1963)
Lõigatud haavade ravist.
Haava pääle pandi ämeläse [ämbliku] võrku, sealiha, -nahka või soolvett. Rauaroho [raudrohu] puru. Suvel õli saada, siis pandi üle öheksame- ja äiäkaula [takjalehti], ka teetitte-, nauri- ehk kaalikalehti.

RKM II 194, 333 (22) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Üheksamaõied - kasvab pikk ja õis on mitmevärviline - need on läkaköha vastu.

RKM II 229, 427/8 (19) < Rakvere khk. (1966/7)
Sügelised ehk kärnad. Sealt kaselt ei tohi vihtu võtta, kus hästi palju urbi on ja kuhu sipelgad üles käivad. Siis tuleb sügelisi, kui selle vihaga vihelda.
Üheksamaõied, püssirohtu ja silmakivi segada hapukoorega ja määrida kärnasid.

RKM II 254, 451 (8) < Haljala khk. (1969)
Üheksameõis, see on üheksa haiguse vastu. Kellel olid vistrikud külles, sai abi. Kui laps ohatand oli, keetsin üheksamaõie vett ja pesin sellega. Õied tuleb pimedas kuivatada.

RKM II 370, 451 (7) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. < Roela k. (1984)
Üheksama (üheksamehevägi) õied olid ka. Siis seda teed, mul väimehe õed kiidavad ikka, et nemad Venemaal jõivad teda, siis seda teed jõivad.

KKI 69, 292 (18) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Üheksamaõis - üheksamehevägi. Neeru- ja põierohi. Öeldakse, et sie aitab üheksa haigusele. Sie kasvab kõrge, pikk vars on tal peal; kollased õied, siest natuke pruunimad. Juulikuus ikke õitseb. Saab ära leigata ja võtta, kuivatada ära vilus. Tied tehakse. Pandakse kiend vesi peale, seisab 10-15 minutit.

Vilbaste, TN 1, 490 (7a) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Üheksmaõied [Verbascum thapsus]. Viina sees leotada - venitusele, seesthaigusele,

Vilbaste, TN 1, 490 (7b) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]]. Teena - ohatusele, kärnadele.

Vilbaste, TN 1, 490 (7c) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Keeta mageda võiga ja läbi rätiku lasta - siis ohatusele.

Vilbaste, TN 1, 490 (7d) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] hapupiima sees salviks keeta - sügelistele;

Vilbaste, TN 1, 490 (7e) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] õietee - rinnahaigusele, köhale.

Vilbaste, TN 1, 490 (7f) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Üheksavägine teena - ohatusele,

Vilbaste, TN 1, 490 (7g) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] värskelt rohtu - haava peale.

Vilbaste, TN 1, 490 (7h) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Üheksmalehe õied teena - tiisikusele.

Vilbaste, TN 1, 490 (7i) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Panna leht varba vahele, kui haudub.

Vilbaste, TN 1, 490 (7i) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Panna leht varba vahele, kui haudub.

Vilbaste, TN 1, 490 (7j) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Üheksamehevägi teena - südamevalule.

Vilbaste, TN 1, 615 < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Üheksamaaõied: kõrgus on 50 sentimeetrit. Õied on punase- ja kollasekirjud. Üheksamaaõied on akanduse vastu. Õied segada viinaga ja siis määritakse haigeid kohti.

Vilbaste, TN 1, 658 (27) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Üheksat seltsi imetlemise rohi [Verbascum nigrum]. Siin on mõistetud „imetlemise“ all äranõidumist. Ja nii siis üheksat külge nõiutud häda arstib see rohi - kuidamoodi, seda ei teata. Kõik minu püüded selle üle midagi teada saada jäivad tagajärjetuks - keegi ei teadnud, ei mäletanud, kuida seda rohtu tarvitatud on, ainult nime teati.

Vilbaste, TN 2, 274 (30) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Üheksamaõisi - vanade mädanenud haavade peale.

Vilbaste, TN 2, 300 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Arstirohte.
Kõikide haiguste puhul võib tarvitada üleüheksmaõisi.

Vilbaste, TN 2, 465/6 < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati väga palju taimi arstirohuks ja värvimiseks. Inimesed olid väga rumalad, ei tunnud muid rohtusi kui taimeid. Üks tegi proovi, et sellest taimest saab selle haiguse vastu väga hääd rohtu. Ja nii hakkasid kõik järele tegema. Arstirohuks tarvitati väga mitmesuguseid taimi. Nende nimed oleks järgmised. Palderjaanijuured, ingverijuured, arnikaõied, reinvarred, kummeliõied, üheksamaõied, raudrohu õied, kalkarid, maarjasõnajalg. Neist valmistati väga palju arstirohte.

Vilbaste, TN 2, 480 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.

Vilbaste, TN 7, 44 (6.1 ja 2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Üheksamaa õiled (Verbascum). Õied viina sees kõhurohuks. Lehm „ära tehtud“ - keedeti ja anti sisse.

Vilbaste, TN 7, 63 (19) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Verbascum nigrum: üheksamaõied (jooksva- ja neeruhaiguse vastu).

Vilbaste, TN 7, 450 (16) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Üheksmaõied - teeks.

Vilbaste, TN 7, 452 (16) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Üheksmaõied - teeks.

Vilbaste, TN 7, 725 (30) < Harju-Jaani khk. (1929)
Üheksamaaõied on tiisikuse ja südamehaiguse vastu, keedetakse teed joomiseks.

Vilbaste, TN 7, 445 (10) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Üheksmaõie tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (17) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Üheksmaõie lehed - kui varbad hauduvad.

Vilbaste, TN 7, 452 (17) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Üheksmaõie lehed - kui varbad hauduvad.

Vilbaste, TN 7, 485 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Missuguseid taimi tarvitati arstirohtudeks:
Üheksmaõie teed tarvitati köha vastu.

ERA II 37, 62 (58) < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k., Joorami t. (1931)
Jooksva vasta: maas kasvand rohtu, üheksama õisi.

RKM II 254, 474 (30) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Üheksamaõis - sellest rahvas pidi haavade peale plaastrit keetma, ei tea, millega kokku.

RKM II 283, 226 < Rakvere khk., Laanemõisa k. (1971)
Südameastma vastu on hea üheksamaaõie tee.

KKI 49, 32 (6) < Kadrina khk., Härjatie k. (1969)
Üheksamaõis pidi olema igale haigusele, paiseid ja halvatusi pidi arstima. See on pikk, kollased õied.

KKI 49, 99 (1) < Kadrina khk., Saukse k. (1969)
Ma olin maas, ohatis lõi näkku, siis Polli vanaema arstis üheksamaõie teega. Kollane õis, pikad varred.

KKI 69, 323 (1) < Viru-Nigula khk., Aseri k. (1975)
Üheksamaõis, sie pidi üheksa haiguse vastu olema. Korjati, kui täies õies oli. Kuivatati. Seda kiedeti ja pandi viina sisse. Mõni tegi teed, mõni pani viina hulka. Hommiku tühja kõhu peale.

ERA II 28, 600/1 (19) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Veikserüögändaine. See tuleb, aab vistriku. Loom röögatab, siis hakkab. Kästi kohe sülgida, et siis ei hakka. Me keetasime üheksamaa õile, vahel jälle piirituse sisse panna, see võtab ära.