Rahvapärased taimenimetused

Tedremaran

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 308, 439 (40) < Paistu khk., Paistu v. < Halliste khk. (1943)
Tedremarane juuri panti viinä sisse, sis sai kõturohtu.

H II 12, 170 (37) < Väike-Maarja khk. (1890)
Tedremarana lille juured saavad viinaga liutud ja kõhuvalu ehk lahtise kõhu vastu sisse võetud.

H II 12, 170 (38) < Väike-Maarja khk. (1890)
[Kõhuvalu vastu]
Ka aitab, kui need juured [tedremaran] peeneks kui tuhk tambitud saab ja siis sisse võetud.

H II 32, 631 (98) < Räpina khk. (1889)
Maarjaritskad - mädarõikad olla head sisimese valu vastu. Selle haiguse parandamiseks pruugitud ka tedremarane rohtu viina sees.

H II 52, 45 (13) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Tetremarana.
Juurõ mõstasõ ärä, kuivatõdas ärä, hõõrutas pulbris ja pandas viina ala - ehk pandas ka ilma hõõrmata viina ala ja pruugitas sisemise valu vasta sisse võttõn.

H IV 3, 775 (20) < Tartu l. (Jaaku) (1888)
Tedremarana juur (Radix Tormentillae) kõhutõbe vastu.

E 29574 (92) < Viljandi khk. (1896)
[Sisemise valu vastu]
Tedremarane rohtu viina sees.

E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Tedremarana, looma ja inimese rohi.

RKM II 241, 238 (8) < Halliste khk., Kamali k (1967)
Kõhulahtisuse korral kõrvetati söe peal leiba pruuniks ja pandi võid peale, ka kohvijahu võeti. Hästi tuntud oli tedremarane tee. Mustikad.

ALS 3, 76 < Jõhvi khk. (1931)
Südamehaigus.
Tedremarana juured kuivatatakse ja pannakse viina sisse, mida sisse võetakse.

ALS 3, 809 < Väike-Maarja khk. (1931)
Lahtine kõht.
Tedremarana juured leotatakse viinaga ja antakse viinaga sisse.

ERM 21, 47a < Rõngu khk. (1920)
Tedremaran, kollane - juured tarvitati tõstmise vasta.

ERA II 23, 153 (13) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Tedremaranad. Tedremarana juured pannakse viina sisse. Kui keegi ära tõstnud ennast, siis rüübatakse sealt.

ERA II 34, 362 (4) < Kõpu khk., Kõpu vanadekodu (1922)
Tedremarana juured on kõhuvalu rohe.

ERA II 37, 350 (13) < Jõhvi khk., Voka v., Voka as. < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k. (1931)
Tetremarana juured on ka jooksva vasta. Kasvavad soomaades, kollased õied pääl, pikkad valged juured all.

ERA II 125, 219 (49) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Tedremarana juurikaid peetasse viina sees, need teevad kõhu tervest.

ERA II 125, 426 (16) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Tedremarana juuri keedetult anti ka, kui kõht lahti õli.

ERA II 126, 594 (44a) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. (1936)
Ku kõtust valla oldas, sis om hää juuva tedremadra juure liimi. Tedremadra juure korjatas, kuivatadas är ja pandas pudeli sisse nink viin pääle. Sis tuud liimi juuvas.

ERA II 141, 105 (62) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Voolmete vasta panna viina sisse tedremadara juuri ja seda sisse võtta. Ka kätega tuleb nühkida ja hõeruda.

ERA II 158, 183 (71) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Tedremaran - tarvitatakse rinnahaiguse vastu; pandi viina sisse.

ERA II 23, 153 (10) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Paistetuse vastu:
Korjatakse karvaseid lehti, mis keedetakse ära ja pannakse haige koha peale.
1) Südamevalu-hain, 2) jooskjahain, maahain, kärnhain, hiirekõrva, tedremarana juured, teenuiad.

ERA II 193, 481/2 (25.25) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
Söögiisu puudusel, mis on tingitud venitusest, on tuntuim vahend nabahein ehk ehakaebus ehk tedremaran (tedremaran - Potentilla sylvestris Neck.), mida pannakse viina sisse ja juuakse.

ERA II 193, 639 (64.18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Räsna k. (1938)
Venituse puhul tarvitatakse ikka ja alati arnikaõite, heinputke juurika, tedremarana juurika teed või viinaleotist.

ERA II 203, 218 (15) < Tartu l. < Võnnu khk., Kastre-Peravald (1938)
Tedremaran. Selle taimlille juured otsiti, pandi viina sisse ligunema ja tarvitadi sisemise valu vastu. Teda kutsuti ka 9 mehe jõud, sest ta olla paljude haiguste parandaja.

ERA II 207, 415 (71) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Venindhaiguse vastu on kuivatatud orikasapp. Tedremadara juured on ka venituse vastu ja annavad söögiisu, juurtest tehakse teed. Kõik maarohud peab enne jaani korjama.

ERA II 254, 316/7 (64) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Maaingveri ja tedrimadara juuri pannakse viina sisse ja võetakse seda kõhuvalu vastu.

ERA II 290, 125/6 (71) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui kõht lahti, siis aitab koirohutii, tammekuur on kah selle vastu ja tedremadara juured (panna viina sisse). Mustikad aitavad kah ja toomingakoore tii. Siguritii on kah hia rohi (kõrvetud siguritest).

ERA II 308, 102/3 (80) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Tedremaran ~ tedremadar. Ku oled venind haige, siis leotakse neid juurikaid viina sees ja juuakse sisse.

ERA II 298, 318 (5) < Puhja khk., Kavilda v., Pori k., Miili t. (1934)
Maran, tedremaran, pandas viina sisse. Om hää rindealotse valu vastu.

RKM II 14, 57 (143) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Kui süda oli haige, jõin allikavie tied. Tedremarana juured on südamehaiguse vastu. Südameema juured nigu murakaleht. Mina äisin tõin, turbamaa õli. Kui nämad hakkavad õitsema, keedetakse tied ja viina sisse pane.

RKM II 91, 384/5b < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
[---] Kui käsi või jalg paistetas ja mitmel muul puhul kisti kuri veri välja. Ravitaimi enamasti leotati viinas, nagu kaseurvad, männikasvud, tedremarani juured, ei ole nimesid meeles, ühed väga sarnased pohlavartega, kasvavad metsas liivanõmmel, muruhena viisi latakas.

RKM II 111, 68 (181) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Rinna alt ära venitatud - juua tedremarani teed.

RKM II 106, 198 (1) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Tedremarana juured kuivateti ja pandi viina sisse. Hia siesthaiguse rohi.

RKM II 106, 146 (56) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Tedremarana juured viina sies on kõhuvalu rohi.

RKM II 186, 44/5 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Valud kõhus, gaas.
Maohaavad ja gatarr: kõige enne valude ajal võeti teelusikatäis söögisoodat veega, siis tedremarana juured leotatud viina sees, seda võeti 20 tilka.

RKM II 231, 474 (1) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Kõhuvalu vastu tarvitati viinas leotatud tedremanara juured, võeti valu korral 1 väike napsiklaasitäis sisse.

RKM II 246, 614 (16a) < Sangaste khk. (1970)
Tedremarna juurte pääle pandud viin parandavat kõhulahtisust. Peab väga parasjagu olema.

RKM II 246, 614 (16b) < Sangaste khk. (1970)
Tedremarna juureraasuke hamba pääle pandud põetab hamba.

RKM II 257, 407d < Palamuse khk. (1968)
[Kõhuvalu] Tedremarana juure pulbrit võeti sisse.

RKM II 257, 407f < Palamuse khk. (1968)
Tedremarana juure viin on mürgituse vastu.

RKM II 257, 407i < Palamuse khk. (1968)
[Kõht lahti] Tedremarana juure pulbrit või viina

RKM II 257, 419b < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Põiehaiguse vastu oli tedremarana juure tee.

RKM II 257, 420a < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Koolera. Heinputke juur, tedremarana juur ja kalmusjuur kuivatati ära ja tehti pulbriks. Kõiki võeti ühepalju. See oli koolerarohi. 1 teelusikatäis 3 korda päevas võeti sisse.

RKM II 262, 287 (13) < Rakvere khk., Lõuta k., Vahesoone t. (1969)
Palderjanijuurtele pandi viina juurde, ka tedremarani juurtele, võeti seesthaiguse vastu.

RKM II 329, 240 (7) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Tedremaran om hää, ku pea haige om, valu tiib.

RKM II 338, 359/60 (35) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Söögiisu puudusele aitas põdrasambla tee ja ka veel palderjani, võilille, kasepungade, raudrohu, teelehe ja tedremadala juurtest keedetud tee. Kui mõnest nimetatud rohust keedetud teed mõne korra juua, siis läheb kohe kõht tühjaks ja on vajadus toidu järele.

RKM II 359, 69 (5) < Põltsamaa khk., Kaavere k. (1981)
Tedramarana juured viina sisse, tuleb ilus punane viin ja on kõhule hea.

RKM II 363, 609 (27) < Otepää khk., Vana-Otepää k. < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Vanasti olli tedremaran. Tedremarani juuri pandsime viina sisse. Siis võtsime pitsi, ku soone olliva valusa, siis võtsime seda leotist.

RKM II 370, 52 (46) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Tedremarani juured - seest venind või kõht valutab, siis viina sisse.

RKM II 370, 525 (3) < Viru-Jaagupi khk., Rünga k. (1984)
Tedremarana juur - venimise vastu jälle ja siis võetakse.

RKM II 380, 26 (28)a < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
/---/ Kõhulahtisuse puhul oli heaks vahendiks kuivatatud mustikad, mustikamoos, tikrid.
Kui oli haigus tõsisem, kasutati kalmusejuurikaid viinaleotises. Samuti kasutati tedremarana juuri viinas ja koirohtu samuti viinas.

RKM II 381, 71/3 (5)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka tedremaranit tarvitati kompressideks nahahaiguste puhul, keedisena või teena.

RKM II 381, 93/4 (19)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhuvalurohuks joodi arnikateed ja tehti palderjanijuurika, tedremarani juurika ja reinvarre õienuppude leotist viinas, mida võeti kõhuvalu korral. Ka joodi kasekäsna ehk kasekõbjase teed.

RKM II 384, 174 (32) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Voolmed, kõhuvalu.
Viinas leotatud tedremarana juurika leotist võeti kolm korda päevas üks supilusikatäis enne sööki ja soojendati palava telliskiviga kõhtu.

RKM II 384, 406 (25b) < Keila khk. (1985)
Vanaemal oli hambavalu vastu tedremarana (-madara) juure viinaleotis.

RKM II 384, 409/10 (50) < Keila khk. (1985)
„Sihemiste hädade“ vastu kasutas mu kadunud äi August Järvine järgmist rohtu: kalkarijuur, tedremarana juur, kalmusejuur - hakiti peeneks ja kallati ½ liitrit viina peale. Hoiti 2 nädalat. Võeti 1 pits söögi alla. Teise variandi puhul asendas kalmust selle puudumise korral mädarõigas.

RKM II 385, 109 (19) < Pärnu l. (1984/5)
Minu lapsepõlvekodu oli Jäärjas. Minu vanaema tundis palju maarohtusid. Temal oli ikka varuks kuivatatud tedremarana juuri. Kui lapsel kõht lahti oli, siis hõõruti juurikas pulbriks ja anti sisse. Anti kohe teelusikaga suhu ja lasti vett peale rüübata, et alla läheks. Nõnda kõvasti parkainet oli sees, et kiskus suu kokku, tegi huuled paksuks.

RKM II 385, 114 (27) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Vanema hoidis ikka tedremarana juurikaid viina sees, samuti ka palderjanijuurikaid viina sees. Rüüpas, kui seest valutas, oma ära oli venitanud või.

RKM II 385, 619/22 (15) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
/---/ Mu noorepõlve tuttav Liidia Kozuhova (neiuna Laane), elab Pärnus Posti tänav 3, õpetas mulle kõhuvalu ravimiseks tedremarana juurikad viinas tarvitama. Tedremaran on tuntud ravimtaim. Ta juurikad tuleb koguda sügisel või kevadel vara, siis on neis kõige rohkem toitaineid, ja ära kuivatada. Liidia andis ka kuivi juurikate tükke ligi. Neid tuli pudelisse panna ja viina peale kallata. Tedremaranad andsid viinale tugeva pruuni värvuse. Seda pidi võtma lonksu söögi alla. Ka see ravim mulle ei aidanud. Aga eks neid kõhuvalusid ole palju liike. Kindlasti mõnele liigile aitas.

RKM II 391, 379 (8) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Tedremarana juured viina sees ära leotada ja võtta, kui sul kõva köha on, kohe lööb rinnust lahedaks.

RKM II 395, 231/2 (94) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Tedremaran - setud ütlevad kalganajuured, pantas viina sisse. Viina teeb väga ilusas punases. Siis teeb kõhu terves, kui võtad sisse.

RKM II 395, 405/6 (32) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Tedremaran kõhurohi, seda ma ole ise pruukinu. Tuhmik juurekene ja kollane õis, nagu harilik tulilill. Kui ära kuivatad ja paned viina sisse, siis kui poole pitsi võtad ära, siis võtab sisemise valu ära. Ma ole võtnu, ema õpet ja oll küll avis.

RKM II 397, 582 (21) < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Tedremarana juuri leotati viinas ja võeti kõhuhaiguse puhul supilusikatäis.

RKM II 400, 78 (3f) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Kalgani vai tedremarani juurtest on väga hea rohi, kui viina sees. Minu ema, tema pidi menema mõisa, mis oli poolsurned partisaanide hospidalist, kui soetõbi oli. Ema võttas tedremarani juuri, kõvast kohe. Nät, temale ei hakkand külge. Sellest oli ikke abi.

RKM II 412, 223 (3) < Puhja khk., Palupõhja k. (1988)
Korjati piparmünti ja tedremarana juuri. Nendega arstiti.

RKM II 414, 448/9 (14) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Vanasti, ma mäletan, minu vanaema korjas tedremaranat. Juurt, mitte õisi, tegi tükkideks ja pani viina peale ja see pidi siis kõhuvalu puhul võetama või kui oli puhutist, siis tema korrastab.

RKM II 414, 612 (33) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Tedremaranale viin peale ja siis kui kõht valut, siis kõhurohi. Mul on praegugi pudeli seen juurikate peal. Ja kui ilus ta veel on, ma näita. Ma ole supilusikatäie võtnu, kui kõht valutas või lahti, siis rohkem pole vaja.

RKM II 428, 34/5 (11)a < Nõo khk., Karijärve k., Taavitse t. (1988)
Arste pole ümbruskonnas olnud peale kupumoori. Ravimitest oli palderjani ja viina segu, mida enne magamajäämist sisse võeti. Minu emal olid alati tedremarana juured viina sees.

RKM II 429, 466 (4) < Kursi khk., Saare k., Pihlaka t. (1989)
Tedremarana juurtest tee on hea maohaiguste ja põiehaiguste vastu.

RKM II 430, 443 (19) < Kursi khk., Saduküla k. (1989)
Maarohtusid kasutati. Tedremaranid on seest valude vasta, viina sisse pandi. 12-sõrmissoole haavandite vastu.

RKM II 442, 181/4h < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] Sisemiste valude vastu tedremarana juurikate leotist viinas. /---/

RKM II 442, 808 (2b) < Tallinn (1991)
[Minu isa ravis] Kõhuhaigust tedremarana viinaleotisega. (Elas ligi 80 a.)

RKM II 445, 670 (4) < Torma khk., Jõemetsa k., Oja t. < Maarja-Magdaleena khk., Kudina k. (1991)
Tedremarana juured. Kui seest valutab, siis need on kah head.

RKM II 446, 249 (16) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Viina hulka pandi tedremarana juuri. Kui kõht valutas, kui lahti oli, siis võeti tedremarana juure pulbrit.

RKM II 446, 769 (37) < Torma khk., Tähkvere k., Võisiku t. (1991)
Ravimtaimedest peeti siin vanasti lugu. Koguti kalmusejuurt, kasepungi, tedremarana juurt, männikasvusid.

RKM II 450, 255 (6) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Tedremarana õied, neist tehti teed, juured pandi viina hulka, sai ilus kollakas, helepruun. Pidi hästi hea kõhurohi olema.

RKM II 457, 402/3 (5) < Pilistvere khk., Viruvere k., Uuetoa t. (1993)
Niisugune rohi on, et tedremaran, mõru, pruun, jäme, aruheinamaadel kasvab. See on siis viinaga segada, teed et tedremarana leotis, õhtuti võtta. Väga hea on, korraldab seedimist ja. Ma igal õhtul võtan. Südamele mõjub ka hästi ja verd parandab.

RKM II 465, 6 (20) < Viru-Nigula khk., Kunda l. < Viru-Nigula khk., Letipea k. (1994)
Tedremarana juure tee, see pidi reumatee olema.

KKI 8, 91 (165) < Kuusalu khk., Kiiu k., Paju t. (1948)
Ingverijuured ja tedremaran aitavad venituse vastu.

KKI 11, 161 (7) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Hammas haige. Hambal pane piiritust peele, on terve. Tedremarana juur aitab ka. Sii kasvab heinamaas. Lehed on nagu purgandil, pisised lehed. Seda juurt peale panna. Sii kisub hamba siist valget lima. Saab terveks. On auk sehes, piab ikka ära tömbama.

ERA II 134, 484/5 (105) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. (1936)
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33 Kas "katk" on mõni iseäralik haigus, ehk mõtlesivad vanad inimesed mõnd teisi haigusi selle all, sest tuttav on ju vanasõna: "Justkui katk on üle käinud." Mäletan, kui üle neljakümne aasta (praegu on a. 1937) tagasi koolera kohati meie kodumaal möllas, nimetas minu isa seda katkuks ja kui veel varem - missugust aega mina ei tea - suur kõhutõbi meie kodumaal inimesi hulgaviisi hauda viinud, kus talud ja külad õredaks jäänud, siis ütles minu isa selle kohta, et: "See kord laastas katk meie maad." Kodustel arstimistel on rahvajutu järel joodud tedremarane juure keedist ehk jälle leotatud tedremarane juuri viina või piirituse sees ja joodud seda haiguse ajal.

KKI 11, 244 (40) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Hambahaigus. Tedremarana juurt piale panna. Neil on pisised lehed niikui porgundil. Juure küljest leikad pisised kettad ja paned hamba piale. Kisub valget lima hamba siest välja, siis saab terveks.

KKI 24, 111 (19) < Jõhvi khk., Ädivere k. (1957)
Tedremaranad - veikesed kollased õied. Viina sisse panna, kui siest on haige.

KKI 45, 508 (20) < Türi khk. (1967)
Tedremaranaga arstiti ja värviti.

Vilbaste, TN 4, 210 < Äksi khk., Elistvere v. (1934)
[Arstirohtudeks tarvitatavaid taimi.]
Tedremaranad.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI a) < Tartu l. (1932)
Taimi kasutati arstirohtudeks:
Tedremaranad (juuri) sisemiste haiguste vastu, ka viina sees.

Vilbaste, TN 3, 565 (2) < Tartu l. (1932)
Tedremarana juured (kallatakse viina sisse ja tarvitatakse külmamise vastu).

Vilbaste, TN 3, 596/7 (b)2 < Tartu l. (1932)
Tedremarana juured asetatakse piiritusse, kust ta seismise järele ära juuakse, on ka rinnatiismuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 604 (34) < Tartu l. (1932)
Tedremaran [rahvapärast nime pole kirjas] arstimiseks.

Vilbaste, TN 3, 664 (4) < Tartu l. (1932)
Tedremaran [rahvapärane nimetus puudub]. Arstirohuks.

Vilbaste, TN 3, 716 (57) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tedremaran. Juurikatinktuur on hääks haavarohuks.

Vilbaste, TN 11, 94 (37) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Tedremarana juured on kui head kõhurohud, kui neid piirituse sisse panna ja mõne päeva ligunevad. Kui kõht lahti on, siis kolm kõrda päevas võtta üks supilusikatäis kõrraga, siis on varsti kõht kõrras.

Vilbaste, TN 11, 233 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Tedremarana juurikaid leotati viina sees ja see oli kõhurohi.

Vilbaste, TN 11, 257 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Tulelill, kanakooljad, tedremaranad (juuri tarvitatakse arstirohuks).

Vilbaste, TN 11, 260/1 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Mul oli üks üheksat seltsi rohujuurte nimed üles kirjutatud, mis olid venimishaiguse vastu. Enam ei leia üles. Vist põletasin ära. Ühekorra neid vanu pabereid aasin tulle, et mis neist ikke hoida, ega neid vaja pole. Aga nüüd oleks vaja. Aga enam ei ole! Mine nüüd Palamuse kabelist Karma Leena käest neid juurenimesid küsima. Nüüd oleks Leenat veel vaja, aga teda enam ei ole.
Kalkarijuured, südameema juured, kalmusejuured, palderjanijuured, tedremarana juured… Niipalju on neist meeles, aga nelja taime ei tule meelde.

Vilbaste, TN 11, 270 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Laiuse khk., Sadala v., Metsaküla k., Maki t. (1963)
Tedremarana juurte teed tarvitatakse kõhu lahtioleku puhul

Vilbaste, TN 11, 283 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Tedremarana juurt pandi ka viina sisse. Vist ka kõtuvalu vastu.

Vilbaste, TN 11, 293/4 < Laiuse khk., Laiuse v., Kasevere k., Reino t. (1963)
Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.

Vilbaste, TN 11, 334 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Tedremarana viin.
Tedremarana juuri korjatakse ja pannakse viina hulka. See teeb siis viinale hea maitse ja on tervisest: kas on seest veninud ehk kõht haige, siis tedremarana viin on hea.
Aga kui arstid viimati pahaks ei pane, et kudas nad kõike teavad ja nende rohtu ei tarvita.
[Märkus: Siin jutustaja A. Sander kõhkleb edasi jutustada. Tuli julgustada sellega, et arstid saavad siit veel tarkust juure.]

Vilbaste, TN 11, 343/5 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Selle rohu retsepti kogemata sain kätte, mis Karma Leena õppas venimisehaiguse vastu. Aga ma olen ta poolikult üles kirjutanud. Nii et ma ei tea tast enam õieti midagi. Sest on umbes nelikümmend aastat aega. Kas on grammi mõõdud vai tuli kopikate eest niipalju osta. Kõiki ühevõrd.
Kirjutan nii, nagu mul on seekord kirjutatud:
Pool toopi viina
5 ärnikateed
30 kaalijodati
5 liikvat
5 prantsuse viina
5 tormanijuuri
5 kalkanijuuri
5 rabamisejuuri
5 südame-ema venimise juuri
5 kalmusejuuri
5 tedremarana juuri
5 palderjanijuuri
Need rohud tulid kõik poole toobi viina hulka panna ja kui kaua tuli seista lasta, enne kui võis tarvitama hakata, seda ma pole tähendanud.
Tarvitada tuli kolm korda päevas, supilusikatäis korraga sisse võtta.
Apteegist tulid need rohud kõik tuua. Küllap nad ikka vist grammi kaaluga on. Igaühte viis grammi.
Need said nagu pool naljapärast üles kirjutada.
Tema käis hädalisi ka masseerimas ehk nii nagu ta ise ütles, katsimas. Katsis ära ja kohe andsid sooned järele.
Mõnele soovitas jihvti. Kui arst jihvti andis, kohe sai abi tema õpetuse järele.

Vilbaste, TN 11, 372 (11) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) tedremaran, b) tedrekamar, c) tedremarja juured, d) tedrejuured [kirjakeelset nime pole märgitud] [Potentilla ereta tedremaran].
Kasvab kõrgetel heinamaadel, kollased õied.
„Juured on mustad, seest valged. Neid juurikaid panevad viina sisse, võtavad siis, ku seest valutab.“

Vilbaste, TN 11, 474k < Iisaku khk., Illuka v., Tuusna pk. (e)ele Ojamu, 54 a. (1965)
Tedremaran - „venituserohi. Viina sees liutada. Kui inimene venitab, on hea.“

Vilbaste, TN 1, 411/2 (179) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Tedremarana, tedremara [Potentilla silvestris].
Tedremarana on arstirohi kõhu kinnipanemiseks, nagu nr. 10 all saadetud taim, paskmarana. Kui kellelgi kõht lahti, tuleb kuivatatud ja peeneks hõõrutud tedremarana juurt sisse võtta, mis aitab.

Vilbaste, TN 2, 222 (1) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Värska küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt.
Tedremarani juuri leotatakse viina sees ja tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 248 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Tedremarama juuri viinas leotatult kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 253 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Harilikult ei armastata rohitsemisest ja rohtudest varemalt kõneleda, kui haigus juba majas on. Sellest siis tulebki, et enamal jaol inimeste haigustest, haiguste rohitsemisest ja rohtudest õige ekslikud teadmised ning imelikud arvamised on.
Mõnda vana aja arstirohtudest.
Tedremarana juuri tarvitati kõhuvalu vastu. Võeti juured, tehti mullast ja koorest puhtaks, kuivatati ära, jahvatati peeneks, pandi viina sisse, leotati hästi ja siis seda vedelikku joodi.

Vilbaste, TN 2, 276 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Tedremarana teed - venituste vastu. Ka tarvitatakse viina sees leotatud juuri venituste vastu.

Vilbaste, TN 2, 279/280 (3a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõhuhaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: tedremarana juurte tuhka (seest lahtiolekul) /---/

Vilbaste, TN 2, 285 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Tedremanara juurikaid tarvitati kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 291 (3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Tedremarana juuri viina sees leotatult, reinvarre teed ja humuraid kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 306 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Tedremanarad (kollaste ja mitmehõlmaliste õitega, kasvavad heinamaal.) Juuri tarvitatakse silmahaiguste ja sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 413 (6) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Tedremala[rana] juure teed juuakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 451 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tedremaraan.
Arstirohuks tarvitakse juura. Tedremaraan on hää rohi kõhu lahtioleku puhul, hää on ka arnikatee.

Vilbaste, TN 2, 492/3 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Tedremaran. On kui kõige harilikum taim meie heinamaa rohustikus - kõrgel mullarikkal metsaveerel kasvav. Õied väiksed, kollased, lühikeste 30 sentimeetri pikkuste peente varte otsas. Juur kräsuline, pruunikas. Arstirohuks tarvitatakse taime juurikat pulbrite ja viinatinktuurina, mis hea kõhu lahtioleku vastu on. Tedremarana juurikast valmistatakse veel hambapulbrit, kuna piiritusetinktuur hea haavarohi on.

Vilbaste, TN 2, 643 (2) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Tedremaranad tarvitatakse viina sees leotatult venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 658 (8) < Räpina khk. (1930)
[Kõhuvalu vastu.] Siis pandi ka veel tedremarana juuri viina sees,

Vilbaste, TN 2, 665 (16) < Räpina khk. (1930)
Juuda- ja jumalakäpa ja tedremarana juuri pannakse viina sisse, mida siis kõhuvalu vastu tarvitatakse.

Vilbaste, TN 2, 668 (2) < Räpina khk. (1930)
Tedremarana juuri tarvitati sisemise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 675 (5) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu tarvitati balderjaani- ja tedremarana juuri viina sees.

Vilbaste, TN 2, 704 (10) < Räpina khk. (1930)
Kõhuhaiguste vastu tarvitati tedremarana juured viinaga.

Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 710 (6) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtudeks tarvitati ka tedremarana ja palderjanijuuri.
Praegu enam kõiki neid taimi ei tarvitata, ainult mõnda taime tarvitatakse veel arstirohuks ja värvimiseks.

Vilbaste, TN 7, 38 (9) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Tedremadar. Tedremaran. Juured viina sees rindade alt venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 47 (17) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Tedremadar. Tedremaran (Potentilla silvestris). Juurikad viina sees hää kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 245 (3) < Setumaa, Värska al. (1930)
Tedremarahaina juurõ. Pandakse juured tee ehk viina sisse ja juuakse kõhuvalu ehk südame pööritamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 364 (16) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Tedremaarani juured kuivatatakse ära ja pannakse viinasse, millest kõhurohi saab.

Vilbaste, TN 7, 390 (7) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Kasutatavaid taimi.
Tedremarad - tarvitatakse viinaga kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (4) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Tedremaranad on venitamise vastu, kasvavad soodes.

Vilbaste, TN 7, 481 (34) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Tedremarana juured kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 49 (5) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Tedremadrad (tedremaran). Juurte leotist viinas võeti kõhuvalu korral, samuti venituse puhul.

Vilbaste, TN 9, 311 (7) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Tedremarana (Potentilla silvestris Neck) juured on sisemiste valude vastu.

Vilbaste, TN 9, 326 (26) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Tedremarana (Potentilla erecta L.) juure tee sisemiste haiguste vastu.
Niipalju siis sedakorda kodustest arstirohtudest.

Vilbaste, TN 7, 486 (25) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Tedremaranad tarvitati venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 834 (9) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Tedremaran - tema klunnine juur leotatakse viina sees ja määritakse siis selle seguga haigeid kohti.

Vilbaste, TN 7, 891 (a135, 4) < Nõo khk. (1932)
Tedremarana juured piirituse sisse. Kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 999 (10) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Hambavalu vastu aitab ka tedremarana juurika tükk, kui seda panda hambale.

Vilbaste, TN 10, 257 (2.6) < Simuna khk., Simuna k/n, Käru k. (1965)
Tedremaran. Juureviina joodi venimise vastu.

Vilbaste, TN 10, 547 < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Tedremadaras, -madarad = tedremaran. Juurte leotist viinas kasutatakse kõhuhaiguste puhul. Värvimisel saadakse punane toon.

RKM I 9, 674 (e) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Heaks ravivahendiks on tedremarani juured, mis kogutakse, kuivatatakse ja pannakse viina sisse. See aitab kõhulahtisuse ja -valu puhul

RKM I 12, 257 (91) < Tartu l. < Nõo khk. ja Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Tedremaran kasvab niiskel heinamaal, seda theed tarvitati kõrvetuste ja rõhkete vastu ja loputati ka suud, kui igemed haiged ehk tursunud olid.

RKM I 12, 300 (178) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Küinteviha oli ka väga paha asi. Kui mõni välis- nii nahahaigus ja tal kroobak peal oli ja kui seda näpset, siis ajasid talle küineviha sisse. Siis paistetas üles ja punetas, algas uuesti oma tegevust ja siis oli raskem temast jagu saada. Siis tehti tedremarana theed, lill, mis kasvab niisketel heinamaadel. Siis see kaotas palaviku ja ka küinteviha ja parandas haiget kohta.

RKM I 18, 96 (13) < Iisaku khk. (1984)
Tedremaran - viinas leotatult kõhuhaigusel.

RKM I 31, 243/6 (1k) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

Vilbaste, TN 5, 103 (6) < Tartu l. (1933)
Tedremaranad. Tedremarana juuri tuleb piirituse sees leotada ja juua seda ligunenud piiritust sisemiste haiguste puhul.

Vilbaste, TN 5, 193 (3) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Tedremarana juur viina sees - venituse vastu (Jõhvis manar).

Vilbaste, TN 5, 834 < Äksi khk., Sootaga v. (1934)
Tedremaran (arstirohi ja punane värv).

Vilbaste, TN 7, 1118 (2) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Tedremarani (Potentilla silvestris Neck) tee sisemiste valude vastu. Maraniõied kuivatatakse leiges ahjus ehk mujal. Samuti teiste alljärgnevate taimede lehed või õied. Palavasse ahju ei tohi panna, siis tõmbub mustaks ja kaotab kanguse.

ERA II 193, 379 (10.24) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
[Raseda naise tervishoid, et ei tuleks enneaegset sünnitust, kõrvetised jne. sel ajal, oksendamine] Tedremarana juurikaid (Rhizoma Tormentilla) korjatakse sügisel ning valmistatakse sellest viinaleotis ehk tinktuur (5-10 osa viina ühe osa peenestatud juurikate kohta, lasta soojas kohas umbes nädal aega seista), kurnata ning seda võetakse umbes 1 tl täis korraga.

H II 7, 841 (9) < Jõhvi khk. (1890)
Kõhuhaigusse vasta, kui seest venind on, tarvitatakse tedremarana juuri, neid katki leigata, kuivatada ja viina sies liutatuld juua.

EFA II 4, 195 (44) < Jaani khk., Võhma k. < Valjala khk., Jõelepa k. (1995)
Tedremaranal - magusad suured juurikad. See on kõhurohi, aga ma ei ole nii väga neid kasutanud.

EFA II 17, 92/3 (14) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Kõhus valud, siis tedremarana juured on hea rohi. Seda pandi viina sisse ja võeti.

EFA II 26, 107 (12) < Helme khk., Jõksi k., Nägutsi t. (1998)
Tedremaran on imehea rohi. Tema läheb punaseks. Tegime tõmmist ja viinaga panime juured. Tal on tumepunased juured. Kõhurohi oli see.

EFA I 9, 236 (3) < Hargla khk., Laanemetsa k. < Hargla khk., Juuristu k. (1996)
Mul on siin piiritus, vahel panen tedremarana juurikat, vahel saialille sisse. Tedremaran, see on kõhule hea.

RKM II 210, 515/6 (8a1) < Võnnu khk., Ahunapalu k., Põldrõugu t. (1966)
Tedremanara juuri - andis punaka värvi ja hea maitse viinale.

EFA I 21, 79 (9) < Kanepi khk. (1997)
Tedremarana juure ja kalmuse juure olliva kõturohi. Pudelisse ja viin pääle, säält siis pitsiga lassiva, ku kõtuvalu ol'l.

EFA I 21, 142 (18) < Kanepi khk., Karilatsi k., Lombi t. (Sirge), s. 1919 ja Arno Kliiman, s. 1924 (1997)
Posijad - need korjasid tedremarana juuri viina pääle kõhuvalude vastu ja kui kõht lahti on, paned paar pitsi ära. Juured pesti puhtaks, kuivatati ära ja nädal või rohkem pidi saisma. Mida kauem, seda mõrum.

EFA I 41, 39 (1) < Tartumaa, Elva l. < Sangaste khk. (s. Uibo), s. 1934 (2000)
Tedremarana juurte peale viin, see on kõhuhädade vastu.

Vilbaste, TN 9, 197d < Räpina khk. (1965)
Tedremarana juuri tarvitatakse ka arstimiteks.

RKM II 21, 104 (25) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Tedremäran - juured kõhuvalu vasta, viinä sees leotadult.

RKM II 361, 335d < Kanepi khk. (1982)
Kõhu lahtiolekul joodi viina sees leotatud toomemarja leotist, kadakamarja teed, tedremaranat viina sees ja küüslauku viina sees. Eeterit suhkrutüki pääl, piparmündi teed ja söödi mõni lusikatäis kuiva kohvi ära.