Rahvapärased taimenimetused
Jaanihein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 1, 283/4 (22), 291 (6) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1931)
Päevalill. (Veikeste siniste õietega. Kasvab Voltveti-Räägu heinamaal.) Kui neid õisi kahe käe vahel märjas tehtult hõerutakse, annavad nad seebivahu. Vanarahvas räägib, et kui päevalille vahuga suud ja käsi pestakse, siis kaotab see ihu päält „päevituse“. Naesterahvad pesevad päevalilledega oma käsi ja palgeid.
Päevalill [Polygala amarella]. Taim sõrmepikkune. Õied väikesed ja sinised. Kasvab keskmistel heinamaadel. Veega hõerudes sünnitavad vahu, millega pestes kaduvat päevitus. Hallistes kutsuvad mõned seda taime jaaniheinaks ja V.-Karitses seebililleks.
Vilbaste, TN 2, 238 (IX) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Jaanihein ja upinhein loetakse ka köharohuks, millest valmistatakse teed.
Vilbaste, TN 2, 240 (7) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Jaanihein keedetakse kinnise nõu all ja seda tarvitatakse arstimisrohuks köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 171 (8) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Jaanihein - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.
Vilbaste, TN 7, 177 (5) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Jaanihein - jaaniheinast keedetakse teed ja tarvitatakse kõhu vastu.
Vilbaste, TN 7, 179 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Jaanihein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitatakse köharohuna].
Vilbaste, TN 7, 180 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Jaanihein. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks.
Vilbaste, TN 7, 181 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Jaanihein - külarahvas tarvitab teda köharohuks, keedab temast teed.
Vilbaste, TN 7, 183/4 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Saarepea k. (1929)
Jaanihein - temast keedab külarahvas teed ja tarvitab ka köharohuna.
Vilbaste, TN 7, 185 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Jaanihein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna].
Vilbaste, TN 7, 187 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Jaanihein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab siis köharohuna].
Vilbaste, TN 7, 188 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Jaanihein: seesama [külarahvas keedab sellest teed ja tarvitatakse köharohuna].
Vilbaste, TN 7, 189 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Jaanihein. Seesama [?] [külarahvas keedab sellest taimest teed ja tarvitab kõhurohuks].
Vilbaste, TN 7, 191 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Jaanihein. Seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks].
Vilbaste, TN 7, 193 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Jaanihein - temast keedetakse teed ja tarvitatakse teda köharohuks.
Vilbaste, TN 7, 195 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Jaanihein: samuti [tarvitatakse köharohuna].
Vilbaste, TN 7, 197 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Värska külas Järvesuu vallas tarvitab külarahvas järgmisi taimeid arstirohtudeks.
Jaanihein. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 199 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Jaani-hein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab teda köharohuna].
Vilbaste, TN 7, 201 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. (1930)
Jaani-hein. Seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuks].
Vilbaste, TN 7, 202 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1930)
Jaani-hein. Külarahvas keedab temast teed ja tarvitavad köharohuna.
Vilbaste, TN 7, 205 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Jaanihein. Selle kohta võiks ütelda sedasama [külarahvas katkub ta maast üles ja keedab temast teed, mida tarvitatakse arstirohuna köha vastu].
Vilbaste, TN 7, 206 (2) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Jaanihein: seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna].
Vilbaste, TN 7, 207 (2) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. (1930)
Jaanihein - seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab kõhurohuna].