Rahvapärased taimenimetused

Seapohlad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 56660/1 (7) < Tallinn l. (1926)
Korjaku siapohlad (tuhkpohlad) kõige varte ja lehtedega, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda. See on jooksvahaiguse ja põiede ja neeruhaigusele head. Ja tehku vannid.

ERA II 167, 178 (27) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Seapohlad (Arctostaphylos uva ursi) - on maksahaiguse vastu.

ERA II 167, 179 (39) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Peedu t. (1937)
Seapohlad (Arctostaphylos uva ursi) - põiehaiguse vastu, tarvitada lehti teeks.

ERA II 167, 181 (54) < Järva-Madise khk. (1937)
Seapohlad - tiisikuse vastu teena ja ka põiehaiguse vastu. (Peedu)

RKM II 160, 131 (14) < Haljala khk. (1961)
Neeruhaiguse vastu joodi leesika- ehk seapohla teed.

RKM II 229, 653 (13a) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Neeruhaigus. Seapohla teed joodi ja noore kaselehe teed.
Enne kõik lehed, õied ja juured ära kuivatada.

RKM II 231, 474 (2) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Põiehaiguse puhul tarvitati leesikteed, rahvakeeles seapohlad.

RKM II 234, 350 (c) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Seapohla, tuhkpohla ehk leesika teed, kui põis oli haige, valus pissida ehk lapsed alla pissisid.

RKM II 336, 398 (24) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Seapohl [leesikas] põiehaiguse vastu. Korjati kartulikotitäis ja raviti põie- ja neeruhaigust. Tuhkpohlad kutsutakse ka neid. Tema mari jääb nagu tuhane, ei küpse nii punaseks.

RKM II 446, 425 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k. (1991)
Seapohlad on põiele head.

Vilbaste, TN 1, 495 (6)a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Seapohlad [Arctostaphylos uva-ursi]. Teena - kuseummistuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 495 (6)b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Seapohlad [Arctostaphylos uva-ursi]. Külm tee - jooksvale.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.20) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Seapohla varre tee on neeruhaiguse vasta.

Vilbaste, TN 2, 307 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Seapohl ehk leesikas (kasvab nõmmemaades, on peaaegu hariliku pohla sarnane, ainult lehed on pikergused ja krobelised). Selle teed tarvitatakse põiehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 316 (56) < Jõhvi khk. (1929)
Sassaparilaid (Arctastaphylos uvae ursi) tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, keetes neist teed. Nimetatakse neid veel seapohladeks.

Vilbaste, TN 2, 328 (19.1) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Seapohlad on hääd tiisikuse vastu teena (Peedu küla).

Vilbaste, TN 2, 328 (19.2) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
[Seapohlad on hääd] neeruhaiguste vastu (Lehtmetsa küla).

Vilbaste, TN 2, 335 (27) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Seapohlad - on maksahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 352 (4) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Seapohla lehed keedeti vees ja joodi, see oli neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 365 (1) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Vanaste, kui poode ega apteeke polnud, siis tarvitas inimene oma tarkust ja loodusest saadud abinõusid. Kui kellegil oli kõhuhaigus, siis teadsid seda vanad inimesed kohe, mis rohi aitab. Korjati seapohli. See taim kasvab metsas. Ta on nagu teinegi pohl, kui ta erineb oma marja poolest. Seapohlad pannakse kõige juurikatega keema ja siis juuakse seda vedelikku mõrult.

Vilbaste, TN 2, 365 (4) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Seapohlad on veel põiepõletiku vastu. Seapohlad keedetakse ummukses ära ja seda vedelikku juuakse kuumalt sisse.

Vilbaste, TN 2, 368 (7) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Seapohla lehed on neeruhaiguse vastu, keedeti vees.

Vilbaste, TN 2, 489/490 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Seapohl. On väike põõsastaim liivaseilt männimetsilt. Tal on suur sarnadus pohlaga, ainult varred on pikemad ja maa peal lamavalt edasi roomavad. Lehed plingid, nahksed ja kõvad. Õied salgaks koondatud, roosakad. Marjad pohlamarjade sarnased, kuid seest jahused. Arstirohuks tarvitatakse seapohla kuivatatud lehti, mis õitsemise ajal ühes õitega korjatakse. Kuivatatud lehist valmistakse teed: 30 grammi lehti, 200 grammi vett, mis heaks vastuabinõuks põiekatarride korral juua.

Vilbaste, TN 7, 251 (28) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Seapohla lehed - nendele, kes öösel märga alla teevad.

Vilbaste, TN 7, 255 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Seapohla lehed olid rinnatõve vastu. Rohud keedeti ära ja joodi vett.

Vilbaste, TN 7, 262 (49) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Seapohla varte tee - neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 526 (7b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Seapohlad, leesikad, kasvas ennemalt siin männimetsas liivamägedel (Metsakalmistul).
Põldkuused, kasvas siin liivastel kartulipõldudel.
Tean, et mõned naised neid mõlemaid rohtusid korjasid, nende täpsemat tarvitamisviisi ei tea.

Vilbaste, TN 7, 584 (10) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Seapohla varre tee neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 607 (6) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Seapohla varred tuleb keeta ja seda juua neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 608 (9) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Neeruhaiguse vastu tehti seapohla varre teed. Tehti nagu eelminegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 17) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Leesikas ehk seapohl neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 255 (27) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Seapohlad. On põiehaiguse vastu. Vartest tehti teed.

Vilbaste, TN 10, 368 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Seapohlad - tee põiehaiguse (kui kusemise juures valu) vastu.

Vilbaste, TN 7, 1186 (16) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Seapohla lehed: keedis, üks supilusikatäis klaasi vee peale. Põiehaiguse vastu, kui rindades pistja.