Haiguste märksõnad

Seest haigus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud seest haiguseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.

Seest haiguseks võidi nimetada suvalist valuaistingut või ebamugavustunnet, mis seostus siseorganitega (peamiselt kõhu piirkonnas).
Seest-valu. Sagedaste tuleb seda ette, et seest hakkab kangeste valutama. Mõnikord muutub valu väljakannatamataks. - - ERA II 146, 720 (46) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)

Vaata ka: kõhuhaigused.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 13, 658 (10) < Halliste khk. (1893)
Kui seest valutab, süda vesine on ja rindealuse ülesse ajab, siis tuleb pütsiku (putke) ja entsijaani juuredega keedetud leent sisse võtta. Enne sissevõtmist tuleb aga pahema käega rinnade peale kolm risti tõmmata.

H III 19, 327 (10) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Kui seest valutab, süda vesine on ja rindealuse ülesse kisub, siis tuleb pütsiku ja entsijaani juuredest keedetud vett sisse võtta.

H I 6, 9 (1) < Tartu (1894)
Kõrgest austatud herra!
Vanavara korjamise hakatusel kirjutasin Teile mõnda apteegirohtude, nende nimedest ja pruukimisest; nüüd tahendasin veel need rohud üles, mida rahvas ise korjab ja oma teadmise järele tarvitab. Allnimetatud rohtusid ja nende tervekstegevaid omadusi tunnevad paljalt vähesed vanemad inimesed. Gorecky ja Wilk´a herbaariumi järele on need rohud ka venelaste ja poolakate juures, muist ka lätlaste, tataride, tsuvaskide ja mordvalaste juures pruugitavad.
Nurmenukud, piimapisarad, kollased viinalilled, harjakuotsad (Primula veris, Primula officinalis). Pruugitakse lehta ja õisi tee viisi seestvalu, kartuse ja meeleärrituse vastu.

H I 9, 41 (16) < Viljandi khk. (1897) Sisestans Renata Sõukand 2004, kontrollis Salle Kajak 2006
Head seestvalu rohud on kaselehte pumbud ja tedremadari juured, mis ära on kuivatatud ja siis viin pääle pantud. Seda viina seestvalu ajal sisse võtta on väga tulus abi.

H I 9, 42 (25) < Viljandi khk. (1897)
Tammekooreteest saab head abi mitmesuguste sisemiste haiguste vastu.

H I 10, 196 (2) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Krõbisõia lehe, nu kasusõ säärtse põlõ mõtsa all, umma väega hää rinnalõ ja sisemädse valu vasta, kogo kokko jo panõ kolm vai neli käpatäut mõnõ toobi vii sisse, keedä är ja nõrista läbi sõgla välla, panõ tsükrut mano ja muidogu juu inne. Jala paistusõ vasto umma nia kah hää. Ku jala paistõd umma, sõs panõ oige hulga pangi vii pääle, keedä häste är, ja ku veitkese aigu jaahus, panõ jala sinna sisse, nii kuum piät olõma, nigu jalg vähä kannatas. Lasõ saista, nikka ku vesi är jaahus, sõs mine ruttu rõiva sisse, et jala äki külmäs ei lää.

H II 11, 31 (6) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Koirohtu liutatakse ka viina sees, mida siis kõhuvalu ja ka muu seesthaiguse vastu sisse võetakse.

H II 32, 631 (98) < Räpina khk. (1889)
Maarjaritskad - mädarõikad olla head sisimese valu vastu. Selle haiguse parandamiseks pruugitud ka tedremarane rohtu viina sees.

H II 32, 632 (106) < Räpina khk. (1889)
Kaseurvad pandakse viina sisse - on siis head sisimese valu vastu.

H II 46, 880 (1) < Ambla khk., Tapa (1894)
Seestvalu vastu võetakse sibulad sisse ehk joodakse vett soolaga.

H II 52, 45 (13) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Tetremarana.
Juurõ mõstasõ ärä, kuivatõdas ärä, hõõrutas pulbris ja pandas viina ala - ehk pandas ka ilma hõõrmata viina ala ja pruugitas sisemise valu vasta sisse võttõn.

H II 52, 47 (21) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Ubaleht.
Ubalehe juurist tettäs tiid ja juvvas külma kihvti välläajamises. Sestsamast tettäs havvõt, kon seen paistõtusõ ja sisemise valu perast havvutedas ka hallitõbõ vasta.

H II 52, 47 (24) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Toomõmarja.
Päävaluga ja sisemidse valu vasta pruugitav.

H II 52, 47 (25) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Palterjaan.
Kost ütsävägi troppi tettu. Sisemiste haiguste vasta. Häelmetiid nimelt naisterahvile, kellel pikäldane haigus (valgõ juuskmine).

H II 52, 47/8 (27) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Ingviir.
Suu- ja maisõmaa ingviire kuivatedu, juurtõ pääle pantu viina, mida sisemiste haiguste vasta pruugiti.

H II 52, 48 (29) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Küümne.
Juuri ja varsi taarilõ sillas, et paremb maitsõs. Küümne leevä sisse ja kõrvõtetu piimaga sisemise haigusõ ja purutemise rohos, pääle latsõ olõmise. Silmärohos, katski hõõrutult, viina seen liutadu pr.

H II 70, 691 (11) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Tammõpuu kuur om hüä, kui tedä ummussih keedetäs, sis saap säält vedelikust sisemätse haigusõ vasta hüä rohi.

H II 70, 705 (92) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Sisemädse haigusõ rohos peetäs ka "urbaviina". See om: keväjält inne kõourba lahkõmist korätas ütsi urbakõisi, hulk urbõ kokko, pandas sinnä viin pääle, lastas umbõst 1/2 aastat saista - sis om rohi valmis. Sedä pruukva mõnõ ka vigastõ silmi parandamises.

H II 71, 526 (2a) < Vastseliina khk. (1903)
Vanal ajal, kui tohtrid es ole, sis rohitsiva rahvas hinnäst ja eläjid oma tarkusega. Kui kelgi sisemine haigus olli, sis kaibädi kostki suust mättä päält, kos neid kasvi, miä kutsutas "nabahaina juurõd". Need kuivedi edimäld ärä, sis pesti piinüs ja panti viina sisse. Sis kui inemine seda suutäüve võtt, sis olli sedamaid kõtu- ehk sesemine valu kaonu.

H II 74, 815 (6) < Torma khk., Avinurme (1906)
Mõne haiguse vastu, kui käsi ehk jalg või ka seest haige oldi, joodi nõiakõlla vett, teed. Iseäranis, kui nõiutud arvati olema.

H II 74, 816 (11) < Torma khk., Avinurme (1906)
Kui seest, kehast haige oli, kas venind või kõht lahti, siis söödi ära ärakuivatud ja peeneks hõõrutud kalmu- (jõgedes ja tiikides või vee aukudes ja soontes kasvava suurte laia lehtedega rohud) juurt. See aitas selle vastu.

H II 74, 818 (23) < Torma khk., Avinurme (1906)
Kui seest haige oli, siis joodi ka koirohu (aedades kasvavad, pikad, põesas, halli marjadega rohud) vett. Seda saadi, kui neid padas ära keedeti.

RKM II 11, 214 (254) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. (1947)
Rahvaarstimina on väga populaarne arnika. Arnika tilgad. Seest valu vastu, muidugi et maa tugeva töö juures. (Arnikas. Arnica monteena. Arnika. Aрника. On mitmeaastane taim, kasvab Poola, Leedu ja Baltimaal. Armastab kõrget metsamaad. Metsikult kasvavat arnikat peetakse paremaks. Ta on rahvarohi, arstid teda palju ei kirjuta.)

H IV 3, 775 (21) < Tartu l. (Jaaku) (1888)
Nabajuur (Radix Zedoariae) ka seestpidiste haiguste vasta.

H I 9, 40 (12.7) < Viljandi khk. (1897)
Arnikaõied - seestvalu vasta.

E 29573/4 (91) < Viljandi khk. (1896)
Maarjaritkad - mädarõikad - head sisimese valu vastu. Selle parand. pruugitud ka.

E 29575 (100) < Viljandi khk. (1896)
Kaseurvad pandakse viina sisse - hea sisimese valu vastu.

E 49744 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Ütte kallist ja terveliku viina tetas niidade: Korja enne jaanipäiva karra ehk viinalille häelmid, pane neid üte kruusi sisse, kalda kanget viina pääle, pane kruus või pudel korgi ja vaikuga päält kõvast kinni, pane mõnes nädalis lämmade paika. Kui sina henda siis tunned sisest haike või ka külmetuse haikus, siis on sul kallist rohto, miska võid ka kiige raskemba haikuse eest henda hoita, kui üts viinaklaasi täüs sisse võtta ja magama heita ja henda häste kinni katta, mispääle sa higistad ja terves saat.

E, StK 2, 186 (14) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. (1921)
Pohlaõite tee oli ka väga hää seesthaigusele.

EKS c, 69 (1a) < Tori khk. (1891)
[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Maavits. Peotäis maavitsu keedetakse 3 toobi vee sees, nii kaua kui 1 toop vedelikku üle jääb. Seda vedelikku juuakse siis seesthaiguse, seestvalu ja maa-aluste vastu.

EKS c, 70 (1c) < Saarde khk. (1891)
[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Majakad. Teed tarvitatakse seestvalu vastu ja ka veetõbe vastu.

EKS c, 59 < Viljandi khk. (1891)
Chrysanthemum leucanthemum
Arnikas. Õied teeks pruukida, mis ilma suhkruta joodud peab saama. On hää rohi seest äravenitamise vastu.

ERM 6, 24 < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Üheksat seltsi kaetused olla igasuguse seesmise haiguse vastu mõjuvaks arstimise rohuks. Ta kasvada suure metsa all põllulisel maapinnal, kus rohkem künklisem. Üheksat seltsi kaetusel, nagu nimigi tunnistada, olla üheksat seltsi õied, iga õis isevärviline. Ja ümarik-pikergused lehed olla. Õitsta umbes jaanipäeva aeg. Ta õisi, lehti, varsi ja juuri keedetaks ja joodaks rohuna.

ERM 6a, 34 < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme vaestemaja (1921)
Remmelgaurvad, rukkiorast segi keeta - olla seesmiste haiguste vastu rohuks.

ERM 151, 81 (8)a < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Verihain. Kasvab kesa pääl. Teed tarvitataks sisemiste haiguste vastu.

ERM 17, 6 (11)b < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
[mädarõikajuured] Viinaga leotust tarvitatakse sisemise haiguse vastu.

ERM 165, 3 (12) < Jõelähtme khk. (1924)
Sisemiste haiguste vastu olid muidugi tavalised rohtud: lõngaeli, püssirohi, reinjaanivesi, arnikatee ja mädarõikajuur.

ERM 6, 15 f < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Üheksat seltsi kaetused, mitmesuguste seesmiste haiguste vastu rohuna. Üheksat seltsi kaetusel olla üheksat seltsi õied, ise värvilised, kasvada suure metsa all; põllumaadel. Õitseb jaanipäeva aegu. Keedetaks ja joodaks.

ERM 6a, 34a < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme vaestemaja (1921)
Üheksat seltsi kaetused on igasuguse seesmise haiguse vastu mõjuvaks arstimiserohuks. Ta kasvab suure metsa all kõrgemal, põllulisel maapinnal, kus rohkem künklisem. Üheksat seltsi kaetusel, nagu nimigi tunnistab, on üheksat seltsi õied, s.o. iga õis isevärviline. Ümarikpikergused lehed, õitseb umbes jaanipäeva aeg. Ta õisi, lehti, varsi ja juuri tarvitakse tänapäev, neid keedetaks ja joodaks.

ERM 6a, 37d < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Üheksat seltsi kaetused, mitmesuguste seesmiste haiguste vastu. 9 seltsi õied, üheksavärvilised. Kasvab põllumaadel, kuid suures metsas õitseb jaanipäeva aeg. Keedetaks ja joodaks.

ERA II 13, 589 (15) < Simuna khk., Venevere v., Iiba k. (1929)
Tuliheina sõnajalad.
Nende juuri keedetud seestvalu ja viigi (=laiuss) vastu ka.

ERA II 23, 157 (22) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Kalmusejuured sisemise valu vastu.

ERA II 24, 233 (57) < Türi khk., Väätsa v., Röa k., Topsi s. (1930)
Nõiakollad - pannakse tee hulka "seesthaiguse vasta". Aga neid ei pailu panna, on kanged.

ERA II 28, 602 (24) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Sassaparilad keidetakse, kuivatult, jood, kui seest on haige või venind. Vesi jääb punaseks nagu must kohv. Kui klaasitäie ära jood, siis oled päeva otsa uimane.

ERA II 55, 551 (58) < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k., Kõmmu t. < Ridala khk., Asuküla v., Suure-Ahli k. (1932)
Kasekäsna keedetakse ja juuakse seda vett sisemiste haiguste vastu.

ERA II 42, 188 (27) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Kui seest valutab, siis võeti kaseleheviina. Lehed tulevad korjata siis, kui kased hiirekõrvul on, kuivatasse ja pannasse viina sisse.

ERA II 63, 152 (454) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. (1933)
Kolmekõrralise' roho' (väikeseleheline madal taim, lillakate väikeste õitega, kasvab heinamaadel). Sellest arvatakse, et ta õitseb kolm korda enne vana jaanipäeva.
Korjatakse õitsemise ajal varsi ühes lehtede ja õitega. Olevat "kõigi hädade vastu hää" nii loomale kui inimesele. Juuakse teena, loomale valatakse pudeliga suhu.
Inimesed joovad seda teed, kui rinnad haiged, aga ka kondivalu ja sisemise valu puhul.
Seda taime tarvitatakse kuivatatult ka mesilaste suitsetamisel, keerates neid suitsetamistuusti sisse, kuna ümber pannakse kas kuivatatud heinu või õlgi.

ERA II 79, 135 (4)b < Pärnu l. (1934)
[pihelgaõied] Ja ka kõhuvalu ja seesthaiguste vastu.

ERA II 113, 599 (72) < Saarde khk. (1934)
Vanad inimesed räägivad, et mets-mustsõstra marjadest tee olla hää seestvalu vastu ja vähendavat haigust, kui rinnus pisted torgivad.

ERA II 113, 600 (80) < Saarde khk. (1934)
Kui rindealune on ära tõstetud, siis tarvitatakse sisse võttes palderjaanijuurdest leotatud vedelikku. Mõned leotavad palderjaanijuuri viina või piirituse sees ja tarvitavad seda rohuna rindealuse tõstmise ja seestvalu vastu sisse võttes.

ERA II 134, 411 (2) < Saarde khk. (1936)
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Tedremadare juurdest keedetud vedelikku kõhuvalu ja seestvalu vastu.

ERA II 141, 106 (71a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Köha ja siistvalu vasta pannasse emaleppa (lai lepp) patta keema ja juuasse seda vett.

ERA II 141, 380 (61) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Piavalu ja siistvalu vasta kalmukajuured. Kalmukad on mitme häda vasta.

ERA II 141, 381 (67) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Koirohuviina võeti siistvalu vasta. Koirohu õisi korjati selle tarvis.

ERA II 141, 382 (72) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Kadaka musta marja vett võeti siistvalu vasta.

ERA II 141, 382 (77) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Kaseleheviin siistvalu vasta. Kui kevadi lehed alles hiirekõrvul on siis korjatakse neid arukaskedelt. Vanasti olli kaseleheviina igas talus.

ERA II 163, 608 (15a) < Setu, Vilo v., Truba k., Tsopa t. (1938)
Pännülä leent juuakse sisemise haiguse vastu.

ERA II 167, 176 (3) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Põldarnika - viina sees leotada, kui on sisemine haigus, venimine.

ERA II 167, 177 (17) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Tedremadarad (Potentilla) - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

ERA II 167, 182 (61) < Järva-Madise khk. (1937)
Heinputk (Angelica sylvestris) - juure osi tarvitetakse sisemiste haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.

ERA II 167, 182 (64) < Järva-Madise khk. (1937)
Angervaks - on venimise ja seesthaiguse vastu.

ERA II 168, 652 (53) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Kalmusejuurikate tee olevat hää sihimeste haiguste vastu.

ERA II 193, 640/1 (65.5) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Udu k. (1938)
Sisemiste valude vastu on hää vahend urva-viin, mida saadakse nii: kevadel enne kaseurbade puhkemist korjatakse kasepungad (urvad), pannakse viin pääle ja lastakse umbes 1/2 aastat seista ning rohi ongi valmis.

ERA II 193, 644 (65.15) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Võisiku as. (1938)
Koirohtu viinasse panna ja seda juua [sisemise valu vastu].

ERA II 203, 217 (2) < Tartu l. < Võnnu khk., Kastre-Peravald (1938)
Kalmuse juured pannakse piiritusse ligunema, selle vedelikku tarvitakse seesmise haigusele.

ERA II 203, 218 (15) < Tartu l. < Võnnu khk., Kastre-Peravald (1938)
Tedremaran. Selle taimlille juured otsiti, pandi viina sisse ligunema ja tarvitadi sisemise valu vastu. Teda kutsuti ka 9 mehe jõud, sest ta olla paljude haiguste parandaja.

ERA II 254, 280 (31) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k. (1939)
Meorohtu keedetakse ja juuakse seda teed, see aeab ka oksele. Vahest, kui mõni sisemine haigus on, siis võetakse meorohu teed.

ERA II 273, 27 (2) < Tallinn? (1939)
On sinu naesel kõht haige, pealegi kõhukrambid, kui ka muud sisemised haigused, võta mine jõe ääre ja kui tunned kalmusi, mis kasvavad jõgede ääres, kisu üles kalmujuuri. Ja keeda neid ükskeik mis moodi, ja naene joogu seda keeduvett. Ja kõhuvalu kaub ära.

E 29574 (92) < Viljandi khk. (1896)
[Sisemise valu vastu]
Tedremarane rohtu viina sees.

ERA II 292, 435 (83) < Tallinn l. (1941)
Heinputke söödi toorelt ja tehti ka teed seesthaigele.

ERA II 292, 435 (85) < Tallinn l. (1941)
Kadakamarju korjati ja söödi, ka kuevateti ja siis näriti ja neelati tervelt alla selja- ja seesthaiguse korral.

E 51788 (3) < Paistu khk., Kaarli v., Ridala k. (1921) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Seesmise valu rohi = balderjaanijuured viina sees leotada ja siis seda juua.

RKM II 14, 69 (161a) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Mädarõikas on siesthaiguse rohi. Kui rindade alt on venind või paistes. Juures kaabi ära, kas süö toiduga, kaladega, võib ka panna viina sisse.

RKM II 14, 69 (161b) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Kaselehe pungasid kuivatada [siesthaiguse rohi].

RKM II 59, 587 (34) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Pihlapuu marju tulõ siis süvvä, ku omma sisemätse valu. Külmänüisi vai hallatuisi pihlapuu marju või-i süvvä, nu omma küll suust magusaba süvvä, a noidõga nakkas kõtt korisõma ja peräst nakkat pasalõ.

RKM II 78, 529 < Kihelkonna khk., Pidula k. (1939) < Herman Taaler, Pidula algkooli 6. klassi õpilane (1940)
Arstimised õllega. Õlle sisse pannakse arnikat, see tervendab rinna all tekkivaid valusi. Õlle sisse pannakse mädareikaid, need tervendavad samuti valusi, mis tekkivad rinna all. Kuid pärast arnika õllesse panemist keedetakse õlut veel ära, aga mädareikaga jääb keemata, kuid selle eest lastakse mädareikaga seista kaks kolm nädalat.

RKM II 111, 44 (120) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Sisemiste valude puhul on pärnaõietee hea, kuigi arstid seda ei soovita. Pärnaõied sisaldavad palju parkainet, see nagu pargib mao ja soole seinad ja need ei tunne enam valu.

RKM II 351, 273/4 (25) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Seestvalude vasta joodi ka naistepune teed. See on üks kollaste õitega ja sitke varrega lill, viieharaline õis pial. Korjati õitsmise aal ja kuivatati kõik see taimes koos ära. Kui seest valutas, leigati need puned peenemaks ja keeva vett piale ja joodi kohe soojalt.

RKM II 106, 198 (2) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Arnika tie pidi kaa õlema siesthaigusele.

RKM II 106, 198 (1) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Tedremarana juured kuivateti ja pandi viina sisse. Hia siesthaiguse rohi.

RKM II 106, 145 (45) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kasepungad kõrjeti siis, kui õlid lehte menus. Viina sies liudeti. Tarvideti rohu asemel, kui sisemine haigus lei vai venitasid.

RKM II 106, 143 (34) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kasepungaid liudeti piirituse sies ja juodi, kui oli sisemine haigus vai kopsuhaigus.

RKM II 175, 12 (13a) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Kassikäpa tee tehti sisemise häda vastu.

RKM II 175, 264 (14) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Koirohi on kõige seestmise haiguse vastu, aga ka puhastab verd ja annab söögiisu. Riiete hoiuks on soodne.

RKM II 178, 206 (82) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Kuule, koirohi oo venitamise vastu ja kui sant seest oo ja ... [teed keeta.]

RKM II 319, 28 (1) < Iisaku khk., Remniku k. (1976)
Üks hea rohi on vene keeles sveroboi. Eesti keeles ma ei tea [tegelikult harilik metsvits]. Seda korjame, kuivatame, kollase õiega. Seesthaiguse vastu. Neerude jaoks ja kui närvid valutavad. Näe, siin on mul korjatud üks punt.

RKM II 197, 108 (126) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. < Järva-Jaani khk., Metsla k. (1965)
Arnikad, kollase õitega, neid korjati. Vanasti, kel siest haige, venitand, tehti arnikatied.

RKM II 210, 515/6 (8a) < Võnnu khk., Ahunapalu k., Põldrõugu t. (1966)
Palderjanijuure ja puskar - sisen valu vasta [leotis].

RKM II 224, 587/8 (13) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Kodumaa taimed.
Arnikas, kuivatatud tomingamarjad viina sees. Kadakamarjad, kibuvitsa marjad seesthaiguse raviks.

RKM II 351, 274 (26) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Seestvalude vastu joodi ka raudrohu teed. See on ka valge õitega ja sitke varrega taim, piad teda nuaga leikama. Tal on paksud õiekobarad, mõned korjasid ainult neid, aga oli raske neid kuivatada: pika vartega siuti kuskile katuse alla rippu. Kui teed keedeti, siis leigati seks just õiekobaraid.

RKM II 254, 400 (3b) < Haljala khk., Ama k. (1969)
[Kalmujuur /---/ Leotati ja hõõruti peeneks.] Oli kõhuvalu ja sisemiste haiguste vastu.

RKM II 259, 393a < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Ravitaimed.
On tedremadratsi juur, pruunikasmust juuretomp. Väikesed punased õied. 12 sentimeetri kõrgune, kasvab kraavikallastel ja arumaal. See kaevatakse maa seest üles, pestakse puhtaks, kuivatakse ära ja pannakse likku. Piirituse või viina sisse. Seda tarvitakse sisemiste haiguste jaoks, vererõhu ja südamehaiguste jaoks.

RKM II 259, 393b < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Siis ravitaimed. Mädarõigas, küüslauk, /---/ põdrasammal, teeleht, paiseleht, need on kõik sisemiste haiguste jaoks /---/.

RKM II 262, 287 (13) < Rakvere khk., Lõuta k., Vahesoone t. (1969)
Palderjanijuurtele pandi viina juurde, ka tedremarani juurtele, võeti seesthaiguse vastu.

RKM II 280, 401a < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Kõht lahti, seestvalud.
Peamine kõhulahtisuse ravim oli supilusikatäis kuiva kohvi sisse võtta ilma veeta (siguri- ja viljakohv.).

RKM II 280, 401b < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Vanad inimesed võtsid teelusikatäis peent pipart (must) viinaga.

RKM II 280, 401c < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ka võeti koirohu teed. Lastele olid need aga väga kibedad.

RKM II 280, 401d < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Oli seest lahti juba mitu päeva järjest, siis joodi tammekoore teed ja paastuti - ei söödud üks päev.

RKM II 280, 403a < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ägeda kõhu lahtisuse puhul kästi ikka päev otsa mitte süüa, mis lastel raske oli täita, sest isu oli hea.Vanad inimesed võtsid sisse napsu klaasi täie (u. 25 grammi) venituse õli, millest see koosnes, ei ole teada saanud. Ka anti lastele supilusikatäis kõrvetatud köömneid.

RKM II 280, 403b < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ka kasepuu sütt peeneks hõõrutult.

RKM II 280, 403c < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Kui oli mustikakeedist (suhkruta), anti seda tassitäis ära juua.

RKM II 289, 152 (33)a < Viljandi khk., Valma k., Lorupi t. (1971)
Kui seest valu olli, siis pandi kanarbikujuurt viina sisse ja võeti sisse.

RKM II 289, 152 (33)b < Viljandi khk., Valma k., Lorupi t. (1971)
[seest valu] Kalmussejuurt ka riiviti või tambiti kuivatatult ära pulbriks. Võeti sisse.

RKM II 308, 155 (21) < Karula khk., Apja k., Liiva t. (1973)
Maranijuure omma jällegi rohu - panda viina sisse sisemise valu vasta.

RKM II 308, 236 (4) < Valga l. (1973)
200 g täiesti puhast, ilma kooreta ja kõigeta, kasepuu tuhka keeta emailnõus 6 l vees, lasta selgida ja valada õhukindlasse pudelisse. Hoida nädal või 10 päeva laagerdamas ja siis hakata võtma kolm kord päevas dessertlusikas poole klaasitäie mahlaga või kui pole, siis kefiiriga. Hästi läbi segada, siis võtab leelise mõju ära.
See on närvide vastu ja sisehaiguste vastu, mao ja maksa ja. Meie pool on see levinud, kaks inimest on saanud terveks. Kohe hästi saavad magada ja. Mina ühele tegin seda tuhka, siis kõik mees kraapis traatharjaga pliidialuse puhtaks. 4-5 ämbrit läks puid - heast puust tuleb vähe tuhka ja ta on ju kole kerge.

RKM II 329, 242 (15) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Hainaputke om väga hää rohi sisevalude vastu. Neid koratas ka juurtega. Aga sääne sama putke om koerputke, tuu om vääga mürgine. Nuu omma sääntse joonelise ja peenema lehe kui hainaputke. Hainaputke om sile.

RKM II 351, 280 (34) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Ka ubalehe juurtest keedeti teed seestvalu vasta. Ubaleht kasvab soos, tal on valged jämedad juured, neid korjati, leigati umbes sõrmepikkused tükid ja need veel pikiti pooleks, keedeti, kuni juurikad pehmed. Teel oli kibe maik, teda joodi suhkrutükiga. See oli vanemal aal, nüid neist lugu ei peeta.

RKM II 369, 192 (8) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Lauri t. (1983)
Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.

RKM II 371, 188 (10) < Viru-Jaagupi khk., Tammiku k. < Lüganuse khk., Kiviõli (1984)
Tedremadara juurikaid pandi viina sisse. Sie oli hea seesthaiguste vastu.

RKM II 383, 429 (44) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Vanaema pani tedremadara juuri ja arnikaõisi, need on ühed kollased õied, viina sisse likku ja on seest venitamise vastu, tõstmise korral, siis mehed käisid sõnnikutõstmise ajal vanaema käest nurumas, et anna juurikate pealt rohtu, seest valutab. Tedremadara juured teevad viina punaseks. /---/

RKM II 384, 409/10 (50) < Keila khk. (1985)
„Sihemiste hädade“ vastu kasutas mu kadunud äi August Järvine järgmist rohtu: kalkarijuur, tedremarana juur, kalmusejuur - hakiti peeneks ja kallati ½ liitrit viina peale. Hoiti 2 nädalat. Võeti 1 pits söögi alla. Teise variandi puhul asendas kalmust selle puudumise korral mädarõigas.

RKM II 385, 129 (73) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Oma ema kapis mäletan alaliselt olevat järgmisi ravimeid: 1) pudelike viinaga palderjanijuurtel (rüüpas lonksukese, kui „seest valutas“); klaasikesetäis püssirohtu; tükk hõbepaberit suhkrupea ümbert - roosipaberiteks (ei mäleta, et sinna peale oleks mingeid märke kirjutatud).

RKM II 395, 232 (95) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Siis kasvab üks värisejahein, setud ütlevad kirburohi. Seemnest teed teha. Sihemiste valudele.

RKM II 395, 405 (31) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Raudrohu tee võeti sisemise häda puhul. Ma ei ole tarvitanu, siis ma ei tea ütelda.

RKM II 395, 405/6 (32) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Tedremaran kõhurohi, seda ma ole ise pruukinu. Tuhmik juurekene ja kollane õis, nagu harilik tulilill. Kui ära kuivatad ja paned viina sisse, siis kui poole pitsi võtad ära, siis võtab sisemise valu ära. Ma ole võtnu, ema õpet ja oll küll avis.

RKM II 395, 406 (34) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Leesikad - sisemise haiguse, põiehaiguse puhul.

RKM II 430, 443 (19) < Kursi khk., Saduküla k. (1989)
Maarohtusid kasutati. Tedremaranid on seest valude vasta, viina sisse pandi. 12-sõrmissoole haavandite vastu.

RKM II 434, 263/4 (113b) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Koirohtu juuakse, kui seest haige.

RKM II 442, 181/4h < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] Sisemiste valude vastu tedremarana juurikate leotist viinas. /---/

RKM II 445, 670 (4) < Torma khk., Jõemetsa k., Oja t. < Maarja-Magdaleena khk., Kudina k. (1991)
Tedremarana juured. Kui seest valutab, siis need on kah head.

RKM II 447, 405 (67) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Arnikad on sisikonna vastu.

RKM II 447, 487 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Koirohud - siest valu vasta, tegid tšaiut. Jõid, andis järele.

RKM II 449, 2 (1) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Arnikad - kui on siest valu.

RKM II 449, 10 (3) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Reinvarred - kui on sisikond haige, maks haige ja juovad.

RKM II 449, 23 (12) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Arnikas on siest valu, venituse vasta. Kollased, niikui võilille õied peal. Kasvavad rõskes kohas.

RKM II 449, 106 (22) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Koirohi - kui hakkab siest valutama, nii kibe on, aga kohe korraga võtab valu ära.

RKM II 449, 106 (23) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Tielehed on ka siesthaiguste vastu.

RKM II 449, 321/2 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Kummelid, aramanška öeldakse meil. Ma olen tihti neid andand. Jood kohe. Osast on nisukesed nupud, mis ei löö lahti kohe. Need on väga hiad sisikonnale.

RKM II 449, 597/8 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Reinvarred, tsaiut tehakse, kui siest haige.

RKM II 449, 599 (9) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Koirohtu joovad, kui on siest haige.

RKM II 459, 117 (5) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Arnikat juuakse, kui siest on haige.

RKM II 466, 13 (26) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Tal olid need heinad korjatud, kasepungadele on viin peale kallatud - nagu nastoika. Vot Riti Leeni, ta oli igavene joodik, viinapudel pidi padja all olema, selle kätte nii ruttu sureski. Too käis tädi Alviine pool: et anna kasvõi pungade pealt! (See on ka rohi kui on желудок või sees valu.)

RKM II 466, 227 (20) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Vallerjaana juurikad, pesime puhtaks ja tolle panime viina sisse. See on sisikonna jaoks. Pooleliitrise pudeli sisse, 9 päeva pidi seisma, kõige paremad olliva.

RKM II 466, 226/7 (19) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Vot raudrohi ja jaanilillid, sinised nutikesed on otsas, see on sisikonna jaoks.

RKM II 466, 262 (6) < Tomski obl., Vambola k. < Tomski obl., Lillenkofi k. (1994)
Reinvarred - kui siest on haige, maks ehk. Võtad, paned riista sisse, paned kieva vee peale.

RKM II 466, 390 (9) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Laan), s. 1927 (1994)
Takiseleht ja juured on, kui sisemine verejooks nakkab. Kõrrapealt võtab ära. Kuivatab ära, läbi mjasarubka ajab lehed. Teed keedab ja joob seda paksu.

KKI 8, 371 (224) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Vainu t. (1948)
Kalmusejuur on siis hea, kui midagi seest valutab.

KKI 24, 111 (19) < Jõhvi khk., Ädivere k. (1957)
Tedremaranad - veikesed kollased õied. Viina sisse panna, kui siest on haige.

KKI 50, 329 (50) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k., Piiri t. (s. Kuldkepp), s. 1877 (1970)
Palderjanid on ka head. Nende juure teed juuas, ku seest haige on. Seuksed jälle kasvavad mööda metsa ja heenamaid.

Vilbaste, TN 4, 369 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Ärnikatee - kakrijuur: sisehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 4, 369 (9) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Süämehain: sisehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 4, 383 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Ärningulill (seesmise valu vastu).

Vilbaste, TN 4, 405 (8) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Südamehein sisehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI a) < Tartu l. (1932)
Taimi kasutati arstirohtudeks:
Tedremaranad (juuri) sisemiste haiguste vastu, ka viina sees.

Vilbaste, TN 3, 565 (3) < Tartu l. (1932)
Valged ristikheinad (maa- ehk metshumalad). Tarvitatakse sisemise valu vastu.

Vilbaste, TN 3, 565 (9) < Tartu l. (1932)
Toomingamarjad (sisemise valu ja köha vastu).

Vilbaste, TN 3, 597 (b)3 < Tartu l. (1932)
Palderjanijuured sisehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 11, 372 (11) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) tedremaran, b) tedrekamar, c) tedremarja juured, d) tedrejuured [kirjakeelset nime pole märgitud] [Potentilla ereta tedremaran].
Kasvab kõrgetel heinamaadel, kollased õied.
„Juured on mustad, seest valged. Neid juurikaid panevad viina sisse, võtavad siis, ku seest valutab.“

Vilbaste, TN 1, 218a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Taimed, rohud:
Vägihain: orukaldal. 3-6 jalga kõrge. Kollased poole tolli pikkused õied, lehed juures, maa lähedal kämblalaiused, küünrapikkused. Tee sekka pannes iga sisehaiguse vastu.
/---/

Vilbaste, TN 1, 231a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Juured:
Mädärõigas - maarjaritk. Kasvab Virumaal Triigi mõisahoonete ümbruses. Kämblalaiused, küünrapikkused siledad lehed. Juur tollijämedune, küünrapikkune, seest umbne ja valge. Kange vürtsiline lõhn ja mitte vastik mõru magu (maitse). Kaabitakse kaapeid sisehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 274 (7) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1931)
Palderjaan, raakjum, redelhein.
Nimetatud taime juuri korjatakse ja kuivatakse neid ning leotakse neid kuivatatult viina sees. Sarnast vedeliku tarvitati vanast ja tarvitatakse nüüdki kõhuvalu ja seestvalu vastu. Ka vee sees leotult tarvitati sarnast vedelikku eelnimetatud haiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 277 (11) < Halliste khk. ja Saarde khk. (1931)
Tedremadar.
Taim on väga tuttav, sest teda on väga vanast eestlaste juures tarvitatud arstirohuna ja tarvitatakse ka praegusel ajal veel vanemate inimeste juures kõhuvalu ja seestvalu vastu. Vanal ajal keedetud tedremadara juuri ja seda mõrudat vedeliku võetud sisse kõhuvalu arstimiseks. Minu isa Peeter Sõggel († 1908) rääkis, et vanal ajal, kui kõhutõbi Eestimaal möllanud, siis olnud tedremadara juured kohalistel elanikkudel nii ära korjatud, et neist puudus suur olnud. Tema teadis tõendada, et tedremadara juure keedis või vedelik, kui seda kõhuhaiguse algusel sisse võetud, avitanud palju ja nii mõnigi pääsenud sel teel surma käest.
Meie päevil tarvitatakse tedremadarat arstirohuks vähem. Siiski on neid veel olemas, kes tedremadara juurikaid korjavad, kuivatult neid piirituse sees leotavad ja seda siis rohuks kõhuhaiguse ja seestvalu vastu tarvitavad ning kiidavad, et see roht palju avitab.
Hallistest ja Saardest.

Vilbaste, TN 1, 302 (2) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Kaebtus [Polygala amarella]. On kolme karva - siniste, punaste ja valgete õitega - Torma vallas nimetatakse seebililleks, sest et pestakse käsi.
See taim on abinõuna tarvitatav, kui piim (lehmapiim) halvaks läheb, venima hakkab, vesiseks muutub, s.o. kui keski võeras kadeda silmaga piima või lehma vaatab, mille tõttu piim halvaks läheb, - siis haudutakse nendega (kaebtustega) piimapütte: keedetakse kaebtused padas ja selle kuuma auruga või veega kuumendatakse. Ka antakse lehmadele keedist sisse; mõned ka inimestele mõne sisemise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 307 (17) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Naiste pune (naistepuna); punerdaja; viinapuna; punejas [Hypericum perforatum].
On tarvitatav arstirohuna: tehakse teed - „puneja teed“, mida juuakse mitmesuguse haiguse vastu, nagu neeru-, jooksvahaiguse ja verekusemise vastu; parandavat ka mõned rasked sisemised haigused. Ka ehmatuserohuna tarvitatav. - Ka värvitakse sellega lõngu või riiet. Kui neid palju korjata ja padas keeta, siis saab kollakas-lilla värvi. - Pandakse ka viina hulka, siis võtab halva viinamaigu ära.

Vilbaste, TN 1, 332 (74.2) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Koirohi [Artemisia absinthium].
Arstirohuks tarvitatav: südamehaiguse ja ka isupuuduse vastu. Selleks tema keedist juua. Ka olevat seestvalu vastuline - keedist juua.

Vilbaste, TN 1, 442 (243) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
(Rahvas nime ei tea) [Gentiana amarella x lingulata]
Olevat väga hea südame- ja seestvalu rohi. Teed keeta ja juua.

Vilbaste, TN 1, 461 (3) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Maavitsad [Solanum Dulcamara].
Pruugitakse maa-aluste arstimiseks ja mõne sisemise häda vastu. Keedetakse maavitsu ja selle veega pestakse keha, millel maa-alused peal, ehk võetakse sisse. Sisse võttes pidada suurt valu sünnitama. Pärast olla ikka abi.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Koirohi [Artemisia absinthium]. Teena - kõhuvalule, viina sees - seestvalule, terad sisse võtta - jooksvale, kuivatatult pulbriks ja siis ühes suhkru ja veega sisse võtta - seesthaigusele, õied kuivatatult - paistetusele.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Raudrohi [Achillea millefolium]. Teena - rinnahaigusele, köhale, tiisikusele, külmetusele; õied viina sees - seesthaigusele; lehed kuivatatult ummuksis teeks keeta - maohaigustele; lehed veele hõõruda - verejooksu kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Liivarohi [? Thymus serpyllum ]. Teena - rinnahaigusele, tiisikusele, köhale, seesthaigusele; ummuksis keeta - rinnahaigusele; lehmadele teena pääle sünnitust.

Vilbaste, TN 1, 479 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kuuskjalad [? Pedicularis palustris][? Equisetum arvense]. Ummuksis keeta, külmalt juua - sisemisele haigusele.

Vilbaste, TN 1, 481 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Piprakaunad [Capsicum]. Viina sees - seestvalule.

Vilbaste, TN 1, 482 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Punahein [? Fumaria officinalis]. Ummuksis keeta, teena juua - seesmise haiguse vastu, südamevalule.

Vilbaste, TN 1, 484 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Maamündid [Mentha]. Teena - seesthaigusele, ussirohi.

Vilbaste, TN 1, 490 (7a) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Üheksmaõied [Verbascum thapsus]. Viina sees leotada - venitusele, seesthaigusele,

Vilbaste, TN 1, 491 (4) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Reinvarred [Tanacetum vulgare] ja karikakrad [Anthemis tinctoria]. Kuivatada, teena - seestvalule.

Vilbaste, TN 1, 494 (5) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Angervaksa õied [Filipendula ulmaria]. Teena - seest lahtioleku vastu, seesthaigusele, köhale.

Vilbaste, TN 1, 495 (3) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sooporsad [? Ledum palustre]. Teena - seestvalule.

Vilbaste, TN 1, 497a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Saarelehed [Fraxinus excelsior]. Lehtedest ja kasvudest tehakse tõrva - seestvalule, jooksvale.

Vilbaste, TN 1, 497b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Kuivatatult pulbriks teha ja siis sisse võtta - sisemistele haigustele.

Vilbaste, TN 1, 572/3 (15), 510 (K7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kanarbik’u [kanarbik]. Tarvitati ennem pistehaiguse (kopsupõletiku) ravimiseks. Kanarbikuteed juuakse ka seesmiste valude vastu, kui need mitte kõhu- ega sooltevalud ei ole.

Vilbaste, TN 1, 906 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Hengveevel [Pimpinella saxifraga]. Porgandi moodu lehed, õied ja seeme. Kasvab maisel heinamaal. Tarvitada juuri seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 1007 (2.2) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Koirohed on seestvalu vasta.

Vilbaste, TN 2, 231 (II) < Vastseliina khk., Soe k. (1937)
Balderjan kasvab niiskes kohas, jõe ääres ja soo juures. Teda tarvitatakse sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 240 (5) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Tedremarja juured kooritakse ära ja pestakse puhtaks ning kuivatatakse päiksepaistel ehk tuasoenduses. Kui ära on kuivatatud, siis pannakse kuhugi nõusse, kallatakse viin ehk eeter peale, lastakse kaheksa päeva seista ning seda tarvitatakse arstirohuna sisemise valu vastu.

Vilbaste, TN 2, 267 (l) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Tedremadara juurikad seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 267 (n) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Maa ernestestamendid üheksa tõve vastu, nagu seestvalu, jooksva ja teiste vastu.

ERA II 26, 423a < Rõuge khk., Tsooru v. (1902)
Kange sisikonna haiguse vastu võisoolvesi, püssirohi ja natuke koiheina leemi.

Vilbaste, TN 2, 274 (24) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Jäärasarve ristikheina teed - sisemiste haiguste vastu ja kaelahaiguste juures kuristusveena ja paisete ja kasvajate lahti tegemiseks.

Vilbaste, TN 2, 279/280 (3b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõhuhaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: upspuu juuri (seestvalul), /---/ palderjanijuurte ja kaselehtedega tehtud viina (seestvalule), kuuma kaera kompresse (seestvalule).

Vilbaste, TN 2, 300 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Sisemiste haiguste puhul juuakse üleüheksmaõite teed.

Vilbaste, TN 2, 302 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Punejad - vorstirohi. (On lillade õitega taim. Kasvab kõrgetel kohtadel.) Tehakse teed ja tarvitatakse sisehaiguste vastu. Pannakse ka verivorstide sisse.

Vilbaste, TN 2, 302 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Tedremadara lilled. (Väiksed madalad taimed kollaste õitega. Kasvavad heinamaadel.) Juuri tarvitatakse sisehaiguste vastu, pannes enne viina sisse.

Vilbaste, TN 2, 306 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Ingverid (kõrge vars, valged õied, kasvab põlluheinamaadel). Tarvitatakse sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 306 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Tedremanarad (kollaste ja mitmehõlmaliste õitega, kasvavad heinamaal.) Juuri tarvitatakse silmahaiguste ja sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 307 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Arnikas (kasvab heinamaadel ja karjamaadel, tal on väikesed kollased õied, iga õis asub üksikult umbes 5-10 sentimeetri pikkuse varre otsas). Tarvitatakse arnikaõite teed seesthaiguste ja venitamise vastu. Ka lastakse õisi viina sees liguneda ja siis võetakse sisse.

Vilbaste, TN 2, 313 (9b) < Kanepi khk. (1929)
[Pänul (Artemisia absinthium)] Tarvitatakse veel sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 315 (43) < Urvaste khk. (1929)
Sisemisi haigusi arstitakse veel palderjanijuurtega, tedremanaratega ja kõrveheintega.

Vilbaste, TN 2, 328 (21) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Heinputke juure vesi on hää sisemise haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.

Vilbaste, TN 2, 328 (24) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Angervaks on venitamise ja seest haiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 334 (17) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Tedremadarad - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 352 (5) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Arnikaõied keedeti piirituse või õlle sees, need on seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 352/3 (6) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Tedremadrad jälle seesthaiguse vastu, tedremadrana juuri leeati õlle või piirituse sees.

Vilbaste, TN 2, 367 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Arnikaõisi tarvitati seesthaiguse vastu, neid leotati õlle ehk piirituse sees.

Vilbaste, TN 2, 367 (3) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Tedremadar on ka seesthaiguse vastu, keedeti piirituse ja õlle sees.

Vilbaste, TN 2, 380/1 (2) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Arnika-palderjaani teed joodi seesmise haiguse vastu. Arnikal tarvitati õisi, kuna palderjaanil juurikaid, mis said hästi kuivatud enne tarvitamist.

Vilbaste, TN 2, 390 (16) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Sooingverid kasvavad sooküngastel, väiksed valged õied. Leotati viina sees ja võeti seesmiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 412 (1) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Arnikad: seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 437 (10) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Koirohud seesmiste haiguste arstimiseks. Ning ka hambavalu vastu rohud.

Vilbaste, TN 2, 581/2 (3) < Mihkli khk., Veltsa v., Emmu k. (1934)
Arnikas. Arnikajuured ja -õied tarvitakse tinktuuriks. Tinktuuri valmistakse sedaviisi: hõõrutakse õied ja pannakse piiritusse. Üks lusikatäis arnikat kümne lusikatäie piirituse kohta ja mõneks päevaks seisma, siis kurnatakse pudelisse ja suletakse korgiga.
Valminud tinktuur tarvitakse mädapaisetele, sisemistele haigustele ja ka veel teiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 593/4 (1) < Mihkli khk., Veltsa v. (1934)
Taimi tarvitati vanal ajal arstirohuks mitmesuguste haiguste vastu kui ka toitude valmistamisel mõnikord. Näiteks tarvitati maa-aluserohtu sisehaiguste vastu. Rohi keedeti vee sisse pannes ja siis seda vett sisse juues, rohtu korjatakse sügisel.

Vilbaste, TN 2, 600 (7) < Mihkli khk., Veltsa v., Aru as. (1934)
Arnikaõied on sisehaiguste vastu. Korjatakse sügise poole, keedetakse ja vedelikku võetakse sisse.

Vilbaste, TN 2, 620 (2.1) < Mihkli khk., Veltsa v., Veltsa as. (1934)
Taimed arstirohuna.
Arnikaõied keedetakse pajas ning võetakse seda vedelikku sisse sisemise haiguse vastu. Arnikaõied korjatakse enne jaanipäeva õitsemise ajal.

Vilbaste, TN 2, 620 (2.2) < Mihkli khk., Veltsa v., Veltsa as. (n)< V. Joon, Velise 6-kl algkooli õpilane (1934)
Palderjaanijuured korjatakse enne jaanipäeva. Nad pannakse viina sisse liguma ja võetakse seda viina sisse sisemise haiguse vastu, nagu näiteks kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 620/1 (2.3) < Mihkli khk., Veltsa v., Veltsa as. (1934)
Tedremadra juured korjatakse enne jaanipäeva. Neid leotakse samuti viinas ehk piirituses ning joodi seda viina, see on ka väga hää sisemise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 658 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimed arstirohtudena.
Vanasti, kui puudusid arstirohud, tarvitati taimi ja nende juuri arstimiseks.
Sisemiste haiguste vastu joodi aarnikateed ja pandi ka oobiumilehti viina sisse ja joodi seda.

Vilbaste, TN 2, 658 (2) < Räpina khk. (1930)
Tarvitati selleks [sisemiste haiguste vastu] ka palderjanijuuri viina kui tee sees joomiseks.

Vilbaste, TN 2, 659 (12) < Räpina khk. (1930)
Sisemiste haiguste vastu tarvitati ka tungalteri.

Vilbaste, TN 2, 662 (2, 3) < Räpina khk. (1930)
Sõnajala juurtest tehti leiba ja seda söödi sisemiste haiguste vastu. Kogu taime õitest valmistadi oobiumi kõhuvalu ja rematismuse vastu. Rematismuse vastu oli ka teine abinõu, seks käidi hommikukastega paljajalu heina sees.

Vilbaste, TN 2, 668 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti, kui puudusid kõiksugu arstirohud, siis tarvitati taimi.
Kalmuse- ehk tatersäla juuri tarvitati sisemise haiguse vastu ja lehti kirpude hävitamiseks vooditest.

Vilbaste, TN 2, 668 (2) < Räpina khk. (1930)
Tedremarana juuri tarvitati sisemise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 668 (6) < Räpina khk. (1930)
Aalolille tarvitatakse põletatud haava peale ja sisemise haiguse vastu. Lastakse mõni tilk aalomahla viina sisse. /---/

Vilbaste, TN 2, 668 (8) < Räpina khk. (1930)
[Kaera]õlgedest tehakse vanni teiste sisemiste haigust vastu.

Vilbaste, TN 2, 668 (10) < Räpina khk. (1930)
Lõhnava kummeli teed tarvitakse sisemise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 669 (17) < Räpina khk. (1930)
Oopiumiheinu pruugitakse sisemise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 687 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei olnud veel värvisid ega arstirohte, siis korjasid inimesed ise taimi, et riiet värvida /---/
Ka arstirohtudeks tarvitati paljusid taimi, näiteks palderjanijuured pandi piirituse sisse, mis üldse sisemiste haiguste vastu on ja veel närvihaigetele ja krampide vaigistuseks.

Vilbaste, TN 2, 695 (4) < Räpina khk. (1930)
Arnikateed tarvitati sisemiste valude vastu.

Vilbaste, TN 2, 704 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimed arstirohtudena.
Vanast, kui puudusid arstirohud, tarvitati selleks taimi ning valmistati kodusel teel arstirohte.
Sisemiste haiguste vastu tarvitati viina, millesse oli pandud oobiumilehti ja -varsi.

Vilbaste, TN 2, 704 (2) < Räpina khk. (1930)
Samuti tarvitati ka sisemiste haiguste vastu viina, kuhu oli pandud palderjanijuuri.

Vilbaste, TN 2, 704 (3) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuuri tarvitati ka teega ning tarvitati samuti sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 705 (14) < Räpina khk. (1930)
Sisemiste haiguste vastu söödi tungalteri.

H II 43, 357 (3) < Suure-Jaani khk. (1892)
Valge maksarohi /---/ Parnassia palustris ( Familie Violacea). Teed tehakse seestpidise haiguse vasta (valged).

Vilbaste, TN 7, 38 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kaselehed. Noored kaselehed („hiirekõrvad“) viina sees rohuks seest valu vastu (kui rindade alt venind).

Vilbaste, TN 7, 40 (22.1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Palderjaan. Juurtest rohtu viinas seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 46 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Kaetisrohi (Thymus serpyllum). Õitest keedeti teed. Teed joodi ka seesthaiguse puhul. Naised tarvitasid joogiks sünnitamise puhul. Varsi ühes õite ja lehtedega keedeti lehmadele piimatulemise ajal.

Vilbaste, TN 7, 46 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Arnikas (Arnica). Õitest teed. Rohuks seestvalu vastu. Viina sees leotatult hää kõhurohi.

Vilbaste, TN 7, 52 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Mädarõigas - hambavalu vastu ja peeti viina sees, seest valu vastu.

Vilbaste, TN 7, 52 (9) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Mustikaõied - valmistati teed, seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 52 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Puned - Viina sees, seestvalu vastu, pandi ka vorstide sisse.

Vilbaste, TN 7, 52 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Puneõied - valmistati teed, seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 53 (19) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Tedremadara juured - seest valu vastu.

Vilbaste, TN 7, 56 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Palderjaanijuured - seestvalu vastu piirituse sees.

Vilbaste, TN 7, 56 (5) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Tedremadara juured - seestvalu vastu, piirituse sees.

Vilbaste, TN 7, 77 (8) < Martna khk., Martna v. (1929)
Valeriana officinalis L. (palderjaan). Juurte leotist viinas tarvitati sisemiste valude (!) puhul sissevõtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 87 (6) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Balderjaanijuured - seesthaiguse ja ehmatuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 142 (7) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Münt kasvab põldudel ja mõnes kohas ka madalamatel heinamaadel. Ta on väike lillaõieline taim. Temast valmistatakse rohtu kopsuhaiguse ja sisemiste organite rikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 151 (6) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. (1933)
Sisemiste haiguste arstimiseks võetakse peedid ja mädarõikad, siis tambitakse peeneks ja seda vedelat juuakse sisse, siis pidavat terveks saama.

Vilbaste, TN 7, 164c < Räpina khk. (1930)
Hästi kange arnikatee on sisemiste valude ja kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 164e < Räpina khk. (1930)
Viina sees leotatud kaseurvad on viinaga sisse võttes kasulikud sisemiste valude vastu. Ka on sama lahus hää päält määrimiseks.

Vilbaste, TN 7, 167 c < Räpina khk. (1930)
Raudrohtu tarvitatakse kopsuhaiguste ja üldse sisemiste valude ja haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 172 (20) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Kadajamarjad - keedetakse kadajamarja leent sisemiste vigade vastu.

Vilbaste, TN 7, 224 (16) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Kadajamarjad. Sisemise haiguse vastu on väga hääd.

Vilbaste, TN 7, 231 (5) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Tsiamarad. Leesiked on head, ka väga head, kaks tundi ummusis keedetakse seesoleva haigusele.

Vilbaste, TN 7, 242 (9) < Setumaa, Kostkova k. (1930)
Palõhkahärme. Keedetäs ja juvvas siss, ku seest haigõt tege.

Vilbaste, TN 7, 244 (10) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Uipoh. Õunapuu oksad keedetakse ära ja on hea sisemetse valu vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Inkver - seesthaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 251 (23) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Tedremadala juured - sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 267 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Umur tarvitati seestvalu ja venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Arnikad seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 274 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Mündid on seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 302 (1a) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimed?
Arstirohuks
Sihelmise haiguse vastu sibulas, ussiherned, peetersoni juured, tedremadara juured.

Vilbaste, TN 7, 434 (41) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Kaalijaan - seesthaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 443 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Sisemiste valude vastu tarvitati palderjani ja kalganijuurte leotist viina sees.

Vilbaste, TN 7, 444 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Kasekoorest valmistati viiske, luisutuppeid, märsse ja mitmesuguseid torbikuid. Kasekoorest aeti ka tõrva, millega pastlaid määriti. Puhast kasekoore vaiku (tõrva) tarvitati ka mitmekesiste sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (22) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Toomingamarjad on seesmise valu vastu.

Vilbaste, TN 7, 486 (32) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Toomingamarju tarvitati seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (12) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Mustikad on seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (28) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kadakamarjad seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (29) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Valged ärjaped seesthaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (31) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Arnikad seesthaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (9) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kadakamarjad on südame- ja seesthaigustele.

Vilbaste, TN 7, 448 (23) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Paakspuu juurt tarvitatakse seespidiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (20) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kammelid - seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (20) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Kammelid - seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 459 (35) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Kalkanijuured seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 468 (2) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Umurad. Kasvavad metsas. Keedeti kaane all vee sees. Arstiti jooksvat. Ka oli hää seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 469a < Jõhvi khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti tarvitati arstirohtudena nõndanimetatud maarohtusi. Arstisi siis ei olnud, kes haiguse vastu rohtu andis. Talurahvas ise arstis haiget. Nad tundsid igasuguse haiguse vastu rohtu. Näiteks koirohu tee oli hea seesmise haiguse vastu ja paelussi vastu viinaga võttes.

Vilbaste, TN 7, 469c < Jõhvi khk. (1930)
Aleksandritee teeb kõhu lahti. Tuleb võtta kamalutäis tammekoori ja pihutäis koirohtu, siis veel vengeliseemneid ja kadakamarju kaks supilusika täit. Siis tuleb keeta neid nelja toobi veega huumuses ja kaua liguneda lasta. Siis aitab see rohi kõige seesmise haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 471 (5) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 478l < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Sisemiste haiguste vastu on veel hea palterjaani juure tee ja viin. See rahustab ka inimest.

Vilbaste, TN 7, 480 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Kalkanijuured seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 311 (7) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Tedremarana (Potentilla silvestris Neck) juured on sisemiste valude vastu.

Vilbaste, TN 9, 311 (10) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Valge ristikheina (Trifolium repens) õie tee on sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 9, 326 (21) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Pohla-, palukaõie (Vaccinium vitis-idaea) tee sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 9, 326 (26) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Tedremarana (Potentilla erecta L.) juure tee sisemiste haiguste vastu.
Niipalju siis sedakorda kodustest arstirohtudest.

Vilbaste, TN 7, 485 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Kadakamarju tarvitati seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (13) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Valgeid ärjapeid tarvitati seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Mustikaid tarvitati seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Arnikaid tarvitati seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (17) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Oravasabu tarvitati seesthaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 510 (9) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Arnik. Keedetud ja joodud nende vett, kui keegi tundnud endal sees valu.

Vilbaste, TN 7, 518 (26) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Tedremadarid. Nende juuri keedetakse jooksva ja seesmise haiguse vastu arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 580c < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kaitusrohutee sisehaiguste ja külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 581e < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Vehvermentsi tilgad seest haigustele.

Vilbaste, TN 7, 590 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kaitusrohu tee - sisehaigused.

Vilbaste, TN 7, 598 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Mündid: sisemiste haiguste vastu teena.

Vilbaste, TN 7, 602 (Id) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Tedremadala juured tarvitakse seestvalu puhul leotamise järgi.

Vilbaste, TN 7, 692 (8) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Kalmujuured. Sisemeste haiguste vastu. Tarvitada teeks tehes. Võtta kolme näpu vahel ja panna poole toobi veele. Teed võttes supilusikatäis korraga.

Vilbaste, TN 7, 703 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vormiõie tee. Venimise ja seestvalu vastu. Tehakse teeks ning juuakse

Vilbaste, TN 7, 1001 (10) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kaamel - kumeliteed tarvitatakse seesmisele haigusele.

Vilbaste, TN 7, 1012 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Palderjani õied - seesmiste valude vastu.

Vilbaste, TN 10, 253 (16) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Üleüheksamaa. Õied kuivatatakse ära ja pannakse viina sisse. Viin on siis kollane. Võeti seesthaiguse vastu. Pikk vars ja kollased õied pikalt varre külles. Minu kodus mäe peal kasvas neid palju.

Vilbaste, TN 10, 582 (10) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Paldõrjanijuurõ - sisemise valu ja unõpuudusõ rohi.

Vilbaste, TN 5, 19 (16) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Potentilla silvestris - viina sisse pannes sisemiste haiguste korral. Ka venituse vastu.

Vilbaste, TN 5, 103 (6) < Tartu l. (1933)
Tedremaranad. Tedremarana juuri tuleb piirituse sees leotada ja juua seda ligunenud piiritust sisemiste haiguste puhul.

Vilbaste, TN 5, 103 (7) < Tartu l. (1933)
Arnikad. Arnikaid tuleb teena tarvitada ka sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1089 (2) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Üheksamehe-vägi - õied ja lehed kuivatatult teena ehk viinasse - seesmiste valude vastu.

Vilbaste, TN 7, 1089 (4) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Nõiakollad - kuivatatult teeks ehk viinas leotada - seesmiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1089 (5) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Sooneheined - kuivatatult viinas leotada - soonehaiguste ja ka teiste seesmiste valude vastu.

Vilbaste, TN 7, 1089 (18) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Engver - (köömnele sarnanev taim) - kuivatatult pannakse viinasse, seesmiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1118 (2) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Tedremarani (Potentilla silvestris Neck) tee sisemiste valude vastu. Maraniõied kuivatatakse leiges ahjus ehk mujal. Samuti teiste alljärgnevate taimede lehed või õied. Palavasse ahju ei tohi panna, siis tõmbub mustaks ja kaotab kanguse.

Vilbaste, TN 7, 1118 (5) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Valge ristikheina (Trifolium repens L.) õie tee sisemiste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1279 (7) < Kihnu khk. (1939)
Malts - “malts”. Värsked lehed supis seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1279 (8) < Kihnu khk. (1939)
Kassitapp - “põlluviän”. Keedis seestvalu ja luuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1280 (22) < Kihnu khk. (1939)
Humal - “umalas”. Kasvatatakse aedades, esineb ka metsikult. „Käbädest“ valmistatud keedist lisatakse õllele. Kui humal ei kasvata “käbi” (=isataimed), siis on ta “marjas” - on mingi viga. Keedis seestvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1281 (29) < Kihnu khk. (1939)
Tedremaran - “tedremadar”. Juured viinas selja- ja seestvalu vastu.

ERA II 170, 681/4 (1) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

ERA II 170, 684/5 (2) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadak. Kadakamarjad on erilise arstirohulise tähtsusega. Korjata tuleb ainult valminuid, mustjassiniseid marju. Kuivatamiseks tuleb nad asetada mõneks ajaks tõmbavasse sõela või laua pääle. Kadakamarju tarvitatakse arstirohuks kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste puhul. /---/ Kadakamarju süüakse (3-5 tükki päevas) muutlikus ilmastikus haiguste ja nakkushaiguste hoidmiseks, kõhukorratuse arstimiseks ja halva suulõhna kaotamiseks. Kadakamarja tee on samuti hää eelpooltoodud haiguste puhul.

ERA II 170, 684/5 (2b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadakaõliga päält määrimine parandab halvatud ja külmanud liikmed, veega sisse võttes ka sisehaigusi.

ERA II 170, 695/6 (16c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.

EFA II 1, 73 (90) < Valga < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (Padda), s. 1929 (1995)
Зверовои - see on kõikide haiguste vastu. Ta on nii 20 cm, punase õitega. See on 99 haiguse vasta: küll maksa ja kõige sisikonna vasta.

EFA II 2, 232 (4) < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Tieleht - kui siest valutab, haavade vastu.

EFA II 2, 447 < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Teerohi (teeleht). Seesmise valu vastu. Aitab ka haavade vastu.

EFA II 3, 358 (17) < Valjala khk., Jõõri k., Uuelu t. (s. Saar), s. 1921 (1995)
Mammal oli pooleliitrine, sorokohkaks hüüti, viin oli, sinna pandi üheksat sorti rohtu. Kui oli sees haige, siis võeti sealt lonks, see pidi parandama. Ei oska ütelda, mis rohud need olid, mis ta sinna pani. Kas üks rohi oli üheksavägine.

EFA II 4, 195 (45) < Jaani khk., Võhma k. < Valjala khk., Jõelepa k. (1995)
Kummelitee, piparmünditee, köömnetee - seesthaiguse vastu.

EFA II 20, 94 (3) < Urvaste khk., Peebo k., Soepalu II t. (1996)
Naistepuna, seda ku pane värskelt, siis pead toda poole rohkem pandma, kuivatatu puul vähem... Siis pane pudelihe ja vala viin pääle, 40-protsendiline harilik viin pääle ja siis lase tal saista 40 ööd-päiva. Om hää, kui soojust ka om. Ja siis raputa teda. Ja siis tuleb nii ilus pruun viin ja tuu om väga hää, kui sisemise valu omma. Võtat tuu kümme-katskümment tsilka korraga.

EFA I 16, 42 (34) < Martna khk., Keskvere k. < Hanila khk., Massu v. (1996)
Palderjani tarvitati sisemiste haiguste, nohu ja peavalu vasta.

EFA I 17, 30 (23) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Verehaina - sehekonna vasta. Lõika nii päält, juurega ma ei kaku välla.

EFA I 17, 30 (25) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Nõgesetsaid - kõik sehekonna vasta.

EFA I 17, 31 (27) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Kõiulehti ma korjasi prosta sehekonna vasta ja teed seda havvutust revmatizmi vasta.

EFA I 17, 46 (31) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Napp), s. 1932 (1996)
Kanapasalilli tsai jaost ja sisikonnale.

EFA I 18, 54 (10) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Jurjevi k. (s. Teder), s. 1924 (1996)
Ja seda muhhomoori joova mõne. No viina sisse ja lased seista päevakese ja luitsaga võtad. Ma võtsin iga päev üts kord luitsaga. Ku sehen valutab, ütskõik on rohuks. Poole liitri viina sisse sada grammi. Lased kümme päeva seista, siis juod. Kuivatad ära ja. See vanainimene andse mulle, ta korjab, Jaanuse Ksenja.

EFA I 18, 61 (17) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Jurjevi k. (Volli) Teder, s. 1935 (1996)
Zveroboi on ka kollane lill. Ütles, et selle teed jood, kui on sisikond haige, ja luomadele, kui luomad haiged on.

EFA I 19, 82 (25) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Mertsova), s. 1919 (1997)
Tõsjatšilistik - ta on sisikonna rohi ja hea juua. Ära joo üks kord, kaks kord, a joo rohkem.

EFA I 19, 82 (26) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Mertsova), s. 1919 (1997)
Paddarožnik on sisikonna jaoks.

Vilbaste, TN 9, 197c < Räpina khk. (1965)
Vehverments - piparmünt (juuakse ka teena sisemiste haiguste vastu).

Vilbaste, TN 7, 1095/6b < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Seesmiste valude vastu tarvitadakse valge ristikheina (ka naisteteed) teed.

Vilbaste, TN 7, 1095/6d < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Kadakamarja ja karuohaka õie teed tarvitadakse seesmistehädade ja pistete ravimiseks.

RKM II 21, 101 (11) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Koirohi - keedis olnd kollatõbe, mao- ja maksaiguse vasta eä. Samuti viina siis leotadult o eä võtta seestvalu vasta, laeha koirohu tee olnd eä silmäaiguste parandaja.

H II 60, 715/6 < Vastseliina khk. < Setumaa (1897)
Nüüd käänäme juttu taimõdõ pääle.
Kogoni pühäs puus arvasõ naa tammõ, mis nii mitmõlõ hädäle, uma koorõ, kui sisuga. Tammõ nuor-puu om lastõ arstmisele, üts tarvitatav ja tervüse-andja puu. Vana-tamm om uma koorõ poolõst, suur sisemädse valu vahändäjä, kui timä kuort keedetäs, tuod liemi juvvas. Timä kuor, nii sama kuivalt juvveh ja süvveh, om suur abi, hamba valu vasta.
Nii näütüses om Petseri-mastera, p. Maarja keriku ümbre olõvah uibu-aijah, nimelt üts "pühä-tamm", kost kõik hamba halulise, tammõ kuort haardma ja purõma käveq. Mastera valitsus naas tuod tähele pandma, et tammõlõ liiga tetäs, ja ta nii viisi arr kuivatas, surmatas ja ta lask korgõ, pistülise aija "pühäle tammõlõ ümbre tetä. Nii sama pidävä naa kuusõ puud pühämbäs, kui muid puid, ja armastasõ õks sinnä ummi lautsi-puid rijä.

H II 70, 701 (66) < Rõuge khk. < Räpina khk. < Vastseliina khk. (1904)
Juudisitt, kui lajalt tuntu "kaehtusõ rohi", saap egasugutse haiguse vasta pruugitus. Kõrd andas tedä rabamise vasta, kõrd sisemätse valu vasta, kõrd kui rohto, et tuu läbi nimelt lastõlõ söögiisso saasi. Kaehtusõ kaitsjas köütvä tedä mitmõki ebauskliku lastõlõ kui loomõlõ nöörikesega kaala. Ravvatossu tegemise man pandas ka raasokõnõ juudisitta palava ravva pääle, et tossu tegemine mõosi. Mõnõ pruukva juudisitta ka hambarohos.