Rahvapärased taimenimetused
Valge ristik
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 256, 442 (25) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1939)
„Valgete“ vasta aitab kanepipiim. Mõni käseb jälle ristikheina- (valge ristik) õie tiid juua.
RKM II 111, 76 (215) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Valge ristiku õied ja leederpõõsad - tee nendest - naiste valgete vastu. Leedril kasutatakse lehti.
RKM II 229, 389 (4) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Valgetevooluse vastu joodi angervaksa õie teed ja valge ristiku teed.
RKM II 380, 36 (74) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Sibula- ja valgeristiku hautist pandi paisetele peale.
RKM II 400, 86 (18d) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Valgeärjape (valge ristik) on verekosutuse rohi ja annab ka söögiisu.
Vilbaste, TN 11, 5l < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Trifolium montanum - jaanirohi, valge ristik. Kasutatakse teeks.
Vilbaste, TN 11, 435 (11) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Valge ristik - valgeärjap.
Valgeärjap vai verekosutusrohi. Valgeärjapest tehtud tee annab söögiisu.
Vilbaste, TN 2, 476 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti pihlakaõitest, pohlaõitest, pärnaõitest, valgeristiku õitest, maasikaõitest, raudrohu õitest.
Vilbaste, TN 9, 311 (10) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Valge ristikheina (Trifolium repens) õie tee on sisemiste haiguste vastu.
RKM I 18, 96 (21) < Iisaku khk. (1984)
Valgeärjapä (valge ristik) vere kosutuseks.
EFA II 5, 337 (10) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Valge ristikas - neid tuttisid, kui naistel valgetevool on, selle vastu. Valgetevool tuleb vahest tõstmisest noortel naistel.