Rahvapärased taimenimetused
Krobiseja
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 10, 196 (2) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Krõbisõia lehe, nu kasusõ säärtse põlõ mõtsa all, umma väega hää rinnalõ ja sisemädse valu vasta, kogo kokko jo panõ kolm vai neli käpatäut mõnõ toobi vii sisse, keedä är ja nõrista läbi sõgla välla, panõ tsükrut mano ja muidogu juu inne. Jala paistusõ vasto umma nia kah hää. Ku jala paistõd umma, sõs panõ oige hulga pangi vii pääle, keedä häste är, ja ku veitkese aigu jaahus, panõ jala sinna sisse, nii kuum piät olõma, nigu jalg vähä kannatas. Lasõ saista, nikka ku vesi är jaahus, sõs mine ruttu rõiva sisse, et jala äki külmäs ei lää.
Vilbaste, TN 2, 316 (50) < Urvaste khk. (1929)
Krobisejat [põdrasammal] ummuses keedetuna tarvitatakse tiisikusehaiguse vastu.
Vilbaste, TN 2, 315 (37) < Urvaste khk. (1929)
Krobisejat (põdrasammal) tarvitati köharohuks. Tarvitati temast keedetud leent lehmade köha vastu ja sigadel söögiisu äratamiseks.
RKM II 361, 334 < Kanepi khk. (1982)
Kui kurk on valus, juuakse kuuma piima soodaga, meega. Juuakse veel leedri või lodjapuu õie teed, ka pärna- ja vaarikateed. Joodi islandi sambla, rahva seas „põdrasammal“ või „krobiseja“, teed. Suured inimesed söönud ka männikasve.