Rahvapärased taimenimetused

Kanarbik

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 202, 75 (32) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Hallitõbi. Kui hall haigus on, kui väriseb. Need rohud pfeffermenz, kalmus, kanebelik [?kanarbik].
Võta kõik ühepalju ja keeda ummuses ära ja üks klaas päevas juua. See aitab.

RKM II 289, 152 (33)a < Viljandi khk., Valma k., Lorupi t. (1971)
Kui seest valu olli, siis pandi kanarbikujuurt viina sisse ja võeti sisse.

RKM II 381, 422/3 (1d) < Järva-Madise khk. (1985)
Kanarbikuõie tee on aindanud mao ülihappesuse korral.

RKM II 391, 429/30 (20) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Kopsuhaige inimene pidi sööma toorelt kevadel pedajakasve ja jooma kanarbikust teed.

RKM II 400, 341 (10) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Luka kub., Selenski eesti as. (1987)
Minu vanaema ravis vannidega. Kanarbik, mõned oksad, jaanisõnajalg (olnud pisemad ja suuremad lapsed need ravitsetavad, väiksemad saanud enne terveks). 2-2½ aastane laps oli, suure peaga ja kõhuga, jalad kõverad. Tegi vanni, siis pani lavale soojadele õlgedele, masseeris neid. Sellele tegi 2 kuud üle päeva vanni.

RKM II 443, 21/4 (39f) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Kibuvitsa marju korjame. Pihlakaõisi ja marjadest keedame pohlamoosi „aseainet“. Siis metsast saab korjata kanarbikuõisi, see ei lase liig rasvuda.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI h) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Kanarbikuvann.

Vilbaste, TN 1, 572/3 (15), 510 (K7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kanarbik’u [kanarbik]. Tarvitati ennem pistehaiguse (kopsupõletiku) ravimiseks. Kanarbikuteed juuakse ka seesmiste valude vastu, kui need mitte kõhu- ega sooltevalud ei ole.

Vilbaste, TN 2, 680 (5) < Räpina khk. (1930)
Kanarbikku tarvitati umbe vastu ja ka riide värvimiseks. Riide värvimisel tarvitati veel puukoori.

Vilbaste, TN 7, 164i < Räpina khk. (1930)
Kanarbikuteed peaksid jooma kopsuhaiged.

Vilbaste, TN 7, 272 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kanarbikuõite tee on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 433 (6) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Kanarbik - värvimiseks ja arstirohuks.

Vilbaste, TN 9, 519 (65) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Kanarbikuõie tee Tormas.
Teeks kasutati ka kanarbikuõisi, aga mitte nii sageli, kui pohla- ja metsmaasika õisi. Raviomadusi ei tea.

Vilbaste, TN 7, 514 (2) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Kailudega ja kanarbikuga arstiti nahahaigusi.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.14) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kanarbik (teena); kaselehed; kaeraliple vannid – jooksva vastu

Vilbaste, TN 7, 728 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kadaka-, kanarbiku- ja peterselitee aitab neeruhaiguse korral.

Vilbaste, TN 10, 311 (16) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Kanarbikuvarre vanne tehti jooksvavalu puhul.

EFA I 101, 180 (8) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Kanarbik (Callina vulgaris) - droogiks õitsev latv, millel omapärane lõhn, vaigune ja mõrkjas maitse. Teed juuakse (40 g 1 l keeva vee kohta) sapi- ja neerukivide puhul (annus ½ kl korraga 1 kord päevas), samuti tasub seda juua liigse rasvumise puhul, närvide rahustamiseks, maokatarri raviks ja maomahla liigse happelisuse korral. (Teave pärineb „Eesti NSV ravitaimed: Tln. 1973, lk. 47-48.)