Rahvapärased taimenimetused
Kuuskjalg
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- jooksva
- kaetus
- kollatõbi
- luuhaigused
- neeru- ja põiehaigused
- ohatused
- seest haigus
- tiisikus
- tuulest
- uriinipeetus
- vistrikud
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- aasosi Equisetum pratense
- harilik kuusk Picea abies
- kassisaba Veronica spicata
- põldosi Equisetum arvense
- raudosi Equisetum hyemale
- soo-kuuskjalg Pedicularis palustris
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 203, 418 (5) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Põldosi (kuuskjalg, osi).
Osjateed tarvitatakse samuti põie- ja neeruhaiguste korral. Kui kellelgi on kusi kinni jäänud, siis pannakse põie kohale (kubemele) keedetud osjade vee sisse kastetud riidest kompressi või hautatakse haiget kohta osjadest keedetud sooja veega.
ERA II 308, 103 (86) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Kuuskjalga saab võetud ja kuevatadud ja teed keedetud kollatõve vasta.
ERA II 285, 54e < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Kuuskjalg ehk põldosi kasvab põllul vilja sees, kuivatakse teeks põiehaiguse vastu.
RKM II 197, 230 (16) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kaaruka k., Karjukse t. (1965)
Osjad - kuuskjalg, lehmanisad hüüavad - kuivatatud piast väga head, kui põis haige, kusemine valus. Selle auru pial istusid, kohe aitas. Suvel võis panna toorelt, talvel kuivatatult.
RKM II 380, 315 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Luutiisikust ravisime kuuskjala (kuuskjalg, oravasaba - väljakasvanud osi) kiedissega. Tegime paksu kiedisse ja paksult piale, nigu kompressi muodi sai tehtud. Kietasime vierand tundi kohe. Kuuskjalga kutsusivad ka oravasaba.
RKM II 425, 245/6 (1e) < Jüri khk., Vaida v., Tõnuansu t. (1989)
Minu emal läinud nägu ohatisse, vistrikusi täis. Tuli siis siia Vaita mamma juure (oli noor tüdruk, siit Ansuga sehvt sees), läks metsa kaudu, ei tuld Tõnuansu õue pealtki läbi. Mamma öeld: „See on tuuletõbi, võta need kuuskjalad (osjad)“ Käskinud neid keeta ja siis põse peale panna. Nädala pärast kadund ära. Mamma oli üldse hirmsasti korjand neid maarohtusi.
Vilbaste, TN 1, 479 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kuuskjalad [? Pedicularis palustris][? Equisetum arvense]. Ummuksis keeta, külmalt juua - sisemisele haigusele.
Vilbaste, TN 1, 615 < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Kuuskjalad: kõrgus 15-20 sentimeetrit. Õied on pruunid. Kuuskjalad on tiisikuse vastu. Neid juuakse teena.
Vilbaste, TN 7, 726 (37) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kuuskjalad jooksvahaiguse vastu, juuakse sisse.
Vilbaste, TN 7, 840 (26) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Põldosi. Rahvapäraselt põldkuusk ja kuuskjalg. Ka arstirohuks.
Vilbaste, TN 7, 1053 (3) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Kuuskjalg on põldkuusk. Üks Purtsa küla vanaeit arstis ennast nende abil jooksvahaigusest ja olevat nüüd terve. Joonud kuuskjalgu teena.
Vilbaste, TN 7, 1097/8 < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Kurja eemale peletamiseks:
Nõia kollasi, kuuskjalgu ja kaibusi tarvitati laste suitsutamiseks, et hoida neid “kurja silma” eest.